4-14-540/18 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-14-540

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. 2014 Haapsalu kohtumaja märts a Väärteoasja number 4-14-540 Kohtukoosseis Istungisekretär Kohtunik Piia Jaaksoo Gerda Raidla

Väärteoasi

D.I

kaebus PPA

Prefektuuri Põhja

korrakaitseb roo

ü liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 03.01.2014 otsuse nr le väärteoasjas

2302,13,015230, mille kohaselt karistati D.I Liiklusseaduse § järgi

227 lg 2 rahatrahviga 200 eurot, s.o 50 trahviühikut Menetlusosalised

Kaebuse esitaja D.I, isikukood xxx, elukoht *, * kodanik, emakeel *keel, e-mail:* * , töökoht

Kohtuväline menetleja

Prefektuuri PPA Põhja

Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus

liiklusmenetlustalitus, asukoht -mail: Rahumäe tee 6/1 Tallinn, e pohja.lmt@politsei.ee, esindaja Triinu Riigor RESOLUTSIOON

1.Jätta D.I kaebus rahuldamata ja PPA Prefektuuri Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsus väärteoasjas nr liiklusmenetlustalituse 03.01.2014 2302,13,015230 muutmata.

2.Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele /Rahandusministeerium arve 10220034796011 SEB, arve 221023778606 Swedbank, viitenumber -

10220145002173/. Rahatrah

v loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis lisada selgitusse, kelle eest nõue tasutakse. 3.Edastada kohtuotsus D.I-le ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

4-14-540

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus PPA

Prefektuuri

Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 03.01.2014 2302,13,015230 karistati D.I otsusega väärteoasjas nr

järgmise – d Ääsmäe rikkumise eest 13.12.2013.a kell 17.10 Nissi vald Harju maakon -Haapsalu- Rohuküla mnt mootorsõidukit kiirusega ületas lubatud sõidu , sõites 20.km juhtis , mis kiiruse 22 km/h kiirusega 116+-4 km/h. Lubatud 90 km/h. R

15 lg 1 p 1 ja pani S 227 lg 2 ikkus sellega LS § toime väärteo, milline on kvalifitseeritav L § järgi. Karistust kergendavad j raskendavad asjaolud puuduvad. a Väärteo eest on karistuseks määratud LS § 22 D.I-le

7 lg 2 alusel rahatrahv 200 eurot s.o 50 trahviühikut.

Kaebus 24.01.2014 saabus kohtusse kaebus /tl 2-3/ otsusele asjas nr D.I väärteo 2302,13,015230. Kaebuse esitaja selgitab kaebuses, et -Haapsalu- 13.12.2013 sõitis mööda Ääsmäe Rohuküla teed Haapsalu poole, sooritas möödasõidu, peale mida pidas politsei ta kinni ja väitis, et on kiirust ületanud 22 km/h võrra, millega ei nõustunud. Taotles VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamist. Sama seisukoha juurde jäi kaebuse esitaja ka kohtuistungil. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil D.I on toime pannud talle LS § 227 /tl 49-51/,

et lg 2 järgi inkrimineeritud teo, protokoll on koostatud õieti, kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust, kiirust mõõtis vastava kolituse läbinud pädev politseiametnik.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. O lik ja põhjendatud. tsus on seadus

KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl väärteoprotokollis on D.I poolt toime pandud rikkumise kirjeldus 2,13,015230. sama, mis väärteootsuses nr 230 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteoprotokolli ja § ning väärtegu -otsuse kohaselt rikkus menetlusalune isik LS

15 lg 1 p 1

kvalifitseeriti LS § 227 lg järgi. LS § 15 lg 1 p 1 sätestab,

et suurim lubatud sõidukiirus on

asula

0 kilomeetrit tunnis. välisel teel 9 LS § näeb väärteona ette mootorsõiduki

227 lg 2 juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise üle 21-40 km/h.

D.I leidis, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ei ole vormistatud nõuetekohaselt, kuna sellel ei ole tunnistaja allkirja, vaid ainult mõõtja on alla kirjutanud.

Kohus leiab, et D.I viide sellele, et kuna patrulltoimkond peab olema vastavalt politsei peadirektori käskkirjale kaheliikmeline, siis kiirusemõõteseadme protokollil peab olema nii mõõtja kui tunnistaja allkiri, ei tulene õigusaktidest.

Liiklusseaduse § 193 lg 1 annab politseiametnikule õiguse teostada liiklusjärelevalvet.

Liiklusseaduse § 199 lg 6 sätestab, et kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi kasutamisel tuleb järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendi nõudeid ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Eelnimetatud volitusnormi alusel on nr 78 VV 16.06.2011 määrusega kehtestanud „Nõuded kiirusmõõturi ja

4-14-540

kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele.“, mille § 10 lg 1 sätestab kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kantavad andmed, millede hulgas ei ole tunnistaja allkirja. Üldreegel on, et protokoll tuleb kanda haldusmenetluses sätestatud andmed. Haldusmenetluse is 2 on kirjas, et seaduse § 18 lg 2 sätestab protokolli kantavad andmed ja punkt protokolli kantakse kohalviibivate tunnistajate nimed, lõike 3 kohaselt allkirjastab protokolli selle koostanud isik. - Seega ei üld ega erisätetest ei tulene, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokollil peaks olema tunnistaja allkiri.

Vastavalt VTT

2 on 13.12.2013 kell 07.50 kiirusemõõtmeseadme kasutamise protokollile tl teostatud D.I poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist Harju maakonnas Nissi vallas Ääsmäe Rohuküla mnt 20.km, sõidu suund Haapsalu poo -Haapssalule. Kasutatud

kiirusmõõteseadet Ultra Lyte UXO14750 TTRSS 13/00195. Kiirusmõõteseade on mõõtmise ajal - olnud käes. Seade testitud ja töökorras. Nähtavus hea, asulaväline tee, sademeteta, pime aeg, kuiv kattega kahesuunaline tee. Mõõdeti seistes vastassuunalisel sõidurajal lähenevat autot, mis sooritas möödasõitu, liikus mitu autot. Seadme lugem 116 km/h, lubatud antud teelõigul 90 km/h. Mõõtmise laiendmääramatus +/ 4 km/h, ületas kiirust mitte vähem kui 22 km/h. Mõõtekaugus 465,1 m. Juhile - näidati tabloole fikseeritud lugemit. D.I on protokolli allkirjastanud ja kirjutanud, et ei ole nõus, et näidatud näit oli tema sõidukiirus. Protokolli on allkirjastanud kiirusemõõteseadet kasutanud ja protokoll täitnud E.P.

Kohus veendus, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on koostatud vastavalt kehtivatele nõuetele.

Kohtule on esitatud käesolevas väärtoeasjas D.I auto liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõturi UltraLyte LTI 20-20 100LR nr UX014750 nr TTRSS- 13/00195 /tl taatlustunnistus

/, mille kohaselt on kiirusmõõtur taadeldud 04.10.2013. Vastavalt Mõõteseaduse § 7 lg 3 alusel majandusja kommunikatsiooniministri poolt 12.12.2006 määrusega nr „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate kehtestatud

mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusjad“ lisa 2 punktile 8.2 liiklusjärelevalve kiirusmõõturite

taatlustähtaeg on 1 aasta. Seega kasutati kiiruse mõõtmiseks taadeldud kiirusemõõteseadet. Samuti on kohtule esitatud /tl 41/ tunnistus selle kohta, et E.Purgel on läbinud 20.07.2010 pädeva mõõtja koolituse.

Samuti leidis D.I, et E.P ei saa olla selles väärteoasjas tunnistaja, kuna ta on selle väärteoasja menetleja. Kohus leiab, et E.P saab olla käesolevas väärteoasjas tunnistaja, kuna tema ei ole olnud käesoleva väärteoasja menetleja. E.P politseiametnikuna teostas 13.12.2013 riikliku järelevalve korras liiklusjärelvalvet, mille käigus ta fikseeris kiiruse ületamise, mis oli aluseks väärteomenetluse alustamiseks. E.P on vormistanud riikliku järelevalve käigus kasutatud kiirusemõõteseadme kasutamise kohta protokolli. Väärteoasja menetlejaks on olnud liikluspolitseinik LT.

D.I la tema auto kiirus, sest on avaldanud, et mõõdetud kiirus ei saanud ol mõõtmisel oli

mõõtesignaali sihtmärgi alas teisi sõidukeid ka – autode kolonn ja ta tegi möödasõitu ning oli mõõtmine toimus nii kaugelt, et täpp hajus ja 500 meetri pealt oli täpi hajuvus 5 meetrit. Kohtuväline menetleja esitas kohtule lasermõõteseade tootja poolt kasutusjuhendile lisatud skeemi /tl 47/. Skeemilt on näha, et kui sõõr seadmest tuleb, siis mida kaugemale ta läheb, seda laiemaks läheb sõõri ots. 500 meetri peale on sõõri läbimõõt 150 cm.

Kohtule on esitatud /tl 26-38/. Vastavalt kiirusemõõteseadme UltraLyte kasutusjuhend kasutusjuhendile on mudeli UL100LR pikim vahemaa mõõtmiseks 1200 meetrit. UltraLyte on mõeldud kasutamiseks liikuvate sõidukite kiiruse mõõtmiseks ja objektide vahelise kauguse määramiseks. Kasutusjuhendis on kirjas, et mõõtmine toimub sihtides sõidukit ja tähtis on sihtida üht ja sama kohta, näiteks numbrimärki kui kõige paremini peegeldavat eset. Veateadete tabelist

4-14-540

tulenevalt annab mõõteseade veateate nii juhul kui sihtmärk on mõõteulatusest väljas kui ka siis kui sihtimine oli ebastabiilne.

Tunnistaja E.P - on kirjeldanud kiiruse mõõtmist alljärgnevalt. 13.12.2013

20. km oli mõõtmise

koht, Haapsalu poole, see oli selline künklik koht. Tavaks on seal kõigil möödasõite teha ja seal mõõtsid kiirust. Tuli autode kolonn alla tema poole, oli paariline kõrval, palus tal mõõta kolonni kiirust. Temal oli Stalker käes, kolonni kiirus - 90 oli see vist. Siis ta rohkem seda kolonni ei mõõtnud. Aga jälgisid seda kolonni ja sel hetkel said aru, et seal on kolm autot. Seal saab autosid identifitseerida, sest nad tulevad künkast alla. Viimane auto hakkas möödasõitu tegema, mõõtis kaks korda kiirust sellel autol, suht sarnased kiirused olid mõlemad 115 või 116 km/h. Kohe kui mõõtis kiiruse ära, siis vaatas teisele poole, et ega autot ei tule, et minna üle tee, siis kõndis teisele tee poolele. Et näha, et äkki see auto, kes tegi möödasõitu, et kui ta läheb vahele, et siis saab teiselt poolt teed anda peatumismärguande. Kui oli läinud teisele poole teed, siis nägi, et auto reastus kahe auto vahele. Siis taskulambiga andis peatumise märguande keskmisele autole. Jäi seisma. Läks auto -

juurde. Hakkas juhiga rääkima, et selline asi juhtus, kiiruse ületamine möödasõidul. Inimene sai sellest aru ja palus ta politseiautosse kaasa. Näitas rikkujale kiirusenäitu. See kiirus oli kogu aeg ees kuni menetluse lõpuni välja. Kui rikkujale seda näitu seadmest näitas, siis ta suhtus rahulikult, et jah tegi ja tuli kohe kaasa ja sel hetkel vaidlust ei ole.

Kaebaja silmade läbi asus paremal teepeenral mõõtmise hetkel. Kui kaebaja sõitis Tallinna poolt

Haapsalu poole, siis jäi paremale tee poolele. Tema sõidusuuna tee ääres. Kuigi sel hetkel oli ta vastassuunas, aga suunaga Haapsalu poole. Kui mõõtmist sooritas ja kui kaebaja möödasõitu sooritas, siis ei olnud rohkem sõidukeid, kes möödasõitu oleks sooritanud. Kiirus, mille mõõtsid - see ei saanud 100 protsenti kindlalt kuuluda teisele sõidukile. See on ainult selle sõiduki kiirus. Oli kaebajaga silmside. Ainult üks hetk, kui tahtis üle tee minna, siis vaatas, et autot ei tuleks ja kui tagasi vaatas, siis ta tegi ikka veel möödasõitu, võimatu, et keegi teine sinna tuli. Kui võttis ultralyte`ga kiiruse, siis enne seda 4 5 sekundit mõõdeti kolonni kiirust. Ultralyte radariga - mõõtis käest, käe eksimus peab ise veenduma, et täpp autol millele sihid, et see oleks selle autol, - mille kiirust mõõdad. See auto, mida mõõtis ja mis peatus, et see on üks ja seesama auto. Kui mõõtsid kolonni kiirust, siis oli kolm sõidukit. Ja kiirust hakkas mõõtma siis kui kohe nägi, et ta läks vastassuunda. Kahe teise auto liikumiskiirust nägi nii, et nad tulid nagu otse peale, visulaaselt tekib seal kurvi efekt. Tunnetas, et see auto tuleb kiiremini, seal on pime, et näeb tulesid. Esimese auto tuled, mis olid kolonnis jäid kiirusega, mis nad liikusid, et need ei muutnud, aga see, mis läks vastassuunda, siis oli näha, et see liikus kiiremini. Kui kiirust mõõta, siis näeb selgelt, millise auto peale see lasertäpp või see sõõr suunatud on. See kaugus oli suhteliselt ligidal. Kilomeetri kauguselt saab mõõta, kui auto tuleb veel vastassuunda, ja seal oli vist pool km ja see auto oli väga lähedal ja sihik ka natuke suurendab ja autot oli väga hästi näha. On kaks esilaterna tuld ja täpp on täpselt auto keskel, tulede vahel. Sa lihtsalt nagu sihid ühte autot ja teist autot ei saa mõõta. Selle kiirusemõõteseadmega on võimalik korraga ühte autot mõõta. Kui on kaks autot korraga ja selle vahele suunab sõõri, siis ei juhtu midagi, sest seal on tühimikala. Tühimiku peale ei reageeri. Kui mõõta kahte autot, siis ta reageerib selle autole mis liigub kolonnis, siis üldse mitte millelegi ja siis autole, mis möödasõitu sooritab. Selle mõõtmise teostamisel mingeid takistusi ei olnud.

Kohus leiab, et tunnistaja E.P ütlustega ja kiirusmõõteseadme kasutusjuhendiga on tõendamist leidnud, et E.P mõõtis just nimelt D.I poolt juhitava auto kiirust. Tunnistaja on kinnitanud, et mõõtis selle auto kiirust, mille hiljem ka kinni pidas ja selgelt oli näha, et sihik oli just selle auto peale suunatud, ühtki segavat faktorit ei olnud. Koh ka lasertäpi hajuvus võimaldas mõõta us leiab, et

D.I poolt juhitud auto, kiirust, sest mis oli mõõtjale lähemal kui 500 meetrit lasetäpi

suunamisel auto esiosa keskossa (täpi laiusel kuni 150 meetrit) ei jäänud mõõtesignaali sihtmärgi alasse teisi sõidukeid.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et mõõtetulemus on vastavalt Mõõteseaduseses kehtestatud nõuetele jälgitav, mõõtja on mõõtmisel järginud Liiklusseaduse § 199 lg 6 alusel sätestatud Vabariigi

4-14-540

Valitsuse 16.06.2011 määrusega nr 78 sätestatud nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele.

Kiiruse mõõtmise aegse liiklussituatsiooni kohta on andnud ühesuguseid ütlusi nii D.I, tunnistaja A.A kui tunnistaja E.P – liikus kolmest autost koosnev kolonn, tee suundus mäest alla ja

T.Trieman sooritas möödasõitu ühest autost, reastudes väikebussi ja auto vahele. Rohkem keegi möödasõitu sel ajal ei sooritanud.

Kohus leiab, et

D.I enda ütlused ei lükka ümber süüteo toimepanemist tema poolt.

D.I on kohtus kinnitanud, et sooritas möödasõitu ja ei jälginud spidomeetrit, kuna sooritas möödasõitu. Möödasõidu hetkel võis sõiduki kiirus olla natuke alla 100. Sõiduk, millest möödasõitu sooritas võis liikud

– 80 km/h, enne möödasõitu vaatas enda spidomeetrit. a kiirusel 70 Kohus leiab, et eelkirjeldatdu näitab, et D.I ei tea, milline oli tema poolt juhitava auto kiirus möödasõidu sooritamisel.

Tunnistaja A.A on kinnitanud, et esialgu liikus kolonn kiirusega 70-80 km/h, kuid mäest alla minekul hakkas kaubikbuss kiirust võtma. Korra vaatas spidomeetrit, siis kui D.I hakkas möödasõitu tegema, siis oli 100 ringis. Möödasõit oli olukorras kus tee läks natuke allamäge. Kohus leiab, et D.I ja A.A ütlused ei lükka ümber süüteo toimepanemist D.I poolt. Mõlemad teavad, et eelnevalt liikus autode kolonn kuskil 80 km/h ja möödasõit toimus olukorras, kus tee läks mäest alal ning möödasõidu alustamisel oli kiirus 100 km/h. Kumbki möödasõidu ajal spidomeetrit ei vaadanud.

Kohtus andis ütlusi , kes on olnud käesoleva väärteoasja menetleja. Kohus tunnistajana ka L.T

leiab, et tunnistaja L.T ütlused ei saa olla käesolevas väärteoasjas tõendiks. L.T andis ütlusi selle kohta, et ta mõõtis autokolonni esimese auto kiirust, kuid L.T poolt kirjeldatud kiirusemõõteseadme kasutamine liiklusjärelevalve korras ei ole vastavalt kehtestatud korrale protokollitud, seega mõõtetulemus ei ole jälgitav ning seaduses sätestatud tõendi asemel ei saa mõõtetulemust tõendada tunnistaja ütlusega. Seetõttu tuleb tunnistaja L.T ütlused tõendite kogumist välja jätta ning käesolevas väärteoasjas ei oma eelkirjeldatu tõttu tähtsust ka asjaolu, millise kiirusemõõteseadmega

L.T kiirust mõõtis ja kas kiirusmõõteseade oli taadeldud või mitte ning neid asjaolusid näitavad tõendid tuleb samuti tõendite kogumist välja jätta.

Kohus leiab, et tunnistaja E.P ütlused, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll,

kiirusemõõteseadme taatlemistunnistus ja pädeva mõõtja tunnistus tõendavad D.I poolt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemist D.I poolt. D.I poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteokoosseisu, seega väärteo objektiivne koosseis on täidetud.

Kohus leiab, et väärtegu oli D.I . Karistusseadustiku § poolt toime pandud kaudse tahtlusega

16 lg 4 kaudse tahtlusega, kui ta

järgi paneb isik teo toime peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja . et kol möönab seda D.I ja tunnistaja A.Avila ütlustest tuleb, m

autot sõitsid keskeltläbi kiirusega 80 km/h kolonnis. Seejärel kulges tee mäest alla ja kolonni esimene masin lisas kiirust ning D.I sõitis ees olevast autost mööda. D.I tema

kinnitas, et möödasõidul ta oma auto spidomeetrit ei vaadanud. Need asjaolud näitavad, et möödasõidul oma auto kiirust jälgides D.I võimalikuks, et ta kiirust ületab, kui ta mitte pidas seda ei jälgi, sest on üldteada asjaolu, et möödasõidul kiirust lisatakse ja kiiruse suurenemist võis soodustada ka allamäge kulg . Kui T.Trieman ei jälginud ev tee neis oludes tema poolt juhitava auto kiirust, siis ta möönis, t auto kiirus võib minna lubatust suuremaks. e

Teo ei esine õ gusvastasust välistavaid asjaolusid i

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et D.I on talle süüks arvatud LS § 227 lg järgi kvalifitseeritava väärteo

4-14-540

toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust, on kohus et väärteoasjas tõenditega on tõendamist leidnud, seisukohal, uuritud

et

227 lg 2 D.I rikkus LS § 15 lg 1 p 1 ja pani sellega toime väärteo, mis täidab LS § sätestatud väärteokoosseisu, tegu on õigusvastane ja T. on eelnimetatud väärteo Trieman toimepanemises s

üüdi.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS

227 lg 2 kuni 100 § näeb karistusena ette rahatrahvi trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud

6 kuuni. D.I väärteo eest LS §

0 trahviühikut s.o

227 lg 2 alusel rahatrahviga 5

200 eurot.

KarS puhul on tuvastatud. D.I § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis D.I ne, tegu on toime pandud kaudse tahtlusega süü on keskmi , kiiruse ületamine toimus lühiajaliselt.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust karistust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. VTT tl 6 on karistusregistri teatis D.I kohta. Vastavalt karistusregistri teatisele on D.I v korral liiklusrikkumise eest rahatrahviga, trahv tasutud. Seega on äärteokorras karistatud ühel D.I isik, kellel on kehtiv väärteokaristus liiklusrikkumise eest. Kohus leiab, et vaid siis saaks tõdeda, et eelnev karistus on mõju avaldanud, kui isik käituks edaspidi liikluses reeglite kohaselt.

Kui kehtiva karistuse ajal pannakse toime uus rikkumine, tuleb nentida, et isikule karistuse mõistmisel on oluline eripreventiivne mõju. Kohus leiab, et käeoleval juhul karistuse mõistmisel on oluline ka arvestada asjaoluga, kuidas kaitsta õiguskorda. D.I on toime pannud liiklussüüteo, ületas kiirust, mille puhul on tegemist reaalse ohudeliktiga, kus nn abstraktne oht teiste liiklejate turvalisusele muutub aina tõenäolisemaks. D.I ületas kiirust 22 km/h, mis on LS § 227 lg 2 sätestatud teo alammääras. Samas on tema süü keskmine, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmine sanktsiooni keskmises määras on põhjendatud karistuse üld ja eripreventiivsete eesmärkidega. -

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et väline menetleja on mõistnud kohtu D.I-le karistuse vastavalt karistuse mõistmise alustele.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja

D.I

PPA Prefektuuri liiklusmenetlustalituse 03.01.2014 Põhja korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsus väärteoasjas nr 230 eb jätta muutmata. 2,13,015230 tul

Otsuse tegemisel juhind

132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1, 3, 199 lg 2, L ub kohus VTMS §§ S §§ 15 lg 1 p 1, 227 lg , KarS § 56 lg 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik