2-13-54049/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-54049 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu elatise nõudes Hagihind

1 440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(endine perekonnanimi XXX, isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Artur Politanov (e-post: XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXX elatis XXX(sündinud XXX.a.) kasuks XXX ülalpidamiseks igakuuliselt summas 139.01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti) eurot alates 13.11.2013.a. kuni XXX täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a.

3. Jätta rahuldamata XXX hagi XXX vastu tagasiulatuva elatise nõudes.

4. Elatise maksmisel võtta arvesse XXX poolt kohtumenetluse ajal tasutud elatis.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt on Katrin XXX ja XXX abielust sündinud XXX.a. tütar XXX, kes elab koos emaga ja on ema ülalpidamisel. Hageja ema ei tööta, kasvatab väikest last ja saab peretoetust 95.89 eurot kuus. Kostja ei aita hageja ema, et hagejat ülal pidada.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 13.11.2013.a. mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning elatise tagasiulatuvalt 960 eurot.

Kostja seisukohad

Kostja hagi ei tunnista. Kostja ja hageja seadusliku esindaja Katrin XXX abielu lahutati XXX.a. Harju Maakohtu otsusega nr 2-13-53788. Kuni abielu lahutamiseni elati kõik koos üürikorteris aadressil XXXTallinn. Kuni detsembrini 2013.a. oli kostjal ja hageja seaduslikul esindajal ühine majapidamine ning kostja on pidevalt täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust. Peale perekonna purunemist asus kostja lapsele maksma elatist vastavalt oma maksevõimele 60 eurot kuus. Tagasiulatuva elatise nõue on alusetu. Kostja ei ole oma majandusliku olukorra tõttu võimeline maksma lapse ülalpidamiseks elatusraha hagetavas summas. Pärnu Maakohtu 31.10.2011.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-11-35882 kuulutati välja füüsilise isiku XXX pankrot. Kostja maksejõuetus on tõendatud pankrotimenetluses. Kostja asus tööle alates 12.12.2013.a. XXX OÜ-s miinimumtöötasuga 355 eurot kuus. Kostja enda igakuised kulutused ühes kuus moodustavad 200-300 eurot kuus. Lisaks sellele on ta kohustatud ülal pidama oma kahte last esimesest abielust: XXX(sündinud XXX.a.) ja XXX(sündinud XXX.a.), kelle ülalpidamiseks mõisteti Pärnu Maakohtu 27.10.2011.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-11-37006 välja elatis kummalegi lapsele 139.01 eurot kuus alates 15.07.2011.a. kuni laste täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a. Kostjal tekivad hagetavas summas elatise väljamõistmisel tõsised majanduslikud raskused ning tema sissetulekust ei jätku tema muude eluvajaduste rahuldamiseks. Samuti osutuvad vähem kindlustatuks kostja teised lapsed.

Kostja palub jätta hagi osaliselt rahuldamata ja välja mõista temalt hageja ülalpidamiseks elatis

60 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Pooled ei vaidle, et hageja XXX, kes on sündinud XXX.a. elab koos ema XXX(t.l. 26).

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2013.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 320 eurot ja pool sellest moodustab 160 eurot ning alates 01.01.2014.a. on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 355 eurot ja pool sellest moodustab

177.50 eurot.

Hageja seaduslik esindaja nõuab elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses igakuiselt hageja ülalpidamiseks alates 13.11.2013.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Pooled ei vaidle hageja vajaduste üle. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema varalisest seisundist tulenevalt võimalus täita lapse ülalpidamiskohustust suuremas määras kui 60 eurot kuus. Elatise väljamõistmisel suuremas summas kui 60 eurot tekivad kostja sõnul temal tõsised majanduslikud raskused, sest tema sissetulekust ei jätku tema eluvajaduste rahuldamiseks ning kostja teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks.

PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Pooled ei vaidle, et kostja asus tööle 12.12.2013.a. kuupalgaga 355 eurot (t.l. 67-68). Pooled ei vaidle, et Pärnu Maakohus on 27.10.2011.a. tsiviilasjas nr 2-11-37006 välja kuulutanud XXXpankroti (t.l. 60-62). Kohus leiab, et asjaolu, et kostja on pankrotis ei vabasta teda iseenesest seaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kohtu arvates on tõepoolest perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu, kuid kostja on kinnitanud, et ta on otsinud endale paremini tasustatavat tööd, mida ei ole seni leidnud. Kohtul puudub põhjus kahelda kostja väidetes, et ta asub esimesel võimalusel paremini tasustatavale tööle.

Tuvastatud on, et kostjal on peale hageja veel kaks alaealist last XXX ja XXX, kelle ülalpidamiseks kostja tasub igakuuliselt elatist kummagi lapse ülalpidamiseks 139.01 eurot kuus (t.l. 58-59). Kohus leiab, et lähtudes kostja miinimumtöötasust 355 eurot kuus, siis kostja esitatud põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära on mõjuvad, sest vastasel korral jääksid kostja teised lapsed XXXja XXX vähem kindlustatuks kui hageja, kes nõuab elatist

177.50 eurot igakuuliselt ning kahjustatud oleks ka kostja enda ülalpidamine. Kuid kohus leiab, et ei ole põhjendatud elatist vähendada kuni 60 euroni kuus. Kuna kostja peab võimalikuks oma vastuväidete kohaselt tasuda XXXja XXX ülalpidamiseks kummalegi igakuuliselt kohtuotsuse alusel 139.01 eurot (t.l. 65-66), siis kohtu arvates ei ole veenev, et kostja enda ülalpidamine oleks kahjustatud selliselt, et lastele ei saa tasuda elatist suuremas määras kui 60 eurot kuus. Kohtu arvates ei ole põhjendatud hagejat XXXt kohelda kostja ülalpidamiskohustuse täitmisel teistmoodi kui kostja teisi lapsi.

Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks igakuuliselt 139.01 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hageja nõuab kostjalt ka ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekkinud kahju alates maikuust 2013.a.aasta summas 6 x 160 eurot kokku 960 eurot.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04. detsembri 2013.a. otsuse nr 3-2-136-13 kohaselt on PKS § 108 sätte mõtteks kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isiku tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise suurust määrates.

Kohus leiab, et kostja väide, et kuna kostja ja hageja ema elasid kuni detsembrini 2013.a. koos, mil lahutati hageja vanemate abielu (t.l. 63), siis oli neil ühine majapidamine, on veenev. Seega oli hageja vanematel kohtu arvates võimalus korraldada rahaasju ühiselt mõlema vanema varanduslikust seisundist lähtuvalt. Asjaolu, et hageja sõnul on kostja harva toonud koju süüa ei lükka ümber kostja väidet, et kostja on osalenud lapse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kui hageja vanemad elavad koos ja neil on ühine majapidamine, siis on hiljem väga raske tuvastada, mis ulatuses on üks või teine vanem jätnud täitmata oma ülalpidamiskohustuse, kui varem ei ole hageja vanemale sellist ülalpidamisnõuet esitanud. Kuna kostja tagasiulatuva elatise nõude perioodil ei töötanud, oli välja kuulutatud kostja pankrot ning kostja pidi täitma ka on oma kahe teise lapse ülalpidamiskohustust, siis kohtu arvates ei oleks võimalik tuvastada, et kostja olematust sissetulekust oleks võimalik välja mõista elatis tagasiulatuvalt. Kohtu arvates ei ole põhjendatud lisaks hagiavalduse esitamisest väljamõistetava elatisele välja mõista elatis ka tagasiulatuvalt, mis kahtlemata seaks kostja veelgi raskemasse majanduslikku olukorda, sest kostja peab täitma oma kolme lapse ülalpidamiskohust lisaks enda tavalisele ülalpidamisele.

Lähtudes eeltoodust hageja nõue tagasiulatuva elatise nõudes ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

Vaidlust ei ole, et kohtumenetluse kestel on kostja tasunud hageja ülalpidamiseks 10.12.2013.a.

50 eurot ja 14.01.2014.a. 60 eurot (t.l. 64).

Kohus ei hinda tõendina hageja ema pangakonto väljavõtet selle kohta, et hageja ema aitab rahaliselt hageja ema vend, sest pooled ei vaidle, et hageja ema aidatakse tema venna ja ema poolt (t.l. 79).

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

Kohtunik