2-13-48064/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2014. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-48064

Tsiviilasi

Osaühingu XXX hagi XXXvastu ja XXXhagi osaühingu

XXX vastu töövaidluses (sh töövaidlusasi nr 4.4-1/1619)

Tsiviilasja hind

Hageja hagilt 4 126,34 eurot, kostja hagilt 1 800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing XXX, registrikood XXX, asukoht

XXX

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tiina Pukk,

e-post tiina.pukk@lextal.ee

Kostja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Kostja lepinguline esindaja: Aleksandr Anissimov,

e-post alex7712rodelin@gmail.com

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada poolte taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud hageja nõude

menetlemisel 1 207,92 eurot (sh õigusabikulu 907,92 eurot ja riigilõiv 300 eurot)

ning kostja nõude menetlemisel 621,21 eurot (õigusabikulu).

3. Määrata kindlaks kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud hageja nõude

menetlemisel 855 eurot (õigusabikulu).

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 1 345,96 eurot (st 621,21 eurot ja 60%

1 207,92 eurost).

5. Mõista hagejalt kostja kasuks välja 342 eurot (st 40% 855 eurost).

6. Tasaarvestada resolutsiooni punktides 4 ja 5 välja mõistetud summad, mille

tulemusel mõista kostjalt XXX (isikukood XXX) hageja osaühing XXX

(registrikood XXX) kasuks välja 1 003,96 eurot.

Edasikaebamise kord

Käesoleva

kohtumääruse

peale

võivad

pooled

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25 eurot.

2-13-48064

2 (7)

Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 14. oktoobril 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse

kostja vastu leppetrahvi 1 800 eurot, lisatasu 1 905,26 eurot tagastamise ja viivise nõudes.

Kohus võttis hagiavalduse 21. oktoobri 2013. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas

6. novembril 2013 tsiviilasjas nr 2-13-52717 hagi hageja vastu pooltevahelise töölepingu

hagejapoolse ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu 14. juunil 2013 lõpetamise ja

hüvitise summas 1 800 eurot nõudes. Seeläbi vaidlustas kostja 8. oktoobri 2013 Põhja

Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni (edaspidi „TVK”) otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-1/1619,

millega kostja avaldus samades nõuetes jäi rahuldamata. Kohus võttis kostja hagi menetlusse

12. novembri 2013. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-13-52717 ja liitis selle hageja hagiga

käesolevas tsiviilasjas. Kohus rahuldas 20. detsembri 2013. aasta otsusega hageja hagi

osaliselt ja jättis kostja hagi rahuldamata. Menetluskulud jaotas kohus järgmiselt: hageja hagi

lahendamisega seotud menetluskuludest jäi 40% hageja ja 60% kostja kanda; kostja hagi

menetluskulud jäid kõik kostja kanda. Otsus jõustus edasikaebamata 23. jaanuaril 2014.

POOLTE TAOTLUSED JA SEISUKOHAD

2. Kostja esitas 21. veebruaril 2014 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Vastavalt

menetluskulude nimekirjale on kostja kandnud hageja nõudega seonduvaid menetluskulusid

kokku summas 1 530 eurot (esindajatasu 17 h eest hinnaga 90 eurot tunnis). Kostja kinnitab,

et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Kuna otsusega jäeti

hageja hagi lahendamisega seotud menetluskuludest 40% hageja kanda, siis kostjal on õigus

nõuda kohtukulude hüvitamist tasutud summast 40% ehk 612 eurot ( = 1 530 × 40%), mille

kostja palub hagejalt välja mõista.

3. Kohus edastas 25. veebruaril 2014 kostja taotluse hagejale ja küsis seisukohta hiljemalt

7. märtsiks 2014. Hageja esitas 6. märtsil 2014 seisukoha kostja menetluskuludele ja esitas

oma menetluskulude kindlaksmääramise taotluse. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on

hageja kandnud menetluskulusid hageja hagi menetlemisel kokku summas 1 425,06 eurot

(lepingulise esindaja tasu 1 125,06 eurot (koos käibemaksuga) 10,5 h eest ja riigilõiv

300 eurot). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja sellest 855,03 eurot ( = 1 425,06

× 60%). Kostja hagi menetlemisega on hageja kandnud menetluskulusid summas

1 168,53 eurot (koos käibemaksuga), mis on lepingulise esindaja tasu 9,5 h eest, mille

väljamõistmist hageja taotleb kostjalt. Kokku taotleb hageja 2 023,56 euro (sisaldab

käibemaksu) väljamõistmist. Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses

käesoleva tsiviilasja menetlusega, aga ei esitanud kinnitust, et ta ei saa kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada.

4. Hageja vaidleb kostja taotlusele vastu ja leiab, et kostja märgitud õigusabikulud on

põhjendamatult suured. Kostja märgib, et 14. novembril 2013 ja 16. kuni 18. novembrini 2013

kulus lepingulisel esindajal kokku 1,5 h + 11 h materjalide läbitöötamiseks ja vastuse

koostamiseks. Hageja leiab, et hagi materjalidega oli kostja tuttav juba tulevalt kostja enda

esitatud hagist (kõik hageja hagiga esitatud lisad ja asjaolud). Hageja hagi on sisuliselt 5 lk

pikk. Kostja vastus sellele on ca 1,5 lk, ühtegi tõendit kostja koos vastusega ei esitanud.

Hageja leiab, et 1,5 h + 11 h hageja hagile 1,5 leheküljel vastamiseks olukorras, kus pooltel

vahel on samadel asjaoludel juba kostja poolt algatatud käimasolev vaidlus, on liialdatud ning

seda tuleb vähendada maksimaalselt kahe tunnini. Kostja esindaja on märkinud, et

11. detsembril 2013 kulus tal täiendava seisukoha koostamisele 2 h. Kostja esitas täiendava

seisukoha, mis on vaevu lehekülje pikkune, ühtegi uut asjaolu ega tõendit sellega ei esitatud.

Osa vastusest puudutab kostja hagi (kostja hüvitise nõude põhjendus). Sellest tulenevalt pole

2-13-48064

3 (7)

põhjendatud ajakulu alla üheleheküljelise seisukoha koostamiseks (õigemini varasemate

seisukohtade kordamise) 2 h ning seda tuleb vähendada. Kostja esindaja on märkinud, et tal

kulus 1,5 h hageja 17. detsembri 2013 vastusega tutvumiseks ja 1 h konsultatsiooniks

kliendiga seoses sama vastusega (nimekirja punkt 5)). Hageja 17. detsembri 2013 vastus on 2

lk ning selle analüüs kokku ca 2 h on ülepaisutatud. Nimetatud vastuses ei esitatud uusi

asjaolusid ega tõendeid. Hageja hagi küsimusi käsitlevad seal üksnes kolm punkti, ülejäänud

vastus puudutab kostja hagi nõudeid. Kostja ei ole seda arvesse võtnud. Sellest tulenevalt pole

põhjendatud ajakulu vähem kui poolelehelise vastuse analüüsiks 2,5 h ning seda tuleb

vähendada. Võttes arvesse kostja poolt esitatud kahe menetlusdokumendi mahtu ja sisu, mitte

ühegi tõendi esitamist ning asjaolu, et hageja esitatud tõenditega oli kostja esindaja

varasemalt põhjalikult tutvunud, siis hindab hageja kosta lepingulise esindaja põhjendatud

menetlusajaks maksimaalselt 4 h ja menetluskuluks 280 eurot. Ühtlasi juhib hageja

tähelepanu sellele, et hageja menetluskulud samas asjas on väiksemad kui kostja esitatud

menetluskulud. Poolte menetlusdokumentide ja esitatud tõendite mahtu arvestades on kostja

esitatud kulud ka sellest aspektist ebamõistlikult suured ega tohiks kuidagi ületada hageja

kulusid.

5. Kostja esitas 12. märtsil 2014 oma seisukohad hageja taotlusele, milles palub jätta hageja

taotluse hilinemise tõttu rahuldamata. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus

tuli hagejal esitada hiljemalt 23. veebruariks 2014, mitte 6. märtsiks 2014. Hageja

menetluskulude nimekirjas märgitust ei selgu milliste dokumentidega (puuduvad

dokumentide kuupäevad) ja seoses millega olid õigusabiteenused osutatud. Avaldusele lisatud

arvetes on taotlusest erinev summa 1 145,26 eurot. Hageja väidab, et maksis lepingulisele

esindajale õigusabi eest üldsummas 2 293,59 eurot. Kostja leiab, et hagejale osutatud õigusabi

hind on ülepakutud ja järelikult, tema avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ei kuulu

ka sel põhjusel rahuldamisele. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, selline kinnitus puudub. Kostja juhib tähelepanu sellele,

et kostjal tekkis vajadus õigusabi järele hageja tõttu, kes esitas osaliselt põhjendamatu hagi,

kuna soovis alusetult rikastuda. Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonis olnud nõue oli

esitatud kostja poolt ja tegemist oli absoluutselt teiste nõuetega (lepingu lõpetamise

tühistamine ja hüvitise saamine lepingu ebaseadusliku lõpetamise eest). Hageja esitas kostja

vastu nõudeid hagimenetluses, milles nõudis rahalist hüvitist töötaja kohustuste rikkumise

eest. Seetõttu pidi kostja lepinguline esindaja hoolikalt tutvuma suuremahulise (45 lk) hagi

materjalidega ja koostama hagile vastuse, arvestades kohtupraktikat, millele kulus aega 11 h.

Kuna nõuded olid erinevad, siis on hageja viited sellele, et kostja esindaja on varem tutvunud

mainitud materjalidega, asjakohatud. Hageja väidab, et hageja kulutused on väiksemad kui

kostja esitatud menetluskulud, kuid vandeadvokaat ei märganud vist, et kostja poolt oli

kohtule esitatud oluliselt vähem materjale. Vabariigi Valitsuse kehtestud piirmäär ongi

aluseks, et vältida lepingulise esindaja kulude „ülepaisutatust“. Piirmäära piiresse jääv

esindajatasu on see, millega hageja pidi kohtusse pöördumisel arvestama ning see ei saa olla

ülemäära suur. Käesoleval juhul vastab kostja esindaja kulu piirmääradele. Eeltoodu alusel

leiab kostja, et hageja esitatud vastuväited on põhjendamatud ja alusetud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid

hagi esitamise ajal (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13

p 13). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib

menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude

2-13-48064

4 (7)

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et

hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme

kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohtu

hinnangul vastavad poolte taotlused eelnimetatud nõuetele.

7. TsMS § 176 lg 2 kohaselt, kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või

protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et

vastaspool esitaks sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud tähtaja jooksul ka oma

menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral ka seda tõendavad dokumendid. Kuigi TsMS

§ 174 lg 1 võimaldab menetlusosalisel nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest, siis TsMS § 176 lg 2 on TsMS § 174 lg 1 erisätteks olukorras, kus

kohus on jaganud menetluskulud täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi

(Riigikohtu 22. juuni 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-10, p 13 neljas lõik). Ka

praegusel juhul jagas kohus menetluskulud selliselt, et jättis osaliselt menetluskuludest 40%

hageja ja 60% kostja kanda. Seega on hageja esitanud menetluskulude kindlaksmääramise

taotluse tähtaegselt.

8. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama

paragrahvi

neljanda

lõike

alusel

kehtestatud

piirmäärast.

Kui

menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta

esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

9. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

lahendamisel tuleb lähtuda hagi esitamise ajal kehtinud määrusega sätestatud lepingulise

esindaja kulude piirmääradest (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. aasta määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-171-12 p 11). Vabariigi Valitsuse poolt 4. septembril 2008 vastu võetud määruse

nr 137

„Lepingulise

esindaja

kulude

teistelt

menetlusosalistelt

sissenõudmise

piirmäärad“ (edaspidi „määrus“) § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas teistelt

menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna puhul

kuni 6 400 eurot (hageja hagi hind 4 126,34 eurot) maksimaalselt sissenõutav kulu

3 200 eurot ja hagihinna kuni 3 200 euro puhul (kostja hagi hind 1 800 eurot) maksimaalselt

sissenõutav kulu 1 600 eurot. Hageja ja kostja lepingulise esindaja kulud vastavad kehtestatud

piirmääradele.

10. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu

18. mai 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; Riigikohtu 2. detsembri

2010. aasta

määrus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-132-10,

p 10).

Menetluskuludehüvitamise

kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind (Riigikohtu

12. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13 p 13 teine lõik). Menetlusosalise

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel

tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega

(Riigikohtu 27. veebruar 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 p 14 neljas lõik).

2-13-48064

5 (7)

TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel tuleb seetõttu arvestada mh TsMS § 231 lg-tega 2 ja 4, mis

reguleerivad asjaolude omaksvõttu. TsMS § 175 lg 1 esimene lause võimaldab jätta

menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks

võetud. Vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse

kehtestatud piirmäärast (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-

13 p 15 viies lõik ja p 16). Kuna pooled vaidlevad teineteise taotlustele vastu, siis ei saa kohus

lugeda, et need oleks omaks võetud eeltoodud tähenduses. Kohus kontrollib mõlema poole

märgitud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust sisuliselt.

11. Kohus tutvus kostja avaldusega ja kostja poolt menetluse käigus esitatud dokumentidega

ning võttes arvesse asja keerukust ja mahukust, peab kostja lepingulise esindaja kulusid

põhjendatuks 9,5 tunni ulatuses, mis oli kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalik

ajakulu. Kostja esindaja tasumäär 90 eurot tunnis on esindaja kvalifikatsiooni arvestades

mõistlik. Kostja ei ole nõudnud eraldi käibemaksu hüvitamist, aga kostja ei ole

käibemaksukohustuslane ja tal puuduks võimalus käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvata. Kohtus leiab, et menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole

kostja esindaja ajakulu tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis

positsioonides põhjendatud. Kohtu hinnang kostja esindaja vajalikule ja põhjendatud

ajakulule kohtumenetluses on järgmine:

Toiming

Kulunud

aeg (h)

Kohtu hinnang

14.11.2013 konsultatsioon

kliendiga

1,5

põhjendatud

16.11-18.11.2013 materjalide

läbitöötamine, ja vastuse

koostamine

põhjendatud ja vajalik ajakulu 6,5 h

11.12.2013 seisukoha koostamine

põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 h

17.12.2013 vastusega tutvus ja

analüüs

1,5

põhjendatud ja vajalik ajakulu 0,5 h

19.12.2013 konsultatsioon

kliendiga seoses 17.12.2013

vastusega

ei ole vajalik toiming. Hageja esitatud vastus

ei ole selline, mis vajanuks kostja esindaja

eraldi konsulteerimist kliendiga;

12. Kohus tutvus hageja avaldusega ja hageja poolt menetluse käigus esitatud

dokumentidega ning võttes arvesse asja keerukust ja mahukust, peab hageja lepingulise

esindaja kulusid põhjendatuks 16 tunni ulatuses (hageja hagi menetlemisel 9,5 h ja kostja hagi

menetlemisel 6,5 h), mis olid kohtu hinnangul asja ajamisel põhjendatud ja vajalik ajakulu.

Hageja ei ole esitanud kinnitust, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et

ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 3. juuni 2013. aasta kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 16).

Seega arvutab kohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu hinna ilma käibemaksuta. Hageja

lepingulise esindaja tunnitasu hind moodustab 95,57 eurot (hageja märgitud summad

1 125,06 eurot + 1 168,53 eurot = 2 293,59 eurot, st ilma käibemaksuta 1 911,33 eurot / 20 h,

mis hageja avalduse kohaselt vastab nimetatud summadele). Hageja esindaja tasumäär

95,57 eurot tunnis on esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik. Kohtus leiab, et

2-13-48064

6 (7)

menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole hageja esindaja ajakulu

tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud.

Kohtu hinnang hageja esindaja vajalikule ja põhjendatud ajakulule kohtumenetluses on

järgmine:

Toiming

Kulunud

aeg (h)

Kohtu hinnang

Hageja hagi:

materjalidega tutvumine,

kliendiga nõupidamised

(kohtumised,

telefoninõupidamised ja suhtlus

e-kirja teel)

põhjendatud

hagiavalduse koostamine ja

tõendite komplekteerimine ning

hagi esitamine kohtule

põhjendatud ja vajalik ajakulu 7 h

menetlus kohtus, sh

kohtulahendite analüüs ja

kliendile selgitamine, kostja

vastuste analüüs ja kliendile

selgitamine ning ühe täiendava

vastuse koostamine (17.12.2013)

1,5

põhjendatud

Kostja hagi:

kostja hagi analüüs, kohtumääruse

analüüs, kliendiga nõupidamised

(kohtumised,

telefoninõupidamised ja suhtlus

e-kirja teel)

põhjendatud ja vajalik ajakulu 1 h

kohtupraktika analüüs, vastuse

koostamine kostja hagile ning

esitamine kohtule

põhjendatud ja vajalik ajakulu 4 h

menetlus kohtus, sh

kohtulahendite analüüs ja

kliendile selgitamine, kostja

seisukohtade analüüs ja kliendile

selgitamine ning ühe täiendava

vastuse koostamine (17.12.2013)

1,5

põhjendatud

13. Eelneva põhjal määrab kohus kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks hageja nõude menetlemisel 855 eurot (= 9,5 h × 90 eurot). Sellest kulust jäi

otsusega 40% hageja kanda, järelikult mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja 342 eurot

( = 855 × 40%). Rahuldamata jääb kostja taotlus 270 euro saamiseks ( = 612 –342).

14. Hageja avalduse osas määrab kohus vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks hageja hagi menetlemisel 1 207,92 eurot ( = 9,5 h × 95,57 eurot + 300 eurot

riigilõiv) ja kostja hagi menetlemisel 621,21 eurot ( = 6,5 h × 95,57). Kuivõrd hageja hagi

menetlemisel jättis kohus otsusega 60% hageja menetluskuludest kostja kanda, siis mõistab

kohus selles osas kostjalt hageja kasuks välja 724,75 eurot (=1 207,92 × 60%). Seega mõistab

kohus kostjalt hageja kasuks kokku 1 345,96 eurot ( = 724,75 + 621,21). Rahuldamata jääb

hageja taotlus 677,60 euro saamiseks (2 023,56 eurot - 1 345,96 eurot)

2-13-48064

7 (7)

15. Kohus tasaarvestab TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 445 lg 1 teise lause alusel poolte

vastastikused menetluskulude nõuded (hageja nõue 1 345,96 eurot ja kostja nõue 342 eurot).

Seega tuleb kostjal tasuda hagejale 1 003,96 eurot ( = 1 345,96 eurot -342 eurot).

16. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS

§ 177 lg 1).

17. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale esitada

määruskaebuse kui kaebuse ese ületab 200 eurot. Kuna tervikuna ületab kummagi poole

vaatekohast kohtulahend rahuldatud ja rahuldamata osas viidatud piirmäära, siis võivad

maakohtu

hinnangul

mõlemad

pooled

esitada

määruskaebuse.

Menetluskulude

kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik