3-13-91/51 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 25.03.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-91 Haldusasi S.S.i kaebus Harku ja Murru vangla direktori 13.12.2012 käskkirja nr 395-p p 1 tühistamise ja õigusvastaseks tunnistamise ning 6 kuu ametipalga suuruse hüvitise nõudes. Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja S.S. ning Harku ja Murru vangla volitatud esindaja Monika Raiendik.

1. Jätta S.S.i kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harku ja Murru vangla direktori 13.12.2012 käskkirja nr 395-p alusel vabastati vangla finantsja majandusosakonna spetsialist S.S. teenistusest koondamise tõttu alates 01.01.2013. Vaidlustatud käskkirja kohaselt Harku ja Murru vangla Murru vangistusosakond likvideeriti ja sellest lähtuvalt vähenes ka teenistujate koosseisus ettenähtud ametikohtade arv. Seoses Murru vangistusosakonna sulgemisega suleti ka Murru vangistusosakonna territooriumil asuv söökla. Käskkirjas märgitakse, et S.S. täidab teenistusülesandeid ainult nimetatud sööklas ning tema ametikoht kuulub eeltoodud põhjustel koondamisele. Käskkirjast nähtub, et samal tasemel ning sarnaste tööülesannetega (finantsja majandusosakonna spetsialistsöökla töö korraldamine) ametikohta Harku ja Murru vanglas ei ole. S.S.i poolt Murru vangistusosakonna territooriumil tehtavad töölõigud Harku territooriumil on kaetud finantsja majandusosakonna söökla ja ladude peaspetsialisti poolt, kes lisaks eeltoodule koostab ka toidumenüüd, tagab kogu söökla häireteta töö, korraldab vangla olmemajanduse probleemide lahendamise, tagab häireteta pesumaja töö, teeb majandusanalüüsi, korraldab ja kontrollib hankelepingute täitmist, tagab toiduainete õigeaegsed tellimused ja saabumised territooriumile jms, s.o tegeleb lisaks valdkonnaga, millega S.S. puutumust ei oma. S.S. ei andnud nõusolekut jätkata teenistust vangla poolt pakutud ühel vabadest ametikohtadest. S.S.ile teenistusest vabastamisel välja makstud hüvitiste osas vaidlust ei ole.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja:

1. Alates 01.01.2013 kolm finantsja majandusosakonna spetsialisti olid koondamissituatsioonis. Kolme senise spetsialisti ametikoha asemel moodustati üks uus spetsialisti ametikohtspetsialist halduse alal, mille tööülesanded ei kattunud täielikult mitte ühegi varasematest ametikohtadest. Varem olid spetsialistid finants, söökla töö ja varade arvestuse alal. Seega on vale vastustaja arvamus, et säilitati varade arvestuse spetsialisti ametikoht, arvestades otstarbekust. Uuele spetsialisti ametikohale pretendeerisid kõik kolm koondamissituatsioonis olevat ametnikku ja neid tuli võrrelda ATS §116 lg 2 kriteeriumite alusel, mis ei näe ette teenistusse jäämise eelisõiguse andmist koolitusvajaduse järgi. Vastustajal lasus kohustus selgitada, kellel on õigus jääda edasi teenistusse spetsialisti ametikohal ja kes kuulub koondamisele lähtudes ATS §116 lg 2 sätestatust.

2. Tulenevalt ATS §116 lg-st 2 on koondamisel teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajatel, seejärel põhikohaga ametnikel. Kuivõrd kõik koondamisele kuulunud spetsialistid on põhikohaga ametnikud ja ei ole teenistujate esindajad, siis ei olnud neist kellelgi sel põhjusel teenistusse jäämise eelisõigust. Põhikohaga ametnikest on teenistusse jäämise eelisõigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikel. Kaebaja märgib, et koondamisele kuulunud spetsialistidel kõigil on keskeriharidus, keskeriharidus puudus ainsana vaid teenistusse jäetud ametnikul M.V.

Vastustaja kinnitas FMO spetsialistide võrdluses, et täiendkoolituse puhul on kõik spetsialistid võimelised täitma tulevasi tööülesandeid. Seega vastustaja arvab, et teenistusalaste näitajate poolest olid spetsialistid võrdsed. Võrdsete teenistusalaste näitajate puhul eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid. Koondamissituatsioonis olevatel spetsialistidel ei ole teenistuses saadud töövigastust ega kutsehaigust. Pikem teenistusstaaž on kaebajal, rohkem (kaks) ülalpeetavaid on R.

L.l, siis on arusaamatu vastavalt millisele kriteeriumile on jäetud teenistusse M. V. Samuti Avaliku teenistuse seadus ei näe ette teenistusse jäämise eelisõiguse andmist koolitusvajaduse järgi, kuna selle hinnang on kahemõtteline, sest kes peab ega oskab seda hinnata. Nagu kaebaja juhuses, tuvastas koolitusvajadus finantsja majandusosakonna juhataja kt, kellel teenistusstaaž vanglas koondamise momendil oli 3 aastat, aga kaebajal 28. Tema ei võinud teada, millega kaebaja teenistuse jooksul tegeles ja ei huvitunud sellest. Selle jaoks ongi ATS §116 lg 2, et vastavalt märgitud seaduses kriteeriumitele tööandja saaks objektiivselt kaaluda ametnike tööle jäämist ja vastu võtta kaalutletud ja põhjendatud otsuse.

On tähtis, et palju aspekte ei võetud arvesse ja alahinnati. Vastustaja poolt tehtud võrdluses puudus täielikult kohustuslik paremate teenistusalaste näitajate kriteerium – ergutused, mis on saadud teenistuse jooksul ja võiks olla kaebaja kasuks. Kaebajal on erialane haridus, mis ka oli jäetud tähelepanuta. Koondamise alla mitte sattunud spetsialistil vastav haridus puudus. Samuti FMO spetsialistide võrdluses vastustaja kirjutab, et kaebajale on vaja täiendkoolitus hangete korraldamiseks. Aga ilmnes, et kaebaja tegeles sellega. Samuti tegeles varade arvestusega.

Kaebaja on olnud mitte ainult aastainventuuride komisjoni liikmeks, vaid isiklikult viinud aastainventuure läbi ja tegeles varadega umbes 2001 – 2004 aastatel ning vastavalt 16.03.2009 nr 1-4/6 korraldusele oli kaebaja määratud kinnipeetavate isiklike asjade inventuuri korraldajaks ja juhendajaks, mida näitab, et kaebaja viis läbi inventuure. Siis on põhjendamatu vastustaja väide, et ainukene, kes vanglas varade ja inventuuriga tegeles oli M. V. Samuti kaebajal selles valdkonnas (inventuuride läbiviimine, hangete korraldamine jne) on vastav haridus.

Mis puudutab ka finantsküsimusi, siis lähtuvalt omandatud erialale on kaebajal olemas finantsteadmised ja lisaks 2011 aastal ta lõpetas kursused, millised annavad ka teadmised finantsküsimustes. Miks vastustaja võtab võrdlusesse ainult kaks viimast aastat ja ei taha näha üldse, millega tegeles kaebaja ülejäänud 26 aastat. Vajalikku programmi K-Raha kasutavad vanglas juhtkond, julgeoleku osakond, avavangla ja vangistusosakond. Kui tuleb uus töötaja, õpetatakse ta kohapeal välja. Keegi sellist koolitust ei paku, seega on igaüks kes tööle tuleb, võimeline seda programmi õppima, sest kõik tööülesanded on reguleeritud kasutusjuhendite, seaduste, sisekorraeeskirjade ja käskkirjadega.

On oluline märkida, et vangla ametijuhendites on märgitud: tööülesannete edukaks täitmiseks vajalikud õigused – saada tööks vajalikku informatsiooni ja täiendkoolitusi. Siis mille alusel see võib saada põhjuseks koondamisele (võrdluses märgitud ainult üks kriteerium – täiendkoolituse vajadus). Sellest nähtub, et vangla töötajad omavad õigust saada täiendkoolitust, samal ajal selle pärast neid võivad vabastada töölt. Täiendõppe vajadus ei saa olla koondamise aluseks. Koondamissituatsioon ei ähvardanud kuidagi vangla töö häireteta toimimist, sest võrdlusest kuni koondamiseni oli peaaegu kolm kuud ja uue spetsialisti töökohustused dubleeritakse kahe peaspetsialisti poolt halduse ja finantsi alal.

Eeltoodust nähtub, et võrdluse kokkuvõte ei vasta tõele, märgitud ATS §116 lg-s 2 kriteeriumile, ebavõrdne ja ebaseaduslik.

3. Kaebaja on nõus, et teenistujate valik ning ametnike teenistusse sobivuse kaalumine on tööandja õigus. Kuid koondamise momendil vastustaja ja kaebaja töösuhteid reguleeris Avalik teenistuse seadus ning vastustaja peaks olema läbi viinud koondamise vastavalt seadusele, lähtudes ATS §116 lg 2 sätestatust. Seega tuli vastustajal võrrelda koondamissituatsioonis olevaid finants –ja majandusosakonna kolme spetsialisti ATS §116 lg 2 märgitud kriteeriumite alusel ning kaevatavas käskkirjas tuua välja kriteeriumid ja põhjendatud otsus, miks vastustaja eelistas koondatavatest spetsialistidest teenistusse jätta M. V. HMS §55 lg 1 järgi peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. HMS §56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud, lg 2 alusel peab haldusakti põhjenduses märkima nii haldusakti andmise faktilise kui õigusliku aluse. Riigikohus on rõhutanud, et oluline on ka õigusliku ja faktilise aluse omavaheline loogiline seostamine, mis võimaldaks nii kaebuse esitajal kui kohtul veenduda, et kirjeldatud asjaoludel ja õigusnormide puhul on haldusaktis toodud järeldus/tulemus ainuvõimalik (Riigikohtu lahend nr 3- 3-1-13-02). Tulenevalt HMS §-st 54 on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Riigikohtu 21.06.2010.a. lahendis nr 3-3-1-42-10 p-s 15 selgitatakse, et vastavalt ATS § 116 lg-s 2 sätestatud kriteeriumitele, toimub ametnike võrdlemine teenistusse jäämise eelisõiguse otsustamisel. Ametiasutusel on kohustus enne teenistuja koondamist võrrelda teenistujate teenistusalaseid näitajaid ja teostada seejärel kaalutud valik. Alles pärast sellise valiku tegemist saab asutus teavitada teenistujat tema vabastamisest koondamise tõttu. Teenistuja peab teadma, millist kriteeriumit tema teenistusest vabastamisel kohaldatakse. ATS § 132 lg 2 p 4 kohaselt peab teenistusest vabastamise käskkiri vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama andmeid vabastamise aluse formuleeringule viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile.

4. Kaebaja leiab, et vastustaja oli kohustatud võrdluse läbi viima, kuna kõigi kolme ametniku töö oli seotud täiesti finantsja majandusosakonna valdkonnaga ja oli koondamissituatsioon, sest alles ei jäänud ühtegi spetsialisti ametikohta seniste ametiülesannetega. Vale on vastustaja arvamus, et kui kõigi koondamissituatsioonis olevate ametnike kohad kaotatakse, siis ei pea ATS §116 lg-s 2 sätestatud korras ametnike võrdlust läbi viima, sest pole ametikohta, millel koondatav ametnik saaks teenistust jätkata eelisõiguse alusel. Vastustaja jätab tähelepanuta, et alates 01.01.2013.a. jäi finantsja majandusosakonna teenistuse koosseisu üks spetsialisti ametikoht osakonna töö ümberkorralduse tulemusel. Murru vangistusosakonna sulgemisega vähenes kõigi finantsja majandusosakonna töötajate töökoormus ja kõigi kolme spetsialisti senine töö tuli ümber korraldada ehk koondamissituatsioon hõlmas finants– ja majandusosakonna kõiki kolme spetsialisti

- likvideeriti ju senised spetsialisti ametikohad ja loodi uute ülesannetega üks spetsialisti ametikoht. Kaebaja veel juhib tähelepanu sellele, et koondamise ajaks ei olnud veel koostatud loodava spetsialisti ametikoha ülesandeid (vastustaja vastuse lisa 3 lk 15, 16), mis oli kinnitatud 18.01.2013. Vastustaja 05.10.2012 võrdluse läbiviimisel ja 08.10.2012 koondamisteate koostamisel ning oma otsuse vastuvõtmisel arvestas ametiülesannete täitmist ja koolitusevajadust vastavalt ametijuhendile, millist ei olnud veel koostatud ja mis oli kinnitamata, millega rikkus ATS §116 lg 2 sätteid. Lähtudes eeltoodust jääb mulje, et hiljem olid kunstlikult tekitatud ametiülesanded, et õigustada antud koondamist, mis näeb välja juba nagu ametivõimu kuritarvitamine. Selle jaoks ongi ATS §116 lg 2, et vastavalt seaduses märgitud kriteeriumitele (teenistusalased näitajad, teenistusstaaž või ülalpeetavad) tööandja saaks objektiivselt kaaluda ametnike tööle jäämist ja vastu võtta kaalutletud ja põhjendatud otsuse. Vastustaja poolt võrdlemine oli tehtud puudustega, ei võetud arvesse kõiki teenistusalaseid näitajaid, puudub hinnang võrdluses märgitud kriteeriumitele ja võrdluse kokkuvõte ei vasta ATS §116 lg-s 2 märgitud kriteeriumitele. Lähtudes eeltoodust palub kaebaja tühistada Harku ja Murru Vangla direktori 13.12.2012 käskkirja nr 395-p punkt 1, tunnistades S.S.i teenistusest vabastamise õigusvastaseks ning mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja hüvitis S.S.i 6 kuu ametipalga ulatuses, samuti jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Vastustaja: Harku ja Murru vangla (edaspidi vastustaja) peab kaebust põhjendamatuks ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja jääb oma seisukohtade juurde ning käesolevaga kordab vaid olulisemat. Asjas puudub vaidlus, et Harku ja Murru vangla Murru vangistusosakonna sulgemisega tehti Harku ja Murru vangla koosseisus ulatuslikke muudatusi (Justiitsministri 30.11.2010 määrusega nr 42 vastu võetud "Harku ja Murru vangla teenistujate koosseisu kinnitamine ning sellega seoses Viru Vangla teenistujate koosseisu muutmine") ning alates 01.01.2013 vähenes Harku ja Murru vangla finantsja majandusosakonna koosseisus spetsialistide ametikohtade arv - kui seni kehtinud koosseisude järgi oli finantsja majandusosakonna koosseisus kolm spetsialisti ametikohta, siis alates 01.01.2013 jäi koosseisu üks spetsialisti ametikoht.

Kuni 01.04.2013 kehtinud Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 116 lg 1 kohaselt võis ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemisel ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada. Kuna finantsja majandusosakonnas vähenes spetsialistide ametikohtade arv kahe ametikoha võrra, esines kaebaja teenistusest vabastamise ajal koondamissituatsioon. Nende ametikohtade kindlaksmääramine, mis kuuluvad koondamisele, on ametiasutuse pädevuses ning ametiasutuse otsustus koondada üks või teine ametikoht pole vaidlustatav. Tööprotsessi jätkusuutlikust silmas pidades pidas vastustaja vajalikuks säilitada varade arvestusega tegeleva spetsialisti ametikoht ning vähenenud finantsarvestuse ala spetsialisti ametikoha ülesanded jagada varade arvestusega tegeleva spetsialisti ja sama osakonna finantsala peaspetsialisti vahel.

ATS §-s 116 lg 2 on sätestatud kriteeriumid, mille alusel toimub ametnike võrdlemine teenistusse jäämise eelisõiguse otsustamisel: koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on eelisõigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid. Osundatud teksti teist ja kolmandat lauset, mis sätestavad teenistusse jäämise eelisõiguse, saab kohaldada, kui on vähemalt kaks ühesuguste või sarnaste ametiülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist teenistusse samal ametikohal.

Ühesugused ametikoha nimetused (spetsialist) ei pruugi tähendada samasuguseid või sarnaseid ametiülesandeid. Kuni 31.12.2012 finantsja majandusosakonna koosseisu kuulunud kolme spetsialisti ametikoha põhiülesanded olid erinevad, nende töölõigud ei kattunud ning nad ei asendanud üksteist. See nähtub ka Harku ja Murru vangla direktori 22.03.2011 käskkirjaga nr 63-p kinnitatud ametijuhenditest, mille kohaselt varade arvestuse spetsialisti ametikoha eesmärgiks oli tagada vangla varade üle korrektse ja läbipaistva arvestuse pidamine; varude efektiivne planeerimine; ladude töö asjakohane koordineerimine ja hankemenetluste teostamine; vajaliku dokumentatsiooni ja andmebaaside korrektne haldamine, parendamine ja korrashoid; varade üle arvestuse pidamine ja varude planeerimine; dokumentatsiooni ja andmebaaside haldamine, parendamine ja korrashoid.

Finantsarvestuse spetsialisti ametikoha eesmärgiks oli kinnipeetavate isikliku raha (K-Raha) üle arvestuse pidamine ja kassapidaja ametikohustuste täitmine. Söökla töö korraldamise spetsialisti ametikoha eesmärgiks oli vangla köögis ja söögisaalis töö korraldamine, häireteta toitlustamise ning toiduainetega varustatuse ja ladustamise tagamine, kinnipeetavate tööhõive, olmeprobleemide lahendamine, vangla ruumide ja territooriumi korrashoiu tagamine ja riigivara majandamine; tagada vangla varade üle korrektse ja läbipaistva arvestuse pidamine; varude efektiivne planeerimine; vajaliku dokumentatsiooni ja andmebaaside korrektne haldamine, parendamine ja korrashoid.

Pikema teenistusstaaži või ülalpeetavate olemasolu saab teenistusse jäämise eeliskriteeriumina arvesse võtta alles siis, kui eelnevalt on tuvastatud, et ametnike teenistusalased näitajad on võrdsed. Kuna nimetatud kolme spetsialisti ametiülesanded polnud ei samasugused ega sarnased, puudus vastustajal kohustus neid ametnikke omavahel võrrelda, et selgitada välja, kellel võimaldada teenistust jätkata ümberkorraldamise tulemusel moodustatud uuel spetsialisti ametikohal halduse alal, mille eesmärgiks vastavalt Harku ja Murru vangla direktori 18.01.2013 käskkirjaga nr 25-p kinnitatud ametijuhendile on kinnipeetavate isikliku raha (K-Raha) üle arvestuse pidamine; varade üle korrektse ja läbipaistva arvestuse pidamine; varude efektiivne planeerimine; vajaliku dokumentatsiooni ja andmebaaside korrektne haldamine, parendamine ja korrashoid.

Seega polnud vastustajal alust uue spetsialisti ametikoha täitmisel arvestada koondamissituatsioonis olevate ametnike teenistusstaaži või ülalpeetavate olemasolu ja arvuga. Vastustaja viis küll läbi finantsja majandusosakonna spetsialistide võrdluse, milles mh leidis, et täiendkoolituste puhul on nii kaebaja kui ka spetsialist söökla töö korraldamise alal küll võimelised täitma tulevasi tööülesandeid, kuid kuna vangla pidevaks tööks on vajalik, et ametnikule juurde tulevaid uusi tööülesandeid oleks minimaalselt ning ametnik oleks koheselt valmis kõiki ametikohaga seonduvaid teenistusülesandeid täitma, on kõige otstarbekam jätta teenistusse M.

V., kellel ei olnud jätkamiseks allesjääval ametikohal täiendavate koolituste läbimise vajadust. Seda enam, et allesjääv finantsja majandusosakonna spetsialist pidi koheselt reaalselt hakkama täitma kõiki ametikohaga seotud tööülesandeid ning M. V. täidab ning on ka varasemate teenistusülesannete täitmisel kokku puutunud kõigi allesjääva majandusja finantsosakonna spetsialisti ametikoha funktsioonidest tulenevate tööülesannetega. Ka Riigikohtu halduskolleegium 24.04.2007 otsuses nr 3-3-1-14-07 on mööndud, et ATS ei reguleeri täpsemalt, kuidas toimub ametiasutuse töökorralduse muudatuse korral ametinimetuste või töötamiskoha muutmine ametiasutuse siseselt.

Kolleegiumi praktikas on rõhutatud põhimõtet, et asutuse juhil lasub kohustus tagada avalike ülesannete sujuv ja tõrgeteta täitmine. ATS § 116 lg 3 kohaselt ametnikku ei vabastata, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Võrreldes enne 01.01.2013 finantsja majandusosakonna isikkoosseisu kuulunud varade arvestuse spetsialisti ja finantsarvestuse spetsialisti tööülesandeid praeguse haldusala spetsialisti tööülesannetega ilmneb, et suurema osa haldusala spetsialisti ülesannetest moodustavad varade arvestuse spetsialisti tööülesanded.

Seega on vastustaja põhjendatult nimetanud haldusala spetsialisti ametikohale varade arvestuse spetsialisti ametikohal töötanud M. V.ja ja koondanud söökla töö korraldamise alal töötanud kaebaja, kuivõrd alates 01.01.2013 kadus täielikult vajadus söökla töö korraldamisega tegelenud finantsja majandusosakonna spetsialisti ametikoha järele ja kaebaja polnud nõus jätkama teenistust vanglasüsteemis teistel temale pakutud ametikohtadel.

Uue spetsialisti ametikoha halduse alal eesmärgiks vastavalt Harku ja Murru vangla direktori 18.01.2013 käskkirjaga nr 25-p kinnitatud ametijuhendile on kinnipeetavate isikliku raha (K- Raha) üle arvestuse pidamine; varade üle korrektse ja läbipaistva arvestuse pidamine; varude efektiivne planeerimine; vajaliku dokumentatsiooni ja andmebaaside korrektne haldamine, parendamine ja korrashoid. Kuna nimetatud kolme spetsialisti ametiülesanded polnud ei ühesugused ega sarnased, ei olnud vastustajal objektiivselt võimalik eelnimetatud ametnike teenistusalaseid näitajaid võrrelda.

Seega, kuna kaebaja teenistusülesanded ei olnud teiste spetsialistide teenistusülesannetega sarnased ning ka allesjääva ametkoha funktsioonid ei kattunud mitte üheski osas kaebaja seniste ametiülesannetega, ei pidanud vastustaja kohaldama kaebaja suhtes teenistusse jäämise eelisõigust ATS § 116 lg 2 alusel. Ka Riigikohtu halduskolleegium 24.10.2000 otsuses nr 3-3-1-45-00 p 4 on leidnud, et „/…/ Ametnike võrdlemine teenistusalaste näitajate alusel on võimalik võrreldavate teenistusalaste näitajate olemasolul ning sarnaste teenistustingimuste korral. /…/ Kui asutuse töökorraldus ja teenistusülesannete jaotamine teenistujate vahel ei loo tingimusi teenistusülesannete võrdseks täitmiseks teenistujate poolt, vaid pigem tekitab olukorra, kus teenistusülesannete täitmisest osavõtt ja edukus ei sõltu teenistuja enda tahtest, siis ei ole teenistusalaste näitajate võrdlemine ja sel alusel teenistussejäämise eelisõiguse üle otsustamine võimalik.“ Vastustaja leiab, et olukorras, kus vangla finantsja majandusosakonna koosseisus spetsialistide ametikohtade arv vähenes ning Murru vangistusosakonna sulgemise tõttu kadus täielikult vajadus söökla töö korraldamisega tegelenud spetsialisti ametikoha (S.S.) järele, kuulus eelnimetatud ametikoht igal juhul koondamisele.

Vangla hinnangul on koondamine põhjendatud, kui ametiasutusel kaob funktsioon, mida sellel ametikohal olnud ametnik täitis. Vastustaja hinnangul on loogiline, et vangla antud koondamissituatsioonis eelistas halduse ala spetsialisti ametikohale seni varade arvestusega tegelenud ametnikku, kelle töökohustuste täitmisele vanglal mingeid etteheiteid ei olnud ning kellel olid tööülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. On ilmselge, et kuni koondamissituatsioonini igapäevaselt halduse ala spetsialisti funktsioonidega suures osas kattuvaid ülesandeid täitnud ametniku M.

V. teenistusalased näitajad ning valmisolek antud ametikohal töötamiseks olid paremad kui S.S.il. On täiesti põhjendamatu, et sellises olukorras pidi vangla kaaluma, kas eelistada ümberkorraldamise tulemusena loodud ametikohal viimati aastaid tagasi mingis osas sarnaseid tööülesandeid täitnud, kuid viimastel aastatel selliste ülesannetega puutumust mitte omanud, ametnikku. Siinjuures tuleb arvestada seda, et ametikoha operatiivne täitmine on teenistuse jätkusuutlikkuse huvides hädavajalik. Kõike eelpooltoodut arvesse võttes leiab vastustaja, et vaidlustatud Harku ja Murru vangla direktori 13.12.2012 käskkiri nr 395-p on õiguspärane ning palub jätta S.S.i kaebus rahuldamata, samuti jätta S.S.i menetluskulud tema enda kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, poolte suuliste selgitustega ja tunnistaja vande all antud ütlustega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel:

Enne 01.04.2013 kehtinud Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 116 lg 1 kohaselt ametniku võis koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Vaidlust ei ole selles, et Harku ja Murru vangla Murru vangistusosakonna sulgemisega tehti Harku ja Murru vangla koosseisus ulatuslikke muudatusi. Justiitsministri 30.11.2010 määrusega nr 42 võeti vastu "Harku ja Murru vangla teenistujate koosseisu kinnitamine ning sellega seoses Viru Vangla teenistujate koosseisu muutmine" ning alates 01.01.2013 vähenes Harku ja Murru vangla finantsja majandusosakonna koosseisus spetsialistide ametikohtade arv, s.o seni kehtinud koosseisude järgi oli finantsja majandusosakonna koosseisus kolm spetsialisti ametikohta, kuid alates 01.01.2013 jäi koosseisu vaid üks spetsialisti ametikoht.

Kuni 01.04.2013 kehtinud ATS § 116 lg 2 nägi ette, et koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid.

16.10.2013 toimunud kohtuistungil kuulati vande all üle tunnistaja R. L. (Harku ja Murru vangla finantsja majandusosakonna juhataja), kelle ütluste kohaselt seoses Murru vangla territoorium sulgemisega muudeti Harku ja Murru vangla koosseisu, ka finantsja majandusosakonnas toimusid muudatused: kui enne oli 3 spetsialisti ja 3 peaspetsialisti, siis alles jäid 3 peaspetsialisti ja 1 spetsialist. Seega tuli teha valik, milline spetsialistidest jääb tööle. Finantsja majandusosakonnal on 3 erinevat suundafinantsalal, kus töötas enne koondamist 1 peaspetsialist ja 1 spetsialist; söökla, kus oli ka enne koondamist peaspetsialist ja spetsialist ning kolmas spetsialist töötas varade ja hangetega. Peale Murru vangla sulgemist söökla-ala spetsialisti enam ei olnud vaja. Kolme spetsialisti võrdlemisel võeti aluseks, kelle tööülesanded jäävad kõige rohkem alles ja kelle tööülesanded ei ole kaetud peaspetsialisti tööülesannetega. Vanglas varadega tegeles ainult 1 spetsialist, M. V., kelle teine tööülesanne oli hangetega tegelemine, mis dubleerib osaliselt peaspetsialisti tööülesandeid. Vanglas alles jäänud spetsialisti uuteks tööülesanneteks jäid varadega tegelemine, osaliselt finantsspetsialisti tööülesannete ülevõtmine, vähesel määral ka hangetega tegelemine. Võrreldi tabelis kolme spetsialisti: nende ülalpeetavaid, haridust ja tööstaaži - töötajad olid suhteliselt võrdsed. R. L. hinnang oli M. V. kasuks. S.S. ei olnud suures osas üldse kokku puutunud varade üle arvestuse pidamisega, välja arvatud söökla toiduainete ladu, hoolimata sellest, et tal oli pikk tööstaaž. Võeti arvesse kõiki asjaolusid, vaadati läbi kõigi kolme töötaja isiklikud toimikud. Hariduse osas oli 1 spetsialist kesk-eri haridusega, kaebajal oli kutseharidus ja M. V. oli eriharidust omandamas. Võeti arvesse ka seda, mis valdkonna haridus on omandatud. Võrdlustabeli pani kõigepealt kokku R. L., peale seda vaadati see tabel üldosakonna juhataja ametiülesandeid täitnud peaspetsialisti ja direktori poolt üle. Lõplik otsus langetati kollegiaalselt.

Kaebaja väidab, et vastustaja ei võrrelnud koondamissituatsioonis olevaid finants-ja majandusosakonna kolme spetsialisti ATS §116 lg 2 märgitud kriteeriumite alusel ning kaevatavas käskkirjas ei toonud välja, miks vastustaja eelistas koondatavatest spetsialistidest teenistusse jätta M. V. Kaebuse esitaja leiab, et kaevatav käskkiri eelmärgitud nõuetele ei vasta ja käskkirjas eiratakse ATS §116 lg-s 2 sätestatut, s.o puudub viide nii seadusesättele kui ka vastustaja kaalutletud ja põhjendatud otsus miks ja milliste kriteeriumi alusel eelistati kolmest koondamissituatsioonis olevast spetsialistist teenistusse jätta M.

V. Kohus nõustub kaebajaga, et teenistusest vabastamise käskkirjas puudub viide ATS § 116 lg-le 2 ning põhjendused ametnike võrdluse ja valiku kohta. Samas kohus märgib, et vastustaja koostas FMO võrdluse tabeli, mis on esitatud ka kohtule (t.l 17- 18) ning millega allkirja vastu on tutvunud ka S.S. 15.10.2012, s.o enne koondamist. Selles on toodud kõigi kolme vanglaametniku-spetsialisti võrdluse kriteeriumid ja põhjendused, kuigi vastustaja on kohtule korduvalt kinnitanud, et nad ei pidanudki kolme ametnikku võrdlema, kuna nende ametiülesanded ei olnud ühesugused või sarnased.

Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-50-11 leidnud, et „/…/ATS § 116 lg 2 teist ja kolmandat lauset, mis sätestavad teenistusse jäämise eelisõiguse, saab kohaldada, kui on vähemalt kaks ühesuguste või sarnaste ametiülesannetega ametnikku, kellest vähemalt üks jääb pärast koondamist teenistusse samal ametikohal. Ühesugused ametikoha nimetused ei pruugi tähendada samasuguseid või sarnaseid ametiülesandeid/…/“. Riigikohtu halduskolleegiumi 24.10.2000 otsuse asjas nr 3-3-1- 45-00 p-s 4 on asutud seisukohale, et ametnike võrdlemine teenistusalaste näitajate alusel on võimalik võrreldavate teenistusalaste näitajate olemasolul ning sarnaste teenistustingimuste korral.

Vastustaja kinnitas kohtule, et kuni 31.12.2012 vangla finantsja majandusosakonna koosseisu kuulunud kolme spetsialisti ametikoha põhiülesanded olid erinevad, nende töölõigud ei kattunud ning nad ei asendanud üksteist.Vastustaja selgitas kohtule, et vangla antud koondamissituatsioonis eelistas halduse ala spetsialisti ametikohale seni varade arvestusega tegelenud ametnikku, kelle töökohustuste täitmisele vanglal mingeid etteheiteid ei olnud ning kellel olid tööülesannete täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Vastustaja väitel kuni koondamissituatsioonini igapäevaselt halduse ala spetsialisti funktsioonidega suures osas kattuvaid ülesandeid täitnud ametniku M.

V. teenistusalased näitajad ning valmisolek antud ametikohal töötamiseks olid paremad kui S.S.il. Töötajate osas valikute tegemine on tööandja diskretsioon, millesse kohus sekkuda ei saa.

S.S.i koondamise tõttu teenistusest vabastamise käskkirjas on toodud tema koondamise põhjused. Justiitsministri 30.11.2010 määruse nr 42 „Harku ja Murru vangla teenistujate koosseisu kinnitamine ning sellega seoses Viru vangla teenistujate koosseisu muutmine“ alusel muutus alates 01.01.2013 Harku ja Murru vangla teenistujate koosseis. Kuna Harku ja Murru Vangla Murru vangistusosakond likvideeriti ja sellest lähtuvalt vähenes ka teenistujate koosseisus ettenähtud ametikohtade arv. Koondamisele kuuluvate ametikohtade kindlaksmääramine on ametiasutuse pädevuses. Seoses Murru vangistusosakonna sulgemisega suleti ka Murru vangistusosakonna territooriumil asunud söökla. Kuna S.S. täitis teenistusülesandeid ainult eelnimetatud sööklas, kuulus tema ametikoht koondamisele. Ametiasutuse otsustus koondada üks või teine ametikoht ei ole vaidlustatav. Kaevatavas käskkirjas märgitakse, et samal tasemel ning sarnaste tööülesannetega (finants-ja majandusosakonna spetsialist-söökla töö korraldamine) ametikohta Harku ja Murru vanglas ei ole. S.S.i poolt Murru vangistusosakonna territooriumil tehtavad töölõigud Harku territooriumil on kaetud finants-ja majandusosakonna söökla ja ladude peaspetsialisti poolt, kes lisaks eeltoodule koostab toidumenüüd, tagab kogu söökla häireteta töö, teeb majandusanalüüsi, korraldab ja kontrollib hankelepingute täitmist, tagab toiduainete õigeaegsed tellimused ja saabumised territooriumile jms, s.o tegeleb lisaks valdkonnaga, millega vastustaja väitel S.S. puutumust ei oma.

Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2010 otsuses asjas nr 3-3-1-42-10 p-s 15 märgitakse, et „/…/Ametiasutusel on kohustus enne teenistuja koondamist võrrelda teenistujate teenistusalaseid näitajaid ja teostada seejärel kaalutud valik/…/“. Kohus on seisukohal, et teenistujate valik ning ametnike teenistusse sobivuse kaalumine on tööandja diskretsioon. Kohus ei saa tööandja asemel hakata hindama või ümber hindama ametnike valikut. Kohus leiab, tuginedes esitatud suulistele ja kirjalikele tõenditele, et käesoleval juhul vastustaja enne koondamist võrdles kõigi kolme spetsialisti teenistusalaseid näitajaid jm asjaolusid ning teostas seejärel kaalutud valiku.

Kohus ei saa tööandja asemel otsustada, kelle kasuks oleks pidanud valiku tegema. Kohtu hinnangul on vastustaja antud juhul oma valikut piisavalt põhjendanud. Vastustaja väitel kuni 31.12.2012 finantsja majandusosakonna koosseisu kuulunud kolme spetsialisti ametikoha põhiülesanded olid erinevad, nende töölõigud ei kattunud ning nad ei asendanud üksteist, mis nähtub ka Harku ja Murru vangla direktori 22.03.2011 käskkirjaga nr 63-p kinnitatud ametijuhenditest. Vastustaja selgitas kohtus, et pikema teenistusstaaži või ülalpeetavate olemasolu saab teenistusse jäämise eeliskriteeriumina arvesse võtta alles siis, kui eelnevalt on tuvastatud, et ametnike teenistusalased näitajad on võrdsed ning kuna nimetatud kolme spetsialisti ametiülesanded polnud sarnased, puudus vastustajal kohustus neid ametnikke omavahel võrrelda, et selgitada välja, kellel võimaldada teenistust jätkata ümberkorraldamise tulemusel moodustatud uuel spetsialisti ametikohal halduse alal, mille eesmärgiks vastavalt Harku ja Murru vangla direktori 18.01.2013 käskkirjaga nr 25-p kinnitatud ametijuhendile on kinnipeetavate isikliku raha (K-Raha) üle arvestuse pidamine; varade üle korrektse ja läbipaistva arvestuse pidamine; varude efektiivne planeerimine; vajaliku dokumentatsiooni ning andmebaaside korrektne haldamine, parendamine ja korrashoid, mistõttu polnud alust uue spetsialisti ametikoha täitmisel arvestada koondamissituatsioonis olevate ametnike teenistusstaaži või ülalpeetavate olemasolu ja arvuga.

Vastustaja kinnitas samuti, et viis siiski läbi ka finantsja majandusosakonna spetsialistide võrdluse, mille tulemusena jõuti järeldusele, et kõige otstarbekam on jätta teenistusse M. V., tunnistaja R. L.´i kinnitusel oli see kollegiaalne otsus. Vaidlustatud käskkirjas muuhulgas märgitakse, et samal tasemel ning sarnaste tööülesannetega (finants-ja majandusosakonna spetsialist - söökla töö korraldamine) ametikohta Harku ja Murru vanglas ei ole.

Enne 01.04.2013 kehtinud ATS § 116 lg 3 sätestas, et ametnikku ei vabastata, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale/…/. 08.10.2012 koondamisteates S.S. ei märgi, et ei nõustu koondamisega ning vaidleb sellele vastu. Ta on andnud oma allkirja, et ei ole nõus teenistust jätkama. S.S. vabastati vanglateenistusest seoses koondamisega, kuna kumbki kaebajale pakutud vabadest ametikohtadest (traktorist ja valvur) temale ei sobinud. Kohus leiab, et koondatav võib ka ise näidata üles huvi ning otsida temale sobivaid vakantseid ametikohti, tehes tööandjale ettepaneku tema nimetamiseks konkreetsele ametikohale. Kaebaja ei ole seda teinud, ta on vaid väitnud, et pakutud vabad ametikohad temale ei sobinud. Vastustajal ei ole kohustust pakkuda kõiki vakantseid ametikohti. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitajale pakuti kahte vakantset ametikohta, millest ta keeldus. Kaebaja andis oma nõusoleku koondamiseks ning temale maksti välja koondamishüvitis, mille üle vaidlust ei ole.

Kohus märgib, et kui võrrelda enne 01.01.2013 finantsja majandusosakonna isikkoosseisu kuulunud varade arvestuse spetsialisti ja finantsarvestuse spetsialisti tööülesandeid praeguse haldusala spetsialisti tööülesannetega, siis ilmneb, et suurema osa haldusala spetsialisti ülesannetest moodustavad varade arvestuse spetsialisti tööülesanded. Vastustaja selgitas, et sellest tulenevalt on vangla põhjendatult nimetanud haldusala spetsialisti ametikohale varade arvestuse spetsialisti ametikohal töötanud M. V. ja koondanud söökla töö korraldamise alal töötanud S. S., kuna alates 01.01.2013 kadus täielikult vajadus söökla töö korraldamisega tegelenud finantsja majandusosakonna spetsialisti ametikoha järele ning kaebaja ei olnud nõus jätkama teenistust vanglasüsteemis ühel temale pakutud vabadest ametikohtadest.

Kohus kokkuvõtvalt leiab, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes koondamissituatsioonis õigusvastaselt käitunud ning on oma valikut piisavalt põhistanud.

Kohus ülaltoodu põhjal asub seisukohale, et kaebuse motiivid ei anna alust kaevatava haldusakti tühistamiseks ja kaebaja nõuete rahuldamiseks.

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Elle Kask Kohtunik