2-13-18572/50 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

28. märts 2014. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-18572

Tsiviilasi

XXX, XXX , XXX hagi XXX vastu ühisomandi

lõpetamise nõudes ning XXX vastuhagi pärandvara

(osalise) koosseisu tuvastamise ja ühisomandi teisel viisil

lõpetamise nõuetes

Tsiviilasja hind

hagilt 3 500 eurot ja vastuhagilt 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja II: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja III: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Hagejate lepinguline esindaja: advokaat Anneli Aab,

e-post anneli.aab@apilv.ee

Kostja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Kostja seaduslik esindaja: XXX, e-post XXX

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Senny Pello,

e-post senny.pello@concordia.ee

Kostja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Ilja

Santašev, e-post ilja@olab.ee

Menetlustoiming

Nõusoleku andmine, kompromissi kinnitamine ja

menetluse lõpetamine (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada 31. märtsiks 2014 määratud otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg.

2. Anda alaealise kostja XXX(isikukood XXX) seaduslikule esindajale (ema) XXX

(isikukood XXX) luba käsutada XXXpärandvarana ühisomandis hagejatega

kostjale kuuluvat osaühingu XXX (registrikood XXX) osa sel viisil, et osa

loovutamise eest saadavast hüvitisest 40 000 eurot kasutab XXX 6 000 eurot

tsiviilasjas

nr 2-13-18572

kantud

ja

menetluse

lõppemiseni

kantavate

menetluskulude tasumiseks ning 34 000 eurot paigutab XXX XXXnimele avatud

arveldusarvele XXXXXXXXXXXX Krediidipangas.

3. Kinnitada hagejate XXX (isikukood XXX), XXX (isikukood XXX) ja

XXX(isikukood XXX) ning kostja XXX(isikukood XXX) vaheline 11. märtsi 2014

kompromiss, mis on sõlmitud eeldustel, et:

a) XXX , XXX ja XXX on väljastatud pärimistunnistus, mille kohaselt on neist

2-13-18572

2 (5)

igaüks 1/3 suuruses mõttelises osas XXXpärijaks;

b) XXX on väljastatud omandiõiguse tunnistus, mille kohaselt kuulub ½

mõttelist osa osaühingu XXX osast nimiväärtusega 99 000 Eesti krooni XXX ;

c) pärandvara

hulka

kuulub

seega

väljastatud

pärimis-

ja

omandiõigusetunnistuse kohaselt ½ mõttelist osa osaühingu XXX osast

nimiväärtusega 99 000 Eesti krooni (edaspidi „Pärandvara”), pärandvara ei

ole jagatud ning pärandvara kuulub pärijatele ühiselt,

järgmistel tingimustel:

3.1.

Pooled lõpetavad Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-13-

18572 esemeteks olevad vaidlused kompromissiga.

3.2.

Pooled on kokku leppinud jagada Pärandvara ja lõpetada Pärandvara

ühisomand järgmiselt:

3.2.1. XXXloobub temale Pärandvarana kuuluva Osaühingu XXX

(registrikood XXX, asukoht XXX ) osast hagejate XXX ja

XXXkasuks ühiselt;

3.2.2. XXX ja XXXtasuvad XXX temale pärandvarana kuulunud osa

omandi kaotuse eest 40 000 eurot.

3.3.

Hagejad

XXX

ja/või

XXXkannavad

Kompromissi

punktis

2.2

(kohtumääruse punkt 3.2.2) nimetatud rahalise hüvitise kostja palvel tema

seadusliku esindaja XXXi arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX .

Hagejad kohustuvad rahalise hüvitise tasuma mõistliku aja jooksul, kuid

hiljemalt XXX pärandvaraks oleva kinnistu Harku vallas XXX müümisel

hagejatele XXX ja XXX kuuluvast ostuhinnast.

3.4.

Pooled lepivad kokku, et kostjale Pärandvarana kuuluv Osaühingu XXX

osa läheb hagejate XXX ja XXX omandisse peale hagejate poolt punktis

2.2 (kohtumääruse punkt 3.2.2) kokkulepitud rahalise hüvitise kostjale

tasumist.

3.5.

Pooled on kokku leppinud, et pärast seda, kui kostjale Pärandvarana

kuuluv Osaühingu XXX osa on üle läinud XXX ja XXX , lõpetavad

hagejad osaühingu XXX osa ühisomandi selliselt, et Osaühingu XXX

99 000 kroonise nimiväärtusega osa jagatakse kolmeks (3-ks) reaalosaks

selliselt, et XXX jääb kuuluma Osaühingu XXX osa nimiväärtusega

49 500 Eesti krooni ning XXX ja XXX jääb kummalegi kuuluma

eraldiseisvalt osaühingu XXX osa nimiväärtusega 24 750 Eesti krooni.

3.6.

Käesolev kompromiss lahendab ammendavalt ja lõplikult tsiviilasja nr 2-

13-18572 esemeks olevad nõuded (s.h menetluskulude hüvitamise osas).

Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss-leping vastab nende tahtele

ning nad ei oma üksteise vastu pärast Kompromissi nõuetekohast täitmist

tulevikus nimetatud vaidlustest tulenevalt mingeid nõudmisi ega

pretensioone.

4. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

5. Tagastada hagejatele pool tasutud riigilõivu ja selleks Riigi Tugiteenuste

Keskusel

kanda

summa

125 eurot

XXX

arveldusarvele

nr XXXXXXXXXXXXXX . Tagastatava riigilõivu laekumise andmed on

järgmised:

XXXXXXXXXXXXXX

,

23.04.2013,

98,

XXX,

XXXXXXXXXXXXXX , XXX, 250.00 eurot, riigilõiv.

6. Tagastada kostjale pool tasutud riigilõivu ja selleks Riigi Tugiteenuste Keskusel

2-13-18572

3 (5)

kanda summa 125 eurot XXX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX .

Tagastatava riigilõivu laekumise andmed on järgmised: XXXXXXXX,

16.09.2013, 110, XXX, XXXXXXXXXXXXX , XXX, 250.00 eurot, XXX ts asi

2-13-18572 vastuhagi.

7. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud kostja riigi

õigusabi korras esindamise kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.

8. Saata kohtumäärus jõustumisel resolutsiooni punktide 5 ja 6 täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

9. Saata kohtumäärus resolutsiooni punkti 2 osas teadmiseks Keila linnavalitsusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib kompromissi kinnitavas osas esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu kolme päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates

määruse tegemisest. Resolutsiooni punkti 2 osas saab määruskaebuse esitada 15 päeva

jooksul, kusjuures kostjal on iseseisev kaebeõigus ilma seadusliku esindaja vahenduseta.

Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25 eurot.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on hagejate hagi kostja vastu osaühingu XXX osa kaasomandi

lõpetamise ja poolte vahel jagamise nõudes ning kostja vastuhagi kaasomandi teisel viisil

lõpetamise ja osa kuuluvuse tuvastamise nõudes. Kohus arutas hagi ja vastuhagi pooltega

25. veebruari 2014 kohtuistungil ja määras menetluse lõpuleviimiseks tähtajad, sh kirjaliku

menetluse korral otsuse avalikult teatavaks tegemise aja 31. märtsil 2014.

2. Pooled esitasid 11. märtsil 2014 kohtule eelmisel ja samal päeval allkirjastatud kohtuliku

kompromissi ja paluvad kohtul selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled

avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga kinnitamise tagajärgedest. Pooled

lühendasid kompromissi kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega

kolmele päevale. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses ilma

kohtuistungit pidamata.

3. Kompromissi avalduses sisaldub kostja seadusliku esindaja tingimuslik taotlus, et kui

kohus peab vajalikuks enne kompromissi kinnitamist selles sisalduvaks kostja nimel tehtavaks

tehinguksnõusoleku andmist, siis anda see käesoleva menetluse raames. Kostja seaduslik

esindaja täpsustas oma taotlust 20. märtsil 2014.

4. Samuti sisalduvad avalduses riigilõivu osalise tagastamise taotlused, hagejad paluvad

tagastada poole hagi esitamisel tasutud lõivust, st summa 125 eurot, ja kostja palub tagastada

poole vastuhagi esitamisel tasutud lõivust, st summa 125 eurot.

5. Kohus määras 17. märtsi 2014. aasta määrusega kostjale esindaja riigi õigusabi korras ning

küsis esindaja ja eestkosteasutuse (Keila linnavalitsus) arvamused kohtult taotletava

nõusoleku kohta. Nii esindaja kui eeskosteasutus esitasid kirjalikud arvamused, milles

toetasid nõusoleku andmist ja leidsin, et see on kooskõlas alaealise kostja huvidega. Kohus

kuulas 27. märtsil 2014 ära kostja, tema seadusliku esindaja ja eeskosteasutuse.

Ärakuulamisel osalejad toetasid kostja seadusliku esindaja taotlust.

2-13-18572

4 (5)

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus

heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole

võimalik täita.

7. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled

on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi

alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohus on pooltele selgitanud kompromissiga menetluse

lõpetamise tagajärgi ja pooli esindavad advokaadid.

8. Kohus annab kostja seaduslikule esindaja loa kostja nimel tehingu tegemiseks

kompromissis kokku lepitud ja seadusliku esindaja 20. märtsi 2014 taotluses täpsustatud

tingimustel. Kompromissi üheks pooleks on alaealine kostja, kelle nimel kompromissi kui

tehingu on teinud seaduslik esindaja. Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 esimene lause

sätestab, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel,

kui seda sama seaduse § 187 ning § 188 lg 1 p-de 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja.

PKS § 188 lg 1 p-de 1–3 järgi ei või eestkostja kohtu eelneva nõusolekuta eestkostetava nimel

muu hulgas käsutada pärandit, sõlmida pärandvara jagamise lepingut ega võõrandada

ettevõttevõtet. Kohtu hinnangul tuleneb viidatud loetelust, et vanem vajab kohtu nõusolekut

ka sellise osa lapse nimel võõrandamiseks, mille laps omandas pärimise käigus.

9. Üldjuhul annab kohus nõusoleku lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks TsMS

§ 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 alusel hagita menetluses perekonnaasjana. Juhindudes TsMS

§-s 2 sätestatud eesmärkidest peab kohus võimalikuks lahendada kostja seadusliku esindaja

taotlus nõusoleku saamiseks sama kohtuasja raames kohaldades vastava hagita menetluse

sätteid. TsMS § 477 lg 5 tõttu ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 186 lg 1

esimene lause näeb ette, et kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara

valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti

või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Kohus leiab, et lapse nimel

tehtavast tehingust suurema rahasumma saamisel tuleb üldjuhul ka vanematel paigutada raha

lapse nimele avatavale hoiusele või arveldusarvele. Üksnes erandlikel asjaoludel võib vanem

saada kohtult loa lapse vara arvel saadava olulise rahasumma paigutamiseks vanema

arveldusarvele.

10. Kostja osast loobumise eest kokku lepitud hüvitis summas 40 000 eurot on poolte

esiletoodud asjaoludel mõistlik. Pärijate paljusust ja seniseid suhteid arvestades ei tarvitse olla

otstarbekas osa ühisomandi säilitamine. Kohtu hinnangul on põhjendatud osast loobumisest

saadavast summast kulutada 6 000 eurot kohtumenetluse kulutuste katteks. Kohtumenetlus on

toimunud kostja huvides ja selles summas kulutusi saab pidada mõistlikuks. Ülejäänud

summa tuleb kostja seaduslikul esindajal hoiustada kostja nimel vastavalt 20. märtsi 2014

taotluse täpsustuses märgitule. PKS § 130 kohaselt vanemad paigutavad nende valitsetava

lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule

kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides sama seaduse §-s 186 sätestatut. Kohus

märgib, et PKS § 133 lg 1 järgi peab vanem lapse varahooldusõigust teostades ilmutama

samasugust hoolt nagu ta tavaliselt rakendab oma asjades.

2-13-18572

5 (5)

11. Eelneva põhjal tühistab kohus lahendi kuulutamise aja, annab taotletud nõusoleku ja

kinnitab kompromissi. Pooled on taotlenud poole hagi ja vastuhagi esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamist, kohus rahuldab need taotlused TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel.

12. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus märgib

kompromissi puudutavas osas edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub

kohtule esitatud kompromissis. Kohtu nõusoleku andmise osas on määrus vaidlustatav

tavalise edasikaebetähtaja (15 päeva) jooksul. TsMS § 553 lg 1 näeb ette, et vähemalt

14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita

perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Kohtu hinnangul

on kostja käesolevas asjas piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega, st saab iseseisvalt esitada

määruskaebuse.

13. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS

§ 168 lg-st 3 ja kompromissist jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik