2-12-23001/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-12-23001

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Velmar Brett

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

28. märtsil 2014. a Tallinnas Kentmanni kohtumajas

Tsiviilasja number

2-12-23001

Tsiviilasi / hagi ese

AS SEB Liising hagi XXXvastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

6400 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja

Hageja esindaja

AS SEB Liising, registrikood 10281767

Aadress: Tornimäe 2 Tallinn 15010

Jurist Kristina X

AS SEB Liising, kõrgendatud äririski divisjon

Tel: 665 6243

E-post: menetlus@seb.ee

Kostja

XXX, isikukood XXX,

Aadress: XXX

Kostja esindaja

Vandeadvokaadi vanemabi Helen Hääl

Advokaadibüroo Concordia

Aadress: Lennuki 22 Tallinn 10145

Tel: 626 2062

E-post: helen.haal@concordia.ee

Viimase kohtuistungi aeg või viide

asja

lahendamisele

kirjalikus

menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võttes aluseks TsMS §-d 403, 404, 442 kohus otsustas:

1. Rahuldada AS-i SEB Liising hagi osaliselt ning mõista XXX’ilt AS-i SEB Liising

kasuks välja Liisingulepingust nr XXX ja käenduslepingust tulenev põhinõue

summas 835,75 eurot ja viivis summas 139,62 eurot.

2-12-23001

2 (12)

2. Jätta menetluskulud 83,76% ulatuses hageja ja 15,24% ulatuses kostja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1. ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

AS SEB Liising esitas 12.06.2012. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

OÜ XXX ja XXX vastu põhivõla 6 194,43 eurot ja kõrvalnõuete 205,56 euro

väljamõistmiseks. Kohus tegi 22.06.2012. a võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati XXX

kätte 28.06.2012. a. Võlgnik esitas nõudele vastuväite. Kohtunikuabi lõpetas 22.03.2013. a

määrusega maksekäsu kiirmenetluse seoses võlgniku vastuväitega ja andis nõude XXX vastu

üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. OÜ XXX on äriregistrist

kustutatud 11.02.2013. a ja tema suhtes lõpetas kohus 22.03.2013. a menetluse eraldi

määrusega.

Tartu Maakohus jättis 01.04.2013. a määrusega AS-i SEB Liising hagi XXX vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks käiguta ning andis AS-ile SEB Liising 14 päeva määruse

kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks.

30.04.2013. a esitas AS SEB Liising hagiavalduse, millega kõrvaldas puudused. Hagis

soovib hageja XXX AS-i SEB Liising kasuks välja mõista 6400 eurot ning kõik

menetluskulud (sh hageja poolt tasutud riigilõiv summas 375 eurot) jätta kostja kanda. Hageja

palus tsiviilasja läbi vaadata kirjalikus menetluses. Hagi on põhjendatud järgnevalt.

22.01.2007. a sõlmiti hageja ja XXX OÜ vahel liisinguleping nr XXX (kapitalirendileping),

mille eesmärgiks oli anda põhivõlgniku kasutusse tema poolt väljavalitud sõiduk Dodge Ram

1500, reg. nr-ga XXX maksumusega 21 729,96 eurot. Leping sõlmiti tähtajaga 60 kuud, mille

jooksul kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt

arvetele. 22.01.2007. a sõlmiti hageja kui ostja ja XXXvahel liisingueseme müügileping nr

XXX, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus selle eest müüjale 21 729,96 eurot.

Põhivõlgnik sai liisingueseme kätte 27.01.2007. a. Hageja ja kostja sõlmisid käenduslepingu

piirsummas 22 624,72 eurot. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja hageja ees täies

ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagab kõiki hageja nõudeid põhivõlgniku vastu, mis

tekivad või võivad tekkida lepingu alusel. Käendusega on tagatud mh nii põhi- kui

kõrvalkohustuste täitmine, sh intresside, viiviste ja trahvide tasumise kohustus, samuti

liisingulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamine, liisingulepingu ülesütlemisega seotud

2-12-23001

kulud

ja

võlgnevuse

sissenõudmisest

tulenevad

võimalikud

kulutused.

Käendaja

käenduskohustus on antud tagasivõtmatuna ning kehtib kuni liisingulepingust tulenevate

kohustuste täitmiseni täies ulatuses. 21.01.2010. a saatis hageja kostjale teatise kohese lepingu

lõpetamise kohta, sest hageja ütles lepingu üles 21.01.2010. a. Hageja sai liisingueseme enda

valdusse 01.03.2010. a, kasutades selleks tagastusteenust. 02.08.2010. a saadeti kostjale teatis

liisingueseme müüki suunamise hinna ja müügikoha kohta. 26.08.2010. a müüdi liisinguese

hinnaga 5061,80 eurot. 30.08.2010. a on hageja saatnud kostjale nõude liisingulepingust

tulenevate kohustuste täitmiseks. Kostja ei ole oma kohustust hagi esitamise aja seisuga

täitnud.

Hageja leiab, et liisingueseme kasutamisega seoses kuuluvad kostja poolt tasumisele maksed

kogusummas 6400 eurot järgnevalt:

1) leppetrahv lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel (osaliselt tasumata) 65,95 eurot;

2) lepingu lõpetamise teatise tasu 7,67 eurot;

3) osaliselt tasutud kindlustuse arve 149,50 eurot;

4) vara tagastusteenus 191,73 eurot;

5) puksiirteenus Tallinn-tartu 230,08 eurot;

6) auto poleerimine ja keemiline pesu 168,99 eurot;

7) kasutatud rehvid koos vahetusega 95,87 eurot;

8) müügikahjum 4945,65 eurot;

9) müügiplatsi parkimistasu (176 päeva) 404,94 eurot ning

10) seisuga 30.04.2013. a viivis 139,62 eurot.

Hageja oli seisukohal, et liisingulepingu ülesütlemine oli liisingulepingu punkti 11.1. alusel

õigustatud, sest kostja ei tasunud maksegraafikus toodud makset kahel järjestikusel

maksmispäeval ning kostja jäi hagejale võlgu alates 17.08.2009. a. Hagejal oli õigus

liisinguese võõrandada, sest see oli ainus võimalus katta kostja poolt tekitatud kahju. Hageja

poolt tehtud lisakulud olid põhjendatud ning neid võib kostjalt nõuda liisingulepingu punkti

11.5 kohaselt. Enne liisingueseme suunamist müüki tehtavad puhastustööd (auto poleerimine

ja keemiline sisepesu) on müügiprotsessi üks osa ning need on lisakulud VÕS § 367 lg 4

mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-06, p 10). Kuivõrd XXX OÜ ega XXX 21.01.2010. a

hageja poolt saadetud kirjas nõutud liisingueset ei tagastanud, oli hageja sunnitud

liisingueseme tagasi saamiseks kasutama tagastusteenust. Hageja oli õigustatud nõudma ka

viivist ja leppetrahvi. Lepingu punkti 6.8 kohaselt peab kostja tasuma hilinenud lepingujärgse

makse pealt 0,3% viivist iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvi nõue tuleneb lepingu

punktidest 5.11 ja 11.1.1. VÕS § 142 lg 1, § 145 lg-te 1 ja 2 ning § 65 lg 2 alusel on hagejal

õigus nõuda kostjalt kui käendajalt kohustustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige

viivise ja leppetrahvi maksmist ning kahju hüvitamist, samuti lepingust taganemise või

ülesütlemisega seotud kulude hüvitamist. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-119-04 on

kohustuse täimine, mis seisneb võlausaldajale raha maksmises, võimalik ka võlgnikust

juriidilise isikuta.

30.05.2013. a esitas kostja vastuse hagiavaldusele võlgnevuse 6400 euro nõudes, taotluse

kohtualluvuse muutmiseks ning nõude tõendite esitamiseks. Kostja ei võtnud hagi õigeks ning

ei tunnistanud hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja oli seisukohal, et

hagiavaldusele ei ole lisatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et liisinguettevõtja oleks üldse

hagejale jätnud liisingumaksed tasumata. Võla olemasolu on paljasõnaline. Samuti ei ole

hageja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjale lepingu erakorralise ülesütlemise

teate kätte toimetanud ning et see oli esitatud ülesütlemistähtaega järgides. Tõendamata

2-12-23001

4 (12)

hageja poolt on ka asjaolu, et kostja keeldus sõiduautot tagastamast ning seetõttu oli vajalik

hagejal kasutada autotagastus- ning transporditeenust. Kui hageja oleks kostjale eelmainitud

dokumendid kätte toimetanud, oleks saanud neid kulusid vältida. Kostja ei ole kunagi

keeldunud vara tagastamisest. Kostja ei olnud teadlik, et liisingulepingust tulenevate

kohustuste täitmisega on tekkinud viivitus. Käendajana ei ole kostja hagejale kahju tekitanud.

Hageja ei ole pöördunud liisinguvõtja poolt oma nõuetega, vaid koheselt käendaja poole ning

tegi seda ebamõistliku aja jooksul, mistõttu on hageja minetanud oma õiguse nõude

maksmapanemiseks vastavalt Riigikohtu praktikale (3-2-1-33-09). Kui hageja väidab, et ta

ütles liisingulepingu üles 21.01.2013. a, siis on ta kohtusse oma nõudega pöördunud 2,5 aastat

hiljem, milline ei ole kindlasti mõistlik aeg. Lisaks on hageja VÕS § 6 lg-s 1 ja § 7 lg-s 1 ning

TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse üldpõhimõtteid rikkunud. Kostjal

on tegelikkuses rahaline nõue hageja vastu, sest hageja võõrandas liisingueseme kordades alla

sõiduauto tegeliku turuväärtuse. Liisinguandja nõude arvestamise eelduseks VÕS § 367 lg 3

järgi ei ole liisingueseme müük, vaid selle väärtus. Seega tuleb välja selgitada, milline oli

sõiduauto väärtus liisinguandjale tagastamise ajal. 02.08.2010. a teatisest nähtub, et hageja ise

hindas sõiduki hinnaks 85 000 krooni (5432 eurot). Kostja on seisukohal, et tegelikkuses oli

vara turuväärtus hindamise hetkel vähemalt 19 000 eurot. Seega on hageja poolt sõiduki

müügihinna vahe ning kulutuste nõue põhjendamatu, kuivõrd nimetatud kahju ja kulud on

hageja endale ise põhjustanud. Hageja on saanud endale sõiduauto omandiõiguse,

jääkväärtuse, tasutud liisingumaksed ning müügihinna ning on seeläbi rikastunud kostja

arvelt. Kuivõrd hageja ei ole kostjale kätte toimetanud lepingu lõpetamise teatist, on

selgusetu, millal liisingulepingud hageja ja kostja vahel lõppesid. Nimetatud asjaolu on aga

asja lahendamisel olulise tähtsusega nii võlgnevuse arvutamisel, jääkväärtuse määramisel kui

täiendava tähtaja andmise tuvastamise osas, mistõttu palus kostja esitada hagejal lepingu

ülesütlemise teatise kostja poolt kättesaamist tõendavad dokumendid. Lisaks nõudis kostja, et

hageja esitaks ka vara tagastamise nõude kostja poolt kättesaamist tõendavad tõendid. Kostja

nõudis hagejalt ühtlasi väljavõtte esitamist, millest nähtuks kogu liisinguperioodil esitatud

arved ning nende laekumised. Kuivõrd hagis puudub eraldi viivisearvestus, ei ole kostjal

võimalik viivisenõuete osas täpsemaid vastuväiteid esitada. Kostja nõustus kirjaliku

menetlusega. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja XXX esitas Tartu Maakohtule ühtlasi taotluse saata asi kokkuleppelise kohtualluvuse

järgi arutamiseks Harju Maakohtule. 20.06.2013. a saatis hageja Tartu Maakohtule kirja,

milles nõustus kohtualluvuse muutmisega. 26.06.2013. a saatis Tartu Maakohus määrusega

tsiviilasja lahendamiseks Harju Maakohtule.

12.08.2013. a võttis Harju Maakohus määrusega tsiviilasja menetlusse ning kohustas pooli

esitama kohtule teise poole vastusele kirjalik seisukoht ja kõik seisukohad ja taotlused või

teatama juba esitatud seisukohtade juurde jäämisest 20 päeva jooksul kohtumääruse

kättetoimetamisest.

19.09.2013. a esitas hageja tähtaegselt vastuse kostja poolt 30.05.2013. a esitatud

väidetele, milles jäi täies ulatuses 30.04.2013. a esitatud hagiavalduses toodud nõuete ning

seisukohtade juurde. Ühtlasi vaidles hageja täies ulatuses vastu kostja väidetele. Hageja ei

nõustu kostja väidetega, mis puudutavad XXX OÜ võlgnevuses mitte teadmist ja 21.01.2010.

a saadetud nõude mitte kättesaamist. Hageja on kostjale saatnud nõudeid käendusest

tulenevate kohustuste täitmiseks aadressil Arhitekti 4-12. Hageja sai liisingueseme enda

valdusse alles 01.03.2010. a ning seda aadressilt Arhitekti 4-12, kus sõiduki üleandjaks oli

kostja. Seega pidi kostja olema teadlik XXX OÜ kohustustest ja võlgnevustest hageja ees.

Hageja esitas 01.08.2009. a XXX OÜ-le arve, mille tasumise tähtaeg oli 17.08.2009. a, kuid

mille tasus hoopis 22.10.2009. a XXX isiklikult hageja kontole. XXX oli XXX OÜ ainus

juhatuse liige 11.11.2003. a – 10.09.2009. a. Kostja oli sõiduki volitatud kasutaja ning sõiduk

oli tema valduses kuni 01.03.2010. a. Kostja on teinud hagejale isiklikult veel ülekandeid.

2-12-23001

Hageja on seisukohal, et nõue on esitatud mõistliku tähtaja jooksul. Kuivõrd TsÜS § 146 lg 1

järgi on nõude aegumistähtaeg 3 aastat, võib iga võlgnik selle perioodi jooksul eeldada, et

tema vastu võidakse esitada nõue võlgnevuse tasumiseks. Hageja leidis, et mõistlik aeg ei saa

olla lühem kui seadusest tulenev aegumise tähtaeg. Hageja viitas lisaks ka Riigikohtu lahendi

nr 3-2-1-105-08 p-le 16. Hageja ei nõustu kostja väidetega, et hageja ei ole kostjat teavitanud

vara müügihinnast ning selle alandamisest, kostjal oli võimalus osaleda müügiprotsessis.

Liisingulepingu ülesütlemine oli õigustatud, kuid hageja märkis, et hagiavalduses on ekslikult

võla tekkimise kuupäevaks märgitud 17.08.2009. a, kuid tegelikkuses on selleks 01.11.2009.

a. Kostja poolt esitatud tõendid vara väärtuse kohta ei ole asjakohased. Kostja poolt esitatud

kuulutus on 22.10.2007. a kuupäevaga ning müüdav sõiduk oli õigest ühe aasta vanune.

Hageja esitas omapoolsed tõendid sõiduki väärtuse tõendamiseks ning lisas ka

viivisearvestuse. Kostja väide, et hageja on kostja arvelt rikastunud, on paljasõnaline ja

tõendamata.

2. KOHTUOTSUSE PÕHJENDAV OSA

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

2.1

Käendusest tulenev vastutus

Kohus leiab, et 22.01.2007. a Järelmaksuga müügilepinguga nr. XXX (tl 19-26, edaspidi

Liisingleping), on tõendatud, et Hageja ja XXXOÜ (põhivõlgnik) sõlmisid järelmaksuga

müügilepingu, mille eesmärgiks oli anda Põhivõlgniku kasutusse tema poolt väljavalitud

sõiduk Dodge Ram 1500, registrimärgiga XXX netohinnaga 340 000 krooni (21,729.96

eurot). Leping sõlmiti tähtajaga 60 kuud, mille jooksul kohustus Põhivõlgnik tasuma Hagejale

Liisingueseme kasutamise eest vastavalt arvetele. Samuti leiab kohus, et kuupäevata

dokumendiga Käendus AS-i SEB Ühisliising kasuks (tl 32) on tõendatud, et XXX käendas

XXX kohustusi, mis tulenesid järelmaksuga müügilepingust nr XXX kuni 354000 krooni

(22 624,72 euro) ulatuses. Äriregistri väljavõttega (tl 103-106) on tõendatud, et alates

17.06.2010 on OÜ-l XXX uueks ärinimeks OÜ XXX, ning äriühing on 11.02.2013 registrist

kustutatud ÄS § 60 lg 3 alusel. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et

kostja vastutab Hageja ees XXXOÜ poolt Järelmaksuga müügilepinguga nr. XXX võetud

kohustuste eest kui käendaja summas kuni 22 624,72 eurot.

2.2

Lepingu ülesütlemine

Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Hageja väidab hagis, et ütles lepingu üles 21.01.2010.

Kostja esitas oma vastuses vastuväite, et kuivõrd hageja ei ole kostjale kätte toimetanud

lepingu lõpetamise teatist, on selgusetu millal liisinglepingud hageja ja kostja vahel lõppesid

(tl 72).

Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud ülesütlemise avalduse tahteavalduse

kättetoimetamist. Kohus nõustub ka sellega, et ülesütlemise avalduse kättetoimetamise

tõendamine on oluline õiguste ja kohtuste tekkimise aja väljaselgitamiseks ja et

tõendamiskoormis pidi lasuma hagejal.

Hageja väidab hagis, et 21.01.2010 saadeti kostjale teatis kohese lepingu lõpetamise kohta (tl

12 p. 2.2) selle tõendamiseks viitas hageja hagi lisale 6 (tl 33).

Kohus on seisukohal, et hageja poolt viidatud tõend ei tõenda ülesütlemist ega selle aega. Kiri

pealkirjaga NÕUE käendusest tulenevate kohustuste täitmiseks teatab kostjale (käendajale), et

XXXOÜ-l on AS-i SEB Liising ees liisinglepingu nr XXX järgi 21.01.2010 seisuga

2-12-23001

6 (12)

põhivõlgnevus 10 996 krooni ja viivisevõlgnevus 1835,81 krooni, kokku 12832,69 krooni,

mille tasumist hiljemalt 29.01.2010 nõutakse. Viidatud kirjas ei mainita, et liisingleping on

lõpetatud või et liisingleping võidakse lõpetada. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et kiri on

kostjale kätte toimetatud.

Käenduslepingu (tl 32) 5. lõige sätestas, et Ühisliisingu kirjalik nõue loetakse Käendaja poolt

kättesaaduks, kui see on Käendajale üle antud allkirja vastu või saadetud tähitud kirjana

Käendaja poolt käesolevas käenduses nimetatud aadressil ning nõude postitamisest on

möödunud 5 (viis) tööpäeva. Kumbagi kättetoimetamise viisi pole hageja tõendanud.

Ka, tulenevalt kirja sisust, ei saa eeldada, et hageja ütles liisinglepingu üles 21.01.2010.

Lisaks märgib kohus, et liisinglepingut ei oleks ka saanud üles öelda teate esitamisega

käendajale, sest käendaja pole liisinglepingu pooleks.

Kohus leiab, et lisaks ülesütlemise aja tõendamatusele ei ole tegelikult tõendatud ka ei

ülesütlemise fakti ennast ega ka ka ülesütlemise tingimusi. Siiski on kohtu hinnangul

tõendamist leidnud, et olid olemas eeldused liisinglepingu ülesütlemiseks. Tulenevalt

Liisinglepingu üldiste tingimuste p 11.1. alapunktist 1) oli hagejal õigus leping üles öelda, kui

Ostja ei maksa Ükskõik millist Makset Maksegraafikus toodud suuruses ja/või ajal kahel

Järjestikusel Maksmispäeval, või Ostja ei maksa mistahes muud Lepinguga ettenähtud

summat ühe (1) kuu jooksul alates vastava summa tasumise tähtpäevast (tl 24). Hageja

18.09.2013 seisukohtadele lisatud kliiringu kannete (tl 110-111) ja lepingujärgsete laekumiste

nimekirja (tl 107-108) järgi oli Põhivõlgnik pidevas viivituses maksetega. Nii tasus

põhivõlgnik näiteks 01.09.2009 arved summas 334,10 eurot 12.11.2009 summas ja

01.11.2009 arve summas 336,36 osaliselt 06.01.2010 ja osaliselt 05.02.2010. Kuivõrd

vastavalt maksegraafikule (tl 26) olid maksepäevad 15. kuupäev, siis olid mõlemad korrad

arve tasumisega viivitatud rohkem kui 1 kuu, tingimust, et rikuti kahel järjestikkusel päeval

maksekohustust oli rohkem.

Kuigi kohtu hinnangul võib 1.03.2010 vara üleandmise-vastuvõtmise aktist tulenevalt

eeldada, et liisingleping oli selleks ajaks lõppenud, kuid kuivõrd kostja ei olnud sellel ajal

(juba alates 10.09.2009 vt tl 105) põhivõlgniku esindaja, ei saa üleandmise-vastuvõtmise akti

ennast pidada tõendiks, et lepinguline suhe põhivõlgniku ja hageja vahel oli lõppenud.

Samas ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et liisingleping lõpetati liisinguandja poolse

ülesütlemise tõttu, mida hageja on nõude eeldusena esitanud. Seega selles asjaolus vaidlust ei

ole ja kohus leiab, et leping on üles öeldud tuvastamata ajal enne 1.03.2010.

2.3

Kulude nõudmise mõistlik tähtaeg

Kostja leidis, et kuivõrd hageja on asunud kulusid nõudma umbes aastaid (mitte kuid!) peale

nende kandmist, siis leiab kostja, et mõistlik aeg nõuda kulude hüvitamist on möödunud ning

hageja on minetanud õiguse kulude hüvitamist nõuda. Siinjuures viitas kostja Riigikohtu

lahendile nr 3-2-1-33-09.

Kohtu hinnangul tuleb vahet teha kohustuse täitmise maksmapaneku tähtajal ja hagi aegumise

tähtajal. Nimelt kohustuse täitmise maksmapanek (VÕS § 82 lg 3) on sisuliselt võlausaldaja

tahteavalduse, nõuda kohustuse täitmist, esitamine võlgnikule.

Kohus nõustub hagejaga, et nõue on esitatud mõisliku aja jooksul, kui see on esitatud TsÜS §

146 lg 1 järgse aegumistähtaja s.o. kolme aasta jooksul. Selle perioodi jooksul võib iga

võlgnik eeldada, et tema vastu võidakse esitada nõue võlgnevuse tasumiseks.

Kohus nõustub ka, et hageja seisukohta toetab Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-

105-08 punktis 16 öeldu, samuti, et kostja ei ole välja toonud neid erandlikke asjaolusid, mille

põhjal saaks hinnata, kas nõude maksmapanek on esitatud hea usu põhimõttega vastuolus või

mitte.

2-12-23001

2.4

Leppetrahv lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel

Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi maksmata osas summas 65,95 eurot leides, et Leppetrahvi

nõue tuleneb liisingulepingu punktist 5.11, mille kohaselt maksab liisinguvõtja punktides 5.8

ja/või 5.9 ja/või 5.10 ja/või punktis 11.1 toodud ükskõik millise kohustuse rikkumisel

leppetrahvi kuni 20% liisingueseme maksumusest. Käesoleval juhul on liisinguvõtja rikkunud

liisingulepingu punkti 11.1.1 ja sellest tulenevalt nõuab hageja leppetrahvi summas 65,95

EUR.

Tulenevalt VÕS § 146 lg-st 1 peab võlausaldaja andma Käendaja nõudel talle teavet

põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Kostja ei ole tõendanud, et ta nõudis võlausaldajalt

teavet nõude täitmise kohta, seetõttu ei olnud kohtu hinnangul hagejal kohustust antud Hageja

esitas kohustusest eelnevalt kostjale teatada.

Kohus leiab, et kuigi hageja ei ole tõendanud lepingu ülesütlemise avalduse kättetoimetamist,

ei ole vaidlust, nagu kohus juba eelpool märkis, selles, et leping on üles öeldud. Seega oli

hagejal õigus lepingu ülesütlemise tõttu leppetrahvi nõuda. Arvestades ülesütlemise ajana

kostjale soodsaimat aega s.o. 1. märtsi 2010, oli sellel hetkel liisingueseme maksumuseks

maksegraafiku (tl 26) rida 37 järgi 153 106,60 krooni s.o. 9 785,30 eurot. Tulenevalt

liisinglepingu üldtingimuste punktist 5.11 (tl 21-22) võis leppetrahv olla kuni 20%

lepingurikkumise ajal kehtinud väljaostuhinnast. Seega võis 1. märtsi 2010 seisuga olla

leppetrahv kuni 1 957,06 eurot. Hageja on nõudnud kogu leppetrahvina 319,56 eurot, mis jääb

p. 5.11 sätestatu piiresse.

Lähtuvalt eeltoodust kuulub leppetrahv summas 65,95 eurot kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele.

Kuigi nõude olemasolu on hageja tõendanud 28.01.2010 arvega nr A10023516 (tl 39), mille

kättetoimetamist ei ole hageja tõendanud, samuti mis kohtu hinnangul ei ole usaldusväärne

sest arvel on märgitud rahaühikutena ainult eurod, mis aga 2010. aastal veel Eesti Vabariigis

ei kehtinud ja kostja vaidleb nõudele vastu, siis kohus rahuldab hagi seetõttu, et põhivõlgnik

on nõude osaliselt tasunud ja seega nõudega nõustunud.

2.5

Lepingu lõpetamise teatise tasu 7,67 eurot

Hageja nõuab kostjalt lepingu lõpetamise teatise tasu summas 7,67 eurot.

Kohus leiab, et liisingulepingu üldtingimuste p 11.5 sätestab: Kulutused, millised kaasnevad

Lepingu ülesütlemisega p. 11.1 nimetatud alusel, kannab Ostja. Kui Ühisliising teeb Lepingu

ülesütlemisel mistahes kulutusi, kuuluvad need Ostja poolt viivitamatult hüvitamisele.

Seega oli põhivõlgnikul ja seega tulenevalt käenduslepingust ka kostjal kohustus tasuda

ülesütlemiseks tehtud kulutused sh ka näiteks kirja kooste ja postikulu.

Samas, nagu kohus eelnevalt juba märkis, ei ole hageja tõendanud ülesütlemise teate

kättetoimetamist ei kostjale ega põhivõlgnikule Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud

lepingu lõpetamise teatega seonduva kulu tekkimine.

Tulenevalt Liisingulepingu üldtingimuste p 11.5, oleks hageja pidanud tõendama kulu

kandmist või tõendama selle vastavust hinnakirjale vastavalt Liisinglepingu üldtingimuste p-

le 2.1. ja 6.1. Seda aga hageja teinud ei ole.

Lisaks leiab kohus, et ei ole usutav, et hageja esitas kostjale hagi lisa 12 (tl 40) toodud tõendi

s.t. 21.01.2010 arve nr A10023517. Nimelt on arvel ainsa rahaühikuna käsitletud eurosid, mis

hakkasid kehtima Eesti Vabariigis alles alates 1. jaanuarist 2011. Kohus asub sellisele

seisukohale,

sest

arve

kui

tõend

ei

tõenda

ainult

nõude

olemasolu

hageja

raamatupidamissüsteemis vaid peaks tõendama ka arve füüsilist olemasolu väidetaval

esitamise ajal st, kas arvet üldse oli võimalik kätte toimetada.

2-12-23001

8 (12)

Kuivõrd kohus jätab rahuldamata lepingu lõpetamise teatise tasu 7,67 eurot, ei kuulu

väljamõistmisele ka viivis sellelt summalt. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et lepingu

lõpetamise teatise tasu nõue tuleb jätta rahuldamata.

2.6

Osaliselt tasutud kindlustuse arve 149,50 eurot

Kohus on seisukohal, et hageja nõue kostja vastu osaliselt tasumata kindlustusarve

tasumiseks, tuleb jätta täielikult rahuldamata.

Sõidukikindlustuse poliisist (tl 42) nähtub, et poliisi kindlustusperiood on 29.01.2010. a –

28.01.2011. a ning selle perioodi eest on kindlustusmakse kokku 16 206 krooni ehk 1035,75

eurot. Vara üleandmis-vastuvõtmise aktist (tl 34) nähtub, et 01.03.2010. a on XXX andnud

liisinguesemeks olnud sõiduki üle vara omaniku volitatud esindajale. Ühtlasi nähtub

nimetatud tõendist, et vara üleandmine katkestab liikluskindlustuse. Seega kui XXX ei olnud

alates 02.03.2010. a võimalik kasutada sõidukit ning ka sõiduki üleandmine üleandmise-

vastuvõtmise akti kohaselt katkestab liikluskindlustuse, siis ei ole hagejal nõuet kostja vastu

liikluskindlustuse maksete osas alates 02.03.2010. a. Eeltoodu tähendab, et XXX pidi tasuma

sõidukikindlustuse eest poliisi kohaselt vaid perioodi eest 29.01.2010. a – 01.03.2010. a.

Arvestades, et 2010. aasta veebruarikuus oli 28 päeva, siis pidi XXX tasuma sõiduki

kindlustuse eest kokku 32 päeva. Kuivõrd aasta ehk 365 päeva eest oli liikluskindlustus kokku

1035,75 eurot, siis 32 päeva eest pidi XXX tasuma 1035,75 : 365 x 32 = 90,81 eurot. Hageja

esitatud kliiringukannete väljavõttest nähtub, et kindlustuse arvest on tasutud kokku 886,62

eurot (tl 111). Seega on kindlustuse eest tasutud 886,62 – 90,81 = 795,81 eurot rohkem, kui

see oli vajalik. Kuivõrd hagejale on kindlustuse eest tasutud sõiduki kasutamise perioodi

(29.01.2010. a – 01.03.2010. a) eest kindlustus, siis ei saa hagejal selles osas nõuet enam olla.

Samuti ei saa hagejal olla kostja vastu nõuet kindlustusmaksetelt arvestatud viiviste osas.

2.7

Vara tagastusteenus 191,73 eurot ja puksiirteenus Tallinn-Tartu 230,08 eurot

VÕS § 367 lg 4 sätestab: Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud

lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad

asjaolud.

Liisingulepingu üldtingimuste p 11.4 sätestab: Lepingu Ülesütlemisel p. 11.1. nimetatud

alusel toimetab Ostja omal kulul Eseme Ühisliisingu poolt näidatud kohta Ühisliisingu poolt

näidatud ajaks. Kui Ostja ei tagasta Eset Lepingus sätestatud tingimustel, on Ühisliisingul

õigus rakendada kohaseid meetmeid Eseme valduse tagasisaamiseks.

11.5 sätestab: Kulutused, millised kaasnevad Lepingu ülesütlemisega p. 11.1 nimetatud alusel,

kannab Ostja. Kui Ühisliising teeb Lepingu ülesütlemisel mistahes kulutusi, kuuluvad need

Ostja poolt viivitamatult hüvitamisele.

Seega oli lepingujärgselt hagejal õigus nõuda vara tagastamiseks tehtud kulutuste hüvitamist

kui põhivõlgnik ei toimeta lepingu eset liisinguandja poolt näidatud kohta liisinguandja poolt

määratud ajal. Kohtu hinnangul on XXXOÜ 03.03.2010 arvega nr 17 (tl 44) tõendamist ka

leidnud vara tagastamisteenuse kulu tekkimine summas 3000 krooni (2500 eurot + KM 500

krooni, s.o. 191,73 eurot).

Samas, kuna kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud mis oli see koht ja aeg, kuhu

põhivõlgnik pidi liisingu eseme toimetama, ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud ka

põhivõlgniku vastutus tekkinud kulu eest ja sellest johtuvalt ka kostja vastutus.

Lähtuvalt eeltoodust tuleb vara tagastusteenuse kulu nõue jätta rahuldamata.

Samal põhjusel jätab kohus rahuldamata ka nõude puksiirteenuse eest summas 230,08 eurot,

mille kulu tekkimine on tõendatud samuti XXXOÜ 03.03.2010 arvega nr 17.

2-12-23001

2.8

Auto poleerimine ja keemiline pesu 168,99 eurot ja kasutatud rehvid koos

vahetusega 95,87 eurot

Hageja on tõendanud XXXOÜ 31.03.2010 arvega 10032 liisinguesemeks oleva sõiduauto

auto poleerimise ja keemilise pesu kulu summas 2203,39 krooni + KM 440,68 krooni, kokku

2644,07 krooni (168,99 eurot) ja 2 kasutatud rehvi koos paigaldamisega kulu 1250 krooni +

KM 250 krooni, kokku 1500 krooni (95,87 eurot).

Kohus leiab, et sõiduauto poleerimine ja keemiline puhastus, samuti sõidukõlbulike rehvide

paigaldus on VÕS § 367 lg 4 ja Liisingulepingu p-is 11.5 nimetatud kulu, mis tuleb kanda

liisinguvõtja poolt. Käesoleval juhul siis käendaja poolt.

Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. novembri 2006 otsuse nr 3-2-1-112-

06 p.10.

Lähtuvalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude seoses auto poleerimise ja keemiline pesuga

summas 168,99 eurot ja kasutatud rehvidega koos vahetusega summas 95,87 eurot.

2.9

Müügikahju nõue

Liisingulepingu üldtingimuste p. 11.2.1 sätestab: Kui Ühisliising saab seoses Lepingu

ülesütlemisega Lepingu p, 11.1. toodud alusel kahju, eelkõige, kui Eseme müügist saadud

rahast ei piisa kõikide nõuete tasumiseks, kohustub Ostja hüvitama Ühisliisingule ka tekkinud

kahju (sh saamata jäänud tulu).

Hageja väitel kandis ta sõidukit 26.08.2010 müües hinnaga 5061,80 eurot kahju 4945,80

eurot. Liisingulepingu ülesütlemisel oli vara jääkmaksumuseks seega hageja seisukohalt

10 007,45 eurot (156 582,65 krooni),

Kostja leidis, et Liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb liisinguandjale kui

krediteerijale VÕS § 367 lg 1 järgi hüvitada krediteerimiseks tehtud kulutused (vt ka

Riigikohtu 19. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-06, p 24 ja otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-1-07, p 25). Niisugused kulutused on VÕS § 367 lg 1 järgi esmajoones liisingueseme

ostuhind ja ostuhinna finantseerimise kulud. Pärast ülesütlemist arvestatakse tasuda jäänud

liisingumaksete summast maha liisinguandjale kuuluv osa liisingueseme jääkväärtusest, kui

liisinguese

jääb

pärast

liisingulepingu

ülesütlemist

liisinguandja

omandisse

ja

liisingulepingus on kokku lepitud, et pärast liisingulepingu lõppemist kuulub osa

liisingueseme jääkväärtusest liisinguandjale.

Samuti leidis kostja, et eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme

kohalik keskmine müügihind ning, et Liisinguandja nõude arvestamise eelduseks VÕS § 367

lg 3 järgi ei ole liisingueseme müük, oluline on vaid selle väärtus ja et lubatuks ei saa pidada

kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi

liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. Kostja viitas oma väite

kinnituseks ka Riigikohtu otsusele 3-2-1-33-08.

Kohtu hinnangul on Liisingulepingu üldtingimused tüüptingimused VÕS § 35 tähenduses,

kuivõrd tegemist oli tingimustega, mis olid eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes

kasutamiseks või mida lepingupooled eraldi läbi ei rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav

lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast

võimeline mõjutama tingimuse sisu.

Liisingulepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 42 lg 1 sätestas, et Tüüptingimus on tühine,

kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on

lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele..

2-12-23001

10 (12)

Kohus, võttes arvesse analoogsetes asjades tehtud Riigikohtu lahendeid (nt 3-2-1-49-13), asub

seisukohale, et hageja liisingulepingu üldtingimuste punkt p. 11.2.1 on tühine osas, milles see

seob liisingulepingu ülesütlemise tagajärjed liisingueseme tagastamise aegse väärtuse asemel

liisingueseme võõrandamisest saadud müügihinnaga, kuna liisinguandja võib üldtingimustest

tulenevalt

müüa

liisingueseme

põhjendamatult

odavalt

ning

seega

liisinguvõtjat

ebamõistlikult kahjustada. Eelnevast tulenevalt kohaldab kohus lepingu tühise üldtingimuse

asemel VÕS § 367 lõiget 3, mille kohaselt, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu

ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste

hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale

tagastamise hetkel.

Riigikohus on otsustes (asjades nr 3-2-1-52-11 ja 3-2-1-184-12) rõhutanud, et liisingueseme

väärtus tuleb vastavalt VÕS § 367 lg 3 kindlaks teha selle liisinguandjale tagastamise aja

seisuga ning et üldjuhul ei ole määrav liisingueseme müügihind, vaid selle väärtus ehk

kohalik keskmine müügihind (turuhind) tagastamise ajal. Seejuures on riigikohus märkinud,

et poolte kokkuleppel võib lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui

see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast

olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja

kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise

kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades muuhulgas liisingueseme

olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-33-08 leidnud, et on siiski lubatud poolte kokkuleppel

lähtuda liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast

ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt

tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille

jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja

mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja

möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on kolleegiumi arvates sel juhul

mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu

saamiseks sel juhul täitnud.

Kostja on sõiduki turuväärtuseks selle üleandmise hetkel 1.03.2010 pidanud umbes 19 000

eurot. Oma seisukoha kinnitamiseks esitas kostja väljatrükid foorumist (tl 79-81).

Hageja on 18.09.2013 vastuses seisukohal, et keskmine turuhind ajavahemikus 1.03.2010-

01.09.2010 oli 5752 eurot. Arvestades, et müüdud analoogse auto läbisõit oli oluliselt

väiksem ja kuna sõiduautol oli mitmed puudused, mis on kajastatud üleandmise-vastuvõtmise

aktis, oli müügihind piisav. Lisaks esitas hageja kostjale 2.08.2010 teatise liisingueseme

müüki suunamise kohta ja 10.08.2010 teatise vara müügi kohta kostjal oli seega võimalus

osaleda müügiprotsessis. Hageja tõendas 18.09.2013 seisukohta auto24.ee väljavõttega

tehingute kohta.

Kohtu hinnangul on nii hageja kui kostja tõendite alusel hinnaerinevused mitteusutavalt

suured.

Kõigepealt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud 2.08.2010 kirja kostjale kättetoimetamist

kummalgi käenduslepingu lõikes 5 nimetatud viisil. Kostja on kirja kättesaamist ka eitanud.

Seega ei saa rääkida kostja võimalusest osaleda müügiprotsessis.

Samuti ei pea kohus eluliselt usutavaks, et sõiduki hind nii drastiliselt hälbis sõiduki

lepingujärgsest jääkmaksumusest. Kohtu hinnangul liisinguandja arvestab jääkväärtuse

kujundamisel maksegraafikus auto tegelikku väärtust.

Kontrollimaks niisuguse seisukoha vastavust tegelikkusele, kontrollis kohus hageja poolt

viidatud sõidukite interneti müügiportaali auto24.ee pakkumisi otsuse koostamise ajal.

2-12-23001

Kuivõrd tegemist on kohtu hinnangul avaliku ja usaldusväärse allikaga loeb kohus andmeid

üldtuntuks TsMS § 231 lg 1 alusel.

Ilmnes, et 27.03.2014 seisuga müüakse portaalis auto24.ee sõiduautot Dodge RAM 4.7, mille

väljalaskeaasta on samuti 2002, hinnaga 11 500 – 11900 eurot (tl 116).

Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et auto vananemisel võiks uunikumiks mitteoleva auto hind

üldse tõusta. Isegi majanduskriisi tingimustes ei pea kohus usutavaks, et 3,5 aastat hiljem

võiks analoogse auto hind tõusta kahekordseks. Seetõttu ei pea kohus hageja poolt esitatud

sõiduki hinnapäringut usaldusväärseks ja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et liisingulepingu

eseme müük 26.08.2010 hinnaga 5061,80 oli müük turuhinnas.

Ülaltoodud põhjustel ei pea kohus hageja sõiduki müügist saadud kahju nõuet 4945,80 euro

ulatuses põhjendatuks ja jätab selle nõude osas hagi rahuldamata.

2.10 Müügiplatsi parkimistasu 404,94 eurot

Kohtu hinnangul on XXXOÜ 30.08.2010 arvega nr 1008161 (tl 53)tõendamist leidnud, et

Liisingulepingu objektiks oleva sõiduki müügiplatsil hoidmise kulu oli 5280 krooni + KM

1056 krooni, kokku 6336 krooni (404,94 eurot). Kohtu hinnangul on müügiplatsil viibimise

aeg 176 päeva s.o. 7.03.2010 – 30.08.2010 mõistlik aeg ja hind 30 krooni + KM päevas

mõistlik hind.

Kohtu hinnangul on parkimistasu VÕS § 367 lg 4 ja Liisingulepingu p.-is 11.5 nimetatud

kulu, mis tuleb kanda liisinguvõtja poolt. Käesoleval juhul siis käendaja poolt.

Lähtuvalt eeltoodust tuleb rahuldada hageja nõue müügiplatsi parkimistasu eest summas

404,94 eurot.

2.11 Viiviste nõue

Liisingulepingu Üldtingimuste p 6.8. sätestas: Kui Ostja hilineb ükskõik millise Makse või

mõne muu Lepingujärgse summa maksmisega (välja arvatud Intress, millelt viivist ei

arvutata), maksab te iga viivitatud päeva eest ühisliisingule viivist 0,3% tähtaegselt

maksmata summalt.

Kohus on rahuldanud järgmised hageja nõuded:

1) leppetrahv lepingu ennetähtaegsel summas 65,95 eurot;

2) auto poleerimine ja keemiline pesu 168,99 eurot;

3) kasutatud rehvid koos vahetusega 95,87 eurot;

4) müügiplatsi parkimistasu 404,94 eurot ning

Eeldades, et leppetrahv summas 65,95 eurot muutus sissenõutavaks 1. märtsist 2010, seega on

selle tasumine olnud viivises kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 1488 päeva, on juba

nimetatud summalt viivis 294,40 eurot.

Eeldades, et auto poleerimise ja keemilise pesu ning rehvid koos paigaldusega kokku summas

264,86 eurot muutus sissenõutavaks 15.märtsil 2010, seega on selle tasumine olnud viivises

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 1474 päeva, oleks juba nimetatud summalt viivis 1

171,21 eurot.

Eeldades, et müügiplatsi parkimistasu 404,94 eurot muutus sissenõutavaks 13. septembril

2010, seega on selle tasumine olnud viivises kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 1292 päeva,

oleks juba nimetatud summalt viivis 1569,55 eurot.

Hageja on esitanud viivistenõude summas 139,62 eurot. Lähtuvalt eeltoodust tuleb

viivistenõue täies ulatuses rahuldada.

2-12-23001

12 (12)

3. MENETLUSKULUD

TsMS § 162 lg 2 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, tuleb menetluskulud jagada menetlusosaliste vahel

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuivõrd haginõue oli 6400 eurot, kohus rahuldas aga

hagi summas kokku 975,37 eurot, mis moodustab 15,24% haginõudest, jätab kohus

menetluskulud 84,76% ulatuses hageja kanda ja 15,24% ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

Velmar Brett

kohtunik

Kohtuotsus on allkirjastatud digitaalselt.