1-14-1590/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-14-1590

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

26.märtsil 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets tõlk Regina Laiapea juuresolekul prokurör Margit Pärn kaitsja advokaat Karl Saavo osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav A.G, IK XXX, elukoht: XXX, varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistamata, tõkend: ei ole kohaldatud, süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:

Süüdistus

A.G süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 16.oktoobril 2013.a kella 23.21 paiku Tartus Ringtee 75 a juures mootorsõidukit Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX.

Sellega pani A.G toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.G-le karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada A.G-le mõistetavat karistust 16.septembril 2011.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-11-10130 mõistetud karistuse 3 kuud vangistust ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks

9 kuud vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada A.G-le mõistetav 9 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 540 tundi tööd ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 18 kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas;

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks.

KarS § 83 lg 1 ja lg 2 alusel konfiskeerida A.G-lt kuriteo toimepanemise vahend – mootorsõiduk Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX. A.G on nõus sõiduauto konfiskeerimisega. Volkswagen Transoporter registreerimismärgiga XXX on 03. veebruaril 2014. a Tartu Maakohtu määrusega nr 1-14-984 arestitud ning asub hoiul Lõuna Prefektuuris.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

A.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi esitatud ei ole ja asitõendid puuduvad.

Prokurör taotles kokkuleppes ka A.G poolt kuriteo toimepanemisel kasutatud mootorsõiduki Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina, millega süüdistatav ise kokkuleppes nõustus. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Kohtus on tõendamist leidnud A.G poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Ka varasemalt on teda samasuguse kuriteo toimepanemise eest tingimisi vangistusega karistatud ning käesolev kuritegu on toime pandud sellega kaasnenud katseajal. Samuti on temale varasema kohtuotsusega kohaldatud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Sellest hoolimata on A.G mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis aga jätkanud, kasutades kuritegude toimepanemiseks ka sama sõidukit, mis kuulub Maanteeameti liiklusregistri büroo andmeil temale endale. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 12.juuni 2008.a lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-37-

07 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda KarS § 424 kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina.

Eeltoodust tulenevalt, kuna A.G on juba kahel korral kasutanud temale kuuluvat mootorsõiduki Volkswagen Transporter mootorsõiduki juhtimiseks joobeseisundis, siis leiab kohtunik, et tema edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks on põhjendatud temale kuuluv sõiduk kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida.

Menetluskuludena kuulub A.G-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja joobeseisundi tuvastamise tasu. Kohtunik leiab, et arvestades A.G-lt väljamõistetavate menetluskulude suurust ja tema poolt esitatud taotlust on alust arvata, et nende täies ulatuses korraga 1 kuu jooksul tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud määrata väljamõistetavate menetluskulude tasumine süüdistatavale KrMS § 180 lg 3 alusel pikema tähtaja jooksul võimalusega tasuda menetluskulusid osade kaupa.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kuus (6) kuud A.G vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust temale Tartu Maakohtu A.G-le

Tartu kohtumaja 16.septembri 2011.a otsusega kriminaalasjas nr. 1-11-10130 mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o kolme (3) kuu vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks üheksa (9) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada mõistetud üheksa (9) kuu pikkune A.G-le

vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb viissada nelikümmend (540) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kaheksateistkümne (18) kuu jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle A.G pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – Tartu, Peetri 84-5;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territoorium viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tartu Vangla A.G

kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise A.G-lt õigus üheks (1) aastaks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.

Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti A.G

elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina A.G-le kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Transporter registreerimismärgiga XXX, mis on Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.veebruari 2014.a määruse alusel kriminaalasjas nr. 1-14-984 arestitud ning paigutatud hoiule Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena A.G-lt süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha viissada kolmkümmend kaks (532) eurot 50 senti ja joobeseisundi tuvastamise tasu neliteist (14) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud A.G menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011

(SEB Pank) või arveldusarvele EE932200221023778606 (Swedbank) või arveldusarvele

EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või arveldusarvele

EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik