4-13-7890/26 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-13-7890

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. märtsil 2014, Narva kohtumaja

Väärteoasja number 4-13-7890

Kohtunik Mari-Liis Avikson

Kohtuistungi sekretär Ljubov Makarenkova

Tõlk Inga Kaljus, Irina Ogurova

Menetlusalune isik

V.T, isikukood xxx, elukoht xxx, ei tööta

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond, Vahtra 3, 21003 Narva.

Väärteoasi V.T kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Vassili Mihhailovi 06.11.2013 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,13,005596

Istungil osalenud isikud V.T Kaebuse esitaja: Kohtuvälise menetleja esindaja: Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Jüri Teslenko Tunnistaja: A A , V N ja S F

Kohtuistungi toimumise aeg 18.02.2014 ja 05.03.2014 RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 1, § 133-135 ja § 155-156

Jätta V.T kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Vassili

Mihhailovi 06.11.2013 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,13,005596 V.T karistamise kohta liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, so

420 (nelisada kakskümmend) eurot, muutmata.

Määrata V.T-le KarS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi summas 420 (nelisada kakskümmend) eurot tasumine osade kaupa 10 (kümne) kuu jooksul 42 (neljakümne kahe) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

Pangas või arveldusarvele nr EE891010220034796011 Swedbank pangas, viitenumber 10220135267575. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis alates 27.03.2014. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I KAEVATAV OTSUS

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Vassili Mihhailov tegi 06.11.2013.a otsuse väärteoasjas nr 2330,13,005596, millega määrati V.T-le karistuseks liiklusseaduse (edaspidi LS) §

223 lg 1 alusel rahatrahv 105 trahviühiku ulatuses, s.o 420 eurot. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on antud väärteoasjas Aleksei Mosjagin koostanud 07.10.2013.a väärteoprotokolli, mille kohaselt 21.09.2013.a kell 11:10 Kangelaste prospekt 27, Narva linn, Ida-Viru maakond toimus liiklusõnnetus. Mootorsõidukijuht V.T juhtides oma mootorsõidukit Volkswagen-Passat registreerimismärgiga xxx ei valinud vastavalt sõiduki kiirusele ja ei hoidnud sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile ning sooritas otsasõidu ees seisma jäänud mootorsõidukile Toyota-corolla registreerimismärgiga xxx.

Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kehavigastuse kaasreisija S F ja tekitatud varaline kahju mootorsõiduki omanikule.

Nimetatud otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, tunnistaja V N ja S F ülekuulamise protokollidega, menetlusaluse isiku

V.T ülekuulamise protokolliga 21.09.2013.a ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Antud väärtegu on kvalifitseeritud järgmiselt: väärteoks on varalise kahju või tervisekahjustuse tekitamine, rikutud õigusnorm on LS § 46 lg 1 ja väärteo kvalifikatsioon LS §

223 lg 1. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, mille kohaselt ta eitab oma süüd, esitades oma versiooni sündmusest. Vastulauses esitatut ei arvestata, kuna väärteomenetlusega (tunnistajate ütlustega) on menetlusaluse isiku süü tõestatud. II KAEBUS

V.T kohtuvälise menetleja otsusega ei nõustunud ning esitas 21.11.2013.a kaebuse

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna 06.11.2013.a otsuse peale.

Kaebuse kohaselt kaevatakse kohtuvälise menetleja otsus edasi karistuse määramise osas. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja poolt 06.11.2013.a väärteoasjas tehtud otsus on karistuse osas tema jaoks liiga range. Ta ei ole nõus kohtuvälise menetleja ametnike tegevusega, mis pole vastavuses korrektse ja ausa menetluse põhimõtetega. Kaebuse esitaja ei ole eitanud ega eita seda, et sooritas otsasõidu eesliikuvale transpordivahendile ja vigastas seda. Ent kaebuse esitaja ei nõustu sellega, et otsasõidu tagajärjel, arvestades sõidukiirust ja tema sõiduki ning sõiduki Toyota-Corolla rikete iseloomu, võis ta tekitada kehavigastusi transpordivahendi Toyota-

Corolla reisija S F . Nagu juba märkis kaebuse esitaja oma vastuväites 21.10.2013.a väärteoprotokollile, oli tema sõiduauto kiirus enne kokkupõrget mitte enam kui 20 km/h, mida võis kinnitada selle liiklusjuhtumi pealtnägija A A , kes viibis vahetus läheduses jalakäijate 2(9)

ülekäiguraja juures, kus toimus kokkupõrge. Kuid vaatamata kaebuse esitaja taotlusele ei olnud liiklusjuhtumi pealtnägija ülekuulatud kohtueelses menetluses. Kaebuse esitaja oli rikkumisega nõus ning ei olnud väärteomenetluse vastu, tunnistas oma süüd täielikult, kahetses tehtut puhtsüdamlikult ja aitas aktiivselt kaasa kõigi väärteo asjaolude tuvastamisele. Seda kinnitab väärteoprotokoll, kaebuse esitaja ütlused, samuti protokollile esitatud vastuväites äratoodud asjaolud. Väärteomenetluse käigus karistust kergendavaid asjaolusid, mis on ette nähtud KarS § 58, ei tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kaebuse esitaja suhtes vastavalt KarS § 57 lg 1 puhtsüdamlik kahetsus ning aktiivne kaasabi toimepandud väärteo asjaolude tuvastamisel. Kohtuvälise menetleja ametnik ei arvestanud karistuse määramisel neid kergendavaid asjaolusid. Liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud varalise kahju transpordivahendile Toyota-Corolla hüvitab kindlustusfirma vastavalt Liikluskindlustuse seadusele ning faktiliselt ei ole transpordivahendi

Toyota-Corolla omanik isiklikult kandnud mingit varalist kahju. Väärteoprotokollis ega ka 06.11.2013 otsuses pole kahjusummat ära toodud. Kaebuse esitaja ei ole realiseerinud ka LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärteokoosseisu, sest tema suhtes koostatud väärteoprotokolli kirjelduses ei ole talle varalise kahju tekitamist ette heidetud. Seega, karistades V.T Toyota-Corolla omanikule kahju tekitamise eest, väljus vanemväärteomenetleja Vassili Mihhailov väärteoprotokolli piiridest ja rikkus sellega isiku kaitseõigust VTMS § 19 lg 1 p 1 mõttes ja oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. Väärteoasja otsuses ei ole ka nimetatud tõendeid, mis kinnitaksid Toyota-Corolla omanikule varalise kahju tekitamist. Mis puudutab kahju tekitamist S F tervisele, siis vastavalt VTMS § 64 üldkorras menetluses kohtuvälise menetleja asutus peab koguma tõendeid väärteo toimepanemisest, lähtudes VTMS 5. peatüki sätetest. Kaebuse esitaja leiab, et menetleja ei püüdnud täiendavate tõendite kogumisel luua objektiivset võimalust, et kontrollida ja hinnata toimunu kõiki asjaolusid. Sel põhjusel puuduvad väärteoasja materjalides piisavad tõendid, mille alusel oleks võinud kindla veendumusega tuvastada, et S F kehavigastused võisid olla saadud transpordivahendite kokkupõrkel. Politseiametniku otsuses puudub viide igasugusele tõendile, mis kinnitaks kehavigastuste tekitamist S F . Kohtuvälise menetleja ametnik ei püüdnud tuvastada põhjuslikku-tagajärjelist seost kokkupõrke ja S F kehavigastuste tekitamise vahel, samuti ei selgitanud välja eriteadmisi nõudvaid asjaolusid. Oma vastuväites protokollile taotles kaebuse esitaja ekspertiisi tegemist vastavalt KrMS § 105, kuid rikkudes KrMS § 105 lg 2 ei määranud ametnik ekspertiisi läbiviimist ja oma keeldumist ei põhjendanud ta karistuse määramisel kuidagi. VTMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt kohtuvälise menetleja otsuses märgitakse vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Selline põhjendus puudub. Politseiametnik märkis oma otsuses, et kaebuse esitaja eitab oma süüd ja tõi esile enda versiooni sündmustest. Politseiametnikku selline väide ei vasta tegelikkusele. Kaebuse esitaja eitas oma vastulauses üksnes seda, et ei saanud oma tegevusega tekitada S F kehavigastusi. Kaebuse esitaja palus tühistada kohtuvälise menetleja 06.11.2013.a otsus nr 2330,13,005596 ja lõpetada menetlus V.T väärteoasjas LS § 223 lg 1 järgi VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

Samuti taotles ta kutsuda tunnistajana kohtuistungile A A , kes võib anda olulisi ütlusi tõenduseseme asjaolude kohta. III KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde ning kohtuväline menetleja vaidles sellele vastu. 3(9)

Kohus kuulas kohtuistungil üle kaebuse esitaja ja tunnistajad A A , V N ja S F . II KOHTU PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus V.T liiklusseaduse (edaspidi LS) § 46 lg 1, mille kohaselt juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning teeja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 223 lg 1 järgi, mille kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus leiab, et V.T poolt LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 21.09.2013.a kell 11.10 Ida-Virumaal, Narva linnas, Kangelaste prospekt 27 on tõendatud kaebuse esitaja ütlustega, mille kohaselt liiklusõnnetus toimus 21. septembril kuskil kell 11.10. Ta liikus Kangelaste tänavat pidi ja hakkas Prisma poole keerama, ees sõitis sõiduauto Toyota Corolla. Kaebuse esitajale jäi mulje, et Toyota Corolla juht vist soovis enne jalakäijaid läbi lipsata ja järsku pidurdas. Ta lihtsalt ei suutnud vältida seda kokkupõrget, see kokkupõrge ei olnud nii suur. Ta juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat xxx. Kaebuse esitaja tunnistas seda, et ei hoidnud piisavat pikivahet, mis võimaldaks vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Kaebuse esitaja ütluseid liiklusõnnetuse toimumise kohta kinnitavad tunnistaja A A ütlused, mille kohaselt ta ületas teed, nägi kahte autot. Mõlemad autod seisid. Ta tuli küsis, mis juhtus. Kulno ütles, et toimus avarii. Kuupäeva ta ei mäleta, 2013.a septembris, kell oli umbes peale 11 hommikul. Ta kokkupõrget ei näinud, ta nägi kui autod peatusid.

Seda, et 21.09.2013.a kell 11:10 toimus liiklusõnnetus Narvas, Kangelaste prospekt 27 on tõendatud ka tunnistajate V N ja S F ütlustega. Kohus peab kõiki neid eelpool nimetatud isikulisi tõendiallikaid usaldusväärseteks ning leiab, et keegi neist pole andnud väärteomenetluse käigus teadvalt valeütlusi. Nimetatud tõendid on kooskõlas ka sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 44) ja fototabeliga sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde (tl 45-47). Samuti kaebuse esitaja poolt esitatud fotodega (tl 69-71) ja AS I K poolt kohtule saadetud fotodega (tl 83-90). Seega on tõendatud isikuliste tõendiallikatega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga ning kohtule esitatud fotodega see, et väärteoprotokollis ära toodud ajal ja kohas toimus liiklusõnnetus ja kaebuse esitaja rikkus enda tegevusega LS § 46 lg 1, mille kohaselt juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning teeja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.

Käesoleval juhul on kaebuse esitaja V.T seisukohal, et temapoolse liiklusnõude rikkumise eest ei tekitatud varalist kahju mootorsõiduki Toyota-Corolla registreerimismärgiga xxx omanikule ega ka ettevaatamatusest tervisekahjustust. 4(9)

Kohus leiab, et Toyota-Corollal registreerimismärgiga xxx kahjustuste olemasolu seoses 21.09.2013.a toimunud liiklusõnnetusega on tõendatud tunnistaja V N ütlustega, mille kohaselt tagakaitseraual olid vigastused. Uksel oli värv natuke maha löödud, seal on näha, et pragu tekkis ja ühes kohas ukse peal oli värv maha löödud. Kaitseraud kaotas oma tugevuse. Need tunnistaja ütlused haakuvad tunnistaja S F ütlustega, mille kohaselt neil oli tagaraud katki ja neile pandi uus tagaraud. Nimetatud tunnistajate ütlused on kooskõlas ka kindlustusandjalt AS I K saadud vastusega 25.02.2014.a, mille kohaselt edastati kohtule 21.09.2013.a V N osalusel toimunud liikluskahju hüvitise andmed ning nende kohaselt on kindlustusandja viidatud liiklusõnnetusega seoses hüvitanud V N kuuluva Toyota Corolla reg-nr xxx remondiks 600 eurot. Hüvitis on üle kantud 24.02.2014.a sõiduki remonditöökohale C S OÜ. Seda, et 21.09.2013.a toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel mootorsõidukil Toyota Corolla reg-nr xxx tekkinud vigastusi remonditi remonditöökojas C S OÜ kinnitas ka tunnistaja V N kohtuistungil antud ütlustes. Kaebuse esitaja ütluste kohaselt oli seal ainult värvikriimustus, mingit mõlki pampril üldse ei olnud. See võis olla veel niimoodi, et see kriimustus võis olla tal juba enne seda. Ta ei tunnista seda, et tekitas mootorsõidukile varalist kahju sellepärast, et see liikluskindlustus kompenseeris talle ära. Omanikul mingisugust varalist kahju ei olnud. Nimetatud kaebuse esitaja väited ei lükka kohtu hinnangul ümber seda, et mootorsõiduki Toyota-Corolla registreerimismärgiga xxx omanikule oli tekitatud varaline kahju. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 128 lõikele

3 otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt LS § 46 lg 1 tuleneva kohustuse täitamata jätmise tõttu oli kahjustatud V N mootorsõiduki Toyota-Corolla registreerimismärgiga xxx tagakaitseraud ja uksel oli värvikahjustus, mille tõttu tema vara halvenes ja selle väärtus vähenes. Seega oli tekitatud V N varaline kahju ning õiguslikku tähtsust LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmise seisukohast ei oma see, et lõppkokkuvõttes hüvitas liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud varalise kahju kindlustusandja. Varaline kahju oli tekitatud mootorsõiduki omanikule. Nõustuda ei saa kaebuse esitajaga selles, et tema suhtes koostatud väärteoprotokolli kirjelduses ei ole talle varalise kahju tekitamist ette heidetud ning seega karistades V.T Toyota-

Corolla omanikule kahju tekitamise eest väljus vanemväärteomenetleja Vassili Mihhailov väärteoprotokolli piiridest ja rikkus sellega isiku kaitseõigust VTMS § 19 lg 1 p 1 mõttes ja oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja esindaja ei ole väljunud käesoleval juhul vääreoprotokolli piiridest, kuna nii väärteoprotokollis olevas väärteo kirjelduses kui ka kohtuvälise menetleja 06.11.2013.a otsuses on ära toodud see, et liiklusõnnetuse tagajärjel oli tekitatud varaline kahju mootorsõiduki omanikule. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et käesoleval juhul ei ole väärteo kirjeldus korrektselt koostatud, nimelt on üldsõnaliselt ära nimetatud, et oli tekitatud varaline kahju mootorsõiduki omanikule. Samas ei nõustu kohus sellega, et kohtuväline menetleja oleks pidanud ära tooma varalise kahju täpse rahalise suuruse ning leiab, et korrektne oleks olnud väärteo kirjeldus siis, kui oleks ära märgitud, millised kahjustused olid mootorsõidukile põhjustatud. Kohus leiab, et tegemist on sellise menetlusõiguse rikkumisega, mis ei ole oluline ning ei takistanud käesoleval juhul kaitseõiguse teostamist. Sellisele seisukohale on jõudnu ka Riigikohus enda otsuses nr 3-1- 1-117-04, mille punktist 7 tuleneb, et lisaks sellele, et protokollis näidatakse kellel kahju tekkis, tuleb ka näidata, milles kõnealune kahju seisnes. See ei tähenda tingimata kahju rahalise suuruse määramist, kuid varalise kahjuga liiklusõnnetuse korral tuleb tuua välja autodel tekkinud kahjustused. Siiski leiab kriminaalkolleegium, et tegemist ei ole menetlusõiguse olulise 5(9)

rikkumisega VTMS § 150 lg 2 tähenduses, kuna see ei ole toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust, sest kahju rahalist suurust ei ole väärteoasjas tehtud otsusega tuvastatud, ega menetlusaluselt isikult välja mõistetud. Autodel olevad kahjustused on aga fikseeritud liiklusõnnetuse aktis ning tõendatud autodest tehtud fotodega.

Kaebuse esitaja on kaebuses ka seisukohal, et Svetlana Fjodorova ei võinud saada sellist kehavigastust selle väikese kokkupõrkega. Kohus leiab, et kaebuse esitaja poolt ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine S F on tõendatud tunnistaja V N ütlustega, mille kohaselt abikaasal hommikul tervisega seotud probleemi ei olnud, kõik oli korras. Peale kokkupõrget sai ta aru, et abikaasal on kehavigastus tekitatud. Mõni minut pärast kokkupõrget ta ütles, et hakkas pea ja kael valutama ja pärast seda ta võttis kohe otsuse vastu kutsuda kiirabi kohale.

Olles oma sõidukis, siis kui juhtus liiklusõnnetus ausalt öeldes, et selle löögi müra oli selline, et tal tekkis tunne, et pool autot tagant ei ole enam alles. Kiirabiarst aitas teda istuda kiirabiautosse ja siis ta saadeti meditsiiniasutusse kiirabi abil. Need tunnistaja V N ütlused on kooskõlas ka tunnistaja S F ütlustega, mille kohaselt ta lõi pea vastu peatuge. Tal hakkas pea valutama. Ta küsis politsei käest, kas võib pärast seda sündmust pöörduda arsti poole. Politsei vastas, et parem oleks teha seda kohe ja kutsuda kiirabi kohale, et vaadatakse üle, mida nad ka tegid.

Kiirabi tuli kohale, teda vaadati läbi ja mõõdeti vererõhku. Tal oli peavalu ja nad ütlesid, et ta peab sõitma haiglasse. Ta ei mäleta arsti nime, aga ta vaatas tunnistaja üle ja pakkus teha süsti, mis leevendaks valu ja samuti pakkus haiguslehte. Tal ei valutanud enne kokkupõrget midagi. Ta tundis loomulikult seda lööki. See oli tugev look. Sellepärast ta tundis hirmu ja ta ei saanud aru, mis toimub. See oli väga tugev löök. Oli löök, aga valu ta esimesel momendil ei tundnud, aga kõik valud tekkisid hiljem. Ta lõi pea vastu, täpselt pea kuklasse.

Kui politsei jõudis kohale nad hakkasid vestlema ja siis ta tundis, et pea hakkab valutama. Siis kui toodi kiirabiga haiglasse, siis ta juba tundis, et tal pea oleks nagu kiivris. Diagnoos pandi peaaju põrutus vist oli või oli peapõrutus. Nimetatud tunnistajate V N ja S F ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda, sest neid kinnitab ka teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest (tl 43), mille kohaselt liiklusõnnetuses, mis toimus 21.09.2013.a umbes kell 11.00 Ida-Virumaal Kangelaste tn ülekäigul „Prisma” juures oli kannatanuks S F , kellel oli kerge peapõrutus ning talle anti ambulatoorset esmaabi.

Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendatud see, et V.T rikkudes LS § 46 lg 1 tekitas ettevaatamatusest tervisekahjustuse S F . Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole ka käesoleva liiklusnõuete rikkumise tagajärje osas koostanud väärteoprotokolli korrektselt, kuna märkimata on jäänud see, milline tervisekahjustus S F tekitati. Samas leiab kohus, et tegemist on analoogse olukorraga, kus pole ära märgitud, milles varaline kahju seisnes ning seega mitteolulise menetlusõiguse rikkumisega. Kaebuse esitajal oli arusaadav, mida talle ette heidetakse ja seoses sellega võimalik teostada enda kaitseõigust.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole ka oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks see, et kohtuväline menetleja ei määranud ekspertiisi tuvastamaks põhjuslikku seost transpordivahendite kokkupõrke ja S F kehavigastuste tekkimise vahel, arvestades kaebuse esitaja sõiduki sõidukiirust ja transpordivahendite vigastusi. Kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni ja seega on tal ka tõendamiskoormus, mis tulenevalt uurimispõhimõttest tähendab seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ning koguda tuleb nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid. Menetlejal on õigus aga otsustada, kas mingi faktilise asjaolu esinemine on piisavalt tõendatud või on vaja koguda täiendavaid tõendeid. Kohus leiab, et käesoleval juhul on kogutud 6(9)

piisavalt tõendeid selle kohta, et 21.09.2013.a toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel sai kehavigastuse kaasreisija S F . Seda, et kaebuse esitaja ega tunnistaja V N ei juhtinud 21.09.2013.a kell 11:10 mootorsõidukeid joobeseisundis, mis võiks muuta süü suurust, tõendavad indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid (tl 42, 48).

Kohus leiab, et V.T pani talle süüks arvatud väärteo toime kergemeelsusest. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 18 lg 2 järgi paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Vahetult enne ülekäigurada peab eriti hoolsalt jälgima liiklust ning hoidma piisavat pikivahet vältimaks otsasõitu järsult ees pidurdavale mootorsõidukile ning seega V.T pidi pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS

2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et V.T on talle süüks arvatud LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS §-le 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et kohtuistungil uuritud tõenditega leidis tõendamist see, et V.T rikkus LS § 46 lg 1 – 21.09.2013 kell 11.10 Ida-

Viru maakonnas, Narva linnas, Kangelaste prospekt 27 ning liiklusõnnetuse tagajärjel sai kehavigastusi kaasreisija S F ja tekitatud varaline kahju mootorsõiduki omanikule, seega kvalifitseeriti tema väärtegu õigesti LS § 223 lg 1 järgi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele. V.T on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 105 trahviühikut s.o 420 eurot. LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis V.T puhul on tuvastatud.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 7(9)

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei nõustu sellega, et olukorras, kus V.T tunnistades LS § 46 lg 1 rikkumist, samas eitades väärteo toimepanemist, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi, esineks süü tunnistamine, mida saaks arvestada karistust kergendava asjaoluna.

Vastavalt karistusregistri õiendile (tl 56) on kaebuse esitaja varasemalt karistatud kriminaalkorras KarS § 424 järgi. Nimetatud kuritegu on samuti liiklussüütegu, mis seisneb samuti ohutu liiklemise nõuete rikkumises. Kohus vaadates väärteoasja läbi V.T kaebuse alusel ei tohi raskendada tema olukorda. Kohus leiab, arvestades seda, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud tuleks V.T karistada keskmääras oleva karistusega, mis on 150 trahvimäära. Samuti arvestades seda, et oli põhjustatud nii varaline kahju kui ka ettevaatamatusest tervisekahjustus, siis ei saa öelda, et tema süü oleks keskmisest väiksem. Kohus arvestades seda, et kaebust lahendades ei tohi raskendada menetlusaluse isiku olukorda leiab, et kohtuväline menetleja mõistes V.T-le karistuseks 105 trahviühikut, s.o 420 eurot, mis on oluliselt alla sanktsiooni keskmäära ei ole eksinud karistuse mõistmise põhimõtete vastu ning kohus jätab seetõttu ka kaebuse esitajale mõistetud karistuse muutmata. Karistus väärteo eest on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri poolt. Kaebuse esitaja V.T on enda kaebuses taotlenud lõpetada väärteomenetlust VTMS § 30 lg

1 p 1 alusel. Nimetatud paragrahvi alusel väärteomenetluse lõpetamiseks tuleb lähtuda kriminaalmenetlusõigusest, pidades eeskätt silmas kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-s 202 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust on vajalik hinnata, kas menetlusaluse isiku süü on suur ja kas avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist. Kohus leiab, et käesoleval juhul arvestades liiklusnõuete rikkumise tagajärgi ei ole tegemist väikese süüga ning ka avalik menetlushuvi nõuab asja menetlemist, sest keegi ei soovi sattuda liiklusõnnetusse ning avalikkuse ootus on see, et liiklusõnnetuse põhjustajad saaksid ka karistatud. Samas arvestades seda, et kaebuse esitaja ei tööta, siis võib tal tekkida raskusi sellises suuruses rahatrahvi tasumisega ühe korraga ning seetõttu tulenevalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) §

66 lg 2, 3 määrab kohus, et V.T on õigus tasuda rahatrahv summas 420 eurot osade kaupa 10 kuu jooksul 42 euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 66 lg 2 kohaselt kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et V.T kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Vassili Mihhailovi 06.11.2013 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,13,005596 V.T karistamise kohta LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 105 trahviühiku ulatuses, so 420 eurot, muutmata. Määrata V.T-le KarS §

66 lg 2,3 alusel rahatrahvi summas 420 eurot tasumine osade kaupa 10 kuu jooksul 42 euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 8(9)