4-14-1434/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

.märtsil 2014 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-14-1434 (2402,14,000026)

Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses

A.A LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles A.A

tunnistati süüdi LS § 227 lg 2 järgi ja karistati rah eurot ning LS atrahviga 40 trahviühikut summas 160

§ 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõigu se äravõtmisega üheks kuuks Menetlusalune isik A.A isikukood XXX, xxx

Juhindudes VTMS § § 1 120,

32 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta A.A us Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse kaeb

vanemliiklusametnik

Heiki Linduse 28.01.2014 otsuse peale

väärteoasjas 2402,14,000026 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Lisakaristuse - j

- algus alates ko

uhtimisõiguse äravõtmise htuotsuse jõustumise tähtajast.

Liiklusseaduse § kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul

127 alusel on A.A alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Muus osas jätta otsus muutmata.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja VTMS § 135 lg 5 kohaselt A.A-le väljastusteatega või elektrooniliselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse 30-

koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30 päevase tähtaja viimane päev langeb - puhke- -

või pühapäevale, loetakse 30 päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETL

USE KÄIK

07.01.2014 koostas Ida prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse

liikluspolitseinik Exxx Bxxx suhtes väärteoprotokolli AB 1351083 (lk 7) A.A selle fakti kohta, xxx +/-5 km/h, suurim lubatu asulasisesel teel sõidukiirusega 77 d sõidukiirus

antud teelõigul 50 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h.

Nimetatud teoga rikkus A.A LS § 15 lg 1 p 2. A.A tegu on kvalif

llkirja vastu itseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud a 07.01.2014 (lk 7 ).

Ida prefektuuri se vanemliiklusametnik Heiki Lindus korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalitu tegi 28.01.2014 ots asjas 2402,14,000026 milles leidis, et isiku rikkumine on use väärteo tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega ja kiirusemõõte seadme kasutamise protokolliga.

Otsuse kohaselt menetlusalune isik juhtis mo l ja otorsõidukit väärteoprotokollis märgitud aja kohas asu +/-5 km/h, l

lasisesel teel sõidukiirusega 77 km/h ubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h, es lubatud kiirust 22 km/h. Menetlusal

ületades seejuur une isik rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 22

7 lg 2 alusel.

Karistust kergendava . Karistust raskendavad asjaolud ks asjaoluks on süü tunnistamine puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati A.A LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga summas 160 eurot ja lisakaristusena juht

40 trahviühikut imisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

19.02.2014 saabus Viru Maakohtule A.A kaebus tema suhtes 28.01.2014 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2402,14,000026.

KAEBUS

19.02.2014 esitatud kaebuses palub men stada Ida etlusalune isik Viru Maakohtul tühi

Prefektuuri 28.01.2014 stus. Arvestades seda, et otsusega mõistetud lisakari kohtuväline

menetleja ei lahendanud tema mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otstarbekuse küsimust, arvestades raskendavate asjaolude puudumist, samuti süüd kergendava asjaoluna süü ülestunnistamist, positiivset iseloomustust töökohast, ülalpidamisel olevate abikaasa ja laste olemasolu, samuti seda, et tema töö autojuhina on tema perekonna põhiliseks sissetulekuallikaks,

seetõttu KarS § 61 alusel palub mitte kohaldada täiendavalt lisakaristust, m

ida liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks.

Kaebuses on märgitud, et iseloomustus, töökoha taotlus, abielutunnis kaebusele lisatakse tus

ja laste sünnitunnistused, kuid nimetatud lisadest on kohtule laekunud xxx. Kaebusele on lisatud xxx liikme Oxxx Sxxx taotlus mitte jätta ilma menetlusalust isikut juhilubadest, kuna neid on tal vaja tööülesannete täitmiseks olles määr atud objekti juhiks (lk 4). Menetlusalune isik avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2402,14,000026.

xxx juhtis menetlusalune isik xxx5 km/h, lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 määrati karistuseks Liiklusseadus § 227 lg. 2 alusel rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses s.o. 160 EUR ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistus nii põhikaristuse, kui ka lisakaristuse osas. Väärteootsuse koostamisel arvestati kõikide asjaoludega:

1. Lubatud sõidukiirust ületades seatakse ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervis. 2.

Menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust põhjendamatult.

3. Menetlusalune isik tunnistas süüd, kuid ta ei väljendanud kahetsust toimepandu osas.

4. Väärteootsuse koostamise ajal oli isikul 10 kehtivat väärteokaristust s.h. oli teda karistatud 4 korral ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Varasemate õigusrikkumiste toimepanemise eest määratud rahatrahvid on osaliselt tasumata ning ei ole mõjutanud teda seadusekuulekamale käitumisele.

5. poolt Karistuse määramisel oli arvestatud kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku süü tunnistamist. Raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud.

Maakohtu poolt seisukoha nõudele lisatud menetlusaluse isiku kaebusest nähtub, et tegemist on võõrkeelse kaebusega, tõlge puudub. Keeleseaduse § 10 lg 1 alusel toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine eesti keeles. Keeleseaduse § 12 lg 1 kohaselt, kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Kuna

Maakohus ei ole menetlusalusele isikule tõlke esitamist kohustuseks pannud, siis esitab kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha kohtueelses menetluses kogutud väärteomaterjalide ja maakohtule esitatud võõrkeelse kaebusele ja sellele lisatud eestikeelsete dokumentide põhjal.

Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusalusele isikule määratud karistus

põhikaristuse ja lisakaristuse osas on igati põhjendatud. Väärteotoimikust lähtuvalt liikus menetlusalune isik mootorsõidukiga asulas kiirusega 77+/-5 km/h, mingit otsest vajadust või põhjust selliseks tegevuseks tuvastatud ei olnud.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et lubatud sõidukiirust ületati märjal teekattel, sõidukis viibis väike laps. Selliste täiendavate raskendava asjaolu juures lubatud sõidukiirust ületades seatakse ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervis. Menetlusalune isik on kohtueelses menetluses süüd tunnistanud, kuid ta pole väljendanud kahetsust toimepandu osas.

Väärteotoimikus olevast karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on kehtivaid väärtegusid 10 s.h. on teda neljal korral karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Menetlusalusele isikule karistusena määratud rahatrahvid on osaliselt tasumata ning need ei avalda isiku käitumisele mõju, menetlusalune isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist s.t. pelgalt rahatrahvi määramisega ei ole võimalik menetlusaluse isiku käitumist mõjutada.

Eeltoodust tulenevalt oli määratav rahatrahv maksimaalsest lubatavast alla keskmise määra. Samas on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et antud juhtumi puhul tuli kohaldada ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ja seda minimaalses ulatuses andmaks menetlusalusele isikule selget signaali, et õigusrikkumisi toime pannes ja käitumist liikluses paremuse suunas mitte muutes, on ka karistused karmimad.

Menetlusaluse isiku poolt on toimikusse lisatud ka xxx juhatuse liikme Oxxx xxxa poolt So taotlus mitte jätta ilma menetlusalust isikut juhilubadest, kuna neid on tal vaja tööülesannete täitmiseks olles määratud objekti juhiks. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et sellised väited on puhtsõnalised, kuna need ei ole kinnitatud ühegi tõendiga. Lisatud ei ole menetlusaluse isiku töölepingut, millest nähtuksid tema otsesed tööülesanded ning puudub ka dokument, et xxx tegeleb teede ehitusega xxx ning objektijuhiks on just määratud menetlusalune isik.

Samas on Riigikohus on enda lahendis 3-1-1-26-10 p7 väljendanud seisukoha seoses juhtimisõiguse vajadusega töökohal “ Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt -

võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Süüdistus puudutab LS § 15 lg 1 p 2 n kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. rikkumist mis o

Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 9) millest nähtub, et xxx regi

streerimismärk161 ARL liikumiskiiruse mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker II MDR nr AS006506, seadmele tehtud test xxx Mõõtmist teostati . sõidurajal km/h. Mootorsõiduk liikuvast patrullautost 1 , mille kiirus oli 64 liikus 1. , patrullautole. sõidurajal, üksinda pärisuunalisel teel lähenes Märkustes on kirjas, et sõidukis viibis väike laps. oppleri signaal ühtlane Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem D .

km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud ki määramatus + irus 50 km/h, laiend /- 5 km/h, seega ületamine on mitte vähem kui 22 km/h võrra. Fikseeritud näitu näidati juhile. Mõõtm ise ajal

kasutati video/helitehnikat. Menetlusalust isikut tutvustati näiduga ja protokolliga.

Tunnistajaks on kaasatud Axxx Exx. Eeltoodu on tõendatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (lk 9 ). Menetlusaluse isiku ülekuulamisprot nähtub, et ta sõitis oma sõiduautoga okollist (lk 10)

xxx

xxx üle viadukti. Kiirustas, sõitis kuni 70 km/h, aga tuli välja, et kiirus oli juba 77 km/h. Tunnistab süüd, palub karmilt mitte karistada, kuna lubadeta on väga halb.

Kohus tuvastas, et A.A poolt juhitud Ida-Viru maakonnas mootorsõiduk liikus Jõhvi linnas Rakvere tn viaduktil kiirusega 77+/-5 km/h. LS p 2 kohaselt on suurim lubatud kiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. § 15 lg 1

Seega piiranguks on 50 km/h. A.A maksimaalse sõidukiiruse sõiduki kiiruseks ant +/-5 t 22 rra. ud teelõigul oli mõõdetud 77 km/h, seega ületamine vähemal km/h võ

LS § 22 sätestab, et ootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise

7 lg 2 m

eest 21-40 kilomeetrit tunnis – ka

ristatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

LS § 227 lg 5 aselt, võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest p 1 koh

kohaldada lisakaristusena j kuni kolme kuuni. uhtimisõiguse äravõtmist

Seega pani menetlus

alune isik toime LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suure -40 kilomeetrit tunnis, mille eest on ma sõidukiiruse ületamise eest üle 21 e

rahatrahv tte nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni.

A.A

tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub.

Vaidluse esemeks on lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et ületades kiirus sõites kiirusega vähemalt 72 km/h teelõigul, kus on t, nimelt

maksimaalselt lubatav kiirus 50 km/h, rikkus menetlusalune isik LS- st nimelt § 15 lg 1 p 2

tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esinemist ja vähemalt möönis seda. Kohus ei tuvas

tanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

KARISTUS

28.01.2014 A.A tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega tunnistati süüdi LS §

227 lg 2 alusel

järgi ja karistati KarS § 56 lg 1 LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahvi

ühikut summas 160 eurot ning LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.

Kaebuse esitaja taotleb kuuks. otsuse tühistamist juhtimisõiguse äravõtmise osas üheks

Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust.

LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõiduk iiruse

ületamise eest üle 21 trahviühikut – -40 km/h rahatrahviga kuni 100 (see on 400 eurot 1 trahviühik on 4 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni KarS § 47 lg 1

. sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli euro t. Vaidlustatud otsusega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tahtliku toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga alla sankt

siooni keskmist määra, st 40 trahviühiku ulatuses. Otsusest nähtuvalt on menetleja sellise karistuse määramisel arvestanud, et esineb ka karistust kergendav asjaolu (menetlusaluse isiku süü tunnistamine) ja puuduvad karistust raskendavad asjaolud.

Karistusregistri väljavõttest 19) nähtuvalt on A.A (tl 13- varem liiklusalaste

väärtegude l korral, sealjuures väärib eraldi märkimist, et toimepanemise eest karistatud 7-

korduvalt (4 korral) on teda karistatud analoogsete liiklusalaste väärtegude, s.o suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest e väärt rahatrahvidega. Viiman eootsus on Viru Maakohtu

poolt tehtud 25.03.2013 LS § 227 lg 3 järgi ja karistuseks määrati 7 päeva aresti.

Rahatrahvid on osaliselt tasutud. Karistused on kehtivad.

Arvestades, et menetlusalune isik on varasemalt korduvalt toime pannud liiklusalaseid väärtegu ; et varasemate väärtegude eest määratud karistused ei ole suutnud mõjutada teda sid

seadusekuulekalt käituma; et menetlusalune isik jätkab uute liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist; et käesoleval juhul pani menetlusalune isik toime väärteo, mis kujutab ohtu nii menetlusaluse isiku enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele, on põhikaristuse määramine alla sanktsiooni keskmist määra igati õigustatud. Põhikaristuse määramisel ei ole menetleja rikkunud karistuse kohaldamise aluseid KarS § 56 lg 1 järgi ega ka diskretsiooni põhimõtteid. Põhikaristus on määratud kooskõlas seaduse nõuetega ja kohtu hinnangul väärteo asjaolusid arvestades õige ja õiglane. Põhikaristust ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Põhikaristusele aristusega, st LS § lisaks on menetleja karistanud menetlusalust isikut ka lisak

227 lg 5 p 1 . alusel võtnud temalt ära juhtimisõiguse tähtajaga 1 kuu

KarS § 56 lg 1 mõtte kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Nimetatud põhimõtted kohalduvad nii põhi kui lisakaristuse määramisele. Asjas esineb - karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine. Arvestades seda, et LS § 227 lg sanktsioon näeb ette võimaluse kohaldada põhikaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni ning LS § 227 lg 5 p 1 näeb ette võimalust kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Kuivõrd on varasemalt korduvalt pannud toime analoogseid väärtegusid, mis A.A

iseloomustab tema pikemaajalist liiklusalast käitumist ja hoiakuid, on kohtu hinnangul õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt, s.o üldpreventiivsetel kaalutlustel on igati põhjendatud lisaks põhikaristusele kohaldada tema suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist selle minimaalmääras, s.o üheks kuuks.

Menetlusaluse isiku väited majanduslike ja perekondlike tagajärgede kohta, mis kaasnevad juhtimisõiguse äravõtmisega, võivad ollagi õiged, kuid need pole asjaolud, mis välistaks lisakaristuse määramise või annaks alust otsuse tühistamiseks lisakaristust puudutavas osas.

Nimetatud asjaolud olid menetlusalusele isikule teada ka ajal, mil ta otsustas toime panna õiguserikkumise. Samuti oli menetlusalusele isikule teada, et õiguserikkumisele võib järgneda karistus, sealhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmine. Kõigist neist asjaoludest teadlikuna oli menetlusalusel isikul võimalus jätta õiguserikkumine toime panemata. Seda aga menetlusalune isik ei teinud. Vastupidi, v le asus aatamata võimalikele tagajärgede

menetlusalune isik väär ega võttis ta ise endale täieliku vastutuse tegu toime panema. Sell võimalike majanduslike ja perekondlike tagajärgede eest. Kohtupraktikas on võetud seisukoht, et isegi töökoha kaotus ei ole see põhjus, millel tuleks jätta lisakaristus kohaldamata.

10 p 7.3 väljendanud Riigikohus on enda lahendis 3-1-1-26- seisukoha seoses juhtimisõiguse vajadusega töökohal “ Kriminaalkolleegium märgib sedagi, - et kuigi üldiselt võib nõustuda maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.

Kohus asub seisukohale, et väärteoasja materjalidest, ka kaebusele lisatud A.A puudutavatest dokumentidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Kaebuses toodud väited seoses töökohustusega ei ole kohtu arvates erandlikuks asjaoluks, mis võiks välistada kas teo õigusvastasuse või siis lisakaristuse kohaldamise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku enese puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Kohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes oli süüteo asjaolusid arvestades täiesti põhjendatud.

Kohus leiab, et A.A-le iklusseaduse rikkumistest on antud võimalusi teha li

tulenevalt õiged ja vajalikud järeldused oma edasise elu korraldamiseks. Paraku ei ole varasem karistus mingit arvestatavalt positiivset eripreventiivset toim misele ad ed et tema käitu avaldanud. Arvestades A.A poolt analoogse rikkumiste varasemat toimepanemist, on te

igati põhjendatud talle karistuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine selle sanktsiooni alammääras üheks , mis on lühiajaline ega too kaasa menetlusalusele ehk kuuks isikule põhjendamatuid kannatusi misõiguse äravõtmisel . Kohtu arvates antakse esmasel juhti

A.A-le sellega küllaldane signaal tema poolt toime pandud liiklusalase rikkumise olemusest, süü suurusest ja rikkumise ohtlikkusest kaasliiklejatele.

KOHTU MEETMED

A.A kaebus tuleb

jätta rahuldamata ja A.A suhtes kohtuvälise

menetleja Ida P

vanemliiklusametnik refektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse Heiki Linduse poolt 28.01.2014 tehtud o muutmata. tsus väärteoasjas 2402,14,000026

Kohtunik Inna Kirsipuu