1-14-2802/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

28. märts 2014. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-2802

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi P.J-i (KARETRIN) süüdistus KarS § 25 lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses,

menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav P.J

Eluvõi asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral: 21.11.2011 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS §-de 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 9 järgi 2 (kahe) kuulise vangistusega, mis asendati 120 tunnise üldkasuliku tööga, mis tuli sooritada 4 kuu jooksul. Kuna P.J seda teha ei suutnud, asendas Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja oma 12.03.2012 määrusega tegemata üldkasuliku töö reaalse vangistusega, mille kandmiselt P.J vabanes 16.05.2012; väärtegude eest karistatud 6 (kuuel) korral Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Määratud korras advokaat Anu Pärtel Tõlk Alla Lašmanova

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada P.J KarS § 25 lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõista 5 kuud vangistust. (viis) KarS § 68 lg 1 alusel arvata P.J-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27. -28. märts

2014.a s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista P.J-ile ärakandmisele (kaks)

kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud 28 (kakskümmend kaheksa )päeva vangistust.

KarS §-st 74 alusel määrata, et tingimisi jäetakse käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistus P.J-i suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.J ei pane 1 aasta 8 kuu pikkuse katseaja jooksul (ühe) (kaheksa) toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata P.J katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tsiviilhagi: Rahuldada OÜ Rademar tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 p 5 alusel

P.J-ilt tsiviilhageja kasuks 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot 85 senti, milline summa kanda arveldusarvele nr 221001111162 Swedbank.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista P.J-ilt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 108 (ükssada kaheksa) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et P.J on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse (kaheteistkümne) jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 (SEB Pank, alates 01.02.2014 EE891010220034796011) või 221023778606

(Swedbank alates, 01.02.2014 EE932200221023778606) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal, alates 01.02.2014 EE403300333416110002), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri

2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: P.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

• peitis 27.03.2014 kella 15:55 paiku Tartus, Ringtee 75 asuvas Lõunakeskuse kaubanduskeskuse OÜ Rademari spordipoes oma riiete alla kauplusele kuuluvad: pusa Adidas väärtusega 99 (üheksakümmend üheksa) eurot ja 95 senti, polosärgi väärtusega 25 (kakskümmend viis) eurot ja 95 senti, mustad spordikindad väärtusega 17 (seitseteist) eurot ja 95 senti ning hallid dressipüksid Adidas väärtusega 49 (nelikümmend üheksa) eurot ja 95 senti ja möödus kaupluse turvaväravatest antud kaupade eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata P.J-i tahtlusest sõltumata asjaoludel, kuna kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni.

Kuriteo kvalifikatsioon:

Sellega pani P.J toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so KarS §-de 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:

• vastu tsiviilhagi summas 175 (ükssada Kannatanu OÜ Rademar on esitanud P.J-i seitsekümmend viis) eurot ja 85 senti (tl 7).

Karistuse liik ja määr:

KarS §-de 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 2 (kaks) päeva (27.- 28.märts 2014), mille vältel P.J oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui P.J ei pane 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse P.J süüdi tunnistada KarS § 25 lg-te 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kohus on seisukohal, et süüdistatav on õigusvastaselt käitunud ja põhjustanud kannatanuletsiviilhagejale varalist kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Süüdistatav võttis kohtuistungil TsMS § 440 lg-te 1,2 kohaselt hagi õigeks. TsMS § 444 lg 4 alusel on kohtul sellisel juhul õigus tsiviilhagisse puutuv kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa ära jätta.

IV Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 532,50 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra ja kohus peab seda käesoleval ajal põhjendatuks kohaldada. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 108 eurot. Kohus on seisukohal, et P.J-i varalisest seisundist ( hetkel töötu ja alles asub tööle) tulenevalt on alus anda juba kohtuotsuse kuulutamisel talle võimalus tasuda menetluskulu vabatahtlikult 12 kuu jooksul.

Rutt Teeveer Kohtunik