1-13-7988/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-13-7988

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

27. märtsil 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-7988 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 27.03.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid N.H elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu N. H isikukood viibib Viru vanglas XXX Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla N.

H vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava . elektroonilise N H

valvega ting

imisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

N H .

Viru Maakohtu 30.09.2013 otsusega 8, tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p

järgi ning KrMS § 238 lg 2 ldamisega mõisteti karistuseks 4

koha kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistusele liideti Viru Maakohtu 12.06.2013 kohtuotsusega mõistetud karistus mõistes liitkaristuseks

7 päeva vangistust.

10 kuud 1

Karistuse kandmise algus . 19.08.2013 06.07.2014 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses . kohta koostatud iseloomustus N H est nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused.

Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on 9 klassi haridust. Narva Kutseõppekeskuses keevitaja erialal omandamine jäi pooleli kuritegeliku käitumise ja tekkiva narkosõltuvuse tõttu. Praeguse vangistuse ajal õpib riigikeelt A2 tasemel

Varasemalt xxx. Enne vangistust oli . xxx, N H N.H töötas Narva ettevõttes vabanemisel saab selle taastada. Varasemalt on kinnipeetav enda sõnul nii ametlikult, kui ka mitteametlikult töötanud ehitustel. Väidetavalt olevat pikim ühel töökohal töötamine kestnud 1,5 aastat. elukaaslase palka ja oma xxx. Enamus Praegusel ajal kinnipeetav märgib sissetulekutena eelmisest kuritegudest ol . i sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil Isik väidab, et tal ei ole alkoholiga varemalt kui ka praegusel ajal probleeme olnud. Isik tunnistab, et on varasemalt heroiini ja amfetamiini tarvitanud, ka süstides. Toimepandud kuriteod olid seotud esmajärjekorras narkootikumide tarvitamiseks raha saamise vajadusega. Vangla meditsiiniandmetel isik viimati tarvitas heroiini aastal 2005. Samuti diagnoositud ka sõltuvust (F11.20). Toimusid ka motiveerivad vestlused ametnikega, mille käigus selgus, et isik on ülimalt motiveeritud narkootikumidest täielikult loobuma ja ka edaspidiselt selles hoiduma. Oli kaalutud võimalus suunata isikut asendusravile, kuid N.H ei vasta kriteeriumitele. Pani toime 9 väärtegu NPALS § 15 lg 1 alusel. N H . on kriminaalkorras karistatud 11 korral ning reaalselt karistust kannab 5 korda. Viimane karistus mõistetud varguse eest.

Uue %, kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65

Viru vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi en elektroonilise netähtaega järelvalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelvalve alla soovib kinnipeetav elama asuda aadressil . See on ühetoaline xxx korter, kus elab kinnipeetava elukaaslane xx xxx, enne vangistust elas . samal N H aadressil. Korteri omanik xx xx on nõus elektroonilise valve kohaldamisega N.H suhtes oma elamispinnal - ise valve ta allkirjastas nõusoleku elektroonil kohaldamiseks. xx xx elab sellel pinnal üksi. Tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks. N H . on Rahvastikuregistri andmetel registreerimine aadressil xxx, sellel aadressil elab kinnipeetava ema. Kinnipeetaval on kuni 06.06.2016 kehtiv välismaalase pass. Kriminaalhoolduse alla on N.H määratud kolmel korral.

Kriminaalhoolduse lõpetamise ettekannetest kõigi kolme järelevalve all viibitud aja jooksul - pani . toime uued kuriteod. N H Prokuröri abi Natalja Firsova ei toeta kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks.

N.H taot

leb ennetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et

N H . tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N H . isikut

iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. N H . distsiplinaarkaristused puuduvad.

N H . on vanglas viiendat korda. Varem kriminaalkorras karistatud 10 korda (valdavalt varavastaste kuritegude eest). Viimane karistus mõisteti varguse eest.

Varasemalt . on kolmel korral allutatud N H käitumiskontrollile, millest ükski ei õnnestunud. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (varasemalt karistatud NPALS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning . N H puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem . -le ei olnud tulemuslik N H määratud käitumiskontroll , millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks . N H uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust kinnipeetaval oli elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma