2-13-45866/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28.03.2014.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-13-45866 Tsiviilasi XXXhagi XXXja XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2088 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, XXX), seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, XXX, e-post XXX)

Kostjad: XXX(isikukood XXX) ja XXX(XXX, kostjate aadress XXX, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

22.01.2014, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta XXX hagi XXX ja XXX vastu elatise nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

XXX (hageja) esitas 01.10.2013 kohtule oma seaduslikuks esindajaks oleva ema vahendusel hagi.

Harju Maakohtu 03.03.2009.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-08-65229 mõisteti hageja isalt XXX välja elatis 232 eurot kuus. XXX on tasunud 27.03.2009 alustatud täitemenetluse alusel hageja esindajale elatist summas 288,65 eurot. 31.07.2013 seisuga on lapse isal elatise võlgnevus summas 13076,76 eurot. 28.03.2013.a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega määrati XXX elatisraha maksmisest kuritahtlikult kõrvalehoidmise eest teha 120 üldkasulikku tundi.

Hageja palus juhindudes PKS § 96, § 97 ja § 106 lõikest 2 mõista välja kostjatelt hageja kasuks elatis 232 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kostjate vastuväited

Kostjate arvates tuleks menetlus lõpetada, kuna hageja ei põlvne sünniaktis märgitud isikust XXX. Kohtumenetluses on tsiviilasjad vanema kande vaidlustamiseks. Samuti on kuu elatise summa liiga kõrge. Kohtusse pöördus hageja ema pärast seda kui lapse isa keeldus nendele riiete ostmisest ja neid rahaliselt toetamast (selleks oli siis võimalus), kuna suhted olid pöördumatult halvenenud. Hageja esindaja on kriminaalasjade raames väitnud, et lapse bioloogiliseks isaks on teine isik. Kostjatel puudub sissetulek ja nad on oma tütre ülalpidamisel.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada.

PKS § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada.

Riigikohus oma lahendis 3-2-1-75-11 leidis, et hoolimata PKS § 106 lg 2 esimese lause mõnevõrra eksitavast sõnastusest on selle sätte mõtteks tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isik (vanem) ei ole ülalpidamiskohustusest oma varalise seisundi tõttu vabanenud, kuid temalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt sel viisil ülalpidamist saada. Eelkõige tekib vanavanematel selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt on ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks elatis välja mõistetud.

XXX vaidlustas kohtus isaduse lapse X suhtes. Harju Maakohus 10.09.2013 kohtumäärusega jättis hagi menetlusse võtmata, Tallinna Ringkonnakohus 03.01.2014 määrusega jättis Harju Maakohtu 10.09.2013 määruse muutmata. Kohtumäärused on jõustunud.

Seega on tuvastatud, et XXX on hageja isa (tl 3) ja et kostjad on hageja vanavanemad. Laps elab emaga. Harju Maakohtu 03.03.2009.a.otsusega tsiviilasjas nr 2-08-65229 on lapse isalt lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 3630 krooni (so 232 eurot) kuus alates 6.10.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni 02.10.2022 lapse ema XXX (praegune nimi X) kasuks (tl 4-5, 9). Kohtule esitatud tõendi kohaselt on kohtutäituri vahendusel lapse isa tasunud elatusraha alates täitemenetluse algatamisest, s.o. 27.03.2009 summas 288,65 eurot. Kohtutäituri andmetel on elatise võlgnevus 31.07.2013 seisuga 13 076,76 eurot (tl 8). Seega ei ole lapse isalt õnnestunud ka täitemenetluse abil lapsele ülalpidamist vajalikus ulatuses saada.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 28.03.2013 määrusega lõpetati kriminaalasja menetlus XXX suhtes elatusraha maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidmise eest ja määrati teha 120 üldkasuliku töö tundi (tl 6-7). Määrusest nähtuvalt on XXX avaldanud, et tal ei ole töökohta ning on elukaaslase ülalpidamisel, seega ei ole tal piisavalt rahalisi vahendeid elatusraha maksmiseks.

Vanavanematel ei teki lapse ülalpidamisel solidaarkohustust. Mitu sama astme sugulast täidavad PKS § 105 lg 3 järgi ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Viidatud sätte järgi vastutavad esmalt lapse vanemad ülalpidamise kohustuse täitmise eest osavõlgnikena vastavalt oma varalisele seisundile. Kui ühe vanema asemel täidavad lapse ülalpidamise kohustust järgmise järjekorra sugulased, s.o vanavanemad, siis peavad ka nemad pidama lapselast ülal osavõlgnikena vastavalt oma varalisele seisundile ning nad vabanevad ülalpidamiskohustusest üksnes niivõrd, kuivõrd nende varaline seisund ei võimalda neil PKS § 102 lg 1 mõttes lapse ülalpidamist anda.

Kostjate väitel neil sissetulek puudub ja nad on oma tütre XXX ülalpidamisel. Kostjad elavad tütrele kuuluvas korteriomandis XXX Tallinnas, mille eest maksab laenu kostjate tütar. Raha ülekanded on iga kuu XXX kaudu summas 650 eurot, millest kulub 350 eurot korteri liisinguks ja korteriühistu makseteks. Kostjad ei saa töötasu ja toetusi. Toetust ei ole küsinud, kuna kostjaid peab üleval tütar. Kostjad ostavad toiduaineid kõige odavamatest kaubanduskettidest (Maxima ja Säästumarket) ning saavad päevas kahepeale kulutada vaid 8-10 eurot. Kuna transport on Tallinnas tasuta, siis transpordile raha ei kulutata. Kostjatel vallas-ja kinnisvara puudub. XXX kuuluv OÜ XXX ei tegutse, kuna firmal on võlgnevused Maksuametile. XXX on 40%-line osalus OÜ-s XXX, mis on hetkel käibeta, kuna OÜ ei ole tegevust veel alustanud. Muu kinnisja vallasvara kostjatel puudub.

Kostjad on esitanud kohtule oma varalise seisu tõendamiseks: Äriregistri väljatrüki, mille kohaselt on kostja XXX OÜ XXX juhatuse liige (tl 59); Swedbank AS tõendid, et perioodil 01.09.2013 – 20.02.2014 ei ole OÜ XXX kontodel toimunud ühtegi tehingut (tl 60-61, 102); OÜ XXXkäibedeklaratsioonid (tl 63-68, 76, 100), millest nähtuvalt OÜ-l XXX käive puudus; Maksu-ja Tolliameti teate OÜ XXX 27 278,16 eurose maksuvõla kohta (tl 98-99); Äriregistri väljavõtte ja XXX tõendi, mille kohaselt on XXX 40% line osalus nimetatud OÜ-s ja ta on ka juhatuse liige (tl 48-50, 69-71); XXX konto väljavõtte, perioodi 01.09.2013 kuni 27.01.2014 algjääk 89,09 eurot, lõppjääk 133,12 eurot (tl 72-75, 96-97); AS SEB Pank tõendi, mille kohaselt 20.02.2014 seisuga on XXX panga ees võlgnevused summas 6792,93 eurot (tl 95); Tele 2 arved (tl 103-104). Kohtu tehtud päringute kohaselt kuulub XXX sõiduk VAZ 21093, ehitusaasta 1994, millel on Tallinna kohtutäitur Arvi Pink keelumärge (tl 113-114). Kinnistusraamatu andmetel kinnisvara kostjatel puudub (tl 115-116).

Kohus on tuvastanud kostjate ainsa sissetulekuna kostjate tütre Olga Kuznetsova tehtud ülekanded

650 eurot kuus (tl 77-80, 105). Hageja väited kostjate võimalikest sissetulekutest tõendamist ei leidnud.

Kostjate tütrel on seadusest tulenev kohustus ülal pidada oma vanemaid, kostjate pojalapse ülalpidamiseks seadusest tulenevat kohustust kostjate tütrel ei ole.

Eeltoodust tulenevalt jõuab kohus järeldusele, et kostjate varaline seisund ei võimalda neil hagejale ülalpidamist anda ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Kostjad palusid jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus kohaldab tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lõiget 4, mille järgi on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Olukorras, kus laps on oma isalt viie aasta peale saanud elatist kokku 288,65 eurot ja kus lapse vanavanemate varaline seisund ei võimalda neil lapselapsele ülalpidamist anda, oleks kostjate võimalike menetluskulude väljamõistmine hagejalt äärmiselt ebaõiglane ja seetõttu kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik