4-14-853/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik Tiit Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2014.a., Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-14-853

Väärteoasi Viktor Saar kaebus Ida Prefektuuri otsuse peale nr 2402,13,001682

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Lindus’e 10.01.2014 otsus väärteoasjas nr 2402,13,001682

Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: Viktor Saar (ik: 36301145233; elukoht: xxxx)

Kaitsja: advokaat Andi Tubin (andi@casus.ee) Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: Kaebus rahuldada. Tühistada Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Lindus’e 10.01.2014 otsus väärteoasjas nr 2402,13,001682 ja lõpetada väärteoasjas menetlus väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord: Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud:

1. 20.12.2013 koostas liikluspolitseinik Andri Karp Viktor Saar’e suhtes väärteoprotokolli nr AB1351155. Protokolli kohaselt juhtis Viktor Saar 20.12.2013 kell 18.33 Lääne-Virumaal Viru Nigulas Põdruse-Kunda-Pada tee 27. kilomeetril normidele mittevastava gabariidiga mootorsõidukit haagisega reg.nr. xxxx. Veduki kõrgus koormaga oli maapinnast 4182+/- 15 mm=4167 mm. Lubatud kõrgus 4000 mm. Veduki, haagise, autorongi ja veduki teljekoormuse massid ületasid lubatud väärtused. Juhil ei olnud esitada selle kohta eriluba vastavalt Teeseaduse § 35 lg 2. Lubatud autorongi mass 44000kg, tegelik 55869 kg. Veduki lubatud mass 26000kg, tegelik 30772 kg. Haagise lubatud mass 24000 kg, tegelik 25097 kg. Veduki lubatud I telg 8000 kg, tegelik 8980 kg, lubatud II telg 9500 kg, tegelik 11085 kg. Lubatud III telg 9500 kg, tegelik mass 10707 kg. Veosel puudus nõutav koormakinnitus. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 80 lg 1, 2, 3, TSM määruse nr 51 § 7 lg 1, MKM määruse nr 42 lisa 1 kood: 1109; 1111; 1115; 1116, LS § 34 lg 6, AVS § 23 lg 1 nõudeid, pannes toime teeseaduse § 401 lg 1 ja liiklusseaduse § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo. Tõenditena on väärteoprotokolli märgitud: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, massimõõteseadme kasutamise protokoll, lineaarmõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja E B ütlused, fotod, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus.

2. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Lindus’e 10.01.2014 otsusega väärteoasjas nr 2402,13,001682 määrati Viktor Saar’ele teeseaduse § 401 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o summas 800 eurot.

3. 03.02.2014 saabus Viru Maakohtule menetlusaluse isiku Viktor Saar’e kaitsja kaebus Ida Politseiprefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse 10.01.2014 otsuse tühistamiseks väärteoasjas nr 2402,13,001682 ja väärteoasjas vääreomenetluse lõpetamiseks seoses Vikor Saar’e teos väärteo tunnuste puudumisega. Kaebuse kohaselt peab tulenevalt MõõteS § 5 lg 2 p-st 2 karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt MõõteS § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 10 lg-st 3 tuleneb, et mõõtevahendit tuleb kasutada nii, nagu on ette nähtud tootja koostatud kasutusjuhendis. Kaalude kasutamist reguleerivad nõuded on sätestatud MõõteS §-des 21-23. Vastavalt MõõteS § 21 lg 2 p-le 2 ja § 23 lg 1 p-le 4 tuleb trahvide arvutamisel massi mõõtmiseks mõeldud kaalude kasutamisel järgida kaalu kohta antud tootjapoolseid juhendeid.

Eeltoodust tulenevalt on Riigikohus otsuse nr 3-1-1-68-13 punktis 6 asutud seisukohale, et kaalumise puhul on mõõtemetoodika asjakohane juhul, kui on kinni peetud kaalu tootja poolt vastavas juhendis sätestatust. Politseija Piirivalveameti peadirektori 01.01.2010.a käskkirjaga nr 40 kehtestatud „Sõiduki koormuse mõõtmise metoodika“ p 11 sätestab lubatud kaalumisviisid. Menetlusaluse isiku sõidukit ning haagist on massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt kaalutud külgepidi, tasandusmatte kasutamata, seega on järgitud Metoodika MM 02-2010 p 11 viiendas lõigus sätestatut. Lähtudes Evocar-2000 kaalude kasutusjuhendist on autorongi üldmassi tuvastamiseks tarvis samaaegselt paigaldada kaalud kõikide rataste alla ning just selline kaalumisviis annab õigeid tulemusi. Kaitsja on seisukohal, et üldmassi tuvastamisel on ainsaks asjakohaseks ja usaldusväärseks autorongi kogukoormuse tuvastamise viisiks Metoodika MM 02-2010 punkti

11 esimeses lõigus märgitud viis: kui kaalud on korraga kõikide rataste all. Ainult eeltoodud viisil kaalumise läbiviimisel on järgitud MõõteS § 5 lg 2 p 2, mille kohaselt peab karistuse määramisel väärteoasjas olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Kuna 3-teljelise sõiduki ning 3-teljelise haagise koormuse tuvastamiseks kasutati kolme kaalu, on ilmselge, et kaalumisel ei saanud kohtuvälise menetleja ametnikud kasutada ainukest käesoleval juhul lubatud kaalumisviisi – kui kaalud on korraga kõikide rataste all. Seega, kuna kaalumine on läbi viidud vastuolus kaalu tootja poolt juhendis sätestatuga, ei ole kaalumisel järgitud asjakohast mõõtemetoodikat ning mõõtetulemuste jälgitavus ei ole tõendatud.

4. 20.02.2014 saabus Viru Maakohtusse Politseija Piirivalveameti vastuskiri, mille kohaselt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et väärteoasjas ilmnevad vastuolud, mida ei ole võimalik kõrvaldada kohtumenetluse käigus. Kohtuväline menetleja palub väärteoasjas menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuotsuse põhjendused:

5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §

132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

6. VTMS § 132 p 3 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku kaebus tuleks rahuldada ja väärteomenetlus lõpetada.

7. VTMS § 2 kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS §

301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-94-07 p 8 kohaselt ei reguleeri väärteomenetluse seadustik, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Kolleegiumi hinnangul tuleb kohtul sellises olukorras juhinduda VTMS §-st 2, mis näeb ette kriminaalmenetlusõiguse kohaldamise väärteomenetluses, kui väärteomenetluse seadustik ise ei sätesta teisiti. Seega teeb kohus KrMS §-s 301 kohaselt menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse (resp lõpetab väärteomenetluse), kui prokurör (resp kohtuvälise menetleja esindaja) loobub kohtuvaidluses süüdistusest. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja vastuskirjas kaebusele avaldanud, et väärteoasjas on ilmnenud vastuolud, mida ei ole võimalik kohtumenetluse käigus kõrvaldada. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametniku Heiki Lindus’e 10.01.2014 otsus väärteoasjas nr 2402,13,001682 tuleb tühistada ja menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o seoses Viktor Saar’e teos väärteo tunnuste puudumisega.

9. Kohus juhindus otsuse tegemisel VTMS § 120 lg 1, § 132 p 3, § 134.

Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp