1-13-9448/20 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-13-9448

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.märtsil Jõhvi 2014 kohtumajas Kohtuasja number 1-13-9448 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu

, tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid

G.P tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 26.03.2014 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu G.P, isikukood: XXX, xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta G.P elektroonilise järelevalvega enne tähtaega vangistusest tingimisi

vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava tingimisi G.P enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Viru Maakohtu 19.11.2013 kohtuotsusega

tunnistati G.P süüdi KarS § 188 lg 1 järgi ning karistati 6 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 10.10.2012 otsusega mõistetud ja 14.08.2013 määrusega täitmisele pööratud karistuse, s.o 4 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

Viimati on G.P süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.03.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja karistatud 8 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 19.11.2013 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistus 10 kuud ning mõisteti G.P-le liitkaristuseks, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistuse algus 23.09.2013.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.

Karistuse algus 23.09.2013 ja lõpp 23.07.2014.

2(4)

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise elektroonilise järelevalvega võimaluse avanemine

13.03.2014.

Kinnipidami kohta ko kinnipeetava sasutusest G.P ostatud iseloomustusest nähtub, et l

distsiplinaarkaristused puuduvad. xxx ning alates 08.11.2013 Alates 22.11.2013 töötab isik

toimuvad motiveerivad vestlused, mille tulemusena tekkis isikul motivatsioon osaleda sotsiaal xxx ning on motiveeritud loobuma narkootikumidest. Kinnipeetav soovib programmis „ g“ elama asuda oma ema xxx xxx on varasemalt teostanud xxx Ž . Enne vangistust oli töötukassas töötuna arvel alates 08.11.2012. Mingit sissetulekut ei oma, on oma ema ülalpeetav. Majandusliku toimetulekut on mõjutanud alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine. Alkoholi tarvitas 15-16 eluaastast. Hetkel ei tarvita alkoholi üldse. Narkootilistest ainetest suitsetanud kanepit tarvitanud amfetamiini (süstin . Viimati süstis amfetamiini enne vanglasse ud). 2009 aastal viibis xxx sattumist kord või kaks korda nädalas. Isikul on vanglas diagnoositud sõltuvus. Isik on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Käesolevat vangistust kannab katseaja tingimuste rikkumise ja uue kuriteo sooritamise eest katseajal. Vangla toetab G.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanemisel elama asuda oma ema Ž . Käesoleval ajal elab korteris Ž na üksi. Ž xxxG.P korterisse aadressil xxx xxx xx Pr xx xxx Pr a

töötab ning on nõus poega vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval on põhiharidus. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole Pjotr prokošinil kindlat töökohta ja eriala, töökogemused vähesed. Kinnipeetav on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Käesolevat karistust kannab katseaja tingimuste rikkumiste ja uue kuriteo sooritamise eest katseajal.

G.P kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist taotleb .

Prokurör toetab G.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema kirjalikult taasühiskonnastamise huvides ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 ja 9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve tähtajaks määrata 4 kuud. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning elektroonilise järelevalve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks G.P jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul. Prokuratuur leiab, et antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, a kuulanud

arvesta är süüdimõistetu ja des prokuröri

kirjaliku seisukohta, leiab,

et G.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalvega ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

3(4) G.P on kolm korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda.

Esimesel kahel korral on kinnipeetavat karistatud varavastaste kuritegude (vargused)

toimepanemise eest. Viimasel korral on teda karistatud katseajal toimepandud kanepi ebaseadusliku kasvatamise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, kuid viimasel katseajal rikkus kontrollnõudeid, ei ilmunud registreerimisele, ei elanud kindlaksmääratud kohas, ega taotlenud luba elukoha vahetuseks ning pani toime uue kuriteo, karistus pöörati täitmisele. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-6) korral karistatud on näha, et G.P on 3 väärteokorras, nendest 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus G.P puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Kohtu arvates ei ole kinnipeetava puhul kriminaalkoohdus enam see meede, mis võimaldab maandada uue kuriteo toimepanemise riske

Vangla koostatud iseloomustu al distsiplinaarkaristused puuduvad. sest on näha, et kinnipeetav

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav alates 08.11.2013 toimuvates töötab majandustöödel ning

motiveeritavates vestlustes, mille tulemusena tekkis isikul motivatsioon osaleda sotsiaalprogrammis „ “ning motivat xxx sioon loobuda narkootikumidest.

Isikul on ID kaart kehtivusega 15.12.2014. isikut tõendav dokument

Vabanedes soovib G.P oma ema Ž elama asuda xxx G.P korterisse aadressil xxx.

Vabanedes ei ole isikul kindlat töökohta etulekuallikat. Samas vähene haridus ega siss

(põhiharidus) ja töökogemus, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust ei töötanud, tarvitas mõnuaineid, oli tegevuseta.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud

. Arvestades G.P poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod ja lisaks kanepi ebaseaduslik kasvatamine), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal

eiras kõiki kontrollnõudeid, lisaks pani toime uue kuriteo, karistus pöörati täitmisele, tema käitumist vabaduses (katseajal väärteo toimepanemine väheväärtusliku asja -

vargus), ei ole kohtu hinnangul ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine)

kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba

kriminaalhooldusele allutatud, katseaja jooksul rikkus

ei ilmunud kontrollnõudeid, registreerimistele, koha vahetuseks ning ei elanud kindlaksmääratud kohas, ega taotlenud luba elu lisaks Seega kriminaalhooldus ei osuta G.P-le pani toime uue kuriteo, karistus pöörati täitmisele. piisavalt mõju.

Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli all ei tulnud kontrollnõuete viibinud ja seejuures katseajal täitmisega toime ja jät , nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all kas kuritegude toimepanemist uut seadusekuulekat elu.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega Ka varem oli süüdimõistetul . kindel elukoht ema juures samal aadressil ja ema toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kohtu arvates ka elektrooniline järelevalve ei ole käesoleval ajal kinnipeetava puhul faktoriks, mis aitaks olulisemal määral välistada isiku poolt uute kuritegude toimepanemist. Elektrooniline järelevalve annab võimaluse jälgida isiku liikumist, kuid ei välista iseenesest uute eriti

4(4) varavastaste kuritegude toimepanemist. Erinevalt prokurörilt ei ole kohus nii optimistlik ega leia, et vabaduses oleks kinnipeetava puhul karistuse eesmärkide saavutamine reaalsem kui vangistuses. Sest isiku eelnev käitumine annab tunnistust just vastupidisest.

Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi us s stetu G.P

kohtuotsusega mõistetud vangistuse temale Viru Maakohtu 19.11.2013 kandmisest elektroonilise järelevalvega enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu