2-13-53191/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2014. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-53191 Tsiviilasi XXXOÜ hagi XXXvastu 1 692,39 euro tagastamise nõudes Tsiviilasja hind

1 692,39 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX Hageja lepinguline esindaja: Signe X, e-post XXX Kostja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX

Menetlustoiming Menetluskulude kindlaksmääramine RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

2. Määrata kindlaks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas

305 eurot (riigilõiv ja õigusabikulu).

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja 12% resolutsiooni punktis 2 kindlaks määratud summast, st 36,60 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada. MENETLUSE KÄIK

1. XXXOÜ (edaspidi „hageja) esitas 10. novembril 2013 hagi XXX(edaspidi „kostja“) vastu

1 692,39 euro tagastamise nõudes. Kohus rahuldas hagi osaliselt 30. detsembri 2013 otsusega, mis jõustus 6. veebruaril 2014. Kohus jättis menetluskuludest 88 % hageja ja 12 % kostja kanda.

2. Hageja esitas 1. märtsil 2014 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks koos vastavate tõenditega. Vastavalt menetluskulude nimekirjale on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 305 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 130 eurot

2 h eest hinnaga 65 eurot tunnis. Hageja esile toodud õigusabikulud on järgmised: - riigilõiv 175 eurot; - hagiavalduse ja tõendite analüüs 65 eurot (1 h); - vastuse koostamine hagiavaldusele 65 eurot (1 h).

2-13-53191

2 (3)

3. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Hageja selgitab, et menetluskuludele ei lisandu käibemaks, kuna Athena Õigusbüroo ei ole käibemaksukohuslane.

4. Kohus edastas hageja taotluse kostjale 11. märtsil 2014 ja nõudis seisukoha esitamist hiljemalt 21. märtsiks 2014. Kohus selgitas kostjale avaldusele vastuväidete esitamata jätmise tagajärgi ja et vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast. Kostja edastas kohtule 24. märtsil 2014 e-kirja, milles teatas, et sai kohtu kirja kätte 11. märtsil 2014, kuid unustas edastada kohtule kinnituse kättesaamise kohta. Kostja teatas ja kinnitas, et tal ei ole vastuväiteid hageja taotlusele. KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohtul tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks võtta need sätted, mis kehtisid hagi esitamise ajal (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13 p 13). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus vastab TsMS § 174 lg 1 ja 3 sätestatud nõuetele.

6. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama paragrahvi neljanda lõike alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

7. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamisel tuleb lähtuda hagi esitamise ajal kehtinud määrusega sätestatud lepingulise esindaja kulude piirmääradest (vt nt Riigikohtu 18. detsembri 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12 p 11). Vabariigi Valitsuse poolt 4. septembril 2008 vastu võetud määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (edaspidi „määrus“) § 1 lg 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna puhul kuni 3 200 eurot (hagihind 1 692,39 eurot) maksimaalselt sissenõutav kulu 1 600 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud, mille hüvitamist hageja nõuab, vastavad kehtestatud piirmääradele.

8. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu

18. mai 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19; 2. detsembri 2010. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10). Menetluskuludehüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind (Riigikohtu 12. juuni

2-13-53191

3 (3) 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13 teine lõik). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 27. veebruar 2012. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11, p 14 neljas lõik). TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel tuleb seetõttu arvestada mh TsMS § 231 lg-tega 2 ja 4, mis reguleerivad asjaolude omaksvõttu. TsMS § 175 lg 1 esimene lause võimaldab jätta menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimata vaid siis, kui avaldus on omaks võetud. Vastuväidete esitamata jätmisel loetakse avalduse väited omaksvõetuks ja kohus võib piirduda üksnes selle kontrollimisega, et esindaja kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäärast (Riigikohtu 14. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107- 13, p 15 viies lõik ja p 16). Kuna kostja ei esitanud avalusele vastuväiteid, siis piirdub kohus selle kontrollimisega, et taotletud esindajakulud jäävad piirmäärast väiksemaks.

9. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on hageja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui hageja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu

3. juuni 2013. aasta kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja selgitab, et menetluskuludele ei lisandu käibemaks, kuna Athena Õigusbüroo ei ole käibemaksukohuslane. Seega mõistab kohus kulud kostjalt välja ilma käibemaksuta.

10. Hageja avalduse osas määrab kohus vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 305 eurot (lepingulise esindaja tasu 130 eurot (65 eurot×2 tundi) ja riigilõiv

175 eurot). Kuivõrd kohus jättis otsusega 12% hageja menetluskuludest kostja kanda, siis mõistab kohus sellest summast kostjalt hageja kasuks välja 36,60 eurot (=305 × 12%).

11. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1).

12. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale esitada määruskaebuse kui kaebuse ese ületab 200 eurot. Kuna rahuldatud osa on väiksem kui

200 eurot, siis ei ole käesolev määrus vaidlustatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing kohtunik