4-13-8689/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-13-8689

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. märtsil 2014. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja number

4-13-8689

Kohtukoosseis

Kohtunik Velmar Brett

Kohtuistungi sekretär

Martina Kommel

Kaebuse sisu

Z.E kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

menetlusteenistuse 03.12.2013. a otsusele väärteoasjas

nr 2302,13,011870

Kaebuse esitaja (menetlusalune

isik)

Z.E

(isikukood: XXX)

Aadress: XXX

E-post: XXX

Töökoht: XXX OÜ

Karistatus: kriminaalja väärteokorras karistamata

Kohtuväline menetleja

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse menetlusteenistus (registrikood: 70008747)

Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn 11316

E-post: pohja.lmt@politsei.ee, Tel: 612 5605

Ametnik: Margus Pihl

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Rahuldada osaliselt Z.E kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 03.12.2013. a otsuse peale väärteoasjas nr 2302,13,011870.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 03.12.2013. a otsus väärteoasjas nr 2302,12,013264 osaliselt väärtegude kogumi kohaldamise, karistuse mõistmise ning karistuse kandmise osas.

3. Tunnistada Z.E (i.k. XXX) LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises süüdi ja mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 25 (kakskümmend viis) trahviühikut, s.o 100 (ükssada) eurot.

4. KarS § 66 lg 2 alusel määrata Z.E-le mõistetud 100 euro suuruse 4-13-8689 rahatrahvi tasumine ositi 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 50 (viiskümmend) eurot.

5. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas konto nr EE891010220034796011, Swedbank’is konto nr EE932200221023778606, Danske Z.E AS Eesti filiaalis konto nr EE403300333416110002 või №rdea Z.E Finland PLC Eesti filiaalis konto nr EE701700017001577198.

Maksekorraldusele

märkida

viitenumber

10220135293581.

6. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsioonkorras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1.

KAEVATAV OTSUS

03.12.2013. a koostas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihl otsuse väärteoasjas nr 2302,13,011870 Z.E suhtes. Otsusega karistati Z.E LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 100 trahviühiku, s.o 400 euro suuruse rahatrahviga ning LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest 75 trahviühiku, s.o 300 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi selle eest, et ta 12.10.2013. a kella 23:30 ajal Mustamäe tee 124 juures Tallinnas Harjumaal juhtis mootorsõidukit, tagurdamisel ei hoidnud ohutut külgvahet ja sõitis otsa pargitud sõidukile põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le SEB Liising ja XXX ning lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt sellest politseile nõuetekohaselt teatamata. 2.

KAEBUS

18.12.2013. a esitas menetlusalune isik Z.E Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr 2302,13,011870 tühistamist ning uue otsuse vastuvõtmist, millega määrataks väiksem karistus. Lisaks taotles kaebaja rahatrahvi ositi tasumise võimaldamist 6 kuu jooksul. Taotlust põhjendas menetlusalune isik järgmiselt. Varaline kahju hüvitati kannatanule enne väärteoasjas otsuse tegemist, mistõttu kannatanu ei esitanud menetluse isiku vastu pretensioone tekitatud varalise kahju suhtes. Seda tõendab kannatanu 06.11.2013. a avaldus. Sealjuures otsus tehti aga 03.12.2013. a. Nimetatud kannatanu avalduse edastas menetlusalune isik politseile e-posti teel 07.11.2013. a, et see lisataks väärteoasja materjalide juurde. Menetlusalune isik sai ka kinnituse, et politsei on saadetud kirja koos kannatanu avaldusega kätte saanud. Teadmata põhjustel, kas hoolimatusest või tehnilistel põhjustel, ei olnud nimetatud avaldust lisatud väärteoasja materjalide juurde. Sellest asjaolust sai kaebuse esitaja teada otsuse kättesaamise päeval (04.12.2013. a) väärteomenetleja käest. Seega oli otsus väärteoasjas tehtud vaatamata sellele, 4-13-8689 et kannatada saanud poolel puuduvad varalised pretensioonid. Kolmas osapool, kindlustusfirma AAS Gjensidige Baltic Eesti filiaal, kus oli kohustuslikus korras kindlustatud liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhi mootorsõiduk, samuti ei esitanud mingeid varalisi pretensioone.

Liiklusõnnetusest

teatamata

jätmine

ei

olnud

tahtlik.

Ebasoodsad

ilmatingimused, pime aeg, sündmuskohal toimunud remonditööd, mis kitsendasid manööverdamisruumi, mittetöötavad parkimisandurid ning tugeva löögi puudumine kannatanu sõidukiga kokkupuute hetkel näitavad, et liiklusõnnetuse põhjustaja ei teadvustanud, et põhjustas kahju teisele mootorsõidukile, seega tahtmatult ei teatanud sellest nõuetekohaselt politseile. Menetlusalune isik sai liiklusõnnetusest teada oma kindlustusfirma esindajate kaudu enne politseilt kutse saamist ning kompenseeris kanntanud poolele tekitatud kahju. Kaebuse esitajal ei ole kehtivaid karistusi, trahve ega hoiatusi. Antud olukorda sattus isik esimest korda elus. Juhtimisstaaži on üle 15 aasta. Kaebuse esitaja tunnistab oma süüd täielikult, hüvitas ka täielikult tema poolt ettevaatamatusest tekitatud varalise kahju ning kahetseb siiralt, mistõttu kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on ülemäära range. 11.03.2014. a toimunud kohtuistungil muutis Z.E mõnevõrra oma taotlust, esitades kohtule alternatiivse taotluse. Z.E taotles kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr 2302,13,011870 tühistamist või alternatiivselt mõistetud rahatrahvi vähendamist ning selle ositi tasumise võimaldamist. 3.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja ja kaebaja istungil esitatud seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et menetlusaluse isiku kaebus tuleb osaliselt rahuldada. 2.1. Varalise kahju tekitamine (LS § 223 lg 1) LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt (tl 25) heidetakse Z.E-le ette teisele isikule varalise kahju tekitamist mitte tervisekahjustuse tekitamist, on Z.E täitnud LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu, kui leiab tuvastamist, et ta tekitas teisele isikule varalist kahju.

Kohus on seisukohal, et Z.E tekitas 12.10.2013. a kell 23:30 ajal Tallinnas Mustamäe tee 124 maja juures teisele isikule varalise kahju. 13.10.2013. a sündmuskoha vaatlusprotokollist (tl 1) nähtub, et sündmuses osales pargitud sõiduk Volkswagen Passat reg. nr-ga XXX, mille omanik on XXX, kelle sõidukile on tekitatud järgnevad kahjustused: vasaku tagatiiva kriimustused, vasak tagatuli on katki ning tagumise põrkeraua vasakpoolsel iluliistul on kriimustus. Kahjustusi illustreerivad sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotod nr 7-11 (tl 12-15).

Vaatlusprotokolli kohaselt on kahjustusi ühtlasi tekitatud ka Z.E kasutuses olnud ja AS-le SEB Liising kuuluvale sõidukile Jeep Grand Cherokee reg. nrga XXX. Sõidukil on vasak tagatiib ning tagastange vasak külg kriimustatud. Nimetatud kahjustusi kinnitab ka 04.11.2013. a sõiduki Jeep Gran Cherokee osas teostatud liiklusvahendi vaatlusprotokoll (tl 16) ning sellele lisatud fotod nr 2 ja 5-8 (tl 17, 19-20). Kuivõrd Z.E kasutuses oleva sõiduki omanikuks on AS SEB Liising, on kahju tekitatud ka AS-le SEB Liising. Seega on tõendatud asjaolu, et kahju on tekitatud nii XXXle kui AS-le SEB Liising.

Tunnistaja XXX ütlustega (tl 4) on tõendatud, et 12.10.2013. a kella 23:30 ajal sõitis sõiduauto reg. nr-ga XXX parkimisel kaks korda vastu seisvat sõiduautot reg. nr-ga XXX. Seda, et sõiduauto Volkswagen Passat reg. nr-ga XXX kuulub XXXle, tõendavad XXX enda ütlused (tl 7). XXX sõnade kohaselt parkis ta auto Mustamäe tee 124 maja ette 11.10.2013. a, 13.10.2013. a avastas ta auto kojamehe vahelt kutse ilmuda tunnistajana politseisse ning seda, et autole oli otsa sõidetud, märkas ta alles 14.10.2013. a. XXX ütlused kinnitavad ka 4-13-8689 sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt tema sõidukil esinenud vigastusi, sest tema sõnul oli katki samuti tagumine tuli ja stange.

Menetlusalune isik Z.E tunnistab, et tema XXX sõidukile parkimise käigus otsa sõitis ja liikluskahju põhjustas, kuid ta ei saanud sündmuse toimumise ajal sellest aru, et ta oli varalise kahju põhjustanud. Eeltoodud tõenditele tuginedes on kohus seisukohal, et Z.E tekitas teistele isikutele (AS-le SEB Liising ja XXXle) varalise kahju 12.10.2013. a kella 23:30 ajal Tallinnas Mustamäe tee 124 maja ees, mistõttu on Z.E oma tegevusega täitnud LS § 223 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu. Siinkohal märgib kohus, et asjaolu, et Z.E on käesolevaks hetkeks tekitatud kahju hüvitanud, ei välista väärteo objektiivse koosseisu esinemist, sest kahju ikkagi tekitati.

Nimetatud asjaolu võib olla vaid karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes (kahju vabatahtlik hüvitamine). Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et Z.E pani LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Z.E on kohtus andnud ütlusi, et etteheidetav sündmus toimus ebasoodsate ilmastikutingimuste, pimeda aja ja kohapeal teostatud remonditööde tõttu, mis omakorda kitsendasid manööverdamisruumi.

Ühtlasi teadis Z.E , et tema sõidukil ei töötanud parkimisandurid. Enda sõnade kohaselt ei tundnud Z.E, et ta oleks kannatanu sõidukiga kokku põrganud. Kohus on seisukohal, et Z.E oleks kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral pidanud ette nägema, et ta võib põhjustada parkivale autole varalist kahju. Olukorras, kus ilmastikutingimused ei ole kõige paremad, on pime aeg ning kui isik soovib parkida oma suurt autot kohas, kus on remonditööde tõttu niigi vähe ruumi ja parkimisandurid ka ei tööta, oleks Z.E pidanud pärast parkimistoimingute lõpetamist minema ja üle kontrollima nii enda auto kui ka auto, mille kõrvale ta parkis.

Kohus on seisukohal, et eelnimetatud halbade tegurite olemasolu paneb isikule suurema hoolsuskohustuse võrreldes tavapärastes oludes parkimisega ning sellest tulenevalt oli isikul kohustus kontrollida, et ta tõepoolest oma tegevusega kellelegi varalist kahju ei tekitatud. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Z.E pidanud aru saama, et ta põhjustas varalise kahju. Seetõttu on Z.E LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo subjektiivse koosseisu täitnud hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes.

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Z.E teos ei esine, mistõttu on Z.E pannud toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2.2. Liiklusõnnetusest mitteteatamine (§ 236 lg 1) LS § 236 lg 1 kohaselt on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik. Nimetatud väärteo objektiivse koosseisu täitmiseks on seega vaja tuvastada, et Z.E ei teatanud politseile liiklusõnnetusest, milles ta osales, kuigi tal oli kohustus liiklusõnnetusest teatada.

LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Eelnevalt on tõendatud, et Z.E pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ehk põhjustas varalise kahju. Seega toimus 12.10.2013. a kell 23:30 ajal liiklusõnnetus LS § 2 p

32 mõttes, milles Z.E ise osales, kuivõrd ta põhjustas nimetatud liiklusõnnetuse. Menetlusaluse isiku, tunnistaja XXX(tl 4) ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 1) on tõendatud, et Z.E politseile liiklusõnnetusest 12.10.2013. a ei teatanud. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt sai tema tekitatud varalisest kahjust ja seega ka toimunud 4-13-8689 liiklusõnnetusest, mille ta põhjustas, teada pärast liiklusõnnetuse toimumist. Täpsemalt sai ta liiklusõnnetusest teada oma kindlustusfirma esindajatelt ja seda enne politseilt kutse saamist (kutse koostati 28.10.2013. a – tl 6).

Kuid liiklusõnnetusest tema siiski ei teatanud. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt parkis sõiduki reg. nr-ga XXX juht sõiduki ära ning lahkus. Seega tunnistaja ei näinud, et sõidukijuht (Z.E ) oleks teavitanud toimunud liiklusõnnetusest politseid. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt teatati toimunud liiklusõnnetusest 13.10.2013. a kell 00:51. Seega on eluliselt usutav, et politseid teavitas toimunud liiklusõnnetusest tunnistaja Pavel Vesselov. Eeltooduga on tõendatud, et Z.E 12.10.2013. a kella 23:30 ajal toimunud liiklusõnnetusest politseid ei teavitanud.

LS § 169 lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli;

2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel;

3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed;

4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik;

5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Antud juhul kõik nimetatud tingimused täidetud ei olnud, sest kuivõrd Z.E ei saanud aru, et ta pani toime liiklusõnnetuse, siis ei võtnud ta ette ka samme, et liiklusõnnetuses osalenud teise auto omanik välja selgitada ja temaga (XXX ) kirjalik kokkulepe saavutada. Seega oli vajalik liiklusõnnetusest politseile teatada. Asjaolu, et Z.E ei saanud aru, et ta pani toime liiklusõnnetuse, ei ole käesoleval juhul oluline.

Liiklusõnnetuse toimumisest teadlik olemine võib omada tähendust antud väärteo subjektiivse koosseisu, kuid mitte objektiivse koosseisu juures. Liiklusõnnetusest teavitamise kohustus oli isikul hoolimata sellest, kas ta oli teadlik liiklusõnnetuse toimumisest või mitte, sest LS § 169 lg-s 4 sätestatud tingimused ei olnud täidetud. Ühtlasi sätestab LS § 169 lg 5 otsesõnu, et muuhulgas juhul, kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Z.E ei teatanud politseile liiklusõnnetusest, milles ta osales, kuigi tal oli kohustus liiklusõnnetusest teatada, mistõttu täitis Z.E LS § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. 2.3.

Menetlusalune isik pani väärteod toime ühe teona

Kohus leiab, et Z.E pani LS § 223 lg-s 1 ja LS § 236 lg-s 1 sätestatud väärteod toime ideaalkogumis KarS § 63 lg 1 mõttes. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt väljendanud oma seisukohta, et (RKKKo 3-1-1-99-04, p 10.4; RKKKo 3-1-1-1-08, p 5; RKKKo 3-1-1-3-08, p 10; RKKKo 3- 1-1-15-08, p 15; RKKKo 3-1-1-17-13, p 13.1). Kohus on seisukohal, et Z.E täitis ühe teoga kaks erinevat väärteokoosseisu. Antud juhul on mõlema väärteo toimepanemine teineteisega ajaliselt väga lähedalt seotud. Samuti on mõlemad väärteod toime pandud ühisest tahtlusest kantuna.

Seda põhjusel, et mõlemad väärteod pani Z.E toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Lisaks on kohus veendunud, et kui Z.E ei oleks varalist kahju põhjustanud hooletusest (mille tõttu ta ei saanud aru, et ta oli toime pannud väärteo), oleks ta kahju tekitamisest teadasaamise korral sellest koheselt teavitanud ka politseid. Näiteks kui Z.E oleks varalise kahju põhjustanud (vähemalt kaudse) tahtlusega, ei 4-13-8689 oleks Z.E enam toime pannud LS § 236 lg-s 1 sätestatud väärtegu. Sellist kohtu veendumust kinnitab Z.E käitumine pärast toimunud sündmusest teadasaamist, mille kohta menetlusalune isik andis kohtus ka ütlusi.

Esiteks otsis Z.E koheselt kontakti kannatanuga ning pakkus vabatahtlikult ka hüvitist tekitatud kahjude põhjustamise eest. Sealjuures ei olnud hüvitise näol tegemist kindlustuse poolt kannatanule kindlustusjuhtumi raames makstava summaga, vaid menetlusaluse isik enda poolt makstud rahaga. Samuti tegi Z.E igati koostööd ka kohtuvälise menetlejaga – ilmus esimesel kutsel. Ühtlasi on Z.E juba kohtueelses menetluses esimest korda üle kuulates tunnistanud, et tema põhjustas varalise kahju (kuigi ei saanud sellest koheselt sündmuskohal ise aru – tl 2).

Kõik see näitab, et Z.E ei ole pärast kahju põhjustamisest teadasaamist mitte kordagi hoidnud eemale menetlusest ega oma vastutusest. Lisaks tekkis kohtul Z.E üle kuulates veendumus, et isik tõepoolest puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut. Kohus on seisukohal, et objektiivse kõrvaltvaataja jaoks oli Z.E käitumine 12.10.2013. a kella 23:30 ajal kantud ühtsest tahtlusest ning väljendus loomuliku elukäsitluse kohaselt ühe teona, mis oli toime pandud hooletusest. Olukorras, kus isik ei saa aru, et ta on põhjustanud kellelegi varalise kahju, ei saagi eeldada, et ta teavitaks liiklusõnnetusest (sellestsamast varalise kahju tekitamisest) politseile.

Seega antud sündmuse asjaolude valguses, arvestades just seda, et varalise kahju ehk liiklusõnnetuse põhjustas Z.E hooletusest, ei olegi mitte kunagi võimalik, et isik ei paneks samal ajal toime ka LS § 236 lg-s 1 sätestatud väärtegu. Ehk teisisõnu, käesoleval juhul oli Z.E jaoks vältimatu see, et ta paneb toime liiklusõnnetusest mitteteatamise. KarS § 63 lg 1 sätestab:

Seega tuleb Z.E-le LS § 223 l g 1 ja § 236 lg 1 järgi

üks karistus. 2.4.

Õigusvastasus ja süüd välistavad asjaolud

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Z.E teos ei esine, mistõttu on Z.E pannud toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Eeltoodud põhjustel tühistab kohus kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistus 03.12.2013. a otsuse väärteoasjas nr 2302,12,013264 Z.E süüditunnistamises LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi reaalkogumis ning tunnistab Z.E LS § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises süüdi KarS § 63 lg 1 kohaselt ideaalkogumis. 2.5.

Karistus

Arvestades, et Z.E pani LS § 223 l g 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime ideaalkogumis, tuleb talle KarS § 63 lg 1 kohaselt mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. LS § 223 lg 1 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni

300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 236 lg 1 sätestab sanktsioonina rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Mõlema väärteo eest on ette nähtud samad kolm karistuse liiki. Sealjuures nii aresti kui rahatrahvi maksimaalne määr on sama. Vaid juhtimisõiguse äravõtmise kui põhikaristuse liigi puhul esineb erinevus – LS § 236 lg 1 näeb ette võimaluse võtta juhtimisõigus ära kuni 12-ks kuuks, kuid LS § 223 lg 1 kuni 6-ks kuuks. Sealjuures ka lisakaristuse sanktsioonimäär on LS § 236 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest (sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3–9 kuuks) suurem võrreldes LS §

223 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemisele järgneva võimaliku lisakaristuse määraga (sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1–3 kuuks). Eeltoodust nähtub, et raskem karistus on ette 4-13-8689 nähtud LS § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest, mistõttu tuleb Z.E-le mõista karistus LS § 236 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni järgi. Z.E süü suurust mõjutab esmalt tekitatud varalise kahju suurus. Z.E andis kohtus ütlusi, mille kohaselt maksis ta poolte kokkuleppel kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks 200 eurot. Vigastuste väikest ulatust kinnitavad ka kanntanu XXX ütlused (tl 7), millest nähtub, et kuigi 13.10.2014. a märkas ta, et tema auto kojamehe vahele oli pandud kutse ilmuda politseisse, siis autole tekitatud kahjustusi märkas ta alles 14.10.2014. a ehk päev hiljem. Teiseks on kohus seisukohal, et varalise kahju tekitamine on võrreldes tervisekahjustuse tekitamisega vähem taunitavam olukord. Seda põhjusel, et õigushüvedest tuleks rohkem kaitsta just inimese tervist, sest vara saab alati asendada, kuid tervist mitte. Seega kuigi Z.E pani toime LS § 223 lg-s 1 sätestatud väärteo, mille kohaselt on karistatav nii varalise kahju kui tervisekahjustuse tekitamine, tuleks tema süüd lugeda väikseks, sest tekitati varaline kahju ning sedagi vähesel määral. Isiku süü oleks keskmine või suur ainult varalise kahju tekitamise puhul siis, kui varaline kahju ise on väga suur, nt läheb liiklusõnnetuse tõttu kannatanu auto mahakandmisele või selle taastamine ei oleks majanduslikult enam mõistlik. Kolmas asjaolu, mis viitab isiku väiksele süüle on see, et Z.E pani väärteod toime hooletusest, mis on kergeim ettevaatamatuse vorm. Z.E puhul esineb kaks karistust kergendavat asjaolu: Esmalt kahetsus KarS § 57 lg

1 p 3 alt 2 mõttes, mida on ka kohtuväline menetleja otsust tehes arvestanud (vt tl 26). Teiseks kahju vabatahtlik hüvitamine KarS § 57 lg 1 p 2 mõttes, sest Z.E esitas kohtule tõendi, milles kannatanu kinnitab, et 06.11.2013. a seisuga on talle tekitatud kahju täielikult hüvitatud (kohtu tl 8). Z.E esitas kohtule tõendi ka selle kohta, et ta edastas 07.11.2013. a eelnimetatud kannatanu avalduse ka kohtuvälisele menetlejale ning sai ka automaatse vastuse, et tema dokument on kätte saadud (kohtu tl 9). Sellest hoolimata ei ole kohtuväline menetleja otsust tehes arvestanud teise kergendava asjaolu – kahju vabatahtliku hüvitamise – esinemist.

Kohtuvälise menetleja ametniku kohtuistungil antud selgitus, et tema isiklikult nägi Z.E 07.11.2013. a saadetud kirja koos sellele lisatud dokumendiga ning arvestas otsuse tegemisel nimetatud tõendiga, ei ole väärteoasja materjalide kohaselt tõendatud ega eluliselt usutav. Esiteks ei ole otsuses märgitud kergendavate asjaolude juurde kahju vabatahtlikku hüvitamist (tl 26). Teiseks ei vaielnud kohtuväline menetleja istungil vastu menetlusaluse isiku väitele, et otsuse tegemisel nimetatud tõendit väärteotoimikus ei olnud. Kohus nõustub menetlusaluse isiku väitega, et kui mingit tõendit otsuse tegemisel väärteoasja materjalide juures ei ole, siis ei saa ka väita, et seda tõendit oleks otsuse tegemisel arvestatud.

Lisaks märgib kohus, et väärteotoimikus on kõik leheküljed kuni otsuseni nummerdatud, kuid otsus ja Z.E kiri koos lisatud dokumendiga ei ole. Ei saa märkimata jätta, et kuigi dokument on e-kirja juurde lisatud, on tegemist dokumendi fragmendiga, millest ei loe välja selle sisu. Nimetatud asjaolu viitab samuti sellele, et otsuse tegemise hetkel Z.E kirja koos lisaga väärteotoimikus ei olnud, vastasel korral oleks see nummerdatud nagu teisedki tõendid, millele otsuses on tuginetud. Praeguseks hetkeks on väärteotoimikule kohtuvälise menetleja poolt lisatud ka Z.E karistusregistri väljavõte, kuid seda väärteoasjas otsuse koostamise ajal väärteotoimikus ei olnud, kuivõrd väljavõte karistusregistrist on tehtud 20.01.2014. a, kuid otsus tehti juba 03.12.2013. a.

Seega on kõik kohtuvälise menetleja sellekohased väited, et ta ikkagi arvestas otsust tehes ka tõendiga, kus kannatanu kinnitab tekitatud kahju hüvitamist, kohatud ning kohtuväline menetleja on teinud otsuse, arvestamata kõiki tõendeid. Eeltoodust nähtuvalt on Z.E süü väike ning teda tuleks karistada kergeima karistusliigi – rahatrahvi – alammäära lähedase karistusega. Kuivõrd LS § 236 lg-s 1 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see KarS § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut.

Seega peab Z.E-le mõistetav karistus jääma vahemikku 3-300 trahviühikut ehk keskmine karistuse määr oleks 151-152 trahviühikut.

4-13-8689

Võttes arvesse, et Z.E on varasemalt nii kriminaalkui väärteokorras karistamata (tl 27) ning tal on juhtimisstaaži olnud

15 aastat (alates 1998. aastast – tl 1), võib temale

mõistetav karistus jääda alammäära lähedale. Kohus on veendunud, et Z.E on teinud omale vastavad järeldused toimunud sündmusest ning edaspidi õigusrikkumisi toime ei pane. Üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades märgib kohus, et avalik huvi väärteoasjas on väga väike / puudub, sest antud sündmus mõjutas eelkõige menetlusalust isikut ja kannatanut, kuid nemadki on asjad omavahel selgeks teinud. Seega ei ole üldpreventsioonist lähtuvalt vajalik Z.E karistamine karmimalt võrreldes karistusega, mis vastab tema süüle ja on vajalik lähtudes eripreventiivsetest kaalutlustest. Eeltoodud põhjustel tühistab kohus kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse 03.12.2013. a otsuse väärteoasjas nr 2302,12,013264 karistuse mõistmise osas täielikult ning mõistab Z.E-le LS § 223 lg-s 1 ja § 236 lg-s 1 sätestatud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 25 (kakskümmend viis) trahviühikut, s.o 100 (sada) eurot. 2.6.

Rahatrahvi tasumine ositi

Kaebaja on kohtult ühtlasi taotlenud temale mõistetava rahatrahvi ositi kandmisele jätmist 6 kuu jooksul. Arvestades, et kohus mõistab Z.E-le karistuseks rahatrahvi summas

100 eurot, on kohus seisukohal, et töötaval inimesel on võimalik nimetatud summa tasuda kahes osas kahe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Seetõttu rahuldab kohus Z.E taotluse rahatrahvi ositi tasumise võimaldamiseks 6 kuu jooksul osaliselt, määrates rahatrahvi tasumisele ositi 2 (kahe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt tuleb tasuda 50 (viiskümmend) eurot. Kohus juhindus V™S § 132 p-st 2.

Velmar Brett

kohtunik