3-13-693/56 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

28. märts 2014. a, Tallinn

Haldusasja number

3-13-693

Haldusasi

R.A.e kaebus Harku Vallavolikogu 28.02.2013 otsuse nr 30

„Harkujärve külas Sagari, Nurme ja Nurme 1 maaüksuse

detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: R.A.

Vastustaja: Harku vald

Vastustaja esindajad: vandeadvokaadid Taimar Ehrlich ja

Toivo Viilup

Kolmas isik 1: Harkujärve Arendused OÜ

Kolmas isik 2: E.P.

Kolmas isik 3: S.T.

Kolmas isik 4: A.A.

Kolmas isik 5: A.A.

Kolmas isik 6: H.K.

Kolmas isik 7: M.P.

Kolmandate isikute esindaja: vandeadvokaat Raiko Lipstok

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistung 27.02.2014

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta vastustaja ja kaebaja menetluskulud nende enda

kanda.

3. Mõista

kaebajalt

R.A.elt

kolmandate

isikute

Harkujärve Arendused OÜ, E.P., S.T., A.A., A.A., H.K.

ja M.P. kasuks välja menetluskulud kokku summas

1662,91 eurot.

4. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada vastustajale kohtule

tõenditena

esitatud

detailplaneeringu

kaust

ja

teemaplaneeringu seletuskiri.

5. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest ehk hiljemalt 28. aprill 2014. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu 28.02.2013 otsusega nr 30 kehtestati Harkujärve külas Sagari,

Nurme ja Nurme 1 maaüksuse detailplaneering.

2. R.A. esitas 28.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavolikogu

28.02.2013 otsuse nr 30 „Harkujärve külas Sagari, Nurme ja Nurme 1 maaüksuse

detailplaneeringu kehtestamine“ (edaspidi nimetatud ka DP) tühistamiseks.

3. 24.04.2013 määrusega võttis kohus kaebuse Harku Vallavolikogu 28.02.2013 otsuse nr

30 tühistamiseks menetlusse populaarkaebusena ning viis läbi eelmenetluse. Asjas toimus

kohtuistung 27.02.2014.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub tühistada Harku Vallavolikogu 28.02.2013 otsuse nr 30 „Harkujärve

külas Sagari, Nurme ja Nurme 1 maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine“ Kaebaja

leiab, et vaidlustatud DP on vastuolus seadusega, üldisemate planeeringute ning Harku

valla uue üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi nimetatud KSH)

aruande tulemustega ja Harku valla ehitusmäärusega ja põhjendab oma kaebust järgmiselt:

4.1. Kaebaja leiab esmalt, et vaatamata asjaolule, et planeeringu menetluse käigus on

rõhutatud vajadust järgida Harku valla uue üldplaneeringu põhimõtteid, puuduvad

vaidlustatud DP-s viited vastavale koostööle ja valminud tööga arvestamisele.

4.2. Kaebaja viitab, et uues üldplaneeringus määratud rohealad põhinevad Eestimaa

Looduse Fondi (ELF) poolt läbiviidud analüüsil „Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja

koridoride uuring“.

ELFi poolt läbiviidud analüüsis on juhitud tähelepanu rohevõrgustiku tuumaladele ja

koridoridele Harku vallas, mis vajavad arendustegevuse käigus kindlasti säilitamist ja

laiendamist.

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ (kehtestatud Harju Maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356-k)

kohaselt tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima. Arendustegevused,

mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb kooskõlastada

maavalitsuse ja keskkonnateenistusega ning nende keskkonnamõju hindamisel tuleb

tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimisele. Tugialasid ja koridore on liialt

hõredalt just Tallinna rohelise vööndi piires ja siin on möödapääsmatu vajadus rohelist

võrgustikku tugevdada. Ehitusalade valikul peab lähtuma rohelisest võrgustikust.

Vaidlustatud

DP-s

on

viidatud

vajadusele

muuta

Harju

maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringut, et oleks võimalik realiseerida arendustegevus soovitud mahus. Kaebaja

leiab,

et

DP-ga

ei

saa

teha

maakonnaplaneeringu

muutmise

ettepanekut.

Maakonnaplaneeringu

teemaplaneering

on

kohalikule

omavalitsusele

järgimiseks

kohustuslik ja seda ei saa detailplaneeringuga muuta. Kohalik omavalitsus peab võtma

tarvitusele kõik vajalikud abinõud selleks, et teemaplaneeringuga määratud rohekoridor

koos tuumaladega toimiks. Planeeritav ala paikneb Harju maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ rohekoridoris

K9 ja veekogu puhvri (200m) alas. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga on

määratud tugialade läbimõõdud 300m-500m ja ribastruktuuride läbimõõdud 100m-200m.

Vaidlusaluse DP põhijoonisele on kantud 100m kalda piiranguvöönd.

4.3. Kaebaja viitab planeerimisseaduse (PlanS) § 10 lg 61 p 2 ja p 4 ning märgib, et

vaidlusaluse DP koostamine ja koostamise finantseerimise õigus on Harku Vallavalitsuse

poolt õigusvastaselt üle antud A. A.le lepinguga nr 22-11.2.4/153.

4.4. Kaebaja viitab, et vaidlusalune DP lahendus lähtub 1996 aasta Harku valla

üldplaneeringust, mille järgi on maa sihtotstarbeks maatulundusmaa, kuid see ei anna

kaebaja arvates õiguspärast ootust ega garantiid, et kinnistutele saab kindlasti tulevikus

elamud rajada.

4.5. Kaebaja viitab Harku Vallavolikogus 25.02.2010 toimunud istungile, mille tulemusel

tehtud

otsuses

nr

märgiti

üksikute

maaüksuste

sihtotstarvete/juhtotstarvete

muutmisettepanekute kohta kokkuvõtvalt järgmist: „Vastutustundetu oleks planeerida

elamumaade mahu kasvu olukorras, kus Harku vallas on hulgaliselt varemplaneeritud, kuid

väljaarendamata

elamuprojekte.

Planeeritud

elamuasustuse

lõplik

kujunemine

(väljaehitamise, infrastruktuuriga varustamine ja realiseerimine) kestab senist kiirust

arvestades veel aastaid. Avaliku huvi seisukohalt igasugune vajadus elamumaa mahu

suurendamiseks puudub. Mahu suurenemine tähendaks rohealade ressurssi „raiskamist“

ning ei soodustaks kuidagi seismajäänud arendusprojektide realiseerimist. Seega tuleks

primaarseks lahenduseks pidada mitte rohelise infrastruktuuri arvel täiendavate

elamuehitusvõimaluste

tekitamist,

vaid

olemasolevate

elamuehitusprojektide

jätkusuutlikku toetamist.“

Kaebaja leiab, et üldplaneering, millest DP koostamisel lähtuti, on 17 aastat vana ning

seega

vananenud.

Kaebaja

leiab,

et

planeerimisel

oleks

tulnud

lähtuda

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust, mis määrab rohestruktuuride vajaduse. Kaebaja

viitab teemaplaneeringu p-le 2.2.1., kus on rõhutatud, et: „Rohelise võrgustiku sidususe

parandamine on eriti oluline Tallinna mõjupiirkonnas. Tugialasid ja koridore on kohati

liialt hõredalt just Tallinna rohelise vööndi piires ja seal on möödapääsmatu vajadus

rohelist võrgustikku tugevdada.“

4.6. Kaebaja viitab PlanS § 21 lg 5 ning leiab, et peale avalikustamist on oluliselt

muudetud vaidlusaluse DP tekstilist ja skemaatilist lahendust. Muudatused ja täiendused

on sisse viidud ilma vastavate viideteta. Samuti on nummerdamata ja korrastamata

planeeringu toimikus olevad dokumendid. Toimikus olevad joonised ei haaku.

Põhijoonistel ja tehnovõrkude joonistel on erinevad lahendused. Samuti puuduvad

nõutavad muudatuste kooskõlastused.

4.7. Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde. Kaebaja palub kaebuse rahuldada.

Kaebaja leiab, et vastustaja menetluskulud on põhjendamatud, kuna planeerimistegevus on

kohaliku omavalitsuse üks põhitegevusi ja vallas on ka juriidiline kompetents olemas.

Seetõttu puudus vastustajal vajadus välise õigusabi kasutamiseks.

Kolmanda isiku menetluskulude osas leiab kaebaja, et tegemist oli lihtsa vaidlusega,

millele kolmanda isiku esindajate poolt kulutatud aeg ei ole proportsionaalne.

4.8. Kaebaja märgib, et tema menetluskuluks on riigilõiv, mille palub vastustajalt välja

mõista.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja märgib vastusena esitatud kaebusele, et peab seda nii faktiliselt kui

õiguslikult põhjendamatuks ning leiab, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

Vastustaja on kaebust käsitledes kõigepealt seisukohal, et kuivõrd kaebuse esitaja pole

toonud esile, millise avaliku huvi kaitseks kaebus on esitatud ning milliseid seaduse või

muude õigusaktide nõudeid DP kehtestamisega rikutud on, siis ei vasta kaebus ka

populaarkaebusele esitatavatele nõuetele.

Vastustaja selgitab, et kehtestatud DP vastuolu õigusaktide ning üldisema taseme

planeeringutega ei esine ja põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga.

5.1. Vastustaja leiab, et DP ei ole vastuolus õigusaktide ega üldisema taseme

planeeringutega. Samuti on DP vastustaja arvates kooskõlas Harku valla uue

üldplaneeringuga.

5.1.1. Vastustaja selgitab, et DP menetlemisel on arvestatud nii Harku valla uue

üldplaneeringuga (edaspidi nimetatud Uus ÜP), kui ka selle menetlemisel koostatud KSH

aruande seisukohtadega. DP-s puuduvad mistahes vastuolud nii Harku valla Vana, kui ka

kohtuotsuse tegemise ajal juba kehtiva Uue ÜP-ga.

5.1.2. DP seletuskirja punkti 3 „Detailplaneeringu koostamise eesmärk“ alapunktis

„Olemasolev situatsioon ja olukorra kirjeldus“ seletuskirja lehekülgedel 7 ja 8 ning

punktis 4 „Planeeringulahenduse kirjeldus“ seletuskirja leheküljel 9, on selgitatud DP

planeeringulahenduse haakumist üldisemate planeeringutega.

5.1.3. Vastustaja toob välja, et seletuskirja leheküljel 8 on avaldatud, et DP on kooskõlas

Üldplaneeringuga, mis täpsustab maakondlikku teemaplaneeringut, ning vastuvõetud

üldplaneeringu kohaselt on ala tiheasustusala. Seletuskirja leheküljel 9 on märgitud, et DP

lahendus lähtub valla Üldplaneeringust, milles planeeritav ala on pereelamute maa. DP

haakumine üldisemate planeeringutega on visuaalselt toodud välja ka DP kontaktvööndi

joonisel.

5.1.4. Ka DP kehtestamise otsuses on selgesõnaliselt märgitud, et DP on üldisemate

planeeringutega kooskõlas. See on selgelt esile toodud DP kehtestamise otsuse leheküljel

1, mille kohaselt planeeringulahendus on kooskõlas nii Üldplaneeringu kui ka Uue ÜP-ga,

samuti DP kehtestamise otsuse leheküljel 3, seoses viitega Harju Maavanema poolt DP üle

teostatud järelevalve käigus avaldatud seisukohale, mille kohaselt on maavanema

hinnangul otstarbekas uute detailplaneeringute koostamisel arvestada Uue ÜP-ga, milles

Harju maakonna teemaplaneeringut rohevõrgustiku elementide osas on täpsustatud ja mille

planeeringulahenduse maavanem on juba kooskõlastanud.

5.1.5. Eeltoodust nähtuvalt on vastustaja arvates kaebaja väited, et DP ei arvesta Uue ÜP-

ga, selgelt põhjendamatud ning paljasõnalised.

5.2. Vastustaja märgib, et puudub DP vastuolu Eestimaa Looduse Fondi (ELF) koostatud

Uue ÜP rohevõrgustiku lahenduse uuringu tulemustega ja maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringuga

„Maakasutust

ja

asustust

suunavad

keskkonnatingimused“

(teemaplaneering).

5.2.1. Vastustaja on seisukohal, et kehtestatud DP planeeringulahendus vastab mõlemas

dokumendis kajastatule.

5.2.2. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitaja poolt kaebuse punktis 1 leheküljel 2 avaldatut

on käsitletud juba DP kehtestamise eelselt ning ka DP kehtestamise otsuses endas -

teemaplaneeringuga seonduvat haldusakti lehekülgedel 11-12 ja ELF-i uuringuga

haakuvalt kaebuse esitaja poolt avaldatut haldusakti leheküljel 13. Kaebuse esitaja on DP

kehtestamise otsuses esitatud seisukohad ja põhjendused vastustaja arvates kaebuse

esitamisel tähelepanuta jätnud.

5.2.3. Vastustaja selgitab, et ka ELF-i uuringus jõuti planeeringuala suhtes seisukohale, et

planeeringuala (ELF-i uuringu seletuskirjas on seda käsitletud Harju järvest läänes asuvate

metsatukkade koosseisus seletuskirja lehekülgedel 26 ja 27) näol ei ole tegemist

rohekoridorina toimiva alana vaatamata sellele, et teemaplaneeringu joonise kohaselt

rohekoridor ligikaudu seal kulgeb. Kuna tulenevalt teemaplaneeringu joonise väikesest

täpsusastmest (koostatud mõõtkavas 1:150 000-le) ja skemaatilisusest kulges rohekoridor

antud piirkonnas ka alal, mis oli olemasolevate elamukvartalite ning Ceres aianduskeskuse

aiaga piiratud ning kasvuhoonetega katkestatud, siis ei ole teemaplaneeringu kohane

rohekoridor seal toimiv. Seetõttu on ELF uuringu põhjal tehtud ettepanek Uues ÜP-s

teemaplaneeringu kohase rohekoridori täpsustamiseks.

5.2.4. ELF-i eelviidatud ettepanek on vastustaja hinnangul teemaplaneeringuga täielikus

kooskõlas, kuna teemaplaneeringu seletuskirja punkti 2.2. „Kasutustingimused“ alapunkti

2.2.1. „Üldised tingimused“ kohaselt seab teemaplaneering rohelise võrgustiku tugialade ja

koridoride üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise;

maakonna ja kohalike tasandi rohelise võrgustiku struktuurielementide piirid täpsustab

üldplaneering. Seega polegi teemaplaneeringu eesmärgiks olnud rohelise võrgustiku

objektide asukoha ja mõõtmete täpne määratlemine ja teemaplaneeringu koondkaardile

kandmine.

5.2.5. Eelmises punktis toodut kinnitab vastustaja arvates ka teemaplaneeringu seletuskirja

punkt 5 „Võimalused ja meetmed teemaplaneeringu eesmärkide elluviimiseks“. Selles on

öeldud: „Maakonna teemaplaneeringul puudub iseseisev mehhanism eesmärkide

elluviimiseks ning see toimub läbi teistel tasanditel kasutatavate vahendite.“

Teemaplaneeringu tähtsamate rakendusvahenditena on teemaplaneeringu seletuskirja

punktis 5 nimetatud muuhulgas üldplaneeringud, detailplaneeringud ja teemaplaneeringud.

5.2.6. Vastustaja rõhutab, et teemaplaneeringu kohase rohevõrgustiku rohekoridori

täpsustamist üldplaneeringuga on Harju Maavanem Uue ÜP menetluses kooskõlastanud

ega ole näinud siinkohal vastuolu teemaplaneeringuga.

5.2.7. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et DP kehtestamise otsuse leheküljel 12 on

käsitletud kaebuse esitaja väidet seoses rohevõrgustiku osana teemaplaneeringu kaardile

veekogude puhverala kandmisega. Nagu haldusakti leheküljel 12 on kajastatud, selgitati

planeeringuvaidluse lahendamise käigus Harju Maavalitsuses kaebuse esitajale, et 200

meetrit kehtib vooluveekogude puhul ning järve puhul on puhveralaks 100 meetrit kaldast.

DP planeeringuala paikneb kaldast rohkem kui 200 meetri kaugusel. Samuti rõhutab

vastustaja, et nii nagu DP kehtestamise otsuse leheküljel 8 on märgitud, on DP joonisele

kantud looduskaitseseaduse kohane Harku Järve piiranguvööndi ulatus 100 meetrit ning

DP järelevalve teostamisel on Harju Maavanem kaebuse esitajale selgitanud, et selline

toimimisviis on õiguspärane.

Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja poolt kaebuse punktis 1 avaldatud väited kehtestatud

DP kohta on seega tervikuna alusetud.

5.3. Vastustaja leiab, et DP koostamise ja koostamise tellimise nõudeid pole rikutud.

A. A.ega lepingu sõlmimise ajal puudus PlanS § 10 lg 61. Selle asemel kehtestas lepingute

sõlmimise piirangud PlanS § 10 lg 6, mille kohaselt oli eraõigusliku isiku poolt

detailplaneeringu koostamise tellimine keelatud looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud

maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud

üldplaneeringuga

või

linnaosadega

linnades

vastavuses

linnaosa

kehtestatud

üldplaneeringuga. Vaidlusaluse DP puhul ei olnud ükski neist piirangutest kohalduv.

Kuivõrd kehtestatud DP ei ole vastupidiselt kaebuse esitaja seisukohale üldplaneeringut

muutev, siis ei tulene takistust eraõigusliku isiku poolt planeeringu koostamiseks või

planeeringu koostamise tellimiseks ka praegu kehtivast PlanS § 10 lg 61. Harju

Maavanema poolt on DP järelevalve teostamisel eeltoodut ka kaebuse esitajale selgitatud.

5.4. Vastustaja on seisukohal, et DP-ga ei ole teemaplaneeringu muutmisettepanekut

tehtud.

5.4.1. DP koostamisel on arvestatud nii Üldplaneeringu kui Uue ÜP-ga ning DP on

nendega kooskõlas. Harju Maavanem on Uue ÜP järelevalve käigus kinnitanud, et

detailplaneeringute koostamisel vallas on Uue ÜP-ga arvestamine otstarbekas ning valla

üldplaneeringuga teemaplaneeringu rohevõrgustiku paiknemise täpsustamine on korrektne.

5.4.2. Seda, et rohekoridor antud alal ei toimi on kinnitanud nii kaebuse esitaja enda poolt

viidatud ELF-i analüüs Uue ÜP menetluses kui ka DP koosseisus (vt DP lisa 7) olevas OÜ

Keskkonnakorraldus koostatud hinnangus DP mõjust rohevõrgustikule.

5.5. Kaebuse esitaja viide Harku Vallavolikogu 25.02.2010 otsusele nr 34 on asjakohatu.

Kaebuse esitaja on kõnealuse otsuse põhjendavast osast esitanud üksnes väljavõtte ning

teinud seda põhjendusi moonutaval kujul.

Kaebuse esitaja poolt tsiteeritud osa kõnealusest otsusest puudutas alasid, mille puhul

elamumaa maakasutuse juhtfunktsiooni polnud üldplaneeringuga kavandatud. Käesolevas

vaidluses puudutatud DP ala on aga nii Üldplaneeringu kui ka Uue ÜP kohaselt

kavandatud elamumaa juhtfunktsiooniga alaks.

5.6. Vastustaja leiab, et teemaplaneering kuulub madalama taseme planeeringutega

täpsustamisele.

5.6.1. Vastustaja nõustub sellega, et Üldplaneering vajab korrigeerimist. Seetõttu ongi

algatatud ja viiakse läbi Uue ÜP koostamise menetlust, mille käigus on muuhulgas

täpsustatud ka teemaplaneeringu kohase rohevõrgustiku ulatust ning paiknemist.

5.6.2. Tulenevalt teemaplaneeringu kaardi väiksest täpsusastmest ja skemaatilisusest ning

ka teemaplaneeringust nähtuvast vajadusest rohevõrgustiku elementide täpsustamiseks

madalama taseme planeeringutega, ei saa rohevõrgustiku osas lähtuda teemaplaneeringu

kaardist sellisel moel, nagu seda soovib kaebuse esitaja.

5.6.3. Osundatust tulenevalt on ebaõige kaebuse esitaja käsitlus, justkui tuleks

detailplaneeringute koostamisel juhinduda eeskätt või isegi üksnes teemaplaneeringust.

5.7. Vastustaja ei nõustu kaebuse punktis 3 väidetuga, justkui oleks pärast DP avaliku

väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamist muudetud DP põhilahendusi ning see tingiks

vajaduse korrata planeeringu kooskõlastamist ning avalikku väljapanekut ja avalikku

arutelu.

5.7.1. Harju Maavanem on DP üle järelevalve teostamisel kaebuse esitajale selgitanud, et

tema väide avalikustamise järgselt planeeringu põhilahenduse muutmise kohta on alusetu

ning DP avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kordamine ei ole põhjendatud.

5.7.2. Kaebuse esitaja ei ole viidanud mitte ühelegi konkreetsele muudatusele, mida ta DP

põhilahenduse muutmisena käsitleb. Kaebuse esitaja on pelgalt üldsõnaliselt avaldanud, et

muudatused ja täiendused on tehtud vastavate viideteta ning teinud etteheiteid

planeeringukaustas olevate dokumentide korrastatuse kohta. Ka kaebuse esitaja väide DP

toimikus olevate jooniste mittehaakuvuse ja nõutavate kooskõlastuste puudumise kohta on

üldsõnaline ning ebakonkreetne.

5.7.3. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et DP põhilahenduse muutmist pole toimunud

ning kaebuse esitaja pole vastupidise kohta ühtegi näidet toonud ega tõendit esitanud.

5.8. Kohtuistungil jäi vastustaja oma seisukohtade juurde.

Rohekoridori säilitamise osas leiab vastustaja, et tegelikkuses kaebaja poolt viidatud

rohekoridor ei toiminud juba enne vaidlustatud DP kehtestamist. DP menetlemisel ning

valla Uue ÜP menetlemisel on vald teinud kõik, et rohevõrgustik toimiks.

5.9. Vastustaja palub kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 1444,55 eurot

vastavalt menetluskulude nimekirjale ning kuludokumentidele (tl 188-197, I kd).

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHT

6. Kolmandad isikud Harkujärve Arendused OÜ, E.P., S.T., A.A., A.A., H.K. ja M.P.

paluvad jätta kaebuse rahuldamata.

Kolmandad isikud leiavad viidates Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-84-08 p 11, et kaebaja ei

ole kolmandate isikute arvates täitnud nõuet selgitada, milles seisneb kaevatava otsuse

õigusvastasus. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, milles seisneb avalik huvi, mida

väidetavalt on kahjustatud.

6.1. DP kehtestamise otsuses (edaspidi ka otsus) on selged viited, et DP on Uue ÜP-ga

kooskõlas ehk sellega on arvestatud (vt otsuse lk 1 ja lk 3).

Lisaks on DP-ga hõlmatud alal ning selle lähipiirkonnas Uue ÜP lahendust ja selle seost

teemaplaneeringuga kirjeldatud DP seletuskirja lk 7-8.

Samuti on DP joonisel nr 3 „Kontaktvöönd“ kujutatud väljavõtted koos DP ala näitamisega

nii teemaplaneeringus, Vanas Üldplaneeringus, Apametsa osa üldplaneeringus kui ka Uues

ÜP-s. Kolmandad isikud on seisukohal, et DP-s on järgitud Uue ÜP lahendust.

6.2. Kolmandad isikud ei nõustu kaebaja väitega, et DP-s puudub veekogu puhvriala

märgistus. Kolmandad isikud leiavad DP joonisele on kantud looduskaitseseaduse kohane

järvedele ettenähtud 100-meetrine Harku järve piiranguvööndi ulatus.

6.3. Kaebaja viite osas kehtivale PlanS §-le 10 lg 6¹ p 2 ning §-le 9 lg 7 p 1 kordavad

kolmandad isikud vastustaja seisukohti ning leiavad, et antud juhul ei olnud tegemist

looduskaitse ega muinsuskaitse alla võetud maa-aladega. Samuti puudub DP-l vastuolu nii

vana kui ka Uue ÜP-ga. Järelikult puudus A. A.ga lepingu sõlmimisel mistahes keeld

lepingu sõlmimiseks. Sellist keeldu ei esine ka täna. Samale seisukohale on jõudnud ka

riiklikku järelevalvet teostanud Harju Maavanem.

6.4. Kolmandad isikud märgivad, et kaebaja viidatud teemaplaneeringu seletuskirjas on

selgitatud, et teemaplaneeringut täpsustatakse edaspidi üld- ja detailplaneeringutega. Seda

on antud juhul ka tehtud. Nimelt on teemaplaneeringus toodud rohekoridor K9 juba enne

DP kehtestamist läbi lõigatud varem moodustatud elamukvartalitega, mistõttu ta sisuliselt

ei ühenda omavahel tuumalasid. Seega ei ole sellist rohekoridori soovitud alale võimalik

planeerida. Seda on arvestatud nii Uues ÜP-s kui ka DP-s. Uus ÜP ega DP ei muuda

olemasolevat olukorda, vaid kinnitavad ja täpsustavad seda.

6.5. Kolmandad isikud juhivad tähelepanu sellele, et rohelises võrgustikus võib eristada

kahte omavahel seotud osa:

a) Tugi- ehk tuumalad – need on piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt

toetub.

Tugialad

on

ümbritseva

suhtes

kõrgema

väärtusega

(looduskaitseline,

keskkonnakaitseline jne) alad;

b) Rohekoridorid, ribastruktuurid ja nn siduselemendid (ribastruktuuride sõlmed ja

astmelauad, mis on sidususe, territoriaalse terviklikkuse tagajad).

Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ei ole ulatusliku “rohelise pinna”

määratlemine ja selle majandustegevusest välja jätmine. Rohelise võrgustiku eesmärgiks

on eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine,

tuginedes erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste

analüüsile.

Kolmandad isikud selgitavad, et kui kaebaja viidatud teemaplaneeringu järgne rohekoridor

K9 formaalselt paberil veel eksisteerib, siis looduses seda tegelikkuses enam ei eksisteeri.

Kõnealuse rohekoridori toime on oluliselt piiratud erinevate takistuste, sh elamukruntide

näol. Näiteks on DP mõju rohevõrgustikule analüüsinud OÜ Keskkonnakorralduse

spetsialist Teet Kirss (litsents KMH0136) oma eksperthinnangus lk 4 leidnud, et: „Paraku

on kõnealuse rohkekoridori näol olnud tegu algusest peale väheefektiivse koridoriga, kuna

ala, millel rohekoridor kulgeb, on loomade ning taimede levikule olulisi takistusi tihedalt

täis – Harku karjäär, aiaga piiratud Ceres Aianduskeskus koos ulatusliku

kasvuhoonekompleksiga, aedadega piiratud Kiriku ja Lilleaia tee elamukrundid, autoteed

ning mitmed vähemolulised takistused.“ Seega on kõneluse rohekoridori määratlemisel

sisuliselt eksitud juba teemaplaneeringus, kuna vastav koridor oli erinevate ehitiste ja

rajatiste näol läbi lõigatud juba selle kehtestamise ajal. Lisaks on rohekoridori otstarbe

kaotamine süvenenud pärast teemaplaneeringu kehtestamist toimunud kruntimise tõttu.

Seetõttu on Uues ÜP-s nähtud vastav ala ette perspektiivse elamumaana. Järelikult ei

halvenda DP rohekoridori toimimist võrreldes olemasoleva olukorraga. Samale

seisukohale on jõutud ka viidatud OÜ Keskkonnakorralduse ekspertarvamuses, kus lk 7 on

öeldud,

et:

„Sealjuures

ei

oma

ehitustegevus

teemaplaneeringuga

kehtestatud

rohevõrgustiku efektiivsusele märkimisväärset mõju, kuna olemasoleva rohekoridori

eesmärk ei ole võimaldada loomade liikumist järve ja metsatuka vahel. Harku järve

ümbritseva rohevööndi ning planeeringualast loodes asuva metsatuka vaheline sidusus

säilib ka pärast elamute ehitamist Tiskre oja ümbruses asuvate võsastuvate rohumaade

kaudu. Teemaplaneeringuga kehtestatud rohekoridori funktsionaalsus ning efektiivsus

detailplaneeringu realiseerimise tagajärjel ei muutu – koridor ei „tööta“ praegu ning ei

„tööta“ ka pärast elamute ehitamist. Mõlemad detailplaneeringud arvestavad uue ja veel

kehtestamata Harku valla üldplaneeringuga, mis näeb ette mitme uue rohevõrgustiku

tuumala moodustamise. Nende tuumalade terviklikkust ei kahjustata. Samuti paiknevad

mõlemad detailplaneeringud uue üldplaneeringu järgsel elamumaa sihtfunktsiooniga alal

(vt. Kaart 2). Uue üldplaneeringu alusel konflikti rohevõrgustikuga ei teki“. (vt DP kaust,

Lisad, Lisa 7)

Eeltoodust tulenevalt ei ole menetluses olevas Uues ÜP-s antud alale enam rohekoridori

ette nähtud.

Olemasolevat keskkonda väärtustavad säilitatavad puistuosad elamumaa kruntide

koosseisus ning põhjaosale moodustatavad maatulundusmaa krundid, mis moodustavad

koos üldmaa krundiga 36% planeeritavast alast. Uus ÜP lahendus täpsustab rohekoridori

funktsiooni lokaalse tuumalana eesmärgiga tagada ressursside taastootmine. Tulenevalt

tegelikust olukorrast ei saa kõnealune rohekoridor toimida ainese ja elustiku

liikumiskoridorina.

Sellise seisukohaga on nõustunud ka DP üle riiklikku järelevalvet teostanud Harju

Maavanem, kelle arvamusele on viidatud vaidlusaluse otsuse lk 3.

Lisaks juhivad kolmandad isikud tähelepanu, et kõnealune rohekoridor puudutab DP-d

üksnes väga ebaolulisel määral. Nimelt puudutab rohekoridor DPs käsitletud maa-ala ühte

külge ca 20-25 meetri laiuselt. Seega ei ulatugi viidatud rohekoridor sisuliselt DP-ga

kaetud maa-alale või ulatub sellele äärmisel ebaolulises mahus.

6.6. Kolmandad isikud leiavad, et kaebaja eksitab kohut väites, et Harku Vallavolikogu

25.02.2010 otsuses nr 34 märgitu on vastuolus DP-ga, kuna kaebuses tsiteeritud Harku

Vallavolikogu 25.02.2010 otsuses nr 34 toodud seisukoht ei ole esitatud DP-ga kaetud ala

kohta, vaid ala kohta, kuhu elamumaa juhtfunktsiooni Uue ÜP lahenduses ei kavandatud.

DP-ga kavandatud elamumaa sihtotstarbega krundid on aga kavandatud nii vana kui Uue

ÜP kohaselt just elamumaa juhtfunktsiooniga alale. Seega ei puuduta kaebaja viidatud

seisukoht DP-ga kaetud ala. Järelikult ei oma see seisukoht mistahes puutumust DP ega

käesoleva vaidlusega.

6.7. Kolmandad isikud leiavad, et selleks, et ajakohastada Vana ÜP-d, koostatigi Uus ÜP.

Uue ÜP lahendus on läbinud avaliku väljapaneku ja see on kooskõlastatud Harju

Maavanema poolt, kes on nõustunud, et Uus ÜP täpsustab teemaplaneeringus näidatud

rohevõrgustiku alade paigutust. Sellest tulenevalt tuli DP menetlemisel arvesse võtta Uue

ÜP lahendust. Sealjuures ei ole Uue ÜP lahendus teemaplaneeringuga vastuolus, vaid seda

täpsustav. Kolmandad isikud selgitavad, et nende arust on DP koostamisel ja menetlemisel

lähtutud nii Vanast kui ka Uuest ÜP-st.

6.8. Kolmandad isikud on seisukohal, et DP-sse ei ole pärast avalikku väljapanekut ja

arutelu planeeringu põhilahendusi muutvaid parandusi ega täiendusi tehtud. Nad märgivad,

et sellise seisukohaga on nõustunud Harju Maavanem, kelle arvamusele on viidatud

vaidlusaluse otsuse lk 4. Seega ei olnud vaja korrata avalikku väljapanekut ega arutelu,

polnud vaja hankida ka uusi kooskõlastusi. Kaebusest jääb ka arusaamatuks, kes on need

isikud, kellede kooskõlastuste puudumist kaebaja ette heidab.

6.9. Kolmandad isikud märgivad, et kaebaja väitel on pärast DP avalikustamist sinna

tehtud muudatused ja täiendused viidud sisse ilma viideteta, planeeringu toimikus olevad

dokumendid on nummerdamata ja korrastamata, toimikus olevad joonised ei haaku ja

põhijoonistel ja tehnovõrkude joonistel on erinevad lahendused.

Kolmandad isikud on seisukoha, et tegemist on paljasõnaliste väidetega, mis on niivõrd

ebakonkreetsed, et neid ei ole võimalik kommenteerida. Selgusetuks jääb ka see, milliste

õigusnormidega vastuolule kaebaja neid väiteid esitades tugineb.

6.10 Kokkuvõtvalt leiavad kolmandad isikud, et mitte ühtegi kaebuses väidetud rikkumist

tegelikkuses ei esine. Ka DP üle riiklikku järelevalvet teostanud Harju Maavanem on

leidnud, et DP lahendus ei ole vastuolus kehtivate õigusaktide ja normidega ning see on

kooskõlastatud kõigi vajalike isikutega, sh Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooniga,

Tallinna Tervisekaitsetalitusega ja Põhja-Eesti Päästekeskusega. Sellest tulenevalt on

Harju Maavanem andnud DP-le oma heakskiidu.

6.11. Kohtuistungil jäid kolmandad isikud oma seisukohtade juurde ning paluvad jätta

kaebuse rahuldamata.

Kolmandad isikud leivad, et kui kaebaja poolt märgitud avalik huvi on rohekoridori

säilimine, siis antud hetkel see juba ei toimi, rohevõrgustik ei ole löögi all, samuti on

reaalsest olukorrast lähtudes uutes planeeringutes planeeritud uued tuumaalad.

6.12. Kolmandad isikud paluvad kaebajalt välja mõista menetluskulud vastavalt kohtule

esitatud menetluskulude nimekirjale ning kuludokumentidele (tl 198-205, I kd ja tl 2-6, II

kd) kokku summas 1662,91 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti leiab, et

kaebus tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgnevalt.

7.1. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

7.1.1. Harku Vallavolikogu 28.02.2013 otsusega nr 30 kehtestati Harkujärve külas Sagari,

Nurme ja Nurme 1 maaüksuse detailplaneering (edaspidi nimetatud ka DP).

Otsuse kohaselt paikneb planeeritav maa-ala (pindalaga ca 4,3 ha) Harku vallas,

Harkujärve külas, maatulundusmaa sihtotstarbega Sagari (tunnus 19814:001:0276), Nurme

(tunnus 19814:001:0326) ja Nurme 1 (tunnus 19814:001:0327) katastriüksustel Harku

järve loodepoolse nurga kaldal.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Sagari ja Nurme 1 katastriüksustele elamurajooni

kavandamine kokku 11 pereelamu maa krundi moodustamisega. Nurme katastriüksus oli

planeeringualasse kaasatud eesmärgiga kavandada ka sellele osaliselt elamukrunte, kuid

lõplik planeeringulahendus jättis kraavitaguse metsaala metsamajandamise maa

sihtotstarbega krundiks. Planeeringuga on määratud kruntide ehitusõigused ja lahendatud

heakorrastus, haljastus, juurdepääsud, parkimine ning tehnovõrkudega varustamine.

Planeeringus on lisaks elamukruntidele kavandatud ka kolm tänavamaa, kaks avaliku

haljasala maa ja kaks maatulundusmaa (metsamajandusmaa) krunti. Tänavamaa krundid

ehitatakse välja koos kavandatud tehnovõrkudega ja antakse koos avaliku kasutusega

haljasala maa kruntidega Harku vallale tasuta üle. Veevarustus ja kanalisatsioon

lahendatakse ühisveevärgi baasil.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Harku valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi

asub planeeringuala pereelamute maa-alal.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas menetluses oleva, uue Harku valla

üldplaneeringuga (vastu võetud Harku Vallavolikogu otsusega 27.08.2009 nr 71), mille

järgi on planeeritava ala juhtfunktsiooniks kavandatud elamumaa. (Vt tl 7-14 pöördel, I kd

või vt DP kaust).

7.1.2. Planeerimisseaduse (PlanS) § 26 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda

planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on

vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või

piiratud tema vabadusi. Seega võimaldab viidatud säte kaebuse esitamist nii subjektiivsete

õiguste rikkumise tõttu kui ka avalikes huvides ehk populaarkaebusena.

Riigikohtu halduskolleegium on 10.11.2009 otsuses asjas nr 3-3-1-84-08 (p-d 10 ja 11)

rõhutanud, et kui kaebuse esitamise eelduseks on kaebaja õiguste ja vabaduste riive, siis

populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Riigikohtu nimetatud lahendi

kohaselt on võimalik esitada kaebus samaaegselt ka kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete

õiguste rikkumise tõttu ja populaarkaebusena, kuid kolleegiumi hinnangul peavad need

erinevad alused ja kaebuse osad olema piiritletud ja eristatavad. Riigikohtu

halduskolleegiumi 24.05.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-29-10 on halduskolleegium pidanud

vajalikuks rõhutada, et kohtul lasub sellise kaebuse menetlemisel kohustus selgelt eristada,

millises osas on kaebus esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks ja millises osas soovitakse

kaitsta avalikku huvi vastuolu tõttu seaduse või muu õigusaktiga.

Käesolevas asjas on tuvastatud, et kohus võttis kaebuse menetlusse kui populaarkaebuse

(vt tl 22, I kd).

7.1.3. Kolmandad isikud ja vastustaja on tõstatanud sisuliselt ka kaebeõiguse küsimuse

märkides, et kaebus ei vasta populaarkaebuse nõuetele. Kohus leiab, et kaebajal on

tulenevalt PlanS § 26 lg 1 kaebeõigus, kuivõrd isik on kaebuses ära näidanud ning see on

ka kohtuistungil kinnitust leidnud, et kaebaja poolt märgitud avalikuks huviks on

rohevõrgustiku säilimine ning kaebaja leiab, et DP ei ole vastavuses üldisema tasemega

planeeringutega, samuti võib kaebust tõlgendades aru saada, milliste planeerimisseaduse

sätetega

vastuolule

kaebaja

viitab.

Konkreetne

rikkumiste

kontroll

toimubki

kohtumenetluse käigus, mille tulemusena tuvastab kohus oma otsusega, kas kaebaja poolt

viidatud rikkumised on aset leidnud või mitte.

7.1.4. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluse DP kehtestamise ajal kehtis

Harku valla 1996. aastal kehtestatud üldplaneering (tl 109-166, I kd) (edaspidi Vana ÜP).

Samuti kehtis sel ajal Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kohtule esitatud eraldi kaustana DP lisana)

(edaspidi teemaplaneering). Vaidlust ei ole, et vaidlusaluse DP menetlemise ning

kehtestamise ajal oli menetluses Harku valla uus üldplaneering, mis on vastu võetud Harku

Vallavolikogu otsusega 27.08.2009 nr 71 ning kehtestatud 17.10.2013 otsusega nr 138

(planeeringu materjalid on avalikult kättesaadavad Harku valla kodulehel ning mis on

vastavalt kohtuistungil märgitule kasutatavad tõenditena - vt tl 185, I kd).

7.1.5. Kohus loeb kohtule esitatud vastustaja seisukohtadega ning kohtuistungil avaldatuga

(vt helisalvestis 11:49:18 kuni 11:56:06) ning kohtule esitatud materjalide põhjal

tõendatuks, et Vana ÜP järgi asub vaidlusalune DP pereelamute maa-alal (tl 160, I kd).

Samuti

asub

ala

elamumaa

alal

Uue

ÜP

järgi

(vt

http://www.harku.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=feb7276a-705f-4eac-bcea-

baeee4afa732&groupId=156051 )

7.1.6. Kohus peab asjasse puutumatuteks kaebuse esitaja väiteid, mis puudutavad seda, et

kuna Vanas ÜP-s oli tegemist kaebaja arvates maatulundusmaaga, siis puudus kolmandatel

isikutel õiguspärane ootus, et kinnistule saab tulevikus rajada elamud.

Kaebaja on kaebuse esitanud populaarkaebusena. See tähendab, et kaebaja saab tugineda

üksnes DP vastuolule seadusele või muule õigusaktile tuues vastava rikkumise

konkreetselt välja. Eelpool viidatud kaebaja seisukoht nimetatud nõuetele ei vasta, millest

tulenevalt jätab kohus selle arvestamata. Kohus märgib siiski, et ta ei nõustu kaebaja

seisukohaga, et Vanas ÜP-s on vaidlusaluse DP maa-ala tähistatud nii, et tegu on

maatulundusmaaga. Nähtuvalt Vana ÜP joonise väljavõttest (I tl 160) ja sellel kasutatud

leppemärke seletavast osast (I tl 157), on DP piirkond tähistatud valge alana, mis on

ümbritsetud kollase pidevjoonega. Selline tähistus tähendab nii kohtu, kui ka vastustaja ja

kolmandate isikute arvates üheselt, et tegu on nö. perspektiivse pereelamute maa-alaga.

See tuleneb asjaolust, et leppemärk „olev/võimali laiendus“, ei omaks vastasel juhul sisu ja

seda on just sellisena (täidetud joon, mille värv määrab ala sisulise juhtotstarbe) kasutatud

muudes Harkujärve küla tsoneerimise skeemi osades määratledes joone värviga joonega

piiratud ala juhtotstarbe.

7.1.7. Kohuse leiab, et tõendamata on kaebaja seisukoht vaidlusaluse DP vastuolu kohta

Harku Vallavolikogu 25.02.2010 otsusega nr 34. Kaebaja ei ole viidatud otsust kohtule

esitanud. Vastustaja on kohtule selgitanud, et viidatud otsuses käsitletu ei ole kaebaja poolt

kohtule esitatud terviklikult. Nimetatud otsuse tsiteeritud osa puudutas alasid, mille puhul

elamumaa

maakasutuse

juhtfunktsiooni

polnud

ÜP-ga

kavandatud

(vt

http://oigusaktid.harku.ee/90863/ ). Kaebaja ei ole vastustaja seisukohtadele vastu vaielnud

ega vastupidist tõendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja vastavad väited on

alusetud ning tõendamata.

7.1.8. Kohtule esitatud DP materjalidega ning vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadega

on tõendatud, et vaidlusalune DP ulatub osaliselt rohekoridori K9 alasse, samuti väga

väikeses osas rohevõrgustiku tuumalasse, mis on määratletud Uue ÜP-ga (vt kaust:

Harkujärve külas, Sagari, Nurme ja Nurme 1 maaüksuste detailplaneeringu lisa, kaart:

detailplaneeringu ala kattuvuse võrdlus rohevõrgustikega), mitte ei asu tervikuna nende

mõjualas nagu märgib kaebaja.

7.2. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vaidlustatud DP-s ei ole arvestatud Uue ÜP-ga

ning selle raames Eestimaa Looduse Fondi (ELF) koostatud Uue ÜP rohevõrgustiku

uuringu tulemustega.

Kohus leiab esmalt, et kaebaja väide on väga üldsõnaline ning kaebaja ei osanud ka

kohtuistungil konkretiseerida, milles täpselt need vastuolud seisnevad.

Olenemata eeltoodust leiab kohus, et analüüsides vaidlustatud DP kehtestamise otsust on

võimalik sellest üheselt järeldada, et kaebaja vastav väide on põhjendamata.

DP kehtestamise otsuse lk 1 ja 13 p 1.3. (vt DP kaust või tl 7, 13, I kd) on käsitletud Uue

ÜP-ga seonduvat ning leitud, et DP on sellega kooskõlas. Nagu ka vastustaja ja kolmandad

isikud õigesti märgivad, on selgelt väljendatud arusaama DP kooskõla kohta Uue ÜP osas

vaidlusaluse DP seletuskirjas (vt DP kaust Seletuskiri alapunkt „Olemasolev situatsioon ja

olukorra kirjeldus“ lk 6-9 ning alapunkt 4 „Planeeringulahenduse kirjeldus“ lk 10).

Mis puudutab ELFi poolt läbi viidud analüüsi „Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja

koridoride uuring“, kus on kaebuse kohaselt juhitud tähelepanu rohevõrgustiku

tuumaladele ja koridoridele Harku vallas, mis vajavad arendustegevuse käigus kindlasti

säilitamist ja laiendamist, siis ka selles osas on kaebaja jäänud liialt üldsõnaliseks ning

jätnud konkreetselt välja toomata, mida täpselt ei ole järgitud ning mille vastu on DP-s

eksitud.

Vastustaja viitab kohtu arvates siinkohal põhjendatult vaidlustatud otsuse lk 13 p 1.2. ja

1.3, kus on märgitud, et: „Harku valla uue üldplaneeringu koostamise käigus tuli läbi viia

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Selles töös määratud rohealad põhinevad

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) poolt läbiviidud analüüsil „Harku valla rohevõrgustiku

tuumalade koridoride uuring". Harku Vallavolikogu on seisukohal, et tegemist on

sõltumatu uuringuga, mille eesmärk on analüüsida rohekoridoride ja tuumalade toimimist

ning asetsemist vallas tervikuna, tuginedes maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu

metoodikale. ELF'i poolt läbiviidud analüüsil on juhitud tähelepanu rohevõrgustiku

koridoridele Harku vallas, mis vajavad arendustegevuse käigus kindlasti säilitamist.

Harku ja Tiskre ojad Tabasalu raba läbi Harku järve mereäärsete kooslustega, olles

kahepaiksetele,

vee-elustikule,

putukatele

ja

väikeimetajatele

oluliseks

liikumist

suunavateks maastikuelementideks. Harku järvest läänes asuvad metsad omavad olulist

rolli eelkõige Harku järve jõudvate vete puhveraladena ning aladest läände kerkiva

tiheasustusala ja järve vahelise puhvrina. Nimetatud tuumalad metsade näol ja

rohekoridor Harku oja, Harku järv ning Tiskre oja moodustavad täna toimiva ühtse

terviku. Tuumalade käsitlemisel tuleb arvestada, et nende lahutamatuks osaks on

äärealad. Need alad jäävad küll tuumaladest piiridest välja, kuid on nende kandjateks ja

moodustamise aluseks. Tuumalade säilimine toimub eelkõige äärealade rohelise

võrgustikuga sobiva maakasutse kaudu.

Harku Vallavolikogu nõustub eelpool kirjeldatuga, et tuumalade kõrval on olulised ka selle

äärealad kuid siinjuures selgitab volikogu, et üldplaneering koosneb seletuskirjast ja

joonistest, mis üksteist täiendavad. Üldplaneeringu joonise kohaselt jääb planeeritav ala

valdavalt

elamumaa

juhtfunktsiooniga

tihehoonestusalale

vahetult

kavandatud

rohevõrgustiku tuumala kõrvale ja Harku järve kaldale kavandatud tuumalale.

Juhtfunktsioonid määratlevad ära edaspidise maakasutuse ning antud juhul järgib

koostatud detailplaneeringu lahendus üldplaneeringu lahendust arvestades nii tuumala kui

elamumaa juhtfunktsioonide piiridega. Üldplaneeringus on ka alasid, kus Rohevõrgustiku

tuumalade vahetusse lähedusse on kavandatud leebe režiimiga looduslikud haljasalad ning

nendel aladel on põhjendatud puhverala säilitamine ehitustegevuse vältimisega tuumala

vahetus läheduses. Samuti toonitab vallavolikogu, et eespool toodud kirjeldus käsitleb

konkreetset tuumalavõrgustikku Tabasalu raba, Harku oja, Harku järv, Tiskre oja, mis ei

ole valdavas osas vahetus seoses planeeritaval alal kavandatud ehitusõigusega kruntidega

ja seetõttu ei saa asjakohaseks pidada viidet vajadusele säilitada ehitustegevusest vabana

planeeritava ala põhjapoolsel osal, metsakõlviku alale lisaks täiendav puhverala, mis

jääks uue üldplaneeringu kohasele elamumaa juhtfunktsioonile tihehoonestusala piires.

Harku valla uues, kehtestamata üldplaneeringus, on planeeritav ala määratud

osaliselt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa kategooriasse. Minimaalseks ehitusõigust

taotleva katastriüksuse suuruseks leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on 2 ha või

hoonete vaheline kaugus vähemalt 150 m.

Harku Vallavolikogu täpsustab siinjuures, et ehitusõiguse miinimumtingimused on uues

üldplaneeringus seostatud hajaasustus- ja tiheasustuspiirkondadega, mitte ainult

maakasutuse juhtfunktsiooniga. R.A.e poolt kirjeldatud tingimused on kavandatud uue

üldplaneeringu kohaste hajaasustuspiirkondade osas. Valdav osa detailplaneeringuga

hõlmatud alast ja kogu ehitusõigusega kavandatud kruntide ulatuses on aga tegemist nii

kehtiva kui uue üldplaneeringu kohase tihehoonestusalaga ja mitte leebe režiimiga

loodusliku haljasala vaid elamumaa juhtfunktsiooniga alaga.“

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja viited nagu ei oleks DP koostamisel

arvestatud Harku valla uue üldplaneeringu koostamise käigus läbi viidud KSH ja selles

määratud rohealade määramise aluseks oleva ELFi poolt läbiviidud analüüsis antud

hinnangutega ning järeldustega, ilmselgelt põhjendamatud. Vaidlusalusest otsuse osas,

mille kohus eelpool ka välja tõi, on esitatud vastavad seisukohad ning kaalutlused, kuidas

ja millises ulatuses on sellega arvestatud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu vastavate

põhjendustega, ei muuda veel otsust ennast õigusvastaseks. Kohtu arvates on DP

kehtestamisel kaebaja poolt viidatud ELFi uuringuga piisaval määral arvestatud.

Kohtuistungil tõi kaebaja veel välja asjaolu, et ei ole selge, millisest Uue ÜP kaardist

tuleks üldse lähtuda, kuivõrd näiteks koondkaart ning looduskeskkonna kaart on erinevad

ega kattu ning selliselt tekitavad mitmetimõistetavust. Kohus leiab, et antud teema väljub

käesoleva vaidluse raamest, kuna DP vastuvõtmine toimus enne Uue ÜP vastuvõtmist ning

kohus kaebaja poolt viidatud küsimust antud asjas pikemalt analüüsima ei pea. Küll aga

peab kohus vajalikuks märkida, et antud DP materjalidest ning Harku valla kodulehel

olevast Uue ÜP materjalidest saab teha järelduse, et vaidlusalune DP on Uue ÜP-ga

kooskõlas. Kohus peab siinkohal asjakohaseks lähtuda koondkaardist, millelt nähtuvad

maa-alade kasutus- ehk ka vaidlusaluse maa-ala juhtfunktsioon, mis on käesolevas

vaidluses üheks kaebaja poolt tõstatatud oluliseks küsimuseks (vt

http://www.harku.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=feb7276a-705f-4eac-bcea-

baeee4afa732&groupId=156051 ).

Kohus toob välja, et lisaks on vaidlusaluse DP koostamise raames tehtud

Keskkonnakorraldus OÜ poolt eraldi eksperthinnang „Sagari, Nurme ja Nurme 1 ning

Tooma 3, Tooma 4, Jõetooma II ja Trahteri maaüksuste detailplaneeringu mõju

rohevõrgustikule,“ mis samuti toetub oma järeldustes kaebaja poolt viidatud ELFi

uuringule (vt DP kaust. Lisad. Lisa 7). Viidatud eksperthinnangus on leitud, et:

„Olemasolev teemaplaneeringuga moodustatud rohevõrgustiku koridor ei võimalda

loomade liikumist, kuid sellel paiknevad metsaalad omavad väärtust elutegevuseks vajalike

ressursside (hapnik, vesi) taastootja ning linnast lähtuva saaste ja reostuse puhverdaja ja

puhastajana. Detailplaneeringute ala on loomastikule (jänes, rebane, siil, kits) tõenäoliselt

huvipakkuv liikumis- ja toitumisala, kuid elupaigana väheoluline. Detailplaneeringud ei

mõjuta märkimisväärselt teemaplaneeringuga moodustatud rohevõrgustiku koridori

efektiivsust. Koridoril paiknevad metsaalad säilitatakse ehk säilivad ka ressursside

taastootmise funktsioonid. Maismaaloomastik ei saa piki olemasolevat rohekoridori

liikuda ning rohevõrgustiku tasandil ei muutu olukord ka pärast detailplaneeringute

realiseerimist. Detailplaneeringud on kooskõlas Harku valla uue ÜP-ga, mille kohaselt

maakonnaplaneeringuga moodustatud rohekoridor kaotatakse ning selle asemele

moodustatakse mitu lokaalse olulisusega tuumala, mille eesmärgiks on looduslike

ressursside taastootmine. Nende tuumalade funktsioone ega efektiivsust ei mõjutata.

Rohevõrgustiku seisukohast on Sagari, Nurme ja Nurme 1 ning Tooma 3, Tooma 4,

Jõetooma II ja Trahteri maaüksuste detailplaneeringud vastuvõetavad.“

7.3. Kohus leiab, et sisulist vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selles, et

teemaplaneeringu kohaselt on rohelise võrgustiku sidususe parandamine eriti oluline

Tallinna mõjupiirkonnas. Tugialasid ja koridore on kohati liialt hõredalt just Tallinna

rohelise vööndi piires ja seal on möödapääsmatu vajadus rohelist võrgustikku tugevdada.

Siinkohal märgib kohus, et teemaplaneeringuson selgitatud, et konkreetsed alad, mida

metsastada või mille maakasutust muuta, selgitatakse pärast vastavaid keskkonnauuringuid

ja keskkonnamõju hindamist (vt teemaplaneeringu seletuskiri p 2.2.1).

Siinkohal tuleb meeles pidada, et nii teemaplaneeringu seletuskirja kui ka PlanS kohaselt

puudub maakonna teemaplaneeringul iseseisev mehhanism selle eesmärkide elluviimiseks

ning see toimub läbi teistel tasanditel kasutatavate vahendite, milleks on muuhulgas

üldplaneeringud ja detailplaneeringud (vt teemaplaneeringu seletuskiri p 5 võimalused ja

meetmed teemaplaneeringu eesmärkide elluviimiseks).

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus kaebuse esitaja väitega selles, et DP ei vasta seaduse

nõuetele, kuna see on vastuolus teemaplaneeringuga.

Kaebaja viitab küll siinkohal õigesti, et kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks valla

ja linna üldplaneeringute koostamisele. Kui kehtestatud üldplaneering puudub või kui

maakonnaplaneeringust

varem

kehtestatud

üldplaneering

ei

kajasta

kehtestatud

maakonnaplaneeringus sätestatut, on kehtestatud maakonnaplaneering vastavalt PlanS § 7

lg 4 valla ja linna detailplaneeringute koostamise või projekteerimistingimuste

väljaandmise aluseks. Samas jätab kaebaja tähelepanuta, et antud juhul on meil tegemist

teemaplaneeringuga, mis ei määratle lõplikult seal kajastatud lahendusi, vaid annab

teemaplaneeringus endas sätestatu kohaselt üldised suunised, mida tuleb ellu viia just läbi

konkreetsemate planeeringute ehk läbi üldplaneeringute ja detailplaneeringute. Seda on

käesoleval juhul ka tehtud ning kohtu arvates ei ole sellega seaduse nõudeid rikutud.

7.4. Kohus märgib, et konkreetsemalt viitas kaebaja teemaplaneeringu kohase

rohekoridoriga K9 määratud veekogu puhvriala (200m) suhtes sätestatu rikkumisele, kuna

vaidlustatud DP-ga on ettenähtud puhvri ala laiuseks 100 m.

Kohus, nõustudes vastustaja ja kolmanda isiku poolt märgituga, leiab, et DP-ga ettenähtud

puhvri ala 100m ei ole vastuolus teemaplaneeringuga. Ka vaidlustatud DP kehtestamise

otsusest nähtub, et antud teemat on käsitletud ning jõutud seisukohale, et:

„Teemaplaneeringus kavandatud veekogu piiranguvööndi osas määratud 200 m laiuse

puhverala osas selgitasid Harju Maavalitsuses toimunud avalikul arutelul maavalitsuse

ametnikud, et maakonnaplaneeringu joonisel legendis (tingmärkides) kajastatud

„veekogude puhver 200 m rohevõrgustiku osa" on mõeldud vooluveekogude osas kahele

poole veekogu telge ulatuva alana ja järve puhul on selleks puhveralaks 100 m kaldast.

Harku Vallavolikogu nõustub maavalitsuse ametnike selgitusega ja märgib seejuures, et

Harkujärve külas Sagari, Nurme ja Nurme 1 maaüksuste detailplaneeringu ala jääb Harku

järve kaldast kaugemale kui 200 m. Harku vallavolikogu hinnangul ei ole antud

detailplaneeringu puhul mindud vastuollu seadustega ega nendest „üle hüpatud.““

Kohus leiab, et eeltoodud käsitlus on igati loogiline ning vastavuses looduskaitseseaduse

(LKS) § 37 lg 1 p 2 ning kaebaja ei ole välja toonud ega tõendanud vastupidist.

DP põhijooniselt nr 4 selgub lisaks, et planeeritud ala ulatub küll teemaplaneeringu

piiranguvööndisse,

kuid

selle

osale

on

plaanitud

looduslik

haljasmaa

ja

metsamajandusmaa, säilitatav metsaala (pereelamumaal) ning osaliselt sõidutee. Seega ei

ole piiranguvööndisse planeeritud ka ühtegi LKS § 37 lg 3 sätestatud keelatud tegevust.

Eeltoodust tulenevalt ei ole õiged kaebaja tõlgendus teemaplaneeringust ning sellest

tulenev väidetav DP vastuolu teemaplaneeringuga. Isegi siis, kui vastav vastuolu esineks,

leiab kohus arvestades DP tegelikku ulatust rohekoridori alasse, mis on äärmiselt väike, et

kaebaja poolt viidatud põhjendusel DP tühistamiseks alus puudub.

7.5. Kaebaja leiab veel, et DP-ga ei saa teha maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut.

Kohus leiab, et kaebaja vastav väide on küll sisuliselt õige, kuid nagu kohus juba eelpool

märkis, siis antud juhul on meil tegemist teemaplaneeringuga, milles endas on sätestatud,

et seda tuleb täpsustada üldplaneeringute ja detailplaneeringutega. Seega ei ole

vaidlusaluse DP-ga mitte tehtud ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks, vaid

tulenevalt teemaplaneeringust endast seda täpsustatud. Kohus leiab, et kaebaja ei ole

suutnud muuhulgas tõendada, et DP muudab, mitte ainult ei täpsusta teemaplaneeringuga

lubatud määral viimase lahendust.

7.6. Kaebaja viitas menetluses PlanS § 10 lg 61 p 2 ja p 4 ja märkis, et vaidlusaluse DP

koostamine ja koostamise finantseerimise õigus on Harku Vallavalitsuse poolt üle antud A.

A.ele lepinguga nr 22-11.2.4/153. Kaebaja ei ole küll täpsustanud, mida ta antud väitega

öelda tahtis, kuid kaebust tõlgendades leiab kohus, et kaebaja soovis sellega ilmselt

avaldada seisukohta, et tema poolt viidatud seadusesätteid on rikutud ja DP koostamise ja

finantseerimise õigust ei oleks tohtinud A. A.ele üle anda.

Kohus leiab, nõustudes vastustaja ja kolmandate isikutega, et kaebaja poolt viidatud

lepingu sõlmimise ajal (so 21.07.2008 – vt DP kaust. Menetlusdokumendid) puudus PlanS

§ 10 lg 61. Selle asemel kehtestas lepingute sõlmimise piirangud PlanS § 10 lg 6, mis

sätestas, et kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga

sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse kohaliku

omavalitsuse

ja

detailplaneeringu

koostamisest

huvitatud

isiku

kohustused

detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu koostamise rahastamisel. Eraõiguslik isik ei

tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud

maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud

üldplaneeringuga

või

linnaosadega

linnades

vastavuses

linnaosa

kehtestatud

üldplaneeringuga.

Vaidlusaluse DP puhul ei olnud ükski neist piirangutest kohalduv ning kaebaja ei ole neile

ka viidanud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud lepingu sõlmimine A. A.ga vastuolus seadusega

ja DP kehtestamise otsus ei kuulu kaebaja poolt viidatud põhjusel tühistamisele.

7.7. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, ning antud asjaolule ei ole ka teised

menetlusosalised vastu vaielnud, et vaidlusaluse DP kehtestamise ajal (ning käesolevaks

ajaks kehtivuse kaotanud) kehtinud ÜP oli vananenud. Samas teeb kaebaja sellest eksliku

järelduse, et sellest tulenevalt oleks pidanud DP kehtestamisel lähtuma üksnes

teemaplaneeringust.

Kohus leiab, et vastustaja on viidanud õigesti, et seoses Vana ÜP ajakohastamise

vajadusega oli juba sel ajal algatatud Uue ÜP koostamine (mis on käesoleva otsuse

tegemise ajaks kehtestatud), mille käigus muuhulgas täpsustati vastavalt õigusnormidele

teemaplaneeringu kohase rohevõrgustiku ulatust ning paiknemist. Tulenevalt PlanS § 1 lg

sätestatud

ruumilise

planeerimise

mõistest:

„Ruumiline

planeerimine

(edaspidi planeerimine) käesoleva seaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade

arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu

kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise

keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi“ - ning sama

seaduse § 4 lg 2 p 2 sätestatud kohaliku omavalitsuse planeerimisalasest pädevusest oma

valla või linna haldusterritooriumil, on kohtu arvates vastustaja õigesti lähtunud mitte

üksnes teemaplaneeringus sätestatust, vaid arvestanud planeeringu kehtestamisel kõikide

asjasse puutuvate kõrgema taseme planeeringute sh valla Vana ja Uue ÜP-ga, kaalunud

kõiki poolte huve ning muutunud asjaolusid ja teinud sellest tulenevalt kaalutletud otsuse.

Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kaebuse esitaja käsitlus, justkui tuleks detailplaneeringute

koostamisel juhinduda eeskätt või isegi üksnes teemaplaneeringust.

7.8. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et käesoleval juhul on rikutud PlanS § 21 lg 5,

mis sätestab, et kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud

parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu

kooskõlastamist isikuga, keda muudatus puudutab, ning avalikku väljapanekut ja avalikku

arutelu planeeringu muutmise järel vastavalt käesoleva seaduse §-des 17–20 ja käesolevas

paragrahvis sätestatule.

Kohtukaebusest ei nähtu, mida kaebaja põhilahenduse muutmisena silmas peab.

Kohtuistungil avaldatu kohaselt võis kaebajast aru saada, et vaidlusaluse DP osas on

muudetud DP-d avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusel selliselt, et DP-st on jäänud välja

kaks krunti.

DP materjalidest nähtub, et täpsemalt on korrigeeritud krundi pos 13 hoonestusala

paigutamist ja piirdeaedade paiknemist selliselt, et hoonestusala on metsaalast välja toodud

ning teemaad ja kruntide paiknemist korrigeeritud ning tagatud on 35 m laiune koridor

olemasoleva hoonestusega kruntide (Kolde tee elamud) ja planeeritavate kruntide

piirdeaedadest vabal alal (vrdl DP kaustas Joonised, põhijoonis nr 4 ning kooskõlastused

joonised).

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist planeeringu põhilahenduse

muutmisega, millisel juhul oleks tulnud korrata eelpool viidatud sätte kohaselt avalikku

väljapanekut ja avalikku arutelu.

Kohus leiab, et planeeringu põhilahenduse muutmisena tuleb käsitleda nagu ka

üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena käsitletakse (vt PlanS § 9 lg 7) eelkõige

maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, hoonestuskõrguse kõrgusepiirangu

ületamist või muud kohaliku omavalitsuse arvates olulist või ulatuslikku planeeringu

muutmist. Käesoleval juhul kohtu arvates selliste muudatustega tegemist ei ole.

Eeltoodud seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole planeeringu põhilahendust muudetud, on

nõustunud järelevalvemenetluse käigus ka Harju Maavanem (vt DP kaust Harju

maavalitsuse 21.10.2011 otsus nr 2.1-13k/4431 lk 3).

Lisaks märgib kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse avalikes huvides ja märkinud

vastavaks avalikuks huviks rohekoridori kaitsmise. Just sellele eesmärgil - säilitada

võimalikult suures ulatuses metsaala - ongi antud juhul planeeringut muudetud ja sellist

muudatust ei ole võimalik vähemalt kohtu arvates, arvestades muudatuste ulatust, pidada

planeeringu

põhilahenduse,

milleks

on

elamukruntide

moodustamine

vastava

sihtotstarbega alal, muutmiseks.

7.9. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et toimikus olevad joonised ei haaku ning

puuduvad nõutavad kooskõlastused, mistõttu tuleks planeering tühistada. Lisaks heitis

kaebaja veel ette DP toimiku mittenummerdamist ning korrastamatust.

Kohtuistungil täpsustas kaebaja, et on DP-s on vastuolud – kooskõlastuste joonised ei klapi

DP põhijoonisega, lisaks puuduvad 2013 kehtestatud tekstis viited, mis asjad on juurde

tulnud eksperthinnangu alusel jne.

Kohus märgib, et planeeringute kooskõlastamist reguleerib PlanS § 17 ning

detailplaneeringute kooskõlastamist sama paragrahvi lg 2 punktid 3, 5, 6 ja lg 3 p 3, lg 4 ja

lg 5. Kõik vastavad kooskõlastused tuleb võtta enne planeeringu PlanS § 18 kohast

vastuvõtmist. Järelikult peavad olema kooskõlastused antud just nimetatud staadiumis.

Kusagilt ei tule nõuet, et kooskõlastused tuleks võtta enne kehtestamist hiljem uuesti, nagu

leiab ekslikult kaebaja. Veelgi raskem on põhjendada kooskõlastuste täiendavat võtmise

nõuet olukorras, kus planeeringu põhilahendust ei muudeta ja ei tooda välja muud veenvat

põhjust, miks varasem kooskõlastus on oma jõu kaotanud. Kohus märgib, et

detailplaneeringumenetluses

antakse

kooskõlastused

eelkõige

põhimõttelistele

lahendustele, mida reeglina ehitusprojektide käigus täpsustatakse ja kooskõlastatakse juba

detailsemal tasandil ehituslubade väljastamise menetluses.

7.10. Riigikohus on oma 15.01.2009 lahendis nr 3-3-1-87-08 märkinud, et

planeerimismenetluses on oluline avalikkuse nõuetekohane kaasamine. Kohalikul

omavalitsusel tuleb planeerimismenetluses piisavalt tõhusalt täita planeerimis- ja

ehitusseadusest tulenevaid kohustusi avalikkuse kaasamisel, erinevate seisukohtade

arvessevõtmise võimalikkuse kaalumisel ja erinevate huvide vahel tasakaalustatud

lahenduse leidmisel (vt Riigikohtu 06.11.2002 otsust haldusasjas nr 3-3-1-62-02).

Kohus nõustub eeltoodut arvestades vastustajaga ning selgitab, et kuni detailplaneeringu

kehtestamiseni on tegemist protsessiga, kuhu on kaasatud avalikkus. Seega ei peagi see DP

lahendus, kuhu võeti kooskõlastused, 100% kattuma kehtestava detailplaneeringuga.

Nimelt koostöös avalikkusega valmib alles lõplik planeeringu lahendus. Samuti ei tulene

üheski õigusaktist nõuet, et iga täiendus ja muudatus tuleks planeeringusse sisse viia

vastavate viidetega, miks ja mille alusel muudatus tehti. Selliseid nõudeid seadus

detailplaneeringule ei kehtesta. Ka kaebaja ei ole sellisele seadusesättele viidanud.

PlanS § 2 lg 1 sätestab, et planeering on planeerimise käigus valmiv dokument. Planeering

koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Sama

paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et planeeringu tekstis esitatakse planeeritava maa-ala ruumilise

arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste

kirjeldused ja põhjendused.

PlanS § 2 lg 4 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis võivad sisaldada: 1) teavet

planeeringu

koostamise

käigus

tehtud

menetlustoimingute

ja

koostöö

kohta;

2) planeeringu lähteandmeid, olemasoleva olukorra analüüsi ja lähteseisukohti,

planeeringu koostamise käigus tehtud vaheotsuseid ja muid planeerimisprotsessi käigus

koostatud dokumente; 3) planeeringu elluviimise tegevuskava ja planeeringu elluviimiseks

vajalikke kokkuleppeid; 4) muud planeeringuga seotud ning säilitamist vajavat teavet.

Kohus leiab, et vaidlusalune DP vastab eeltoodud nõuetele ning kaebaja väited planeeringu

jooniste vastuolulisuse kohta on alusetud. Mis puudutab DP toimiku nummerdamata

jätmist, siis see ei saa antud juhul olla DP tühistamise aluseks. Samas möönab kohus, et

haldusmenetluse korralik ja täpne dokumenteerimine on üks osa heast haldusest ja oleks

kaheldamatult parem, kui haldusorgan vastustaja näol oleks vormistanud haldusmenetluse

toimikud korrektselt. Samas ei näe kohus, et kaebaja nimetatud vormiline möödalaskmine

oleks nii suur, et see oleks põhjustanud avaliku huvi rikkumise ja haldusakt tuleks

kehtetuks tunnistada. Kohus leiab HMS § 58 tuginedes, et käesoleval juhul ei ole tehtud

vead haldusakti menetluse dokumenteerimisel sellised, et need oleks võinud mõjutada asja

otsustamist.

8. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Harku Vallavolikogu 28.02.2013 otsus nr 30 „Harkujärve

külas Sagari, Nurme ja Nurme 1 maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine“ vastab

haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldustele, on kooskõlas

seaduse ning teiste õigusaktiga sh kaebaja poolt märgitud teemaplaneeringu ning Harku

valla Vana ja Uue ÜP-ga, samuti ei ole rikutud planeerimismenetluses seaduses sätestatud

menetlusnõudeid ja olulisi vorminõudeid. Eeltoodust tulenevalt puudub alus kaebuse

rahuldamiseks ning vaidlustatud otsuse tühistamiseks.

Menetluskulud

9. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole

vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama,

jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

Käesoleval juhul jättis kohus kaebuse rahuldamata, ehk tegi otsuse kaebaja kahjuks ja

temal tuleb kanda vastaspoole ja kolmanda isiku kantud ja põhjendatud menetluskulud.

10. Vastustaja palub kaebajalt välja mõista menetluskulud summas 1444,55 eurot vastavalt

menetluskulude nimekirjale ning kuludokumentidele (tl 188-197, I kd).

Riigikohus on oma 30.11.2010 lahendis nr 3-3-1-63-10 leidnud, et haldusorganil ei ole küll

keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid kohtuasi peab olema

reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et oleks õigustatud

kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmise. Seega võivad haldusorgani

menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka kaebuse haldusorgani kasuks

lahendamise korral (vt nt 14.01.2009 otsust haldusasjas nr 3-3-1-62-08, 06.11.2007 otsust

haldusasjas nr 3-3-1-52-07 ja 19.06.2007 otsust haldusasjas nr 3-3-1-24-07).

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse

Harku valla kasuks õigusabikulude väljamõistmiseks. Planeerimine on kohaliku

omavalitsuse pädevuses ning kuulub omavalitsuse igapäevaste ülesannete hulka. Vaidlust

ei ole selle üle, et Harku vallas on ka juriidiline kompetents vastava valdkonnaga

tegelemiseks. Seetõttu ei saa kohus tuginedes seadusele ja väljakujunenud kohtupraktikale

rahuldada Harku valla taotlust hüvitada tema poolt õigusabi kasutamisel kantud

menetluskulud. Harku valla õigusabikulud jäävad tema enda kanda.

11. Kolmandad isikud paluvad kaebajalt välja mõista menetluskulud vastavalt kohtule

esitatud menetluskulude nimekirjale ning kuludokumentidele (tl 198-205, I kd ja tl 2-6, II

kd) kokku summas 1296+366,91= 1662,91 eurot.

Kohus leiab, et kolmandate isikute poolt kohtule esitatud menetluskulud on arvestades asja

mahtu ning keerukust põhjendatud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kuivõrd tegemist oli

lihtsa vaidlusega, siis on kolmandate isikute menetluskulud ebaproportsionaalselt suured.

Kohus on seisukohal, et arvestades kuluarvetes ja neile lisatud dokumentides kajastatud töö

sisu ja mahtu, on esindaja kulu kohtu hinnangul seotud käesoleva vaidlusega ning töö maht

on vastavuses sellele kulutatud ajaga. Kohus märgib, et lisaks kaebuse mahule oli kaebaja

enda poolt esitatud kaebuse kvaliteet (eelkõige konkreetsuse puudumine oma väidete

põhjendamisel) kindlasti ka üheks põhjuseks, miks kolmandate isikute esindajatel tuli teha

nende huvide ja õiguste kaitseks kuludokumentides näidatud hulgal tööd nii vastuse

ettevalmistamisel kui ka kohtuistungil.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajalt tuleb kolmandate isikute kasuks välja mõista

nende poolt kantud ja kohtu poolt põhjendatuks loetud menetluskulud kokku summas

1662,91 eurot (sisaldab käibemaksu).

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik