4-14-1964/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2014 Tallinn Väärteoasja number 4-14-1964 (2315,14,002202) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi tõlk Aleksandra Krasnošlõk Väärteoasi T.M-i (T.M) väärteoasi Liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2, § 234 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuur

Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe tee 6, Tallinn; kohtuistungil osales volitatud esindaja Hannes Küünarpuu

Menetlusalune isik T.M isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; töökoht: ametlikult ei tööta; elukoht: XXX; varem väärteokorras karistatud; kinni peetud 11.02.2014 kella 12.35. RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48 ning V™S § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus otsustas:

1) Süüdi mõista T.M LS § 201 lg 2 järgi ja karistada arestiga 6 (kuus) päeva.

2) Süüdi mõista T.M LS § 234 lg 1 järgi ja karistada arestiga 10 (kümme)

päeba.

3) T.M tuleb KarS § 63 lg 3 järgi kanda arest 16 (kuusteist) päeva.

4) Arest pöörata täitmisele viivitamatult ja selle kandmise alguseks lugeda isiku kinnipidamine alates 11.03.2014.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab apellatsiooni korras kaevata Tallinna Ringkonnakohtule.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral tuleb apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule esitada

15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja väärteokantseleis 28.03.2014.

Asjaolud:

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida politseijaoskonna poolt 11.03.2014 koostatud väärteoprotokolli nr AB1265219 kohaselt juhtis T.M 11.03.2014.a kella 12:33 ajal Ümera 37 maja juures mootorsõidukit BMW 525D, reg. nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatumise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga koos helisignaaliga, millega pani toime LS § 201 lg 2; LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Menetlusosaliste seisukohad:

Kohtuväline menetleja: andis allkirja selle kohta, et kohtuistungi protokolli ei ole vaja koostada.

Menetleja leidis, et menetlusalusele isikule süüksarvatav, 11.03.2014.a. toime pandud väärtegu on tõendatud ja nimelt:

- väärteoprotokolliga;

- isikusamasuse tuvastamise protokolliga;

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega;

- tunnistaja Kaja Rand ütlustega;

- menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga;

- maanteeameti liiklusregistri väljavõttega;

- väärteootsusega;

- karistusregistri väljavõttega.

Kohtuväline menetleja palus süüdi mõista T.M LS § 201 lg 2 järgi ja karistada arestiga 6 päeva; LS § 234 lg 1 järgi ja karistada arestiga 10 päeva, ning karistada lõpliku arestiga KarS § 63 lg 3 järgi kokku 16 päeva.

Menetlusaluse isiku seisukoht: T.M ei soovinud istungi protokolli koostamist. Tunnistas oma süüd toimepandud väärtegudes, palus kohaldada aresti osade kaupa.

Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et LS § 201 lg 2; LS § 234 lg

kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt väärteoprotokollide järgi on tõendatud.

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Trahviühik on rahatrahvi baasisumma, mille suurus on neli

(4) eurot.

LS § 234 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 234 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil tunnistaja Kaja Xütlustega, mille kohaselt olles 11.03.2014.a. tööl koos patrullpolitseinik Oleg X, märkasid, et Laagna teelt pööras Ümera 37 juurde sõiduauto BMW, reg. nr. XXX. Neid märgates jäi sõiduk keset teed seisma, seejärel hakkas jälle liikuma. Kuna antud tegevus tundus kahtlane, siis otsustas sõidukit kontrollida lülitades sisse sinise-punase vilkuri ning helisignaali, mille peale juht ei reageerinud. Sõidukijuht parkis sõiduki alles Kärberi 42 juures. Seejärel väljus juht sõidukist, lukustas uksed ning jooksis ära. Jooksis isikule järgi, karjudes: „seis, politsei !„ Mille tulemusel isik jäi seisma. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis T.M (ik

XXX), kellel puudus juhtimisõigus alates 28.12.2013 kuni 27.06.2014.a (t.lk.5); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt T.M tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. Sõitis politseil eest ära, kuna kartis trahvi saada (tlk.6);

maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, mille kohaselt T.M puudus juhtimisõigus (tlk.8-9); sõidukijuhtimise kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et

29.11.2013.a. kõrvaldati T.M juhtimiselt 6 kuuks (tlk.10); karistusregistriga, millest nähtub, et T.M-i on varem korduvalt nii kriminaal-kui ka väärteokorras karistatud (tlk.11-18).

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus:

KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

T.M pani toime ja ta tuleb süüdi mõista LS § 201 lg 2; LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toime panemises. Isik pani toime kahele eri väärteo koosseisule vastavad teod. Seega tuleb talle karistus määrata mõlema väärteo eest eraldi.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. T.M-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada T.M edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, T.M ei ole võimalik karistada rahatrahviga vaid teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. T.M-i kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel T.M-ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üldkui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks.

T.M-i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. T.M on varem korduvalt väärtegude eest karistatud, kuid isik jätkab väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt T.M-i suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegusid ja süü suurust. Samas ei pea kohus vajalikuks karistada isikut ka maksimummääras, vaid see võib jääda sanktsiooni keskmise määra lähedale. Samuti leiab kohus, et T.M-i suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Seega tuleb T.M süüdi mõista LS § 201 lg 2 järgi ja karistada arestiga 6 päeva. Samuti mõista T.M süüdi LS § 234 lg 1 järgi ja karistada arestiga 10 päeva. KarS § 63 lg 3 järgi, mõistetakse karistuse iga väärteo eest eraldi, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-80-03 kohaselt mõistetakse väärtegude reaalkogumi puhul iga väärteo eest eraldi karistus (KarS §

63 lg 3), kuid karistuste liitmist ja liitkaristuse moodustamist ette nähtud pole. T.M pani toime kahele eri väärteo koosseisule vastavad teod. Seega tuleb talle karistus määrata mõlema väärteo eest eraldi. Seega peab T.M ära kandma aresti 16 päeva.

Arest pöörata täitmisele viivitamatult. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn).

Kohtunik: /allkiri//pitsat/