3-13-70227/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-70227 Haldusasi A.E.u kaebus Tallinna Vangla toimingute (mittenõuetekohaste valgustusja temperatuuritingimustega kartserikambrites hoidmine ning kartserisse jope väljastamata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks. RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Tallinna Halduskohtule saabus 23.12.2013 A.E.u kaebus. Kaebusest nähtuvalt kandis kaebaja ajavahemikul 14.06.2013-24.06.2013 distsiplinaarkaristust kartserikambris nr 83 ning ajavahemikul 13.12.2013-18.12.2013 kartserikambris nr 74. Kaebuse kohaselt omandas kaebaja kartseris nr 83 viibimise ajal kutseharidust ja oli tihedas kirjavahetuses erinevate ametiasutustega (sh kohtutega), kuid valgustustingimused kartserikambris ei olnud piisavad lugemiseks ja kirjutamiseks. Kartserikambris nr 74 valitsenud tingimuste tõttu pidi kaebaja väidetavalt kannatama külma ning vangla ei väljastanud kaebajale kartserisse ka jopet. Kaebuses palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks tema hoidmine halvasti valgustatud kartserikambris nr 83, ajavahemikul 14.06.2013-24.06.2013 ning külmas kartserikambris nr 74, ajavahemikul 13.12.2013-18.12.2013 ilma jopet väljastamata. Tuvastamiskaebuse esitamise vajadust põhjendab kaebaja hilisema mittevaralise kahju hüvitamise taotluse esitamisega.

2. Kohus jättis 21.01.2014 määrusega kaebuse käiguta ning määras tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kohtule selgitada, milline mittevaraline kahju talle tekkis tulenevalt ebapiisavate valgustustingimustega kartseris (kambris nr 83) viibimisest perioodil 14.06.2013-24.06.2013 (s.o päeva jooksul) ning tulenevalt mitterahuldavate temperatuuritingimustega ja ilma jopeta kartseris (kambris nr 74) viibimisest perioodil

13.12.2013-18.12.2013 (s.o 5 päeva jooksul). Tervisekahju hüvitamise taotlemisel tuli kaebajal kohtule esitada ka vastavad tõendid või viidata nende olemasolule.

3. 24.01.2014 saabus kohtule A.E.u vastus, milles kaebaja väidab, et temale tekitati mittevaraline kahju süüliselt inimväärikuse alandamisega. Vastuse kohaselt on kartserikaristuse kandmine tingimustes, kus on ebapiisav valgustus ja kus kinnipeetav on sunnitud magama põrandal igal juhul inimväärikust alandav. Kaebaja märgib, et kartserikambrites viibitud aegadel valitsenud tingimusi ei saa pidada sellisteks, mis paratamatult kaasneksid vangistusega ning seda enam, kui vangla on pärast kaebaja erinevaid pöördumisi kartserikambrites vahetanud välja valgustid.

KOHTU PÕHJENDUSED:

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

5. Kaebaja palub kaebuses tuvastada Tallinna Vangla toimingute – kaebaja hoidmine mittenõuetekohaste valgustustingimustega kartserikambris nr 83 ajavahemikul 14.06.2013- 24.06.2013 ning kaebaja hoidmine mittenõuetekohaste temperatuuritingimustega kartserikambris nr 74 ajavahemikul 13.12.2013-18.12.2013 ilma jopet väljastamata – õigusvastasuse.

Kaebaja toob välja soovi esitada Tallinna Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kaebaja 24.01.2014 vastusest nähtuvalt on temale mittevaraline kahju tekitatud süüliselt inimväärikuse alandamisega.

6. HKMS § 45 lg 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

7. Kohus leiab, et A.E.u poolt esitatav hüvitamiskaebus oleks kaebuses väljatoodud asjaolusid arvestades ilmselgelt perspektiivitu. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvesse võtta kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes peeti (vt Riigikohtu 15.03.2010 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-93-09 p-i 11 ja seal viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika).

Kaebaja väidab, et kambri valgustus oli ebapiisav võib öelda, et isegi halb. Kaebaja väidab, et 2013.a detsembris 5- päevast kartserikaristust kandes oli tal päeval jahe ja öösel külm magada, mistõttu magas ta põrandal radiaatori kõrval. Jopet kaebajale ei väljastatud. Kaebaja pöördumisele vastates on Terviseamet selgitanud, et valgustuse normi vangla kambrite kunstlikule valgustusele kehtestatud ei ole. 2013. aasta juulis-augustis teostas Tallinna Vangla kartserikambrites valgustite vahetuse.

Kohus peab usutavaks, et kartseri valgustus võis olla lugemiseks ja kirjutamiseks ebapiisav talvisel ajal. Kohus peab usutavaks ka seda, et kaebaja võis detsembrikuus kartseris viibides tunda ebamugavust, kuna ruum ei olnud tema jaoks piisavalt soe. Samas kartserikambri temperatuuri ei reguleerita seal viibivate isikute subjektiivse külmatunde järgi, vaid tagatakse temperatuuri vastavus eluruumi normaalsele temperatuurile (mitte alla 18 kraadi, Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrus nr 38 p 7). Kaebaja ei väida ega viita tõenditele, mis tõendaksid, et kartseris oleks olnud ebatavaliselt külm, talle ei oleks antud madratsit ja tekki või kartseri aken oleks olnud katki, st oleks esinenud tavapärastest kartseritingimustest oluliselt hälbiv olukord.

Talvisel ajal kartserikambris viibimise kestus oli lühike, so 5 päeva. Põrandal (3 ööd) magamine oli kaebaja enda valik, kaebaja väitel tulenevalt vajadusest saada rohkem sooja. Suvisel ajal kartseris viibides kaebaja jahedust ei kurtnud. Asjaolu, et vangla on kambrites valgustid välja vahetanud, ei viita iseenesest kuidagi sellele, et vangla pidas varasemaid valgustustingimusi kinnipeetavate inimväärikust alandavaks. Vanglal ei ole keelatud luua kambrites paremaid tingimusi. Kaebuse kohaselt oli kambris aken (kust oli mõnevõrra takistatud valguse kambrisse paistmine), ukse kohal hõõglamp võimsusega 75W ja kompaktluminofoorlamp võimsusega 33W. Kohus möönab, et normaalsest pisut madalama temperatuuriga ja tavapärasest vähesema valgustusega kartserikambrites viibimine võib olla ebamugav. Normaalse temperatuuri tagamata jätmine võib olla vastuolus eelviidatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Samas rahaliselt hüvitatava inimväärikuse alandamise tuvastamiseks peab olema tegemist kannatustega, mis ületavad kohtupraktikas kujunenud raskusastme. Käesoleval juhul on kohtu arvates ilmselge, et seda läve ei ületatud, lähtudes kaebuses väljatoodud ja kohtu poolt eluliselt usutavaks peetud väidetest. Kohus viitab seejuures näitena ka Riigikohtu 17.06.2010 lahendile asjas nr 3-3-1-41-10, kus Riigikohus ei pidanud inimväärikust alandavaks kinnipeetava kinnipidamist katkise aknaga (mis põhjustas tuuletõmbe tekkimist) kambris üheksa päeva jooksul (märtsi lõpus ja aprilli alguses).

8. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kuivõrd kaebaja hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ega viiks kaebajat soovitud tulemuseni, ei ole kaebajal õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsuse tõttu. Tuvastamiskaebus kuulub kaebajale läbivaatamatult tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Seetõttu puudub ka vajadus kaebusele lisatud menetlusabi taotluse lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik