3-13-2405/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-2405 Otsuse kuupäev

28. märts 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Indrek Põderi (Põder) kaebus Politseija Piirivalveametilt kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – Indrek Põder Vastustaja – Politseija Piirivalveamet Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28.aprill 2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 26.04.2012 otsusega tunnistati Indrek Põder süüdi KarS § 294 lg 2 p-de 1,2 ja 4 järgi ning karistati 4 aasta pikkuse vangistusega. 18.03.2013 alustati Indrek Põdra suhtes kriminaalmenetlust KarS § 241 lg 1 tunnustel, ehk riigisaladuse avalikustamise kahtlusel.

2. Riigiprokuratuuri 08.04.2013 määrusega otsustati: 1) paigutada kahtlustatav Indrek Põder Tartu Vanglast ümber Tartu Arestimajja; 2) eraldada Indrek Põder kõigist vahistatutest ja vangistust või aresti kandvatest isikutest; 3) keelata Indrek Põder’il lühiajalised kokkusaamised, kirjavahetus, telefoni kasutamine (v.a. suhtlemine riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametisikutega, samuti kaitsjaga) ning lühiajaline väljaviimine; 4) kohaldada käesoleva määruse p-des 1-3 nimetatud lisapiiranguid kuni kohtueelse menetluse lõpuni kriminaalasjas nr 13700000023

Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 28.06.2013 määrusega muudeti Riigiprokuratuuri määrust ja määrati Indrek Põderi suhtes kehtestatud lisapiirangute tähtajaks kuni kohtueelse menetluse lõpule viimiseni, kuid mitte kauem kui kaheksa kuud alates lisapiirangute kehtestamisest. Ülejäänud osas jättis maakohus I. Põderi kaebuse rahuldamata (kriminaalasi nr 1-13-5014). Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2013 määrusega jäeti Indrek Põderi määruskaebus Harju Maakohtu 28.06.2013. määruse peale sisuliselt läbi vaatamata ja tagastati kaebajale.

Tartu Maakohtu eeluurimiskohtuniku 04.12.2013 määrusega pikendati lisapiiranguid kuni Indrek Põderi kohtu alla andmiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.05.2014.a.

3. 25.11.2013 esitas I. Põder Tartu Halduskohtusse kaebuse Riigiprokuratuuri 08.04.2013 a määruse alusel kaebaja Tartu Vanglast Tartu arestimajja ümberpaigutamise õigusvastaseks tunnistamiseks, Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu arestikambri kinnipidamistingimuste õigusvastaseks tunnistamiseks ning inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel.

4. Tartu Halduskohus tagastas 20.12.2013 määrusega kaebuse Riigiprokuratuuri 08.04.2013 määruse alusel kaebaja ümberpaigutamise õigusvastaseks tunnistamise nõude osas HKMS §

121 lg 1 p 1 alusel. Kohus võttis menetlusse I.Põderi kaebuse Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu arestikambri kinnipidamistingimuste õigusvastaseks tunnistamise ning inimväärikust alandavates tingimustes kinnipidamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks.

Kaebuse põhjendused

5. Indrek Põder märgib, et Lõuna Politseiprefektuuri Tartu Arestimaja toimingud tema vastuvõtmisel ja paigutamisel 08.04.2013 ja tema kinnipidamistingimused arestimajas alates 08.04.2013 kuni kaebuse esitamiseni tuleb tunnistada õigusvastaseks ning Põhiseaduse § 18 ja Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikliga 3 vastuolus olevaks. Kaebaja puhul on tegemist süüdimõistetuga, kes peaks kandma karistust vanglas, vangistust ei ole võimalik täide viia arestimajas. Isiku pikaajaline ilmajätmine talle õigustloova aktiga tagatud kinnipidamistingimustest on inimväärikust alandav ja kannatusi tekitav. Vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu ei ole kaebajal olnud võimalik täita temale koostatud individuaalset täitmiskava, täielikult on puudunud VangS 1. peatüki 6.jaos sätestatud sotsiaalhoolekanne, samuti on piiratud katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kuna ta viibib üksikvangistuses, peavad ametivõimud regulaarselt hindama tema tervislikku ja vaimset seisundit, mida aga vastustaja teinud ei ole.

6. 20.02.2014 esitatud kaebuse täienduses märgib kaebaja jätkuvalt, et tema kinnipidamistingimused arestimajas on õigusvastased ja inimväärikust alandavad, kuivõrd need põhjustavad talle rohkem kannatusi ja ebameeldivusi kui need, mis olnuks vanglas vangistust kandes. Kui isik viibib üksikvangistuses, peavad ametivõimud regulaarselt hindama tema tervisliku ja vaimset seisundit. Kaebaja osas vastustaja regulaarselt tema vaimset ja tervislikku seisundit hinnanud ei ole, samuti puuduvad arestikambris viibides erinevad vaimse ja füüsilise „ergastamise“ meetmed. Ka piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on leidnud, et teatud asjaoludel võib üksikvangistus olla võrdväärne ebainimliku ja alandava kohtlemisega, samuti võivad üksikvangistuse rakendamisel kinnipeetava jaoks olla väga kahjulikud tagajärjed. Tartu arestimajas sotsiaalhoolekanne puudub, kuivõrd arestimaja sisekorraeeskiri seda ette ei näe.

7. Tartu arestimaja valgustus ei ole piisav ning see ei võimalda pikemat aega lugeda ja kirjutada. Silmanägemise halvenemisele on vähemalt osaliselt kaasa aidanud arestimaja õigusvastased tingimused. Aknad peaksid olema nii suured, et vangid saaksid lugeda või töötada loomuliku valgusega. Tartu arestimaja aknad seda ei võimalda, kuna aknad on osaliselt kividega kinni müüritud.

8. Kambris asuv WC on lahtine ja puudub eraldatus kambrist, seega tuleb WC-ga samas kambris igapäevaselt süüa, mis ei ole normaalne. WC kasutamine on nähtav valvurile läbi uksesilma, mis tähendab, et rikutakse kaebaja õigusi privaatsusele.

9. Tartu arestikambris puudub pesumasin, pesu kuivatamiseks eraldi ruum või riiete kuivatamiseks kuivatuskapid. Pesu tuleb kuivatada kambris, suureneb seetõttu niiskuse tase kambris, mis on tervisele halb ja suurendab ohtu haigestuda tuberkuloosi. Puudub juuste eest hoolitsemiseks juuksuriteenus. Arestikambris olles tuleb kaebajal endal juukseid lõigata.

10. Kaebajale teadaolevalt puuduvad Tartu arestimajas suitsetamiseks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohad ning kinnipeetavad suitsetavad jalutusboksides. Kaebaja ise on mittesuitsetaja. Seega on ta sunnitud jalutama suitsetamisalal, mis tähendab, et Tartu arestimajas ei ole tagatud ettenähtud värskes õhus viibimine.

11. Tartu arestikambris ei ole võimalik koostada kaebajale individuaalset täitmiskava ning seda täita, samuti ei täidetud kaebajale koostatud individuaalset täitmiskava, mis oli kehtiv kuni 22.08.2013.a.

Vastustaja vastuväited

12. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebus rahuldamata.

13. Vastustaja märgib, et ei VangS 5.peatükk „Eelvangistuse täideviimine“ ega ka AsKe ei pane arestimajale kohustust hinnata regulaarselt arestimajas kinnipeetavate isikute tervislikku vaimset seisundit, tegeleda nende vaimse ja füüsilise „ergastamisega“ ega korraldada nende sotsiaalhoolekannet. Arestimaja kohaldab kaebaja suhtes tavalist arestimajas kinnipidamise režiimi.

14. Kaebaja väide silmanägemise halvenemise kohta ei ole millegagi tõendatud. Arestimaja Tartu kambrites on olemas nii loomulik kui ka kunstlik valgustus, mis koos kindlustavad kambrite piisava valgustuse. Ka õiguskantsleri 21.09.2011 kontrollkäigul arestimaja Tartu kambrisse ei tehtud vastustajale mingeid etteheiteid kambrite ebapiisava valgustuse kohta.

15. Arestimajal puudub kohustus juuksuriteenuse osutamiseks ja pesukuivatusruumi või - kappide olemasoluks. Tulenevalt kaebaja arestimajas viibimise režiimist on vastustaja arvates kaebaja tuberkuloosi haigestumise võimalus väga minimaalne ning kambri niiskusel sellega mingit seost ei ole.

16. Vastustajale on arusaamatu, kuidas kaebaja õigust viibida värskes õhus võib kahjustada viibimine lahtisel jalutusalal, mida mõni teine isik mingil muul ajal on kasutanud suitsetamiseks.

17. Vastustaja arvates pole ka kaebuse täiendustes toodud asjaolude pinnalt mingit alust väita, et kaebuse esitajat koheldi Tartu arestikambris mingil erilisel viisil ning tema eluja olmetingimused oleks erinenud arestimajades kinnipidamisega tavapäraselt kaasnevat.

Kohtu otsus ja põhjendused

18. Kohus ei pea kaebust põhjendatuks ja jätab kaebuse täies osas rahuldamata.

Kaebaja on taotlenud Politseija Piirivalvematilt Tartu arestikambri (arestimaja) õigusvastaste kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju välja mõistmist, kahju suurus on jäetud kohtu hinnata. Halduskohus tagastas 20.12.2013 määrusega kaebaja nõude Tartu Vanglast Tartu arestikambrisse ümberpaigutamise õigusvastaseks tunnistamise nõude osas, kuna Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Kuna kaebaja kohtumäärust ei vaidlustanud, on määrus selles osas jõustunud. Kaebuse taotlusest ja põhjendustest nähtuvalt ei ole I.Põder eraldi kinnipidamistingimuste õigusvastasuse tuvastamise nõuet esitanud, vaid kinnipidamistingimuste õigusvastasus on hõlmatud kahju hüvitamise nõudega.

19. Kaebaja on taotlenud vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist. Riigivastustuse seaduse (RvastS) § 9 lg 1 kohaselt saab mittevaralise kahju hüvitamist nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja on märkinud kaebuse täienduses, et käesoleval ajal ei ole arestimajas karistust kandes tema vabadus allutatud seaduse toodud piirangutele ning tema kinnipidamistingimused on arestimajas õigusvastased ja inimväärikust alandavad, kuivõrd need põhjustavad suuremaid kannatusi, kui need oleks karistust vanglas kandes. Kohus nõustub vastustajaga, et sisuliselt on kaebus halduskohtusse esitatud mitte põhjusel, et konkreetsed kinnipidamistingimused Tartu arestikambris on õigusvastased või tervist kahjustavad, vaid seetõttu, et kaebaja kui süüdimõistetu ei saa eelnevalt määratud karistust kanda vanglas, vaid peab viibima arestikambris. Seda nähtub nii esialgses halduskohtusse esitatud kaebusest, kus ei olnud kaebaja välja toonud ühtegi konkreetset etteheidet Tartu arestikambri tingimustele, vaid võrreldud üldiselt kinnipidamistingimusi arestikambris (arestimajas) kinnipidamistingimustega vanglas, kus kaebaja arvates ta peaks karistust kandma.

20. Kaebaja üleviimisega vanglast arestimajja ja määratud karistuse kandmisega arestimajas seonduvad väited on kaebaja välja toonud juba kaebuses Riigi prokuratuuri 08.04.2013 määrusele, mis on läbinud vastavalt kehtivale korrale täies osas ka kohtuliku kontrolli. Tallinna Ringkonnakohus on 03.03.2014 määruses (asi nr 1-13-5014) asunud seisukohale, et arestimajja paigutamine ei riiva käesoleval ajal intensiivsemalt I. Põdra põhiõigusi ega – vabadusi võrreldes vanglas eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisega. Kaebaja ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamise ja isikliku täitmiskava osas märkis ringkonnakohus, et I. Põder oli jätkuvalt arestimajas viibimise ajal kinnipeetava staatuses ja tal ei ole keelatud suhtlemine riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ega kaitsjaga. Seega oli I. Põdral ka arestimajas viibides võimalik pöörduda Tartu Vangla arvestusosakonna poole taotlusega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamiseks.

Isikliku täitmiskavaga seonduvalt märkis ringkonnakohus, et käesoleval ajal on individuaalse täitmiskava täitmine takistatud kaebaja suhtes uue kuriteo toimepanemise kahtlustusest tulenevalt ning individuaalse täitmiskava täitmise takistus kriminaalmenetluse tagamiseks

ei kujuta isiku põhiõiguste ebaproportsionaalset riivet. Kokkuvõttes - ringkonnakohus ei tuvastanud I. Põdra eraldamisel teistest vahistatutest Tartu arestikambrisse paigutamisel riivet, mis oleks riive eesmärgiga võrreldes ülemäärane.

21. Edasi kontrollib halduskohus kaebaja väiteid Tartu arestikambri konkreetsete kinnipidamistingimuste õiguspärasuse osas, mis kaebaja tõi välja kaebuse täienduses (tlk.51- 54). Kohus märgib, et kõik kaebaja väited Tartu arestikambri inimväärikust alandavatest tingimustest on liialt üldised, mis annaksid aluse kaebuse rahuldamiseks.

Esmalt märgib kaebaja, et olles üksikvangistuses, peavad ametivõimud regulaarselt hindama tema tervislikku ja vaimset seisundit. Tervishoidu arestimajas reguleerib arestimaja sisekorraeeskirja (ASkE) § 30. Selle sätte kohaselt jälgitakse kinnipeetu füüsilist ja vaimset tervist arestimajas pidevalt ning kontrollitakse vastavalt vajadusele, kinnipeetule tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Kui arestimajas puudub võimalus abi andmiseks, viiakse abi vajaja vajadusel eriarsti juurde tervishoiuasutusse või vanglasse. Arestimaja ametnikud peavad oskama anda esmaabi ning on kohustatud seda kinnipeetule osutama. Kaebaja ei ole seejuures välja toonud ühtegi konkreetset kuupäeva või fakti, millal ta pöördus arestikambri administratsiooni poole arstiabi saamiseks, kuid abi andmisest keelduti või millised muutused on tema tervises üksikvangistuses viibides toimunud. Asjaolu, et kaebaja on üksikvangistuses, ega üksikvangistuse pikkus, ei sõltu Politseija Piirivalveametist. Kohus kordab, et kaebaja paigutamisele arestimajja üksikvangistusse ja selle paigutamisega seonduvatele riivetele on I.Põdra kaebuse alusel juba kohtute poolt hinnang antud.

22. Kaebaja väitel on Tartu arestikambri valgustus ebapiisav, see ei võimalda lugeda ja kirjutada, tema silmanägemine on halvenenud, puudub vajalik loomulik valgus. Kohus nõustub vastustaja vastuses toodud seisukohaga, et kaebaja silmanägemise halvenemine ei ole millegagi tõendatud. Seda väidet ei ole kaebaja ühegi tõendiga kinnitanud, samuti pole kaebaja väitnud, kas ja millal ta on vajanud silmaarsti. Samas on loomulik, et sõltumata tagajärgede ootamisest, peab ka arestimaja kambris olema piisav loomulik valgus. Loomuliku valguse puudumise seost isiku nägemise langusega võib järeldada olukorras, kus isik on sunnitud pikema aja jooksul loomuliku valguseta ruumis pikema aja jooksul intensiivselt silmi pingutama. Vastustaja on märkinud, et arestimaja Tartu arestikambris on olemas nii loomulik kui ka kunstlik valgustus, mis koos kindlustavad kambrite piisava valgustuse. Seega ei puudu kambris loomulik valgus üldse. Ka VangS § 45 lg 1 sätestatu järgi peab kambris piisava valgustuse tagama aken ja kunstlik valgus koos. Vastustaja on seejuures viidanud ka õiguskantsleri 21.09.2011 kontrollkäigu alusel tehtud kokkuvõttele, kus õiguskantsler ei ole teinud ühtegi etteheidet Tartu arestikambri valgustuse osas. Nimetatud kontrollkäigu kokkuvõtte järgi kontrollis õiguskantsler kuidas on tagatud inimeste põhiõigused ja – kohustused Tartu arestikambris. Kontrollkäigu raames küsitleti kinnipeetuid, kontrolliti kambreid, toidujagamise ruumi, pesemisruumi, ametnike tööruume ja jalutushoovi, tervishoiuekspert kontrollis tervishoiuteenuste osutamisega seonduvat. Õiguskantsleri kontrollkäigu kokkuvõttes ei ole kinnipeetavate kambrite tingimuste osas ühtegi märkust ega ettepanekut tehtud. Kohus ei pea usutavavaks, et peale õiguskantsleri kontrollkäiku on Tartu arestikambreid ümber ehitatud selliselt, et nende valgustus oleks halvenenud.

23. Kaebaja väitel on kambris asuv WC lahtine ja puudub eraldatus kambrist. Kaebaja ei ole seejuures selgitanud, kas WC on täielikult lahtine või teatud osas kas seina või muu vahendiga piiratud. Kuna kaebaja viibib õiguspäraselt arestimajas, siis tuleb tal alluda ka arestimajale kehtestatud tingimustele. ASkE § 13 lg 1 kohaselt kuulub võimaluse korral kambri sisustusse WC, seega võib WC asuda kambris. VangS § 90 lg 4 kohaselt peab arestimaja kambris kinnipeetav isik olema pideva visuaalse või elektroonilise järelevalve all, mis tähendab, et nendes kambrites ei ole WC osa täielikult eraldatud. Antud juhul viibib kaebaja kambris üksinda, seega on välistatud vajadus WC kasutamiseks teiste kinnipeetavate juuresolekul ja kaebajale vajalik privaatsus tagatud.

24. Kohus leiab, et kaebaja nõuded, et Tartu arestikambris puudub pesukuivatusruum või pesukuivatuskapp on põhjendamatud. Kohus ei pea usutavaks, et kasutades üksi kambrit, tekib kaebajal vajadus pesta pesu sellises koguses, kus sellest tekkiv niiskus saaks kambris viibija tervist kahjustada. Kaebaja ei ole märkinud, et ta oleks pesu kuivatamise vajadusest tuleneva avaldusega arvestimaja administratsiooni poole üldse pöördunud. Kuigi ASkE-s otseselt kinnipeetute juukselõikuse osas eraldi regulatsioon puudub, on loogiline, et isikutel, kes viibivad arestikambris pikemat aega, tekib vajadus juukseid lõigata. Ka ASkE § 26, mis käsitleb kinnipeetu hügieeni ja toidukäitlemist, eraldi juukselõikust ei maini. Seega peaks arestimaja kindlustama seal vähemalt pikemat aega viibivatele kinnipeetutele vajadusel juuksuriteenuse. Antud juhul on kaebaja ainult üldiselt väitnud, et Tartu arestikambris juuskuriteenus puudub, kaebaja ei ole märkinud, kas ja millal ta on vajanud juuksuriteenust, kas ta on sellise avaldusega administratsiooni poole pöördunud, ja kas on antud keelduv vastus. Kaebaja enda seletusest nähtub, et kaebajal on olemas vahendid ka iseseisvalt juuste eest hoolitsemiseks, seega ka lõikamiseks. Juuksuriteenuse puudumisest tekkinud ebameeldivused ei anna veel alust kinnipidamistingimuste inimväärikust alandavateks tunnistamiseks.

25. Kaebaja väitel peab tema, kui mittesuitsetaja jalutama jalutusalal, mida kasutavad ka suitsetajad, mis tähendab, et talle ei ole tagatud ettenähtud värskes õhus viibimine. Kohus on seisukohal, et antud väide on täiesti põhjendamatu ja kaebaja poolt lihtsalt otsitud põhjus. Kaebaja ei ole väitnud, et tal puudub seadusega ettenähtud võimalus vähemalt tund aega värskes õhus viibida. Ka kohtule jääb, sarnaselt vastustajaga, arusaamatuks, kuidas saab õues lahtisel jalutusalal viibimine kahjustada kaebaja õigusi, kui seal on eelnevalt viibinud mõni suitsetaja. Tegemist ei ole kinnise ruumiga. Kohus ei pea usutavaks, et kellegi varasem suitsetamine samal alal saaks õhku saastata selliselt, et ei oleks tagatud õigus värskes õhus viibimine.

Kokkuvõttes märgib kohus, et ei ole leidnud kinnitust, et Tartu arestikambri, kus kaebaja viibib alates 08.04.2013, kinnipidamistingimused oleksid õigusvastased ja inimväärikust alandavad. Seetõttu jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik