3-14-50168/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 28.03.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50168 Haldusasi USS Security Eesti AS kaebus Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 10.02.2014 otsuse nr 27-14/- ja Eesti Energia AS 04.02.2014 otsuse, millega tunnistati edukaks G4S Eesti AS pakkumus riigihankes nr 1297 „Eesti Energia AS kontserni turvateenuste hange“, tühistamise (alternatiivselt hankija otsuse õigusvastasuse tuvastamise) nõuetes ning Eesti Energia AS ja G4S Eesti AS vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudes. Menetlusosalised Kaebaja – USS Security Eesti AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus; Vastustaja – Eesti Energia AS, lepinguline esindaja vandeadvokaat Neve Uudelt; Kolmas isik – AS G4S Eesti, lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok. Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista USS Security Eesti AS-ilt Eesti Energia AS kasuks välja kantud menetluskulud summas 5000 eurot ja G4S Eesti AS kasuks kantud menetluskulud summas 3969 eurot.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 28.03.2014 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul (HKMS § 278 lg 1).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Eesti Energia AS kutsus USS Security Eesti AS-i osalema turvateenuse hankel oma pakkumusega, edastades viimasele selleks hankedokumendi ja selle lisad.

2. Eesti Energia AS 04.02.2014 otsusega kvalifitseeriti USS Security Eesti AS pakkumus ning tunnistati vastavaks. Sama otsusega tunnistati G4S Eesti AS pakkumus edukaks.

3. 04.02.2014 esitas USS Security Eesti AS VAKO-le vaidlustuse Eesti Energia AS 04.02.2014 otsuse tühistamiseks. VAKO 10.02.2014 otsusega nr 27-14/- jäeti vaidlustus läbi vaatamata ja tagastati see USS Security Eesti AS-ile.

4. 11.02.2014 saabus Tallinna Halduskohtule USS Security Eesti AS kaebus VAKO 10.02.2014 otsuse nr 27-14/- ja Eesti Energia AS 04.02.2014 otsuse, millega tunnistati G4S Eesti AS pakkumus edukaks riigihankes nr 1297 „Eesti Energia AS kontserni turvateenuste hange“ tühistamise (alternatiivselt hankija otsuse õigusvastasuse tuvastamise) nõuetes ning Eesti Energia AS ja G4S Eesti AS vahel sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamise nõudes.

USS Security Eesti AS kaebuse sisu

5. Kaebaja esitas hankes parima hinnaga pakkumuse ning jäi ootama lepingu sõlmimist. Üllatuslikult sai kaebaja 04.02.2014 e-kirjaga hankija hankekomisjoni otsuse, milles teatati, et kaebaja pakkumus ei osutunud hindamisel edukaimaks. Kaebaja on teadlik, et hankedokumendi p 3 sätestas hankijale võimaluse pidada läbirääkimisi ka peale pakkumuste esitamist, kuid seda oli võimalik teha ainult riigihangete seaduse (RHS) §-s 3 sätestatud põhimõtteid järgides. Kaebaja arvates ei kohelnud hankija pakkujaid menetluses võrdselt, sest teda läbirääkimiste vooru ei kaasatudki.

5.1. Vastustaja esitas kohtule 19.02.2014 vastuse hankemenetlust puudutavate dokumentide koopiatega või täpsemalt koopiad koopiatest. Tegemist on digitaalselt koostatud, siis välja trükitud, seejärel kopeeritud, seejärel skaneeritud ja alles seejärel kohtule ja menetlusosalistele saadetud digitaalsete pdf vormingus dokumentidega. Puudub igasugune mõistlik seletus, miks pidi vastustaja nägema vaeva elektrooniliselt vormistanud dokumentide ümbervormistamisega paberi kaudu uuesti elektroonilisteks dokumentideks, kui oluliselt lihtsam oleks olnud esitada kohtule ja menetlusosalistele dokumendi esialgne digitaalne versioon. Kaebaja leiab, et sellise ümbervormistamise sai tingida ainult osade dokumentide ebaehtsuse varjamise soov. Nimelt oli kaebajale teadaolevalt vastustaja juhatus langetanud 03.02.2014 otsuse kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamiseks, kuid seejärel toimus mingisugune meelemuutus tõenäoliselt 04.02.2014 ning juba langetatud otsus oli vaja ümber vormistada. Vastustaja pidi teostama ümbervormistamise paberil seepärast, et digitaalsete failide ja dokumentide ümbervormistamine on keerukam – digitaalsetest dokumentidest nähtub reeglina nende koostamise aeg, mis aga paberdokumentidelt ei nähtu. Asjas on olemas ainult üks pakkumuste avamise protokoll ja nimelt 05.12.2013 kuupäevaga. Hilisemat, väidetavalt 31.01.2014 esitatud korrigeeritud pakkumuse avamise protokolli ei ole aga olemas. Sellest puuduvast dokumendist saab teha järelduse, et korrigeeritud pakkumusi tegelikult ei esitatud. Kaebaja ei esitanud korrigeeritud pakkumust, sest talle ei antud selleks mitte mingisugust võimalust.

5.2. Kaebaja seaduslik esindaja kinnitab, et tema ja vastustaja esindajate vahel 18.12.2013 toimunud kohtumist käsitlev dokument kirjutati alla alles 30.01.2014, mitte 18.12.2013, nagu protokollil märgitud. Seega on koostamise aja mõttes ka see dokument ebaehtne, kuigi kajastab 18.12.2013 toimunud kohtumise käiku põhimõtteliselt õigesti, sh p-i 3 osas, milles kaebaja esindaja viitas hinna alandamise võimalusele. Läbirääkimisteni hinna alandamise osas aga sisuliselt ei jõutudki, kaebaja viide hinna alandamise võimaluse osas jäi vastustajal tähelepanuta ja uue pakkumuse esitamise võimalust kaebajale ei antud.

5.3. Kui võrrelda kaebajaga toimunud kohtumise protokolli ja kolmanda isikuga toimunud kohtumise protokolli, torkab silma neis protokollides sisalduv põhimõtteline erinevus – kolmanda isiku kohtumise protokollis sisaldub lõpus sedastus otsustuse kohta, kaebaja protokollis sellist otsustust ei sisaldu. See asjaolu kinnitab kaebaja ebavõrdset kohtlemist ja kolmanda isiku soosimist hankemenetluses. Ühtlasi viitab nende dokumentide allakirjutamine paberil, et need protokollid vormistati kohtumiste tegelikust toimumisest hoopis hiljem ja nimelt kolmanda isiku soosimise õigustamiseks. Kui võrrelda 05.12.2013 pakkumuste avamise protokollis kajastatud võistlevate pakkumuste maksumusi, torkab silma nende suur erinevus kolmanda isiku kahjuks. Kui võrrelda 31.01.2014 hankekomisjoni protokollis kajastatud pakkumuste maksumusi, torkab silma nende suur sarnasus, kusjuures kolmanda isiku väidetavalt 31.01.2013 esitatud pakkumus on langenud väga vähe kaebaja pakkumuse maksumusest väiksemaks. Loogiliselt ei saa selline hinnaalandus olla põhjendatud millegi muuga, kui sellega, et hankija kohtles pakkujaid ebavõrdselt ja tegi kolmandale isikule kaebaja pakkumuse suuruse teatavaks. Ebavõrdse kohtlemise varjamiseks ongi vormistatud hankekomisjoni 31.01.2014 protokoll ja juhatuse 03.02.2014 koosoleku protokolli väljavõte.

5.4. Vastustaja ja kolmas on RHS § 69 lg-s 1 sätestatud ooteaega rikkudes sõlminud lepingu, mis on sama normi teise lause kohaselt tühine. Siiski, kui kohus leiab, et RHS § 19 lg-s 3 sätestatud lihtsustatud hangetele RHS § 69 lg-s 1 sätestatud ooteaeg ei kohaldu, on kaebaja arvates RHS § 19 lg

3 selles osas põhiseadusega vastuolus. Tõhusa kaebeõiguse teostamine lihtsustatud hangete puhul on RHS kehtiva redaktsiooni kohaselt näiline. Kuivõrd seadus ei sätesta hankijatele sellistes asjades peale edukaks tunnistamise otsuse tegemist mitte mingisugust ooteaega nõustumuse andmiseks ja lepingu sõlmimiseks, on põhimõtteliselt võimalik sõlmida leping samaaegselt edukaks tunnistamise otsuse allkirjastamisega. RHS § 122 lg 3 p 1 sõnastuse kohaselt ei ole sel juhul lepingust huvitatud pakkujal võimalik hankija ebaõiget otsust VAKO-s vaidlustada, sest vaidlustust ei vaadata läbi. RHS kehtiv regulatsioon, mis ühest küljest annab võimaluse pöörduda õiguste kaitseks vaidlustusega VAKO-sse, kuid teisest küljest ei anna selle õiguse realiseerimiseks mitte mingisugust reaalset tähtaega ega keela hankijal kehtiva lepingu sõlmimist enne tähtaegse vaidlustuse esitamist, ei ole kooskõlas põhiseaduse §-des 14 ja 15 sätestatud põhiõigustega. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Vastustaja Eesti Energia AS vastulause

6. Vastustaja leiab, et mingisuguseid rikkumisi ega ebavõrdset kohtlemist pole menetluses olnud. Kaebaja väited, nagu poleks vastustaja kaebajaga läbirääkimisi pidanud, ei vasta tõele. Vastustaja esindajad kohtusid kaebaja esindajatega, et selgitada ja täpsustada kaebaja pakkumuse hinna alandamise võimalusi, sest seni pakutud hind oli vastustaja prognoositust kõrgem ning sellist ressurssi ei arvestatud ka kinnitatud aastaeelarves. Kaebaja ei pidanud hinna alandamist võimalikuks.

6.1. Niisamuti kohtusid ühel korral ka vastustaja ja kolmanda isiku esindajad. Erinevalt kaebajast pidas kolmas isik hinna alandamist võimalikuks. Kolmas isik ei korrigeerinud oma pakkumuse maksumust lähtudes kaebaja pakkumuse maksumusest ja seda teades, nagu kaebaja on ekslikult arvanud. Kaebaja veendumust, et leping sõlmitakse kaebajaga, ei saanud kaebajal põhimõtteliselt olla või tekkida. Hanke tulemused ei olnud „ette teada“. Vastustaja eeldab, et kaebajale ei olnud teada ka kolmanda isiku pakkumuse sisu. Vastustaja võrdles pakkumusi kogumaksumuse alusel. Pakkumuse maksumuse kujundasid pakkujad ise. Seejuures oli mõlemale pakkujale hankedokumentide p-st 3.1 teada, et vastustaja võib pidada läbirääkimisi nii enne kui pärast pakkumuste esitamist.

6.2. Vastustaja on teinud otsused, mida väljendavad ja kinnitavad dokumendid on vastustaja kohtule esitanud. See, et vastustaja on dokumendid kohtule esitanud skaneerituna, ei tähenda ega väljenda dokumendi ebaehtsust. Otsus esitada dokumendid just sellisel viisil, oli tehtud esindaja poolt, et kohtul ja menetlusosalistel oleks neid võimalikult lihtne käsitleda. Dokumendid olid sel eesmärgil esitatud ühe pdf failina. Kaebaja viited sellele, millises vormis vastustaja dokumente koostab ning selle pinnalt esitatud hinnangud vastustaja dokumentide ehtsusele, on ilmselt sisutud. Pakkumuste avamise protokolle saabki olla ainult üks. Läbirääkimiste järgselt pakkumuse muutmisel pakkumusi uuesti ei avata. Järelikult ei saa sellest teha kaebaja väidetud järeldust, nagu poleks kolmas isik korrigeeritud pakkumust esitanud. Ainetud on ka kaebaja järeldused sellest, nagu oleks kaebaja ja vastustaja kohtumist kajastav protokoll „ebaehtne“ seetõttu, et pooled allkirjastasid protokolli kohtumise järgselt. Kaebaja seaduslik esindaja on protokolli allkirjastanud ning tal ei olnud protokollile mingeid vastuväiteid. Protokolli allkirjastamise aeg ei oma sellele hinnangu andmisel mingit tähendust. Muuhulgas ei ole kaebaja kordagi varasemalt väitnud, et tal tegelikult oleks olnud võimalik ja ta oleks soovinud hinda korrigeerida. Kuivõrd kaebaja ei näinud hinna korrigeerimise võimalusi, ei olnud kaebajal ka midagi, mida pakkumuses kohandada. Vastustaja lükkab tagasi ka kaebaja väite sellest, nagu oleks vastustaja avaldanud kolmandale isikule kaebaja väidetava ärisaladuse pakkumuse maksumuse alandamise võimaluse osas.

6.3. Eesti Energia AS-i määratlemine hankijana (kas siis võrgustiku sektori hankijana RHS § 10 lg 3 järgi või nö tavahankijana RHS § 10 lg 1 p 6 ja § 10 lg 2 järgi) ei oma antud vaidluses vastustaja hinnangul määravat tähtsust. Kuna turvateenused on CPV määruse VII lisas nimetatud teenused, siis vastavate teenuste hankimiseks ei pea ka võrgustiku sektori hankija ega tavahankija lähtuma täiendavalt muust korrast, kui RHS § 19 ette näeb. Seega isegi juhul, kui vastustaja kvalifitseeruks vaidlusaluse hanke puhul kas võrgustiku sektori hankijaks või nö tavahankijaks, ei muuda see RHS §

19 alusel läbi viidud hanget õigusvastaseks. Vastustaja selgitab, et termin „hankija“ kohaldub nii tavahankijatele kui võrgustiku sektori hankijatele, kui RHS-s pole igakordselt sätestatud teisiti. Seega ei pea RHS § 19 lg 1 alusel ei võrgustiku sektori hankija ega ka tavahankija korraldama RHS-s sätestatud korras hankemenetlust teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad CPV määruse VII lisas nimetatud teenused. Järgida tuleb vaid RHS §-s 19 toodud reegleid. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Kolmanda isiku G4S Eesti AS seisukoht

7. Kolmas isik esitas vastustajale korrigeeritud hinnapakkumise 31.01.2014. Järelikult on protokollis toodu õige. Kaebaja ei ole selgitanud, kelle käest, kuidas ning millal sai ta informatsiooni enda pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Tegemist on üksnes kaebaja paljasõnalise väitega, mille tõendamiseks pole esitatud mitte midagi. Lisaks on selline väide ka ebausutav, kuna 31.01.2014 oli kolmas isik esitanud vastustajale oma korrigeeritud hinnapakkumuse, mis osutus kaebaja pakkumusest paremaks.

7.1. Kolmandal isikul ei ole võimalik kommenteerida, miks vastustaja on mingeid dokumente allkirjastanud digitaalselt ja mingeid dokumente käsitsi. Igal juhul on vastustajal õigus allkirjastada dokumente mõlemat moodi nii, nagu ta seda soovib. Eestis kehtiva õiguse kohaselt on käsitsi allkirjastamisel samasugune õigusjõud kui digitaalsel allkirjastamisel. Kaebaja arvamus, et käsitsi allkirjastamise ainsaks eesmärgiks on võltsimine või dokumendi koostamise aja varjamine, on ilmselgelt alusetu.

7.2. Kolmanda isiku esindajatega toimunud kohtumise protokolli p-s 3 pidas kolmas isik kulude kokkuhoidu võimalikuks. Kolmas isik tõi ka näite, kus kulude kokkuhoid oleks võimalik

(turvatöötajate sidekanalite salvestuslahendus), kuid ühtlasi mainis, et kindlasti on veel lahendusi, millega saaks kulusid kokku hoida. Kuna kolmandal isikul ei olnud võimalik konkreetseid ettepanekuid kohtumisel esitada, siis antigi talle nende tegemiseks tähtaeg. Seega küsiti kolmandalt isikult hinna alandamise võimaluse kohta seisukohta. Kaebajalt küsiti samuti hinna alandamise võimaluse kohta seisukohta. Kaebaja ei olnud aga valmis hinda alandama. Seetõttu ei saanud kaebajaga peetud kohtumise protokollis sisalduda ka viidet selle kohta, mis ajaks peaks kaebaja mingeid ettepanekuid tegema. Mistahes ebavõrdne kohtlemine puudub.

7.3. Kaebaja väidab, et kuna tema poolt algselt pakutud hind ja kolmanda isiku poolt korrigeeritud hind on sarnased, siis järelikult on toimunud kaebaja pakutud hinna õigusvastane avaldamine vastustaja poolt kolmandale isikule. Kolmanda isiku arvates nimetatust sellist järeldust teha ei saa ning kolmas isik jääb enda juurde, et temale ei ole õigusvastaselt kaebaja pakutud hinda avaldatud.

7.4. Vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud leping ei ole tühine. Antud juhul on hankeesemeks RHS §-s 19 nimetatud lihtsustatud korras tellitavad teenused, millede puhul puudub kohustus RHS §

69 lg-t 1 järgida. RHS 19 on kohaldatav nii RHS § 10 lg-tes 1 ja 2 nimetatud avaliku sektori hankijate kui ka RHS § 10 lg-s 3 nimetatud võrgustiku sektori hankijate suhtes. Seega ei sõltu RHS §

19 kohaldamine ja sellest tulenev RHS § 69 lg 1 mittekohaldamine sellest, millisel õiguslikul alusel tegutseva hankijaga on tegemist, vaid sellest, kas hangitavad teenused on nimetatud CPV määruse VII lisas. Puudub vaidlus, et antud hanke esemeks olevad turvateenused on nimetatud CPV määruse lisas VII ehk tegemist on RHS §-s 19 nimetatud lihtsustatud korras tellitavate teenustega. Järelikult puudus vastustajal igal juhul kohustus järgida RHS §-s 69 lg 1 nimetatud ooteaega, mistõttu ooteaega järgimata sõlmitud leping ei saa olla tühine.

7.5. Kolmanda isiku arvates puudub RHS § 19 lg-l 3 vastuolu põhiseadusega. Ooteaja puudumine lihtsustatud korras tellitavate teenuste puhul tuleneb juba asjakohastest Euroopa Liidu direktiividest. RHS on selles küsimuses direktiividega kooskõlas ja põhiseadusega vastuolu ei esine. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

8. Eesti Energia AS on vaidlusaluse hanke puhul võrgustikuhankija RHS § 10 lg 3 ja § 16 lg 5 tähenduses, kuivõrd hankega ostetavad turvateenused on seotud hankija tegutsemisega RHS §-des 83–89 nimetatud valdkondades. Riigikohus on haldusasja nr 3-3-1-43-13 p-s 14 leidnud, et: „Seega ei pea hankega ostetav teenus RHS 5. peatüki kohaldamiseks kujutama endast §-des 83–89 nimetatud teenust. Piisav on, et teenust soetatakse võrgustikega seotud valdkondades tegutsemise eesmärgil. Piisaks sellest, kui Eesti Energia AS kavatseb sõidukite haldamise teenust kasutada peamiselt püsivõrgu käitamiseks eesmärgiga pakkuda avalikkusele elektrienergia tootmise, ülekande või jaotamisega seotud teenust või elektrienergia tarnimiseks sellistesse võrkudesse (RHS § 84 lg 1).“ Eesti Energia AS ei ole kohtumenetluses näidanud ega tõendanud, millise RHS §-des 83–89 sätestamata tegevuse edendamiseks soovib Eesti Energia AS hangitavaid teenuseid kasutada. Vaidlusaluse hanke nimi on väga üldine – „Eesti Energia AS kontserni turvateenused“ ning hankedokumendi pdest 1.2.1, 1.2.2 ja hankedokumendi lisa 3 p-st 2 nähtuvalt hangitaksegi Eesti Energia AS kontserni Ida-Eestis paiknevatele ettevõtetele (EE Kaevandused, Tehnoloogiatööstus, Narva Elektrijaamad, Narva Soojusvõrk, Õlitööstus jt) turvateenust selle kõige laiemas tähenduses. Lepingu projektist tulenevalt on lepingu eesmärgiks hoones, rajatises, kinnistul või selle osal korra tagamine, sellel paikneva vara säilimine ja puutumatus ning turvasüsteemide rikete vältimise ja taastamise tagamine.

On ilmne, et Eesti Energia AS ei hangi turvateenust kui mingit asja iseeneses, vaid hanke eesmärk on tagada kontserni kuuluvate ettevõtete igapäevane takistusteta funktsioneerimine, sh näiteks ka elektrienergiaga seotud valdkondades (RHS § 84). Nii tuleb Eesti Energia AS-i konkreetse hanke puhul käsitleda võrgustikuhankijana, kuna hankelepingu sõlmimine on seotud hankija tegutsemisega RHS §-des 83–89 nimetatud valdkondades.

9. RHS § 19 lg-te 1 ja 3 kohaselt ei ole hankija (nii tavahankija kui ka võrgustikuhankija) kohustatud korraldama RHS-s sätestatud korras hankemenetlust teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest rohkem kui 50 protsenti moodustavad CPV määruse VII lisas nimetatud teenused. Hankija järgib lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtteid ning sõlmib hankelepingu §-s 5 sätestatud juhtudel kirjalikus vormis. Puudub vaidlus, et hangitavad turvateenused on hõlmatud CPV määruse lisaga VII. Niisiis võis Eesti Energia AS turvateenused tellida lihtsustatud korras ning hanke läbiviimisel tuli Eesti Energia AS-il juhinduda RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetest.

10. RHS § 3 sätestab, milliseid põhimõtteid on hankija kohustatud riigihanke läbiviimisel järgima. Kaebuse esitaja on leidnud, et hankija oleks RHS § 3 p 2 kaudu (riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõte) pidanud ka lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankimisel kohaldama hankelepingu sõlmimisel RHS § 69 lg-s 1 sätestatud 14-päevast ooteaega ning kuna seda nõuet eirati, on sõlmitud hankeleping vastavalt samale sättele tühine. Kohus seda seisukohta ei jaga.

10.1. RHS § 3 p-s 2 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte sisuks ei ole RHS § 69 lg-s

1 sätestatud ooteaeg. Läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärgiks on tagada riigihankes aus konkurents, mis mh tähendab, et hankes avaldatav info peab probleemideta olema kättesaadav huvitatud isikutele; otsuste langetamise protsess peab olema jälgitav; kogu hankeprotsess peab vajalikus mahus olema dokumenteeritud ning hankemenetluse tingimused peavad olema arusaadavad ja ühemõttelised. RHS § 69 lg-s 1 sätestatud ooteaja rakendamine ei ole nimetatud põhimõtete alla viidav. RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ei saa sisustada RHS eriosas sätestatud nõuetega, vastasel juhul kaoks RHS §-s 19 sätestatud lihtsustatud menetluse mõte üldse ning ta ei erineks enam millegi poolest RHS 2. ptk-s sätestatud regulatsioonist. Nii ei tulene ei RHS §-st 19 ega ka §-st 3, et lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisel tuleks hankelepingu sõlmimisele kohaldada RHS §

69 lg-s 1sätestatud ooteperioodi.

10.2. Kohtu hinnangul ei ole ooteaja puudumine lihtsustatud korras tellitavate teenuste hankelepingu sõlmimisel vastuolus põhiseadusega – see on olnud seadusandja teadlik valik. RHS § 69 lg-s 1 sätestatud ooteaja eesmärgiks on kaebeõiguse tagamine. Lihtsustatud korras teenuste tellimise eesmärgiks on kiire, lihtne ja efektiivne liigsete formaalsusteta hankemenetlus. Ooteaja puudumine lihtsustatud korras teenuste tellimise puhul hankelepingu sõlmimisel ei tähenda kaebeõiguse põhiseadusevastast piiramist. Riigihangete seaduse muudatustega võeti alates 01.07.2010 üle riigihangete õiguskaitsemeetmete direktiiv (2007/66/EÜ). Mainitud direktiivi preambula p 4 selgitab ooteaja regulatsiooni sätestamise vajadust järgmiselt: „Üks täheldatud nõrkus on eelkõige tähtaja puudumine, mis võimaldaks tõhusat läbivaatamist lepingu sõlmimisotsuse tegemise ja asjaomase lepingu sõlmimise vahel. See viib mõnikord lepingu väga kiire allkirjastamiseni telliva asutuse või ostja poolt, kes soovib, et vaidlustatud lepingu sõlmimisotsust ei oleks võimalik enam muuta. Et kõrvaldada see puudus, mis on tõsiseks takistuseks asjaomaste pakkujate – st nende, keda ei ole veel lõplikult välistatud – tõhusale õiguskaitsele, tuleks ette näha minimaalne ooteaeg, mille jooksul lepingu sõlmimine on peatatud, olenemata sellest, kas leping jõustub allkirjastamise hetkel või mitte.“ Sama direktiivi preambula p 8 kohaselt sellist minimaalset ooteaega ei kohaldata, kui direktiividega 2004/18/EÜ või 2004/17/EÜ ei nõuta lepinguteate eelnevat avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, eelkõige igasuguse äärmise vajaduse korral, nagu on sätestatud direktiivi 2004/18/EÜ artikli 31 lõike 1 punktis c või direktiivi 2004/17/EÜ artikli 40 lõike 3 punktis d. Sellistel juhtudel piisab tõhusa läbivaatamismenetluse sätestamisest pärast lepingu sõlmimist. Sama põhimõtte sätestab direktiivi art 2b p a. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ art 21 kohaselt kehtivad hankelepingute suhtes, mille objektiks on II B lisas loetletud teenused, üksnes art 23 (tehnilise kirjelduse koostamise) ja art 35 lg 4 (hilisem avalikustamise kohustus, kui ületab maksumus ilma käibemaksuta rahvusvahelist piirmäära) sätted. Turvateenused sisalduvad direktiivi II B lisas. Nii on kehtiv RHS kooskõlas eelmärgitud direktiividega ning lihtsustatud korras teenuste tellimisel ei tule hankijal ooteaega kohaldada.

10.3. Nagu ülal mainitud, tuleb liikmesriigil õiguskaitsemeetmete direktiivi kohaselt lihtsustatud korras teenuste tellimise juhtudel sätestada tõhus läbivaatamismenetlus pärast lepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul on selline tõhus õiguskaitsevahend täna Eesti õiguskorras olemas. HKMS § 267 lg 3 kohaselt võib halduskohus tuvastada hankelepingu tühisuse, kui hankeleping on tühine RHS-s sätestatud alustel. Sellise nõude läbivaatamisel ei saa kohus piirduda üksnes RHS-s täpselt loetletud alustest (RHS § 69 lg 1 ja § 117 lg 21), vaid peab ka kontrollima, et hankemenetluses ei oleks oluliselt rikutud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 49 ja 56 ja nendel põhinevat RHS §-i 3. Kui kohus tuvastab vastavate sätete olulise rikkumise, on võimalik lepingu tühisus tuvastada tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 alusel (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-66-10 ja 3-3-1-39-12). Hankelepingu tühisuse tuvastamisel on võimalik tühistada hankelepingu aluseks olev haldusakt (HKMS § 267 lg 4 ning Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-44-13 p 22). Nagu kohus on juba oma 20.02.2014 kohtumääruses väljendanud, on kohus arvamusel, et RHS ei näe ette võimalust esitada VAKO-le taotlust hankelepingu tühisuse tuvastamiseks nö üldises korras (RHS § 3 rikkumise juhtudel), kuid HKMS võimaldab sellise nõude esitamist halduskohtule (arvestades Riigikohtu poolt antud laiendavat tõlgendust). Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamisel halduskohtule üldises korras RHS § 3 rikkumiste kontrolliks (st va juhud, mis on RHS-s täpselt loetletud) ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine VAKO-s nõutav ega vaidluse kohta VAKO sisulise hinnangu saamine eelduslik. Sellise nõude võib esitada otse halduskohtule ning kaebuse edukuse korral (tuvastatakse hankelepingu tühisus ja tühistatakse selle aluseks olnud haldusakt) on võimalik saavutada ka kaebaja lõplik eesmärk – hankelepingu sõlmimine kaebajaga.

Eelöeldut kokku võttes – teenuste tellimisel lihtsustatud korras ei pea hankija kohaldama RHS § 69 lg-s 1 sätestatud ooteaega ning selline regulatsioon on põhiseadusega kooskõlas. Seetõttu ei saa käesolevas hankeasjas vaidlustatud hankeleping olla tühine ooteaja järgimata jätmise tõttu.

11. Kaebaja järgmise väite kohaselt rikuti hankemenetluses võrdse kohtlemise põhimõtet, kui kaebajale ei antud võimalust korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Lisaks vaidlustab kaebaja osade tõendite ehtsust. Et võrdse kohtlemise põhimõte on hõlmatud RHS §-ga 3, tuleb kohtul Riigikohtu lahendite nr 3-3-1-66-10 ja 3-3-1-39-12 valguses kontrollida, kas ebavõrdne kohtlemine leidis aset ning kas tegemist oli nii olulise rikkumisega, mis võiks kaasa tuua hankelepingu tühisuse. Esmalt hindab kohus vaidlusaluste tõendite ehtsust. 26.02.2014 taotlusega palus kaebaja jätta tõenditena arvestamata Eesti Energia AS 31.01.2014 pakkumuste hindamise protokolli (I kd tl 122) ning Eesti Energia AS juhatuse 03.02.2014 koosoleku protokolli (I kd tl 122 pöördel) põhjusel, et need on võltsitud. TsMS § 277 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. HKMS § 63 sätestab, et põhistamine on faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis. Kaebaja on oma taotlust põhistanud kahe väitega – esitatud ei ole dokumentide originaale ning kaebajale teadaolevalt ei esitanud kolmas isik hankijale 31.01.2014 korrigeeritud pakkumust ning

03.02.2014 koosoleku protokolli sisu ei vasta tegelikkusele. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja vaidlustatud dokumentide võltsitust põhistanud, kuna esitatud selgitused ei ole kohtule usutavad. Hankija esindaja on 07.03.2014 menetlusdokumendis kohtule selgitanud, et otsuse esitada vaidlusalused dokumendid kohtule skaneerituna tegi hankija volitatud esindaja. Hankija on kõik dokumendid esitanud kohtule skaneerituna, lihtsustamaks dokumenditöötlust kohtus, ühe pdf failina (II kd tl 83). Kohus hindab hankija selgitust mõistlikuks. Hankija kinnitab, et kolmas isik esitas talle 31.01.2014 korrigeeritud pakkumuse ning selle kinnituseks on kohtule esitatud ka tõend – G4S Eesti AS esindaja poolt 31.01.2014 kell 17:18 Eesti Energia AS esindajale edastatud e-kiri (II kd tl 86), mille sisuks on korrigeeritud pakkumuse edastamine. Sama kinnitab kohtule kolmas isik oma 06.03.2014 menetlusdokumendis (II kd tl 67 pöördel). Kaebaja pakkumuse ja korrigeeritud pakkumuse hindamiseks on hankija koostanudki vaidlusaluse 31.01.2014 protokolli. Kaebaja väide, et tegelikkuses langetas Eesti Energia AS 03.02.2014 koosolekul otsuse USS Security Eesti AS pakkumuse parimaks tunnistamise kohta, on esiteks täiesti tõendamata ja teiseks ka ebaloogiline. Puudub põhjus arvata, et saanud 31.01.2014 kolmanda isiku korrigeeritud pakkumuse, mis oli hinnalt madalam kaebaja omast, oleks hankija juhatus otsustanud siiski kallima pakkumuse kasuks. Kokkuvõtvalt ei kahtle kohus asjas esitatud tõendite ehtsuses ning arvestab nendega otsuse tegemisel.

12. Kaebajat ei ole hankemenetluses ebavõrdselt koheldud. Hankedokumendi p 3.1 kohaselt jättis hankija endale õiguse läbi rääkida hanke mahu, hanke tähtaegade, hanke maksumuse, esitatud nõuete, tingimuste jms osas. Läbirääkimised võisid toimuda nii enne kui pärast pakkumuste esitamist. Asja materjalidest nähtuvalt saatis hankija esindaja 16.12.2013 kaebuse esitaja esindajale e-kirja (I kd tl 71), milles esitas 18.12.2013 kohtumise ettevalmistamiseks pakkujale mõned küsimused. Kõik küsimused puudutasid võimalikku hinna alandamist pakkuja poolt. 18.12.2013 toimunud kohtumisel (protokoll I kd tl 71 pöördel) käsitleti täpselt samu küsimusi. Protokollist nähtuvalt vastas USS Security Eesti AS esindaja hankijale ühemõtteliselt, et ta ei näe hinna alandamise võimalust ning võimalike muutustega saavutatav kokkuhoid ei oleks märkimisväärne. Hankija ja G4S Eesti AS 07.01.2014 kohtumise protokollist (I kd tl 126) nähtuvalt oli hankija esitanud pakkujale täpselt samad küsimused kohtumise ettevalmistamiseks mis kaebajalegi ning kohtumisel arutatigi neid küsimusi. Kuid erinevalt kaebajast andis G4S Eesti AS selgelt hankijale teada, et sidekanalite salvestuslahenduse ära jätmisel saaks hinda koheselt vähendada 2% ning kindlasti on veel lahendusi, millega saaks kulusid kokku hoida. Kohtumisel lepiti kokku, et G4S Eesti AS esitab korrigeeritud pakkumuse jaanuarikuu jooksul, mida ta 31.01.2014 tegigi. Eelnevast nähtuvalt rääkis hankija hinna alandamise osas samadel tingimustel läbi mõlema pakkujaga ning üks pakkujatest leidis, et hinda alandada pole võimalik ning teine leidis, et hinda saab alandada. Järelikult kohtles hankija pakkujaid võrdselt. Pakkujale, kes pidas hinna alandamist võimalikuks, anti võimalus korrigeeritud pakkumuse esitamiseks ning pakkujale, kes hinna alandamise välistas, sellist võimalust andma ei pidanudki. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et hankija oleks G4S Eesti AS-ile läbirääkimiste käigus avaldanud USS Security Eesti AS pakkumuse hinna. Et midagi sellist ei toimunud, on kohtule kinnitanud nii hankija kui ka kolmas isik. Ülaltoodust tulenevalt ei ole sõlmitud hankeleping tühine ka võrdse kohtlemise põhimõtte väidetava rikkumise alusel.

13. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et sõlmitud hankeleping on kehtiv ning kaebus jääb lepingu tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamata. Et hankeleping on kehtiv, ei ole võimalik tühistada ka Eesti Energia AS 04.02.2014 otsust (HKMS § 267 lg 4). Rahuldamata jääb ka Eesti Energia AS 04.02.2014 otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue, kuivõrd kohus hindas kaebaja poolt esitatud argumente läbi hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude, leides need olevat alusetud, ning iseseisvaid aluseid kaebaja nimetatud otsuse õigusvastasuse täiendavaks põhjendamiseks esitanud ei ole. Kohus ei saa tühistada ka VAKO 10.02.2014 otsust, kuna selles on õigesti asutud seisukohale, et hankija ei pidanud enne hankelepingu sõlmimist kohaldama RHS § 69 lg-s 1 sätestatud ooteaega ning hankelepingu sõlmimise tõttu ei saa VAKO asja sisuliselt läbi vaadata, kuna VAKO-l puudub pädevus hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. Muid iseseisvaid aluseid ei ole kaebaja VAKO otsuse vaidlustamisel välja toonud ning kaebus jääb ka selle nõude osas rahuldamata. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg

8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Et esitatud kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt kaebaja enda kanda.

06.03.2014 esitas vastustaja kohtule HKMS § 109 lg-le 1 vastava menetluskulude hüvitamise nõude (II kd tl 87-90). Vastustaja taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 7596 eurot. Vastustaja on esitanud kohtule seoses tekkinud menetluskuludega Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo OÜ 05.03.2014 arve nr 140270 summas 8971,20 eurot koos kulude aruandega ning arve tasumist tõendava maksekorraldusega. Olles tutvunud kohtule esitatud arvega ning õigusabiteenuse kulude aruandega, on kohus seisukohal, et vastustaja menetluskulud ei ole osaliselt põhjendatud ega kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Kohus leiab, et käesolev vaidlus ei olnud õiguslikult sedavõrd keerukas, mis oleks nõudnud kolme advokaadi tööle rakendamist. Ka leiab kohus, et kulude aruandes toodud ajamahud ei ole põhjendatud. Nii näiteks on vastustaja esindajad kulutanud esialgse õiguskaitsega halduskohtus seonduvale ca 13,6 tundi, kaebusele vastuse koostamisega seonduvale ca 10,2 tundi ning määruskaebusega seonduvale ca 8 tundi, millest menetlusosaliste seiskohtadega tutvumine moodustub eraldi vaid 0,7 tundi. Arvestades, et vastustaja esitas vastuses kaebusele mitmeid seisukohti, mida ta juba vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele esitas ning ka määruskaebuse seisukohad kattusid suures osas, ei saa pidada põhjendatuks sedavõrd suurt ajakulu. Arvestades kõike eelöeldut, samuti asjas läbitöötamist vajavate materjalide mahukust, peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud summas 5000 eurot.

06.03.2014 esitas kolmas isik kohtule HKMS § 109 lg-le 1 vastava menetluskulude hüvitamise nõude (II kd tl 69-71). Kolmas isik taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist kokku summas 3969 eurot. Kolmas isik on esitanud kohtule seoses tekkinud menetluskuludega Eversheds Ots & Co Advokaadibüroo OÜ 28.02.2014 arve nr 20140196 summas 3969 eurot koos kulude aruandega ning arvet tasumist tõendava konto väljavõttega. Olles tutvunud kohtule esitatud arvega ning õigusabiteenuse kulude aruandega, on kohus seisukohal, et kolmanda isiku menetluskulud on mõistlikud ja põhjendatud ning need tuleb kaebuse esitajalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik