4-14-1486/16 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-1486

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märtsil 2014. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-14-1486 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu

H.S-i kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna menetlusteenistuse 14.02.2014. a kiirmenetluse otsusele nr 10220132156553 Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) H.S (isikukood: XXX) Aadress: XXX Tel: XXX E-post: XXX Karistatus: kriminaalja väärteokorras karistamata Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna menetlusteenistus (registrikood: 70008747) Aadress: Tule põik 2 Saue linn Harjumaa 76505 Tel: 612 4505 E-post:

pohja.laane-harju-pj@politsei.ee

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-dest 120 ja 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta täielikult rahuldamata H.S-i kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna menetlusteenistuse 14.02.2014. a kiirmenetluse otsusele nr 10220132156553.

2. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-

Harju politseijaoskonna menetlusteenistuse 14.02.2014. a kiirmenetluse otsus nr 10220132156553 muutmata. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsioonkorras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse

4-14-1486

isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

1. KAEVATAV OTSUS

14.02.2014. a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-

Harju politseijaoskonna menetlusteenistuse piirkonnapolitseinik Ivo Roosimägi koostas kiirmenetluse otsuse nr 10220132156553 H.S-i suhtes ning karistas teda LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 10 trahviühiku, s.o 40 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg 1 järgi selle eest, et ta 14.02.2014. a kella 21:30 ajal Harjumaal Saku vallas Saku-Tõdva tee 1. km-l liikudes Tallinn-Saku-Laagri tee suunas juhtis asulasisesel teel mootorsõidukit Audi 80 reg. nr-ga XXX kiirusega 68 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust – 50 km/h – vähemalt 15 km/h võrra.

2. POOLTE SEISUKOHAD

20.02.2014. a esitas menetlusalune isik H.S Harju Maakohtule kaebuse Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna menetlusteenistuse kiirmenetluse otsuse peale nr 10220132156553.

Harju Maakohus jättis 25.02.2014. a määrusega kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva alates määruse kättesaamisest. 06.03.2014. a esitas menetlusalune isik H.S kaebuse, milles kõrvaldas tähtaegselt kohtu määruses märgitud puudused. Kaebuses taotles H.S kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistuse vähendamist 50% võrra. Menetlusalune isik põhjendas esitatud kaebust järgmiselt. Kiiruse ületamine ei tekitanud liiklusohtlikku olukorda. Kiirus kasvas teelangul lühikesel lõigul enne ringristmikku, millele pööras kaebaja juba sobiliku kiirusega. Kiiruse ületamine oli vaid lühiajaline ning ei olnud tahtlik. Kehtivaid karistusi ei ole. Kaebaja on alates 10.11.2013. a raske operatsiooni järgselt kestvalt töövõimetuslehel ning koostab tervishoiuametile taotlust osalise töövõime kaotuse saamiseks. Seega sissetulekuks on ainult haigusraha, mida praegune tööandja arvestab miinimumpalgalt. Arvestades haiguse iseloomu

(trombid jalas), pole kindel, kas kaebaja saab senises ametis autovõi bussijuhina jätkata.

Kaebaja lisas, et ta ei soovi kohtuistungil osaleda ning ei soovi ka kaitsja osalemist menetluses.

Kohus saatis 10.03.2014. a toimiku väljanõudmise kirja koos menetlusaluse isiku esitatud kaebusega kohtuvälisele menetlejale. Saadetud kirjas palus kohus kohtuvälisel menetlejal ühtlasi võtta seisukoht, kas ollakse nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses

V™S § 120 mõttes. Kui kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, palus kohus hiljemalt 20.03.2014. a-ks koos väärteotoimikuga saata kohtule ka kohtuvälise menetleja seisukoht esitatud kaebuse osas.

19.03.2014. a saabus kohtusse kohtuvälise menetleja seisukoht, milles nõustuti asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leidis esitatud kirjalikus seisukohas, et otsuse tegemisel arvestati kõiki väärteomenetluses kogutud tõendeid. H.S-i poolt toimepandud tegu on tõendatud tunnistaja ütluste, menetlusaluse isiku enda ütluste ning kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Kohtuväline menetleja tõdes, et menetlusalusel isikul ei ole tõepoolest kehtivaid karistusi ning oma rikkumist on ta kahetsenud. Samuti nähtub töövõimetuslehest, et isik on viibinud pikaajaliselt haiguslehel. Samas ei saa pehmendavaks asjaoluks olla fakt, et liiklusohtlikku olukorda ei tekkinud, kuna kiirusepiirangud ongi kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kujutab endast liikluses ohu loomist

4-14-1486

ja on seega objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Kohtuväline menetleja leidis, et määratud karistus annab isikule mõista, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus trahvisumma vähendamiseks rahuldamata, nõustudes trahvi tasumisega pikema perioodi jooksul.

20.03.2014. a saatis kohus menetlusalusele isikule kirja koos kohtuvälise menetleja seisukohaga, küsides, kas kaebaja soovib kohtule esitada asja lahendamisel kirjalikus menetluses täiendavaid seisukohti. Ühtlasi selgitas kohus, et kaebaja võib jääda ka juba kaebuses esitatud seisukohtade juurde. 20.03.2014. a saatis menetlusalune isik H.S kohtule kirja, milles ta jäi juba esitatud seisukohtade juurde.

3. KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. H.S-ile heidetakse ette 14.02.2014. a kella 21:30 ajal Harjumaal Saku vallas Saku-

Tõdva tee 1. km-l Tallinn-Saku-Laagri tee suunas mootorsõiduki Audi 80 reg. nr-ga XXX juhtimist asulasisesel teel kiirusega 68 +/- 3 km/h ületas suurimat lubatud sõidukiirust – 50 km/h – vähemalt 15 km/h võrra. Nimetatud teoga rikkus H.S LS § 15 lg 1 p-s 2 sätestatut ning pani toime LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. LS § 227 lg 1 kohaselt on mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h väärteona karistatav. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et H.S juhtis 14.02.2014. a kella 21:30 ajal Harjumaal Saku vallas Saku-Tõdva tee 1. km-l liikudes Tallinn-

Saku-Laagri tee suunas mootorsõiduki Audi 80 reg. nr-ga XXX asulasisesel teel, ületades suurimat lubatud sõidukiirust vähemalt 15 km/h võrra ning pani sellega toime LS § 227 lg-s 1 sätestatud väärteo. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et H.S-i poolt toimepandud väärtegu on tõendatud menetlusaluse isiku (tl 2) ja tunnistaja Arvo Selleri (tl 4)

ütluste ning liiklusjärelevalve kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolliga (tl 3). Kaebaja ise ei vaidlusta samuti väärteo toimepanemise fakti (kohtu tl 2, 10; tl 2), vaid ainult mõistetud karistuse suurust. LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 1 kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab Uda H.S-ile mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3-30 trahviühikut ehk sanktsiooni keskmine oleks 16-17 trahviühikut. Uda H.S-i süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et ta ületas kiirust 15 km/h võrra, kuid LS § 227 lg 1 järgi karistatakse kuni 30 trahviühiku suuruse rahatrahviga kuni 20 km/h võrra kiiruse ületamise eest. Seega kiiruse ületamise suurust arvestades, on H.S-i süü keskmisest suurem. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et H.S-i puhul esineb karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes ehk puhtsüdamlik kahetsus (tl 2; kohtu tl 2, 10). Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes Uda H.S-i puhul ei esine. Seega on H.S-i süü kokkuvõttes keskmise suurusega. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes ehk hoidmaks süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest, võib H.S-i karistus jääda hoolimata süü suurusest siiski alla keskmise määra, kuivõrd isikul puuduvad varasemad rikkumised (tl 5). Üldpreventiivsetest kaalutlustest (s.t õiguskorra kaitsmise huvidest) lähtuvalt ei pea kohus vajalikuks isikule mõista rangemat karistust

4-14-1486

võrreldes sellega, mis vastab isiku süüle ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja H.S-ile karistuseks mõistnud rahatrahvi

10 trahviühikut ehk 40 eurot. Ühtlasi määras kohtuväline menetleja, et rahatrahv tuleb tasuda kahes võrdses osas. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud 10 trahviühiku suurune rahatrahv vastab Uda H.S-i süü suurusele, mistõttu jätab kohus rahuldamata H.S-i taotluse karistuse vähendamiseks.

Samuti ei pea kohus vajalikuks anda rahatrahvi tasumiseks pikemat tähtaega võrreldes kohtuvälise menetleja poolt antud kahe kuuga. Karistus saab olla mõjus ainult siis, kui sellel on ka karistuslik iseloom ja mõju isikule. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks anda rahatrahvi tasumiseks pikemat ajaperioodi. Kohus selgitab, et eeltoodud põhjustel peab H.S temale mõistetud 40 (neljakümne) euro suuruse rahatrahvi tasuma seega 2 (kahe) kuu jooksul võrdsetes osades alates käesoleva otsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 20 (kakskümmend) eurot.

Eeltoodud põhjustel jätab kohus täielikult rahuldamata H.S-i kaebuse Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna menetlusteenistuse 14.02.2014. a kiirmenetluse otsuse peale nr 10220132156553 ning jätab Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna menetlusteenistuse 14.02.2014. a kiirmenetluse otsuse nr 10220132156553 muutmata.

Kohus juhindus V™S § 132 p-st 1.

Velmar Brett kohtunik