2-14-12735/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-12735 Tsiviilasi OÜ XXX(pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villman avaldus XXXOÜ (kustutatud) täiendava likvideerimise läbiviimiseks Menetlustoiming Hagita menetluse algatamine ja likvideerija määramine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Pankrotihaldur Tarmo Villman (isikukood 37302130215, aadress Sompa 3, Jõhvi, 41533 Ida-Virumaa, elektronpost tarmo.villman@mail.ee) Puudutatud isik (juriidiline isik) Osaühing XXX(kustutatud, registrikood XXX) Likvideerija XXX(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX) Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon

1. Algatada hagita menetlus.

2. Rahuldada pankrotihaldur XXX(X, isikukood XXX) avaldus Osaühingu XXX(kustutatud, registrikood XXX) likvideerimismenetluse läbiviimiseks.

3. Otsustada Osaühingu XXX(kustutatud, registrikood XXX) täiendav likvideerimine.

4. Määrata Osaühingu XXX(kustutatud, registrikood XXX) likvideerijaks XXX(isikukood XXX).

5. Kohustada likvideerijat XXX(X, isikukood XXX) andma kohtule aru likvideerija ülesannete ja kohustuste täitmise kohta ning esitama kohtule likvideerija aruanne iga kahe kuu järel alates kohtumääruse jõustumisest. Aruandes tuleb muuhulgas kirjeldada likvideerimismenetluses läbiviidud toiminguid, anda hinnang Osaühingu XXX maksevõime kohta ning tuua välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust.

6. Määrus kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule (TsMS § 606 lg 1).

7. Saata kohtumäärus pärast jõustumist Osaühingu XXX (kustutatud, registrikood XXX) ja likvideerija registrisse kandmiseks Harju Maakohtu registriosakonnale (Pärnu mnt 142, Tallinn 11317).

8. Toimetada kohtumäärus kätte Osaühingule XXX(kustutatud, registrikood XXX), pankrotihaldur Tarmo Villmanile (Villman, ) ja likvideerijale XXX(X, isikukood XXX). Menetluskulude jaotus

9. Jätta menetluskulud Osaühingu XXX(kustutatud, registrikood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord

Avaldaja ja juriidiline isik võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 606 lg 2). Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I Asjaolude kirjeldus

1. Pankrotihaldur Tarmo Villman (avaldaja) esitas 21.03.2014 Harju Maakohtule avalduse Osaühingu XXX(kustutatud) likvideerimise läbiviimiseks. Avalduses tõi avaldaja välja järgmised asjaolud. XXXOsaühingu pankrotihalduriks on Tarmo Villman. Osaühingu XXXosanikuks oli XXXOÜ. XXXOÜ ühines XXXOsaühinguga ja on ühinemise käigus äriregistrist kustutatud. XXXOsaühing on registrist kustutatud Osaühingu XXXosanik ning seega isikuks, kel on huvi äriühingu õigusvõime taastamiseks. Osaühingul XXXon vara, milleks on kinnistu registriosaga nr

XXX. Nimetatud vara arvelt on võimalik teha väljamakse osanikule. Nõusoleku enda likvideerijas määramiseks on andnud XXX. Ühtlasi on XXX avaldanud, et ei soovi ettemaksu likvideerimiskulude katteks.

II Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 kohaselt on hagita asjaks ka juriidilise isiku likvideerija määramine. Seega vaatab kohus avaldajate poolt esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Kohus algatab hagita menetluse.

3. Äriregistri andmetel kustutati Osaühing XXX(kustutatud) äriregistrist äriseadustiku (ÄS) §

60 lg 3 alusel. ÄS § 60 lg 3 sätestab, et kui äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja äriühingu äriregistrist kustutada, järgides käesoleva seadustiku § 59 lõikes 4 sätestatut. ÄS § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.

Äriregistri andmetel oli Osaühingu XXX kustutamise hetkel osaühingu osanikeks XXX ja XXXOÜ. XXXOÜ (ühendatav ühing) ühines XXX Osaühinguga (ühendav ühing) ja on ühinemise käigus äriregistrist kustutatud alates 29.12.2010. ÄS § 391 lg 4 sätestab, et ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kohustused, sellele üle. Seega on XXXOÜ vara ühinemisel üle läinud XXXOsaühingule.

Äriregistri andmetel ei ole Osaühingu XXX(kustutatud) likvideerimist läbi viidud. Kohtule esitatud avalduse kohaselt kuulub Osaühingule XXX(kustutatud) kinnisasi registriosa numbriga XXX. Avaldaja on kohtule vastavad dokumendid esitanud. Kohus on kontrollinud kohtule kättesaadavast kinnistusregistrist Osaühingu XXXvara olemasolu. Osaühingule XXXkuulub registri kohaselt üks kinnisasi, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX. Eeltoodust tulenevalt on juriidilisel isikul olemas vara.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 1 ja p 2 sätestavad, et pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ja läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Osaühingu XXXosanikeks enne osaühingu registrist kustutamist olid XXXja XXXOÜ (ühendatav ühing), mis ühines XXXOsaühinguga (ühendav ühing). Välja on kuulutatud XXXOsaühingu pankrot. PankrS § 35 lg 1 p 2 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Äriseadustiku (ÄS) § 216 lg 1 sätestab, et pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega Osaühingu XXXlikvideerimisel võib arvata pankrotivarasse osanike vahel ÄS § 216 lg 1 aluse jaotatud vara, s.t jaotatud vara võib arvata XXXOsaühingu pankrotivarasse, sest Osaühingu Moderro osanikeks olid enne registrist kustutamist XXXja XXXOsaühing. Eeltoodust tulenevalt on XXXOsaühingu pankrotihaldur Tarmo Villman huvitatud isik ÄS § 218 lg 2 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on Osaühingu XXX(kustutatud) täiendava likvideerimise läbiviimine põhjendatud.

4. ÄS § 206 lg 3 sätestab, et kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

Avaldaja taotleb XXXlikvideerijaks määramist. XXXon andnud nõusoleku enda likvideerijas määramiseks. Ühtlasi on XXXavaldanud, et ei soovi ettemaksu likvideerimiskulude katteks. XXXsuhtes ei ole kohaldatud äriega ettevõtluskeeldu, samuti ei ole XXXOsaühingu XXX(kustutatud) nõukogu liige. XXXvastab seaduses sätestatud nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas likvideerijaks.

5. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus saadab kohtumääruse äriregistrile kande tegemiseks.

6. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.

Tulenevalt TsMS § 4772 lg 1 kohustab kohus likvideerijat andma kohtule aru likvideerija ülesannete ja kohustuste täitmise kohta ning esitama kohtule likvideerija aruanne iga kahe kuu järel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Aruandes tuleb muuhulgas kirjeldada likvideerimismenetluses läbiviidud toiminguid, anda hinnang osaühingu maksevõime kohta ning tuua välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust.

7. TsMS § 172 lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus jätab menetluskulud juriidilise isiku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik