Legislator Case Law & Legislation
3-13-1815/19 AI generated

3-13-1815/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-13-1815/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtule saabus 30.08.2013.a Viru Maakohtu poolt edastatuna J.R. kaebus (täpsustatud 14.10, 16.10, 27.12.2013.a) EV Helsingi Suursaatkonna tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, Eesti Vabariigi kohustamiseks kohustama Soome Vabariiki tõlkima ja menetlema kaebaja pöördumisi ning Eesti Vabariigile ettekirjutuse tegemiseks kohustamaks välisriiki järgima õigusi Eesti kodaniku suhtes. Ühtlasi esitas J.R. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Legislator headnote

AI generated

3-13-1815/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna kaebajal puudub asjas kaebeõigus ja kaebuse eesmärgi saavutamine pole võimalik.

Keywords

AI generated
legal framework of the ESCB restricted right of inspection authorization to sue requesting state violation of foreign territorial sovereignty application for enforcement - Jurisdiction
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Haldusasi nr 3-13-1815

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 26.03.2014.a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1815

Haldusasi J.R. kaebus Välisministeeriumi tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, Eesti Vabariigi kohustamiseks kohustama Soome Vabariiki tõlkima ja menetlema kaebaja pöördumisi ning Eesti Vabariigile ettekirjutuse kohustamaks välisriiki järgima õigusi Eesti kodaniku suhtes Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine Riigi õigusabi taotluse lahendamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus J.R.le.

2. Jätta J.R. riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 30.08.2013.a Viru Maakohtu poolt edastatuna J.R. kaebus (täpsustatud 14.10, 16.10, 27.12.2013.a) EV Helsingi Suursaatkonna tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, Eesti Vabariigi kohustamiseks kohustama Soome Vabariiki tõlkima ja menetlema kaebaja pöördumisi ning Eesti Vabariigile ettekirjutuse tegemiseks kohustamaks välisriiki järgima õigusi Eesti kodaniku suhtes. Ühtlasi esitas J.R. taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. 12.12.2013.a saabus kohtule Viru Maakohtu poolt edastatuna J.R. riigi õigusabi taotlus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kuna kaebajal puudub asjas kaebeõigus ja kaebuse eesmärgi saavutamine pole võimalik.

4. Kaebaja on esitanud nõude kohustada Eesti Vabariiki kohustama Soome Vabariiki tõlkima kaebaja pöördumised, neid menetlema ning järgima õigusi kaebaja kui Eesti kodaniku suhtes. Kohus leiab, et ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda, et üks riik kohustaks teist riiki tõlkima ja menetlema isiku pöördumisi. Nähtuvalt käesoleva asja materjalidest on kaebajale Viru Maakohtu 24.09.2013.a määrusega nr 2-13-42435 antud riigi õigusabi seoses Soome Vabariigi ametiasutuste poolt toime pandud väidetavate rikkumistega kaebaja suhtes. Riigi õigusabi osutajale hüvitatakse muuhulgas ka riigi õigusabi osutamisega seoses kantud kutselise tõlgi teenuse kasutamise kulud. Kuivõrd kaebajale on probleemide lahendamiseks Soome ametiasutustega antud riigi õigusabi, tuleb kaebajal kontakteeruda nimetatud küsimustes oma advokaadiga.

5. Kaebaja on esitanud ka nõude tuvastada EV Helsingi Suursaatkonna tegevusetuse õigusvastasus. Kaebuse kohaselt jättis EV Helsingi Suursaatkond kaebaja ajavahemikul 26.11.2011.a kuni 08.06.2013.a, mil kaebaja viibis Soomes vangistuses, kaitseta. Tuvastamiskaebuse eesmärgiks on kaebaja soov esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue tema inimväärikuse alandamise eest.

Kohtule esitatud kirjavahetusest nähtuvalt on kaebaja pöördunud ajavahemikul 26.11.2011.a kuni 08.06.2013.a EV Helsingi Suursaatkonna järgmiste taotlustega: 1) taotlus Soome õiguskantslerile esitatava kaebuse tõlkimiseks ja edastamiseks (05.03.2012.a kiri, reg 07.03.2012.a nr 6-2/153); 2) taotlus korduvaks kohtumiseks saatkonna ametnikega enne 12.04.2012.a kohtuistungit (03.04.2012.a kiri, reg 09.04.2012 nr 6-2/236); 3) taotlus kajastada kaebaja kohtuasjas tehtud menetlusvigu meedias (23.04.2012.a kiri, reg 25.04.2012.a nr 6-2/153-2); 4) taotlus koopia väljastamiseks 23.04.2012.a taotlusest (23.04.2012.a kiri, reg 25.04.2012.a nr 6-2/228); 5) taotlus tagada kaebaja poolt Soome Riigiprokuratuuri esitatud kuriteokaebuste õiguspärane menetlus (15.05.2012.a kiri, reg 21.05.2012.a nr 6-2/262); 6) taotlus tagada kaebaja poolt Helsingi II astme kohtule esitatud kuriteokaebuse kontroll ning asja avalikustamine (19.09.2012.a kiri, reg 21.09.2012.a nr 6-2/460); 7) taotlus kaitseõiguse tagamiseks ning saatkonna ametnikega kohtumiseks (09.11.2012.a kiri, reg 15.11.2012.a nr 6-2/529); 8) taotlus Eesti Vabariigi poolt kaitsja tagamiseks ja asja avalikustamiseks meedias (23.11.2012.a kiri, reg 27.11.2012.a nr 6-2/536); 9) taotlus käivitada Soome riigi vastu menetlus konventsiooni rikkumises ning sekkuda kaebaja suhtes teostatavasse õigusemõistmisesse Helsingi II astme kohtus (26.11.2012.a kiri, reg 27.11.2012.a nr 6-2/537); 10) taotlus tagada kohtumine Soome Riigiprokuratuuri ametnikega (10.12.2012.a kiri, reg 11.12.2012.a nr 6-2/552); 11) taotlus tagada kohtumine Riigiprokuratuuri ametnikega saatkonna ametnike juuresolekul ning õigusrikkumiste avalikustamine Eesti meedias (11.12.2012.a, reg 17.12.2012.a nr 6- 2/557); 12) taotlus sekkuda olukorda, kus Helsingi II astme kohus tagastas kaebaja poolt kohtule esitatud materjalid (15.01.2013.a kiri, reg 17.01.2013.a nr 6-2/37); 13) taotlus kaitseks, turvamiseks ja kohtumiseks saatkonna ametnikega (24.01.2013.a kiri, reg 29.01.2013.a nr 6-2/38); 14) taotlus sekkuda kaebaja poolt Soome Riigiprokuratuurile esitatud kuriteoavalduste tagastamisse (28.01.2013.a, reg 29.01.2013.a nr 6-2/39);

15) taotlus tagada Soome Keskkriminaalpolitseile esitatud kuriteokaebuse õigusjärgne menetlus (04.02.2013.a, reg 05.02.2013.a nr 6-2/53); 16) taotlus tagada Soome riigi suhtes tõhus õiguskaitsevahend, mis tagab kaebajale Euroopa Inimõiguste kohtusse pöördumise (06.05.2013.a, reg 13.05.2013.a nr 6-2/191); 17) taotlus saatkonna ametnikuga kohtumiseks (05.04.2013.a, reg 08.04.2013.a nr 6-2/155); 18) taotlus Soome Riigikohtule esitatud kahjunõude õigusjärgse menetluse tagamiseks ning Eesti konsuli viibimist kaebaja kohtuasja arutamise juures 23.01.2013.a Helsingi II astme kohtus.

Konsulaarseaduse § 61 kohaselt kohtub konsulaarametnik või aukonsul konsulaarpiirkonnas kinnipeetud või karistust kandva Eesti kodaniku või välismaalasega tema enda, tema volitatud esindaja, perekonna või teiste lähedaste põhjendatud taotlusel, esindab kinnipeetud või karistust kandvat Eesti kodanikku või välismaalast konsulaarpiirkonna asutuses tema taotlusel ja põhjendatud juhtudel ning jälgib, et kinnipeetud või karistust kandva Eesti kodaniku või välismaalase põhiõigused oleksid tagatud.

Haldusasja materjalidest nähtuvalt on EV Helsingi Suursaatkonna konsulaarametnikud ajavahemikul 26.11.2011.a kuni 08.06.2013.a korduvalt nii külastanud kui suhelnud kaebaja ja tema kaitsjaga telefoni teel. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda konsulaarasutuselt tema suhtes läbiviidava kriminaalmenetluse menetlusvigade kajastamist meedias või sekkumist teises riigis toimuvasse kriminaalmenetlusse. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et J.R. kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

6. HKMS § 110 lg 3 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea sead tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 4 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel HKMS 12. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuivõrd J.R. kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Paukštys Kohtunik