1-13-7596/16 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-13-7596

1 (5)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

04. märts 2014. a Pärnu Maakohus, Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-7596 (12250102156) Kohtunik Igor Pütsep Kriminaalasi Kriminaalmenetluse lõpetamine

Süüdistatav M.K.

Eluvõi asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus:

XXX Haridus:

XXX Emakeel:

XXX Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei ole Kaitsja Vandeadvokaat Tarmo Pilv Süüdistatav G.H.

Eluvõi asukoht ja aadress: XXX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus:

XXX Haridus:

XXX Emakeel:

XXX Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei ole Kaitsja Vandeadvokaat Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 202 kohus määras

KrMS § 202 lg 1 tunnustel lõpetada kriminaalasja menetlus M.K. ja G.H. suhtes.

1-13-7596

2 (5) KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 ja lg 3 alusel panna M.K. kohustus:  Tasuma riigituludesse neljandik kriminaalmenetluse kuludest, s.o 423,50 €;  Maksma riigituludesse kindel summa, s.o 350 €; Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 04.09.2014.a.

KrMS § 202 lg 2 p 1, 2 ja lg 3 alusel panna G.H. kohustus:  Tasuma riigituludesse neljandik kriminaalmenetluse kuludest, s.o 423,50 €;  Maksma riigituludesse kindel summa, s.o 500 €; Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 04.09.2014.a.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule G.H. kriminaalasja juures olevad G.H. kuuluvad 29 mündialust, millesse on hetkel osaliselt pakendatud asitõendiks olevad mündid. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule M.K. – M.K. maakodus läbiotsimise käigus leitud mündid, mis olid pakendatud pakendisse 1 (7 väiksemat heledat münti) ja pakendisse 2 (6 tumedamat münti), mis pärast eksperthinnangut ( II köide tl 20-23) pakendati ja pitseeriti ühte ümbrikusse kirjega Pakend 2 „M.K. mündid“. Pakend asub kriminaalasja nr 12250102156 juurde. G.H. elukoha läbiotsimise käigus leiti 5182 münti, mis on pakendatud pakendisse 1 „R. aare“ ja mis asub Lääne prefektuuri kriminaalbüroo valvega ruumis olevas raudkapis. Vastavalt eksperthinnangule /kd II, tl 4-19/ on tegu kultuuriväärtusliku leiuga. KrMS §

126 lg 3 p 2 alusel tuleb mündid tagastada Eesti Vabariigile, kes on nende omanik vastavalt muinsuskaitseseaduse § - le 30 lg 2.

EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev määrus ei ole kaevatav.

Menetluse käik

Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakond menetleb kriminaalasja nr 12250102156, milles alustati menetlust karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p 2 tunnustel selle kohta, et 16.09.2012. a Pärnumaal, eeluurimisel täpselt tuvastamata kellaajal ja kohas, kaevas

P. -nimeline isik välja ajaloolise väärtusega leiu, mis koosnes enam kui 5000 mündist, mis pärinevad aastatest 1500-1610, esialgse väärtusega 60 000 eurot ning asus eelnimetatud leidu müüma. G.H. etteheidetav tegu seisnes selles, et 20.09.2012. a helistas tema kasutuses olevale abonentnumbrile XX XX XXX M.K. ja pakkus müüa münte. 21.09.2012. a kohtuti XXX elukohas aadressil XXX, kus P.T. ja M.K. pakkusid talle müügiks mitmes veega täidetud anumas olevaid vanaaegseid münte, kusjuures G.H pidi aru saama, et mündid on kogumina leitud, s.t leiukohast hiljuti välja kaevatud. G.H. omandas 24 000 euro eest P.T. ja K.T. poolt 16.09.2012. a kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal lõuna paiku XXX külas asuval XXX Vallavalitsuse hallataval riigireservmaal (koordinaatidega XXX ja XXX) võsaga kaetud kivihunniku läheduses maapõuest välja kaevatud riigile kuuluva suure ajaloolise väärtusega leiu, mida vastavalt teostatud eksperthinnangule hinnati ja kirjeldati kui R. aaret, mis koosneb aastatest 1447-1645

1-13-7596

3 (5) pärinevast ühtekokku 5182 vermingust ja mille turuväärtuseks on 62 476 eurot. Reaalselt jõudis G.H. P.T.-le ja K.T.-le maksta müntide eest 16 000 eurot. Muinsuskaitseameti juures tegutseva arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu 18.12.2012 otsuse kohaselt on R. aarde puhul tegu kultuuriväärtusega leiuga muinsuskaitseseaduse

5. peatüki mõistes, millel on Eesti ajaloo ja kultuuri ning teadusliku uurimise seisukohalt erakordselt suur ja hindamatu väärtus. Vastavalt muinsuskaitseseaduse (MuKS) §- le 30 lg 2 kuulub kultuuriväärtusega leid riigile. MuKS § 32 lg 1 kohaselt on kultuuriväärtusega leiu leidja kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamata teatama Muinsuskaitseametile või vallavõi linnavalitusele. Kooskõlas sama paragrahvi lõikega 2 tuleb leitud asi kuni Muinsuskaitseametile üleandmiseni jätta leiukohta. Leitud asja võib asja leiukohast eemaldada üksnes juhul, kui tekib oht asja säilitamisele. Seega puudus P.T. ja K.T. õigus kultuuriväärtusega leiu käsutamiseks. G.H., olles isik, kes on igapäevaselt tegev müntide alal - ostab, müüb, vahendab, korraldab müntide oksjone ja on välja andnud münte puudutavaid katalooge, pidi arusaama, et tegu on kultuuriväärtusega leiuga, mille peab vastavalt seadusele Muinsuskaitseametile üle andma.

M.K. etteheidetav tegu seisnes selles, et tema, olles ise tegelenud detektorismiga ning korduvalt osa võtnud Muinsuskaitseameti poolt aastatel 2009-2011 korraldatud koolituspäevadest, viibis 20.09.2012.a. paiku külas oma tuttaval P.T. aadressil XXX, kus nägi mitmes veega täidetud anumas vanaaegseid münte ja kuulis P.T. käest, et viimane oli leidnud koos K.T. rahapaja ja soovib seda müüa mõlemale teadatuntud müntide kokkuostjale G.H. 20.09.2012. a helistas M.K. G.H. abonentnumbrile XXXXXX ja pakkus viimasele müüa P.T ja K.T. poolt 16.09.2012. a XXX külas asuval XXX Vallavalitsuse hallatavalt riigireservmaal leitud münte (aastatest 1447-1645 pärinevat ühtekokku 5182 vermingut), mille esialgseks turuväärtuseks on 62 476 eurot. 21.09.2012. a kohtusid M.K. ja P.T. viimase elukohas G.H.-ga ning P.T. müüs G.H. 24

000 euro eest antud mündid. Reaalselt jõudis G.H. P.T.-le ja K.T.-le maksta müntide eest

16 000 eurot. Vastavalt Muinsuskaitseameti juures tegutsevale arheoloogiamälestiste ekspertnõukogu 18.12.2012 otsusele on R. aarde puhul tegu kultuuriväärtusega leiuga muinsuskaitseseaduse 5. peatüki mõistes, millel on Eesti ajaloo ja kultuuri ning teadusliku uurimise seisukohalt erakordselt suur ja hindamatu väärtus. Vastavalt muinsuskaitseseaduse (MuKS) §- le 30 lg 2 kuulub kultuuriväärtusega leid riigile. MuKS § 32 lg 1 kohaselt on kultuuriväärtusega leiu leidja kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamata teatama Muinsuskaitseametile või vallavõi linnavalitusele. Kooskõlas sama paragrahvi lõikega 2 tuleb leitud asi kuni Muinsuskaitseametile üleandmist jätta leiukohta. Leitud asja võib asja leiukohast eemaldada üksnes juhul, kui tekib oht asja säilitamisele. Seega M.K. oma tahtliku tegevusega aitas kaasa K.T. ja P.T. tahtlikule õigusvastasele teole, s.o. nende valduses olevale kultuuriväärtusega leiu ebaseaduslikule omastamisele.

Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Ringkonnaprokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ning tulenevalt eeltoodust asus seisukohale, et põhjendatud on G.H. ja M.K. suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel. Seda alljärgnevatel põhjustel:

1-13-7596

4 (5)

1. Konkreetsel juhul on nii G.H. kui ka M.K. etteheidetavate tegude puhul tegu teise astme kuritegudega, mille eest on isikuid võimalik karistada kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

2. Kahtlustatavatele etteheidetavate kuritegudega kellelegi reaalselt kahju ei tekitatud, kuna mündid asuvad hetkel kriminaalasja juures ning pärast kriminaalasjas lõpplahendi saamist antakse need üle Eesti Vabariigile.

3. Süü suuruse hindamisel tuleb konkreetsel juhul arvesse võtta ka seda, et kahtlustatavate käitumises puuduvad koosseisuvälised raskendavad asjaolud.

4. Kriminaalasja menetlemise jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, kuna nii M.K. kui G.H. puhul on tegu kriminaalkorras karistamata inimestega, kelle suhtes ei ole varem ka KrMS § 202 kohaldatud.

M.K. ja G.H. suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Kriminaalmenetluses on teostatud ekspertiis müntide määramiseks, süstematiseerimiseks ja hindamiseks, maksumusega 1694 eurot.

Maakohtu seisukoht

Kohus leidis, et prokuröri taotlus on põhjendatud. M.K. kahtlustatakse KarS § 22 lg 3 - §

201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu, mille sanktsioon näeb ette karistuseks rahalise karistuse või viieaastase vangistuse ning G.H. KarS § 202 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on samuti teise astme kuritegu, mille sanktsioon näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kahtlustatavate süü nimetatud kuritegude puhul ei ole suur, kuna konkreetsel juhul puuduvad koosseisuvälised raskendavad asjaolud. M.K. ja G.H. puhul on tegu kriminaalkorras karistamata inimestega, kelle suhtes ei ole varem ka KrMS § 202 kohaldatud. Kahtlustatavatele etteheidetavate kuritegudega kellelegi reaalselt kahju ei tekitatud, kuna mündid asuvad hetkel kriminaalasja juures ning pärast kriminaalasjas lõpplahendi saamist antakse need üle Eesti Vabariigile. Kohtu hinnangul puudub asjas ka avalik menetlushuvi. Kahtlustatavad on nõus võtma endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulu, s.o. neljandik kriminaalmenetluse kuludest, s.o 423,50 eurot ning maksma riigituludesse kindel summa, M.K. 350 eurot ja G.H. 500 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 04.09.2014.a. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 3 tuleb kriminaalasja menetlus eeltoodud tingimustel lõpetada. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule G.H. kriminaalasja juures olevad G.H. kuuluvad 29 mündialust, millesse on hetkel osaliselt pakendatud asitõendiks olevad mündid. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule M.K. – M.K. maakodus läbiotsimise käigus leitud mündid, mis olid pakendatud pakendisse 1 (7 väiksemat heledat münti) ja pakendisse 2 (6 tumedamat münti), mis pärast eksperthinnangut ( II köide tl 20-23) pakendati ja pitseeriti ühte ümbrikusse kirjega Pakend 2 „M. K. mündid“. Pakend asub kriminaalasja nr 12250102156 juurde. G.H. elukoha läbiotsimise käigus leiti 5182 münti, mis on pakendatud pakendisse 1 „R. aare“ ja mis asub Lääne prefektuuri kriminaalbüroo valvega ruumis olevas raudkapis. Vastavalt eksperthinnangule /kd II, tl 4-19/ on tegu kultuuriväärtusliku leiuga. KrMS §

126 lg 3 p 2 alusel tuleb mündid tagastada Eesti Vabariigile, kes on nende omanik vastavalt muinsuskaitseseaduse § - le 30 lg 2.

Igor Pütsep kohtunik

1-13-7596

5 (5)