3-13-70117/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.märts 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-13-70117

Haldusasi

E.-Ü.K.i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 30.10.2013 korralduse nr 1515-k osalise tühistamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Kaebaja: E.-Ü.K. Esindajad: vandeadvokaadid Elo Tamm, Kadri Michelson; Vastustaja: Tallinna linn Esindaja: Kristjan Mark

Kohtuistungil 18.02.2014.a.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi poole menetluskulu tema enese kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev kooskõlas TsÜS õ

136 lg 8 on 28.04.2014.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1. Tallinna Linnavalitsuse 30.10.2013 korraldusega nr 1515-5 kehtestati alates 01.12.2013 korraldatud jäätmeveo teenuste hinnad Põhja-Tallinna jäätmeveopiirkondades nr 6 ja 7 ning Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9 (p 1) ning tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 16.01.2013 korralduse nr 39-k punkt 1 ja lisa 1 ja muudeti 16.01.2013 korralduse punkti 2 ja lisa 2 pealkirja, jättes välja sõnad „Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9“ (p 2).

2. 29.11.2013 esitas E.-Ü.K. , kelle elukoht on Kesklinna jäätmeveopiirkonnas nr 9, Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 30.10.2013 korralduse nr 1515-k osalise tühistamise nõudes. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Linnavalitsuse 30.10.2013 korralduse nr 1515-k punkti 1 kehtivuse peatamiseks.

3. Tallinna Halduskohus võttis 10.12.2013 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna linna, nõudis vastustajalt kaebuse kohta kirjaliku seletuse ja vaidlustatud haldusakti aluseks olnud ning vastuväiteid kinnitavate dokumentide esitamist 30 päeva jooksul kohtumääruse saamisest arvates. Sama kohtumääruse p-ga 3 jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

II KAEBUSE MOTIIVID

4.Tallinna linnal puudub seadusest tulenev alus jäätmeveo teenuste eest tasu nõudmiseks ning 30.10.2013 korraldus on ainuüksi seetõttu õigusvastane. Korraldus on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 3 alusel ja kooskõlas Jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lg-tega 5 ja 6.KOKS § 30 lg 3 koostoimes HMS § 5 lg

3 ei ole sätestatud alust jäätmeveo teenuste eest tasu võtmiseks haldusorgani poolt. JäätS § 66 lg 5 ja lg 6ei sisalda volitusnormi, mille alusel saaks linnavalitsus kehtestada jäätmeveo teenuste eest osutatavad hinnad. Alust jäätmeveo teenuste hindade kehtestamiseks ei tulene ka teistest JäätS sätetest ega muudest seadustest. 5.Jäätmeveo teenustasu kujunemine ei ole jälgitav ega läbipaistev. Sellisel kujul ei ole teenustasu nõudmine ja seega vaidlustatud korraldus õiguspärane. Korralduse eelnõu seletuskirjas on teatud määral selgitatud, kuidas jäätmeveo teenustasu kujuneb. Osaliselt on aga teenustasu kujunemine läbipaistmatu. Seletuskirjast võib lugeda, et teenustasu komponentideks on jäätmemahutite tühjendamine ja veo hind, jäätmekäitluse hind ja jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustuse kulud. Teataval määral on selgitatud, kuidas kujuneb jäätmemahutite tühjendamise ja veo komponendi hind ja jäätmekäitluse komponendi hind, täielikult on jäetud lahti kirjutamata korraldatud jäätmeveosektori kulude kujunemine. Kaebuse esitajal teenustasu maksmiseks kohustatud isikuna ei ole võimalik aru saada, millest teenustasu koosneb, vaid on sundkorras kohustatud maksma Tallinna linna poolt ühepoolselt määratud teenustasu, mille kujunemine ei ole selgelt jälgitav. 6.Korraldus tervikuna on põhjendamata. Korraldus ei sisalda mistahes põhjendusi ega ka viidet dokumendile, kus sisalduvad korralduse andmise aluseks olevad põhjendused. Haldusakti eelnõu seletuskirja olemasolu ei saa lugeda piisavaks põhjendamiskohustuse täitmiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 mõistes, seda enam, et haldusaktis ei ole viidatud, et haldusakti andmisel on lähtutud seletuskirjas antud põhjendustest. Kuna mujalt haldusakti andmise tagamaad ei nähtu, on kaebuse esitaja kaebuse koostamisel lähtunud eelnõu seletuskirjas toodud põhjendustest, kuid seletuskirja olemasolu ei tähenda automaatselt, et põhjendamiskohustus on täidetud. Veelgi enam, ei saa eeldada, et korralduse andmisel on lähtutud eelnõu seletuskirja kõikidest põhjendustest. Selline põhjendamiskohustuse rikkumine on oluline vorminõude rikkumine.

7. Kaebuse esitaja on käsitletav jäätmevaldajana JäätS § 9 mõistes ning loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks JäätS § 69 lg 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajad on kohustatud tasuma korraldatud jäätmeveo teenuse eest. Kaebaja on kohustatud maksma Tallinna linna poolt ühepoolselt määratud teenustasu, mistõttu tuleb kaebaja õiguste rikkumist jaatada. Korralduse seletuskirjast nähtuvalt peab kaebaja tasuma teenustasu Tallinna linnale korraldatud jäätmeveo kulude katteks.Varasemalt ei ole kaebaja pidanud selliseid kulutusi hüvitama ja kaebuse esitaja õigusi on korraldusega seega riivatud. Tallinna Linnavalitsus peab teenustasude kehtestamisel arvestama HMS § 5 lg-ga 3,mis sätestab, et haldusorgan võib tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses, kuid seadusega ei ole Tallinna Linnavalitsusele antud alust korraldatud jäätmeveo kulude eest tasu võtmiseks ning ainuüksi nimetatu rikub kaebaja õigusi.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 9.Tallinna linn on asunud rakendama JäätS § 66¹ kohaselt süsteemi, mille järgi võib korraldada jäätmeveo selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse (KOV) üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ja nendega arveldamise kohustus KOV-il või viimase poolt volitatud mittetulundusühingul. Õiguskantsler on oma 18.09.2013 kirjas seisukohal, et KOV-i roll JäätS § 66¹mudeli rakendamisel erineb olukorrast, kus rakendatakse n.-ötavapärast korraldatud jäätmeveo mudelit üksnes selle poolest, et kohalik omavalitsus võtab endale ülesande vahendada jäätmeveoteenuse eest arveldamist jäätmeid vedava ettevõtja ja jäätmevaldajate vahel. 10.Korralduse preambulis on viidatud õigusaktidele, mille alusel korraldatud jäätmeveo hinnad kehtestatakse, Tallinna Linn on kehtestanud jäätmeveoteenuse hinnad KOKS § 30 lg

3 alusel ja kooskõlas JäätS-ga. Jäätmeveo teenus ei ole menetlustoiming. Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse vallavõi linnavolikogu määrusega ( JäätS § 66 lg 4). Jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamissulgemisja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud ( JäätS § 66 lg 5). Lisaks preambulis toodud haldusakti andmise alustele on ka korralduse seletuskirjas põhjendatud selle andmist. Seletuskiri on haldusakti osa ja kaebajal on olnud võimalik sellega tutvuda. Teenustasu arvestamisel ei ole arvestatud teenustasu hulka 2013-2017 saamata jäävat saastetasu, sest Keskkonnaministeeriumis on väljatöötamisel regulatsioon, millega kavandatakse kompenseerida kõigile kohalikele omavalitsustele üle eesti saastetasu laekumise lakkamisega saamata jäänud tulu. 11.Vastustaja peab ja on lähtunud kehtivast seadusest, viited jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõule ei oma tähtsust.

IV KOHTU SEISUKOHT

12.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid ning analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme leiab, et kaebus põhjendatud ei ole ja tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

13.KOKS § 6 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas jäätmehooldust. JäätS § 66 lg 1 sätestab, et korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.Sama paragrahvi lg 2 tulenevalt korraldab kohaliku omavalitsuse üksus oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi ja segaolmejäätmete, nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumise ja veo. JäätS § 70 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise.Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. Seega lasub ülaltoodud regulatsioonist tulenevalt kohalikul omavalitsusel jäätmeveo ja jäätmete taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamise kohustus, samuti tuleb neist sätteist õigus sellise tegevuse korraldamiseks. JäätS näeb lisaks JäätS § 67 lg 1 sätestatud teenuste kontsessioonil põhinevale korraldatud jäätmeveo lahendusele JäätS § 66 lg 1¹ ette alternatiivi, sätestades: Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või viimase poolt volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või viimase volitatud mittetulundusühingul. Viimatinimetatud lahenduse puhul on vedaja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks kohalik omavalitsus. Eeltoodust tulenevalt sätestab seadus , kuidas võib jäätmevedu korraldada. Vaidlus puudub selles, et Tallinna linn on asunud rakendama JäätS § 66¹ kohast süsteemi ning vaidlus puudub ka selles, et kaebuse esitaja on käsitletav jäätmevaldajana JäätS § 9 mõistes ning loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks JäätS § 69 lg 1 alusel.

14.KOKS § 30 lg 3 sätestab, et vallavõi linnavalitsus kehtestab oma korraldusega valla või linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. HMS § 5 lg 3 sätestab, et menetlustoimingute eest võib haldusorgan võtta tasu üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. Kohus nõustub vastustajaga selles, et jäätmeveo teenus ei ole menetlustoiming. JäätS § 66 lg 4 tulenevalt jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse valla-või linnavolikogu määrusega.JäätS § 66 5 lg 5 kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemisja järelhoolduskulud ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulud.

KOKS § 22 lg 1 p 365 kohaselt on volikogu ainupädevuses jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; sama paragrahvi ja lõike punkti 366 kohaselt jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine. Ülaltoodud delegatsiooninormidele tuginevalt kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 08.09.2011 määruse nr 28 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ § 35 sätestatakse jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord, samas § 35¹ sätestatakse jäätmevaldaja poolt Tallinna linnale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord .

Viimatinimetatud sätte kohaselt kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, määratakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu Tallinna Linnavalitsuse kehtestatud korras. Jäätmeveo teenustasu peab sellisel juhul katma lisaks Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 35 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kuludele jäätmevaldajate registri pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise kulud. Muudetud teenustasu rakendub Tallinna jäätmehoolduseeskirja § 35 lg 7 kindlaks määratud korras. Tallinna Linnavalitsuse 06.04.2011 määrus nr 32 „Teenuse hinna kehtestamine linna asutustes“ § 3 p 1 tulenevalt kehtestab ametiasutuse osutatava teenuse hinna linnavalitsus korraldusega.

Käesoleval juhul on kehtestatud korraldatud jäätmeveo teenuste hind linnavalitsuse korraldusega ning korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaks on linna ametiasutusena Tallinna Keskkonnaamet. Seega on põhjendamatud kaebuse väited korralduse õigusvastasusest selleks seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu.

15. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et vaidlustatud korralduses ei ole viidatud selle eelnõu seletuskirjale. Kohus leiab siiski, et osundatud puudus ei tingi vaidlustatud korralduse tühistamist, sest puudub alus eelduseks, et vorminõuete rikkumine viis asja valele otsustamisele. Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Kaebuses märgitud vorminõude rikkumine korralduses ei ole ka mõjutanud kaebaja kaebeõiguse realiseerimist, sealjuures korralduse sisulist vaidlustamist.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et Riigikohtu praktika toetab kaebuse väidet, mille kohaselt ei saa eeldada, et korralduse andmisel on lähtutud eelnõu seletuskirja kõikidest põhjendustest ning kaebuses on viidatud Riigikohtu 11.02.2009 lahendi haldusasjas nr 3-3-1-79-08 punktidele 26 ja 27. Kohus leiab, et viidatud kohtuasi erineb oluliselt käesolevast vaidlusest ning ka kaebaja viidatud Riigikohtu seisukohad ei ole automaatselt üle kantavad kõikidele juhtumitele. Osundatud kohtuasjas oli vaidlustatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori käskkiri osas, millega jäeti rahuldamata taotlus põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks keskkonnasõbraliku tootmise eest ning Riigikohus võttis ka seisukoha vaidlustatud käskkirja põhjendamise osas, märkides:

„See, et kassaator oli kontrollaruandest teadlik, ei tähenda, et kõik kontrollaruandes tuvastatud asjaolud võisid olla vaidlustatud käskkirja andmise aluseks. Vaidlustatud käskkirjas on küll viidatud, et selle andmisel on lähtutud ka "käskkirja lisas toodud põhjustest", kuid sellest viitest ei ole üheselt mõistetav, kas mõeldakse kontrollaruannet nr 060069-57-027 või teisi lisasid. Kui haldusaktis viidatakse teisele dokumendile, siis peab viide sisaldama endas vähemalt dokumendi rekvisiite, mis aitaksid üheselt tuvastada viidatava dokumendi.

Viide ei tohi olla umbmäärane, kuna see võib haldusakti adressaati eksitada, eriti olukordades, kus haldusakti põhjendused sisalduvad mitmes lisas.“. Käesoleval juhul puudub alus kahtluseks, et korralduse andmisel võidi lähtuda teistest põhjendustest kui on esitatud korralduse seletuskirjas. Kaebuse esitaja poolt asja arutamisel kaebusega taotletava eesmärgi kohta antud selgitusest ( kohtuistungi protokoll 10:51:30) nähtuvalt on kaebajale olnud seletuskirjast arusaadav, mida on hinna kehtestamisel aluseks võetud ja millistest komponentidest see koosneb, kuid kaebuse esitaja ei nõustu tasuma korraldatud jäätmeveosektori kulu , mis koosneb jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustuse kulust.

Kohus on eespool nimetanud korralduse andmise õiguslikud alused, sealhulgas Tallinna Jäätmehoolduseeskirja § 35¹ .

16. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja seisukohad seoses Riigikogu menetluses oleva jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõuga ning nõustub vastustajaga selles, et vastustaja on ja peab lähtuma kehtivatest õigusaktidest.

17. Menetlusosalised menetluskulu väljamõistmist teiselt pooleltselleks sätestatud korras taotlenud ei ole , seega jäävad kummagi poole võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Kuuse kohtunik