2-13-52050/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Liili Lauri Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2014.a. Kentmanni 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-52050 Tsiviilasi XXX hagi XXX ja XXX vastu võlgnevuse 7107,33 euro ja viivise 892,67 euro solidaarses nõudes

Tsiviilasja hind 8000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX (ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX); Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX, e-post XXX); Kostja XXX(ik XXX, e-post XXX, elukoht kohtule teadmata) Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud 11.02.2014.a. Hageja XXX, kostja XXX RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXX hagi XXX ja XXX vastu.

2. Välja mõista solidaarselt kostjatelt XXX ja XXX hageja XXX kasuks võlgnevus 7107,33 eurot ja viivised 892,67 eurot. Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate XXX ja XXX kanda.

Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja üürileandjana ja kostjad üürnikena 01.07.2011 viieks aastaks üürilepingu. Hageja lõpetas üürilepingu kostjatega erakorraliselt 04.05.2013, kuna kostjate üürija kõrvalkulude võlgnevus oli 7107,33 eurot ning viiviste võlgnevus 3539,42 eurot. Kostjad täitsid lepingust tulenevaid kohustusi ühiselt. 27.09.2012 esitas kostja XXX hagejale suuliselt taotluse lõpetada üürileping 20.09.2012, millega hageja ei nõustunud. Hageja oli nõus lõpetama üürilepingu ennetähtaegselt, kas 2012/2013 kütteperioodi lõpus 20.04.2013 või uue üürniku leidmisel. Kostjad hageja seisukohta ei aktsepteerinud ja oktoobris 2012 lahkusid üüritavatest ruumidest, jättes need vabastamata oma asjadest ja ruumide võtmed hagejale tagastamata. 17.04.2013 tegi hageja kostjatele hoiatuse üürilepingu ülesütlemise kohta ja 03.05.2013 esitas kostjatele üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. Hageja arvestab võlgnevust kuni 30.04.2013. Kostjad ruume hagejale üle ei andnud, üks võtmepaar jäeti postkasti. Kostja tasus viimase makse 05.10.2012. Kostja ei ole lepingut üles öelnud. Kostja ütles, et läheb mehe juurde elama, kuid jääb korterit kasutama fotostuudiona, see ei ole lepingu lõpetamine. Kostjate tehtud kulutused üüripinnale on üürist maha arvestatud. Viivist arvestas hageja oktoobrist 2012 kuni lepingu üles ütlemiseni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista üürija kõrvalkulude võlgnevus 7107,33 eurot ja viivised 892,67 eurot.

Kostja XXX´i vastuväited

Kostja XXXvaidleb hagile vastu. Kostja ütles üürilepingu üles septembris 2012. Üürileandja nõustus, et kostja poolt üürilepingu ülesütlemise järel jätkab üürilepingu kasutamist ainult kostja

XXX. Üürileping sõlmiti tingimusel, et ruumid on paari kuu pärast valmis äritegevuseks. Kostjatele öeldi, et kui nad ei saa lepingut täita, leitakse mõistlik lahendus. Kostjad ei soovinud viieks aastaks lepingut. Kostjad ütlesid lepingu üles suuliselt septembris 2012. Kostja XXX enam suvest üüripinnal ei elanud, sinna jäi elama kostja XXX koos elukaaslasega. 11.02.2014 kohtuistungil avaldas kostja, et ei vaidlusta hageja esitatud arvetes näidatud kululiike. Kostja leiab, et viivis on liiga suur.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 järgi kohustub üks isik (üürileandja) üürilepinguga andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisel võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 01.07.2011 tähtajalise üürilepingu (tlk 3-10). Vastavalt lepingu punktile 1.2 jõustus üürileping 01.07.2011 ja kehtis kuni 30.06.2016.

Poolte vahel on vaidlus üürilepingu lõpetamise üle. Hageja väitel ütles hageja üürilepingu kostjatega üles 04.05.2013. Kostja XXX´i väitel ütles kostja üürilepingu suuliselt üles septembris 2012, viidates, et suvest üüripinnal ei elanud. Hageja väitel kostja XXX üürilepingut üles öelnud ei ole.

Kostjale XXX´le on hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 07.01.2014 (tlk 69-70). Kostja XXX vastust hagiavaldusele esitanud ei ole. Kostja ei ilmunud ka 11.02.2014 toimunud kohtuistungile.

VÕS § 309 lg 1 kohaselt tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. VÕS § 316 sätestab üürilepingu erakorralise ülesütlemise tasumisega viivitamise tõttu. Vastavalt VÕS § 316 lg-le 1 võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa; 3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa.

Vastavalt poolte vahel sõlmitud üürilepingu p-le 6.1 võib lepingut muuta poolte kirjaliku kokkuleppega, välja arvatud juhul, kui lepingu tingimuste muutus on tingitud Eesti Vabariigi õigusaktidest. Lepingu p-i 6.1.1 kohaselt ühe poole kirjaliku taotluse lepingutingimuste muutmiseks vaatab teine pool läbi ja vastab kirjalikult 10. päeva jooksul taotluse saamise päevast. Posti teel saadetud tähitud kiri loetakse üle antuks kolme päeva möödumisel postitamisest. Vastavalt lepingu punktile 6.3 on pooltel õigus lõpetada leping kirjalikul kokkuleppel igal ajal. Lepingu p-i 6.4 kohaselt on üürileandjal õigus leping üles öelda, teatades sellest üürnikule 10 kalendripäeva ette juhul, kui vastavalt p. 6.4.3 üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega või p-i 6.4.4. kohaselt, kui üürnik võlgneb summa, mis ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri.

Hageja on edastanud kostjate e-maili aadressidel XXX, XXX ja XXX 17.04.2013 hoiatuse üürilepingu ülesütlemise kohta, kus teatab, et kostjad on rikkunud üürilepingut, kuna nii üüri kui ka kõrvalkulude võlg ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvaid summasid ning, et võla mittetasumisel 30. aprilliks 2013 ütleb üürileandja üürilepingu üles 01.05.2013 (tlk 13). Hageja on edastanud kostjatele eelnimetatud e-maili aadressidel üürilepingu ülesütlemise avalduse 03.05.2013, millest nähtuvalt on hageja üürilepingu üles öelnud 04.05.2013 (tlk 14).

Kohtu hinnangul ei ole kostja XXX tõendanud lepingu septembris 2012 suulist ülesütlemist, samuti ei tulene seadusest ega poolte vahel sõlmitud lepingust üürnikule õigust leping suuliselt üles öelda. Hageja on edastanud kostjatele hoiatuse üürilepingu ülesütlemiseks 17.04.2013 ning teatanud üürilepingu ülesütlemisest 01.05.2013, mille kohta hageja on esitanud vastavad tõendid (tlk 13-14). Seega on hageja järginud poolte vahel sõlmitud lepingut üürilepingu ülesütlemisel ning üürileping tuleb esitatud tõenditest lähtuvalt lugeda üles öelduks 04.05.2013.

11.02.2014 kohtuistungil avaldas kostja XXX, et ei vaidlusta hageja esitatud arvetes näidatud kululiike (tlk 76-77). Kostjad ei ole seega vaidlustanud hageja poolt nõutud üürija kõrvalkulude võlgnevuse summat 7107,33 eurot. VÕS § 65 lg 4 sätestab, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kostjad kohustusid lepingu kohaselt tasuma üürija kommunaalkulusid ühiselt, seega on kostjad solidaarvõlgnikud. VÕS § 65 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele üürija kõrvalkulude võlgnevus 7107,33 eurot.

Hageja on arvestanud viivist 01.10.2012 - 04.05.2013 ajavahemiku eest ning nõuab kostjatelt viivist summas 892,67 eurot. Kostja XXX leiab, et hageja nõutud viivis on liiga suur. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt poolte vahel sõlmitud üürilepingu p-le 4.2 on lepingus sätestatud maksekohustusega viivitamisel üürileandjal õigus nõuda üürnikult viivist 0,5% õigeaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest.

Hageja nõuab kostjatelt viivise tasumist perioodi 01.10.2012 - 04.05.2013 tasumata üürija kõrvalkulude võlgnevuse eest ning nõuab viiviseid osaliselt, s.o. summas 892,67 eurot. Kohus on seisukohal, et viiviste nõue on põhjendatud, kuivõrd kostjad on jätnud tasumata üürija kõrvalkulud ajavahemiku 01.10.2012 – 30.04.2013 eest. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Vastavalt üürilepingu p-dele 2.2, 2.2.1 ja

2.2.2 kohustus üürnik tasuma üürileandja arvete alusel üüri alates ruumide valduse saamise päevast jooksva kuu 15. kuupäevaks ning ruumide kasutamisega seotud kõrvalkulude eest järgneva kuu 15. kuupäevaks. Seega tuleb viivise nõuet hakata arvestama igal arvel märgitud maksetähtpäevale järgnevast päevast. Esitatud arvetelt tuleb arvestada viivist järgmiselt:

Arve kp nr kuu summa viivise periood viivituses viivis oldud päevad 01.11.2012 10 oktoober 2012 2151,43 € 16.11.2012-4.05.2013 169 1817,96 € 01.12.2012 11 november 2012 768,16 € 16.12.2012-4.05.2013 139 533,87 € 05.01.2013 12 detsember 2012 938,19 € 16.01.2013-4.05.2013 108 506,62 € 18.02.2013 13 jaanuar 2013 875,61 € 25.02.2013-4.05.2013 68 297,71 € 13.03.2013 14 veebruar 2013 821,01 € 26.03.2013-4.05.2013 39 160,10 € 13.04.2013 15 märts 2013 873,55 € 26.04.2013-4.05.2013 8 34,94 € Kokku: 3351,20 €

Seega on hageja viivise nõue summas 892,67 eurot põhjendatud ja vastab lepingus poolte vahel kokku lepitud viivise suurusele.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks võlgnevus 7107,33 eurot ja viivised 892,67 eurot.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskulu täies ulatuses jätta solidaarselt kostjate kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik