2-13-53356/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

27. märtsil 2014.a. avaliku e-toimiku kaudu Tsiviilasja number 2-13-53356 Tsiviilasi XXX avaldus XXX vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 1800.- eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Tatjana X (e-post XXX) Kostja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXX elatis tema alaealise poja XXX ülalpidamiseks perioodi 01.01.2014.a. kuni 31.03.2014.a. eest 382,50 (kolmsada kaheksakümmend kaks eurot ja 50 senti) ja alates 01.04.2014.a. 177,50 (ükssada seitsekümmend seitse eurot ja 50 senti) kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuni XXX täisealiseks saamiseni või juhul kui laps jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhivõi keskhariduse omandamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis lapse 21- aastaseks saamiseni.

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt XXX on kohustatud temalt kohtuotsusega väljamõistetud rahalised kohustused täitma XXX pangakontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbankis, kusjuures tagasiulatuvalt väljamõistetud elatis kuulub tasumisele viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ning jooksev elatis tuleb tasuda iga jooksva kuu 1. (esimeseks) kuupäevaks, märkides makse selgitusse „XXX elatusraha“.

Lk 2 (6) Menetluskulude jaotamine.

5. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldus esitatakse esimese astme kohtule, sellele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis ning avaldusega tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud.

1. XXX ja XXX kooselust sündis XXX.a. poeg XXX. (t/l 19).

2. XXX ja XXX kooselu on lõppenud. Laps elab koos emaga.

Hageja nõue kostja vastu ja nende põhjendused.

3. 15.01.2014.a. esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja ka hiljem kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise 200.- eurot kuus ja tagasiulatuvalt elatise perioodi 01.06.2013.a.kuni 01.02.2014.a. eest 900.- eurot.

4. Hagiavalduses märgitu kohaselt koosnevad lapse ülalpidamiskulud järgnevast: kulutused eluasemele 150.- eurot, kulutused toidule 125.- eurot, kulutused transpordile 5.- eurot, kulutused tervishoiule 15.- eurot, kulutused hügieenitarvetele 20.- eurot, kulutused koolikohustuse täitmisele 10.- eurot, kulutused riiete ja jalanõude ostmiseks 60.- eurot ja muud vältimatud püsikulud 15.- eurot.

Seega moodustavad lapse kulud kuus summa 400.- eurot, millest poole ehk 200.- eurot peaks kandma kostja kui lapse isa.

5. Hagi aluseks on asjaolu, et kostja ei täida oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust piisaval määral, sest ajavahemikul 01.06.2013.a. kuni 21.01.2014.a. ehk 8 kuu vältel on kostja

Lk 3 (6) tasunud hagejale elatist kokku 700.- eurot, mis on vähem kui seaduses sätestatud miinimummäär.

6. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: ostutšekid kauplustest, lasteaed XXX tõendid lasteaiamaksu suuruse ja toiduraha maksumuse kohta lasteaias, Sotsiaalkindlustusameti tõendi lapsetoetuse ja lapsehooldustasu suuruse kohta, perekonnaseisuameti poolt väljastatud XXX sünni tõendi, XXX, Tallinn kommunaalteenuste arved, maksekorraldused lasteaiatasu maksmise kohta, oma pangakonto väljavõtte XXX elatise laekumise kohta ja järelmaksulepingu lapsevoodi eest tasumise kohta.

Kostja vastuväited ja põhjendused.

7. Kostja vastuväidete kohaselt hagile, ei ole nõue tema vastu põhjendatud, sest pooled ja hageja seaduslik esindaja elasid koos perekonnana kuni 01.08.2013.a., mil XXX ja XXX kolisid elama XXX vanemate juurde. Kostja sõnul oli neil Anna Kalininaga kokkulepe, et ta maksab lapse ülalpidamiseks elatist 150.- eurot kuus, kuid vaatamata sellele otsustas XXX esitada kostja vastu nõude elatise väljamõistmiseks kohtusse.

8. Kostja on seisukohal, et 200.- eurot elatist kuus lapse ülalpidamiseks on liiga suur summa ning kostja ei ole ka nõus elatise väljamõistmisega alates 01.06.2013.a., sest hageja, XXX ja tema elasid koos ühise perena kuni 01.08.2013.a.

9. Kostja esitas kohtule dokumentaalsete tõenditena oma töölepingu, mis tal on sõlmitud XXXOÜ-ga, pangakonto väljavõtte perioodi 01.09.2013.a. – 07.02.2014.a. kohta ja maksekorraldused mis tõendavad kostja poolt elatise maksmist.

Kohtuotsuse põhjendused.

10. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures sama paragrahvi p 2 kohaselt jätkub vanema ülalpidamiskohustus oma lapse suhtes ka siis kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid seda mitte kauem kui lapse 21- aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PkS § 120 lg 1 sätestatule. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu

Lk 4 (6) eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

11. Kohus kontrollib kõigepealt kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2- 1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus on seisukohal, et kohtu käsutuses olevate dokumentaalsete tõenditega – XXX pangakonto väljavõttega (t/l 118) ja kostja poolt esitatud maksekorraldustega (t/l 111-113) on tõendatud, et kostja on kandnud oma laste ema ehk hageja seadusliku esindaja pangakontole perioodil 24.08.2013.a. – 12.11.2013.a. (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni) 24.08.2013.a. 150.- eurot, 14.09.2013.a. 100.- eurot, 28.09.2013.a. 50.- eurot ja 18.10.2013.a. 150.- eurot, mis teeb kokku 450.- eurot. Seega on kostja maksnud elatist oma lastele alla elatise miinimummäära, milleks 2013.a. oli 160.- eurot lapse kohta kuus, millest tulenevalt on hagi kostja vastu õiguslikult põhjendatud, sest kostja on oma seaduses sätestatud alaealise lapse ülalpidamiskohustust rikkunud.

12. Järgmisena kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Tulenevalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-165-13 p 15 märgitust tuleb hagejal tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust kui hagiavalduses märgitu kohaselt on lapse vajadused suuremad kui Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäär. Käesoleval juhul on hageja hagiavalduses väitnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kuus 400.- eurot. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kohtule esitatud tõenditega asjaolu, et hageja ülalpidamiseks kulub kuus rohkem kui Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga

Lk 5 (6) alammäär, milleks käesoleval ajal on 355.- eurot, mille vanemad on kohustatud laste ülalpidamiseks kandma üldjuhul võrdselt. Poolte tõendamiskoormust selgitas kohus menetlusosalistele käesoleva tsiviilasja menetlusse võtmise määruses (t/l 89 pöördel). Kohus leiab, et hageja ei ole juba ainuüksi tõendanud lapse eluasemekulu hagiavalduses märgitud 150.- euro suuruses. Hageja on esitanud kohtule korteri XXX , Tallinnas kommunaalteenuste arved 2012.a. september kuni 2013.a. august kohta, milliste kohaselt ulatuvad suvekuudel korteri kommunaalteenused kuni 90.- euroni kuus ja talvekuudel maksimaalselt kuni 224.- euroni kuus, reeglina on ligikaudu 200.- eurot. Kui arvestada sellega, et hageja elab nimetatud korteris koos oma ema, vanaema ja vanaisaga nagu nähtub Rahvastikuregistrist, ei saa hageja eluasemekulud kuus olla suuremad kui 43,50 {(6 x 90 ) + (6 x 200 ) : 4} eurot inimese kohta arvestusega, et pooltel kuudel aastas korterit köetakse ja pooltel kuudel mitte. Nimetatu vähendab lapse igakuised ülalpidamiskulusid kuus rohkem kui 100.- euro võrra. Vaatamata selle, et hageja ei ole märkinud hagiavaldusse eraldi lapse ülalpidamiskuluna lapse kulusid seoses lasteaias käimisega, on ta esitanud dokumentaalsed tõendid, mis nimetatut tõendavad. Arvestades sellega, et lapse lasteaiakulud kuus on 37,63 eurot, millele lisandub söögiraha päevas 1,50 eurot ning mida tõendab lasteaia XXX tõend (t/l 59), leiab kohus, et lapse toidurahaks kuus võib hagejal tõepoolest kuluda 125.- eurot kuus arvestades sellega, et hageja sööb nii kodus kui ka lasteaias. Kohus on seisukohal, et hagiavalduses märgitud hageja kulud tervishoiule, hügieenitarvetele ning riiete ja jalanõude ostmisele on üldtuntud kulud, mida tss § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista elatis PkS § 101 lg 1 sätestatud määras, mis on pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast.

13. Viimasena võtab kohus seisukoha selles kui palju on põhjendatud kostjalt välja mõista elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. Arvestades asjaoluga, et hageja palub kostjalt elatise välja mõista alates 01.06.2013.a., kuid ükski kohtu käsutuses olev tõend ei tõenda, et hageja oleks poolte ühisest kodust elamast lahkunud enne 2013.a. augustikuud ja kostja oleks oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmata jätnud enne 01.08.2013.a., peab kohus põhjendatuks tagasiulatuva elatise kostjalt välja mõista alates 01.08.2013.a. Kuna kohus asus kohtuotsuse punktis 11 seisukohal, et tõendatud on kostja poolt elatise maksmine perioodil 24.08.2013.a. – 12.11.2013.a. kokku summas 450.- eurot ning kostja esitatud maksekorraldused tõendavad, et lisaks nimetatule on kostja tasunud elatist pärast hagi esitamist 2013.a. veel 15.11.2013.a. 200.- eurot (t/l 45) ja 27.12.2013.a. 150.- eurot (t/l 79), on kostja nimetatud perioodi eest oma lapse ülalpidamiskohustuse täitnud, sest kostja on tasunud hageja ülalpidamiseks viie kuu jooksul elatist kokku 800.- eurot, mis oligi seadusega sätestatud elatise miinimummäär (5 x 160) nimetatud perioodil. Tulenevalt sellest, et kostja on maksnud elatist ka 04.02.2014.a. 150.- eurot (t/l 113), kuid oleks pidanud maksma 2014.a kolmel kuul hagejale elatist kokku 532,50 eurot (3 x 177,50

Lk 6 (6) /minimaalne elatise määr 2014.a/), kuulub kostjalt perioodi 01.01.2014.a. kuni 31.03.2014.a. eest elatis väljamõistmisele summas 382,50 eurot (532,50-150). Menetluskulude jaotamine.

14. Vaatamata sellele, et kohus rahuldab hageja nõuded kostja vastu osaliselt, peab kohus õiglaseks jätta hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda, sest alaealisel hagejal puuduvad vara ja sissetulekud kostja menetluskulude kandmiseks. Tsiviilasja hinna määramine

15. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis 200.- eurot kuus on, käesoleva asja hagihind 1800.- (9 x 200) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik