4-14-2093/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-14-2093

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25 märts 2014, Tallinn Väärteoasja number 4-14-2093 (2317,14,000140) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik

U.V, ik XXX, elukoht: XXX, ajutiselt XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. U.V süüdi tunnistada NPALS § 15

ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.

2. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. Seega kuulub tegemisele 10 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemiseks määrab kohus 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Tegemisele kuuluv üldkasulik töö tuleb teha Põhja prefektuuri tööpiirkonnas ja üldkasuliku töö tegemine on allutatud Põhja prefektuuri ametniku kontrollile.

3. U.V-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011

SEB pank või nr EE932200221023778606 Swedbank, või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „U.V , 4-14-2093, joobeekspertiis“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.03.2014. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

17.02.2014 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1364335 selles, et 09.01.2014 kella 15.45 ajal peeti Tallinnas, Endla 45 asuvas „Kristiine“ kaubanduskeskuses kinni U.V, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet fentanüüli arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et tarvitas oma arust amfetamiini. Tuli välja, et oli midagi muud. Eelnevalt on arsti ettekirjutusel tarvitanud rivotrili ja tramadooli. Käesoleval ajal viibib rehabilitatsioonikeskuses XXX. Plaanib olla seal kaheksa kuud veel. Võimalusel sooviks üldkasulikku tööd.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud, isikul rahalised vahendid puuduvad, mistõttu mõista arest 5 päeva ja asendada see üldkasuliku tööga, kuivõrd isik on ise asunud ravile. Mõista välja ka menetluskulu 35 eurot. Nõustub kohtuvälise menetleja karistusettepanekuga.

Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü NPALS § 151

ettenähtud väärteo toimepanemises on uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüüli, millise aine käitlemine on NPALS § 3 lg 1 sätete kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt ei ole menetlusalust isikut varem karistatud samalaadse ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest. Seejuures nähtub kohtute infosüsteemist, et menetlusaluse isiku suhtes on mitmeid tsiviilasju, millistes on menetlusaluse isiku vastu esitatud erinevaid rahalisi nõudeid. Samas puuduvad andmed menetlusaluse isikul legaalse sissetuleku olemasolu kohta. Seega puuduvad menetlusalusel isikul legaalsed rahalised vahendid, millest rahatrahvi tasuda, mistõttu on rahatrahvi kohaldamine karistusliigina menetlusaluse isiku suhtes välistatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, sundimaks menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule on võimalik mõista karistust alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Arvestades menetlusaluse isiku taotlust ja asjaolu, et menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, leiab kohus, et mõistetava aresti võib asendada üldkasuliku tööga.

Märt Toming kohtunik