2-12-21533/105 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-12-21533

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2014.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-21533

Tsiviilasi

XXX hagi OÜ Hansaliin vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

5396,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX (isikukood XXX, XXX);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siiri Schneider

(Advokaadibüroo Siiri Schneider, Müürivahe 33, Tallinn 10140;

telefon: 631 3117; e-post: siiri@schneider.ee);

Kostja: OÜ Hansaliin (registrikood 10027738; asukoht: Sadama

5/7, Tallinn 10111);

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Iivi Otto (Advokaadibüroo

Glikman Alvin & Partnerid, Liivalaia 45, 10145 Tallinn, e-post:

iivi.otto@ee.blslawfirm.com).

Kohtuistungi toimumise aeg 05.03.2014

Kohtuistungil osalesid

Hageja: XXX;

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Siiri Schneider;

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Iivi Otto.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt OÜ-lt Hansaliin (registrikood 1002778) hageja XXX (isikukood XXX)

kasuks välja 5027 (viis tuhat kakskümmend seitse) eurot, millest 750 eurot on hüvitis

taastusravi kulutuste katteks ning 4277 eurot on sissetulekute vähenemise eest makstav

hüvitis alates 01.10.2011.a kuni 31.03.2014.a (kaasa arvatud).

3. Mõista kostjalt OÜ-lt Hansaliin (registrikood 1002778) hageja XXX (isikukood XXX)

kasuks välja igakuine hüvitis summas 61,55 eurot (kuuskümmend üks eurot ja 55 senti)

alates 01.04.2014.a kuni 30.09.2014.a.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja OÜ Hansaliin kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitas kostja vastu hagi kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja töötas alates

25. aprillist 2006.a meretöölepingu alusel kostja juures stjuardessina. Hageja sisuliseks tööülesandeks

oli kajutite koristamine, mis on tõendatud töölepinguga ja ametijuhendiga. Ametijuhendi p 4.1

kohaselt pidi stjuardess teostama õigeaegselt ja nõuetekohaselt koristus-puhastustöid temale määratud

ruumides, kasutades selleks ettenähtud tehnilisi vahendeid ja materjale.

2. 30.08.2011.a diagnoositi hagejal kutsehaigus vastavalt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse 02.09.2011.a töötervishoiuarsti teatisele nr 13-2/58.

Kutsehaiguse diagnoos seisnes ülekoormushaiguses: küünarliigese epikondüliidid, õlavöötme-käte

müofastsiaalsed valud, krooniline rotaatormanseti kahjustus mõlemapoolselt, käte liigeste valud ja

kerge karpaalkanali sündroom paremal käel. Vastavalt töötervishoiuarsti teatisele on kutsehaiguse

väljakujunemise perioodiks 2006-2011, s.o. periood, kui hageja töötas kostja juures. Hageja

kutsehaiguse ohuteguriteks olid töötervishoiuarsti teatise kohaselt füüsiline, pingeline töö koormusega

kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, korduvad ühetaolised liigutused. Kutsehaiguste ja

töötervishoiukeskus suunas hageja töövõime ekspertiisiks Pensioniameti pensionide ja toetuste

osakonda.

3. Kostja ütles 14.09.2011.a esitatud ülesütlemise teatega hagejaga sõlmitud meretöölepingu üles TLS

§ 88 lg 1 alusel töötajast tuleneval tervislikul põhjusel. Hageja ei saanud seoses tervisega enam tööd

kostja juures jätkata. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo 10.10.2011.a

otsusega nr 789696 tuvastati, et hageja on püsivalt töövõimetu. Töövõime kaotuse protsent 50% ja

põhjuseks on kutsehaigus. Püsiva töövõimetuse tekkimise aeg on 30.09.2011.a. Pensioniameti otsuse

kohaselt on tervisekahjustusest tingitud lisakuludeks retseptiravimid, sanatooriumituusikud ning

sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi.

4. Hageja viitas VÕS § 128 lõikele 1 ja 2 ja § 130 lõikele 1. Varaline kahju on see osa sissetulekust,

mis hagejal jääb saamata seoses tervisekahjustusega. Hagejaga lõpetati tööleping 14.09.2011.a seoses

sellega, et tervis ei võimaldanud tal tööd kostja juures jätkata. Eesti Töötukassa teatisest nähtub, et

hageja võeti töötuna arvele alates 20.09.2011.a. Hageja jäi ilma töökohast ja sissetulekust, pärast

töölepingu ülesütlemist ei ole hageja tööd leidnud ja riik maksab temale töövõimetuspensioni. Kuna

hageja ei ole jõudnud vanaduspensioniikka ja tema töövõime on vähenenud kutsehaiguse tõttu, siis

võib eeldada, et tema tervislik seisund ei võimalda tal töötada ja ta ei leia tööd ning on kaotanud

sissetuleku just kutsehaiguse tõttu. Samas ulatuses kutsehaiguse tagajärjel töövõime vähenemisega on

eelduslikult vähenenud hageja võime saada sissetulekut ja sissetuleku kaotus on tema varaliseks

kahjuks. Lisaks on varaliseks kahjuks terviskahjustusega seotud muud kulud.

5. Hageja viitas TLS § 49 punktile 4 ja TTOS § 2 lõikele 1 ja lõikele 2, samuti TTOS § 9 lõikele 1, §

12 lõikele 1 ning § 13 lg 1 p-dele 1-4 ja p-le 6. Hageja viitas, et TTOS § 13 lg 1 p 14 kohaselt on

tööandja kohustatud koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta.

Vastavalt sotsiaalministri 14.12.2000.a määrusele nr 80 „Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja

täiendõppe kord” § 8 nõudele tuleb juhendamise, väljaõppe ja töötaja iseseisvale tööle lubamise

registreerimisel märkida juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus, juhendatava ja juhendaja ees-ja

perekonnanimi ning amet, struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati, täiendjuhendamise põhjus (kui

töötaja ei kasuta ohutuid töövõtteid), töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused,

iseseisvale tööle lubamise kuupäev. Tuleb ka veenduda praktiliselt, et see töö ikka sobib töötajale ja ta

on ohutuks tööks õpetatud oskused omandanud.

6. Hagiavalduse kohaselt tuvastas Tööinspektsiooni Põhja Inspektsioon, et hageja kutsehaiguse on

põhjustanud kostja poolt vajalike meetmete tarvitusele võtmata jätmine. Kostja poolt oli puudulik

töötajate ohutusjuhendamine ülekoormuse ennetamisel ning töö ja puhkeaja korraldusel. Kostja

riskianalüüs oli puudulik ohutute töövõtete rakendamise võimalikkuse osas ja töökoormuse mõju osas

tervisele. Inspektsiooni hinnangul oli koostöö tööandja ja töötajate vahel puudulik. Inspektsiooni

uurimisekokkuvõtte järgi põhjustas kutsehaiguse väljakujunemise pikka aega kestnud pingeline töö

koormusega kätele ja õlgadele, jalgadele, seljale. Kostja ohutusjuhendamine töö ja puhkeaja

tasakaalust oli puudulik ning riskianalüüs oli puudulik kätele langeva koormuse osas. Ohutusjuhend

toateenijatele ei sisaldanud konkreetseid nõudeid ohutuks tööde teostamiseks ja tervisekahjustuste

vältimiseks. Kostjale tehti ka ettekirjutus 28.10.2011 nr 3.4-1/10332-1, mille järgi oli töötajate sisuline

väljaõpe on puudulik ja puudusid konkreetsed nõuded puhkepauside sisu kohta, tegevused

sundasenditest lihaspingete leevendamiseks. Puudus ergonoomia osa ning töötajate tervisekahjustuste

vältimiseks mõeldud tegevuskava oli puudulik.

7. Hageja leidis, et kostja oli õigusvastaselt tegevusetu, mida tõendab Tööinspektsiooni Põhja

Inspektsiooni kutsehaigestumise uurimiskokkuvõte ja Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni

ettekirjutus. Kostja vastas ettekirjutusele ja tunnistas puudusi ning kinnitas, et on ettekirjutuses välja

toodud puudused on kõrvaldanud. Hageja viitas VÕS § 1045 lg 1 punktile 2 ja leidis, et hageja

kutsehaigus on põhjustatud kostja poolt vajalike meetmete tarvitusele võtmata jätmisest ning

eksisteerib otsene põhjuslik seos hageja tervisekahjustuse ja kostja õigusvastase tegevusetuse vahel.

8. Töölepingu lõpetamise ajal oli kostja stjuardessi miinimumtöötasu 657,27 eurot kuus. Hageja

püsiva töövõimetuse tekkimise aeg oli 30.09.2011.a. Alates 01.10.2011.a sai hageja

töövõimetuspensioni 136,64 eurot kuus ja alates 01.04.2012.a saab ta töövõimetuspensioni 142,73

eurot kuus. Eesti Töötukassast sai hageja töötuskindlustushüvitist 06.10.2011.a 39,80 eurot,

08.11.2011.a 308,45 eurot, 08.12.2011.a 298,50 eurot, 06.01.2012.a 308,45 eurot, 08.02.2012.a 254,72

eurot, 07.03.2012.a 230,84 eurot, 06.04.2012.a 246,76 eurot ning 08.05.2012.a 238,80 eurot.

9. Hageja sissetulek on vähenenud 2011.a oktoobris 480,83 euro võrra, millest 50% on 240,42 eurot

(657,27-136,64-39,80=480,83). 2011.a novembris vähenes sissetulek 212,18 euro võrra, millest 50%

on 106,09 eurot (657,27-136,64-308,45=212,18). 2011.a detsembris vähenes hageja sissetulek 222,13

euro võrra, millest 50% on 111,07 eurot (657,27-136,64-298,50=222,13). 2012.a jaanuaris vähenes

sissetulek 212,18 euro võrra, millest 50% on 106,09 eurot (657,27-136,64-308,45=212,18). 2012.a

veebruaris vähenes sissetulek 265,91 euro võrra, millest 50% on 132,96 eurot (657,27-136,64-

254,72=265,91). 2012 märtsis vähenes hageja sissetulek 289,79 euro võrra, millest 50% on 144,90

eurot (657,27-136,64-230,84=289,79). 2012.a aprillis vähenes hageja sissetulek 267,78 euro võrra,

millest 50% on 133,89 eurot (657,27-142,73-246,76=267,78). 2012 mais vähenes sissetulek 275,74

eurot, millest 50% on 137,87 eurot (657,27-142,73-238,80=275,74).

10. Seega on perioodil 01.10. 2011- 31.05.2012.a tekkinud kahju suuruseks 1113,29 eurot

(240,42+106,09+111,07+106,09+132,96+144,90+133,89+137,87=1113,29 eurot). Alates 2012.a

juunist on hageja sissetulek vähenenud 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-

142,73=514,54).

11. Hageja esitas ka lisakulude hüvitamise nõude vastavalt Pensioniameti otsusele, mille kohaselt on

lisakuludeks retseptiravimid, sanatooriumituusikud ja sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi.

Taastusravikeskuse Estonia AS pakkumise järgi on odavaim tuusiku hind ühe päeva kohta 50 eurot,

mis teeb 10 päevase tuusiku hinnaks 500 eurot. Kuna Pensioniameti otsus näeb ette taastusravi igal

aastal, siis oleks kulu kolmeaastase perioodi kohta on 1500 eurot (3x500). Hageja väiteid tõendab

taastusravikeskus Estonia AS vastus Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu päringule. Kostjal

tuleks hüvitada tekkivatest sanatooriumi lisakuludest 50 % ehk 750 eurot. Samuti on hageja

retseptiravimeid kokku summas 27,87 eurot. Kostjal tuleks hüvitada ravimitele kulunud summast 50%

ehk 13,94 eurot.

12. Hageja palus kostjalt välja mõista ühekordse hüvitisena 1113,29 eurot ja alates 1. juunist 2012.a

kuni 30.septembrini 2014.a igakuiselt 257,27 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hageja

kulutuste katteks 763,94 eurot.

13. 25.06.2012.a seisukohtades rõhutas hageja, et kuna tema tööleping öeldi üles 14.09.2011.a, on

hageja sissetulek seoses kutsehaigestumisega vähenenud alates 2011.a oktoobrist ning seetõttu omab

tähtsust asjaolu, kui suur oli stjuardessi miinimumtöötasu 2011.a oktoobris. Kostja juures oli

stjuardessi miinimum kuutöötasu alates 01.01.2011.a 603 eurot, alates 01.07.2011.a 633,15 eurot ja

alates 01.10.2011 657,27 eurot.

14. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Ebaõige on kostja väide, et hagejal diagnoositud haigus

ei ole kutsehaiguseks. Töötervishoiuarsti teatisel on avaldatud, et hagejal on diagnoositud

kutsehaigused Kutsehaiguste loetelu § 4 punktide 13,16,19 ja 21 alusel. Ebaõige on kostja väide, et

koristatavate kajutite arv oli normeeritud. Kostja juures oli läbi viidud mõõdistamine, kui kiiresti peaks

kajutit normikohaselt koristama. Mõõdistamine viidi kostja tellimusel OÜ

Puhastusekspert poolt ja koostatud raporti edastas kostja ametiühingu usaldusisikule. Mõõdistamised

viidi läbi laeval Victoria, kus ka hageja töötas. OÜ Puhastusekspert raporti kohaselt pidi 2-se kajuti

koristamise arvestuslik aeg olema 13 minutit ja 4-se kajuti koristamise arvestuslik aeg 17 minutit.

Kajuteid koristatakse ajal, kui laev on sadamas. Vaidlust ei ole selles, et laev on sadamas ca 6 tundi ja

sellest tulenevalt on kajutite koristamise aeg umbes 6 tundi. Isegi kui koristada tuli ainult 2-seid

kajuteid, oleks üks stjuardess pidanud koristama 28 kajutit. Seega oli kostjale teada, mis oleks olnud

normikohane kajutite arv ühele töötajale, aga praktikas kostja seda ei rakendanud.

15. Kuigi viidatud mõõdistamine oli kostja tellitud, siis kostja sellest kinni ei pidanud. Tavapäraselt

pidi hageja koristama kajuteid oluliselt rohkem kui mõõdistamise tulemused ette nägid. Kostja avaldas

töötervishoiuarstile, et koristatavate kajutite arv on keskmiselt ühe stjuardessi kohta 35 ning aega

kajutite koristamiseks on 6 tundi. Sel juhul oli aga ühe kahjuti koristamiseks aega ca 10 min, mitte 13

või 17 minutit, nagu mõõdistamise tulemused ette nägid. Esines olukordi, kus töötajate vähesuse tõttu

koristasid töötajad, sealhulgas hageja, ühes vahetuses üle 50 kajuti. Seega esines juhuseid, kus ühe

kajuti pidi ära koristama ca 7 minutiga. Lisaks koristasid stjuardessid ka kajutite ees olevat koridori.

16. Ebaõige on kostja väide, et iga 50 minuti järel oli ette nähtud 10 minutiline paus. Mitte ühestki

kostja koostatud ja töötajale tutvustatud ametijuhendist vms dokumendist ei nähtu, et iga 50 minuti

järel oleks stjuardessidele ette nähtud 10 minutilised puhkepausid. Kostja avaldas tööinspektorile, et

iga 50 minuti järel on töötajale ette nähtud 10 minutiline paus, kuid kuna tööandja tegelikult võimalust

ette ei näinud, siis tööandja teadlikult eksitas tööinspektorit.

17. Ebaõiged on kostja väited, et hageja ei kasutanud kostja pakutud ujulat. Hageja elab Tamsalus ja

käis ujumas Rakvere basseinis, mis on tema kodule lähim bassein. Hagejal oleks olnud ebamõistlik s

sõita Tamsalust Tallinnasse tööandja poolt pakutud ajal basseini ujuma. Hageja pangakonto

väljavõtted alates 2009.a jaanuarist tõendavad ujumise eest maksete tegemist Aqva ujulale (Aqva

Hotels Veekeskus). Pangakaardi maksete järgi on hageja käinud regulaarselt ujumas 2009.a ja 2010.a.

Uurimiskokkuvõttes märgitud lause: „Töötaja ei kasutanud võimalusi spordisaalis töövõimet taastada

ja tervist tugevdada,“ ei ole öeldud tööinspektorile mitte töötaja poolt, vaid tööandja poolt.

18. Täiendavalt selgitas hageja, et ta võeti töötuna arvele Eesti Töötukassas alates 20.09.2011.a.

Hageja leidis töökoha Maxima Eesti OÜ-s, kus ta töötas 16.07.2012-02.10.2012. Hageja tööleping

lõpetati tööandja poolt TLS § 88 lg 1 p 1 alusel, kuna hageja terviseseisund ei võimaldanud tal

tööülesandeid täita.

19. Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni ettekirjutusest nr 3.4-1/10332-1 nähtub, et kostja

töökeskkonna riskianalüüs oli puudulik. Füsioloogiline ohutegur ja ülekoormusega seotud

tervisekahjustuste võimalikkus ei ole riskianalüüsis piisavalt välja toodud. Riskianalüüsist nähtub, et

stjuardessi töö ohuallikaks on kiire, tähtajaline töö, aga meetmetena töö ja puhkeaja korraldust ei ole

analüüsitud. Riskianalüüs koormusest kätele ja õlavöötmele puudub täielikult. Sellega rikkus kostja

TTOS § 13 lg 1 p 3.

20. Tööinspektsiooni ettekirjutusest nähtub, et töötajate sisuline väljaõpe oli puudulik. Kostja ei

teostanud hagejale väljaõpet ega täiendjuhendamist tervist säästvate töövõtete kasutamisel, samuti ei

olnud tööandja töötajale tutvustanud tervist säästvat töö ja puhkeaja korraldust. Sellega rikkus kostja

sotsiaalministri 14.12.2000.a määruse nr 80 „Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe

kord” § 8 lg 1 ja 2. Tööinspektsiooni ettekirjutusest nähtub, et toateenijate ohutusjuhend ei sisaldanud

konkreetseid nõudeid ohutuks tööde teostamiseks ja terviskahjustuste vältimiseks. Puuduvad

konkreetsed nõuded puhkepauside sisust, tegevused sundasenditest lihaspingete leevendamiseks ja

ergonoomia osa. Sellega rikkus kostja TTOS § 13 lg 1 p 14.

21. Tööinspektsiooni ettekirjutusest nähtub, et kostja ettevõttes tegevuskava töötajate

tervisekahjustuste vältimiseks ja vähendamiseks oli puudulik, millega kostja rikkus TTOS § 13 lg 1 p

4. Tööinspektsiooni ettekirjutusest nähtub, et ettevõttes oli töökeskkonna sisekontroll

tervisekahjustuste ennetamiseks rakendatavate abinõude toimimise osas puudulik. Kutsehaiguse

uurimisel selgus, et puhkepause ei tehtud ja alati ei rakendatud ohutuid töövõtteid. Sellega rikkus

kostja TTOS § 13 lg 1 p 1.

22. Harju Maakohtu 12.11.2012.a eelistungil tõi hageja välja, et ta töötas OÜ-s Maxima Eesti

ajavahemikul 16.07.2012.a kuni 01.10.2012.a. Hageja rõhutas, et ta esitab kostja vastu esimese

alternatiivina deliktilise nõude ning teise alternatiivina lepingulise nõude. Hageja väitis, et ta ei jätnud

kostjat teavitamata oma terviseprobleemidest, vaid teavitas oma otsest ülemust XXXit, paludes ennast

üle viia kergemale tööle. Puhkepauside kasutamise võimaluse kohta Tööinspektsioon hagejale

küsimusi ei esitanud, vaid uurimiskokkuvõttes kajastatud informatsioon saadi tööandjalt. Hageja

selgitas, et puhkepauside kasutamine oli võimalik siis, kui koristatavaid kajuteid oli vähem. Kui neid

oli rohkem, siis pause kasutada ei saanud. ageja välja, et ta töötas OÜ-s Maxima Eesti ajavahemikul

16.07.2012.a kuni 01.10.2012.a.

23. 01.04.2013.a menetlusdokumendis rõhutas hageja, et tema kutsehaigus ei kujunenud välja ajal

enne kostja juurde tööle asumist. Ebaõige on kostja väide, et hageja on teinud alates 16.12.1974.a

füüsilist tööd koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, korduvaid ühetaolisi liigutusi ning et

hageja oli enne kostja juurde tööle asumist töötanud eelmiste tööandjate juures pikka aega rasketes ja

tervistkahjustavates tingimustes. Ajavahemikul 16.12.1974 - 01.04.1975 töötas hageja Väike-Maarja

Tarbijate Kooperatiivis söökla köögitöölisena. Hageja töö sisuks oli koka abistamine toidu

valmistamisel ja serveerimisel, juurvilja puhastamine ja lõikamine. See töö ei olnud füüsiliselt

koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, töö oli mitmekesine, tööprotsessis ei esinenud

korduvaid ühetaolisi liigutusi. Töötamise kestus lühiajaline, 106 päeva. Ajavahemikul 05.04.1975 -

04.06.1975 töötas hageja Tapa Tarbijate kooperatiivi toitlustusettevõte Ühendus söökla köögitöölisena.

Hageja töö sisuks oli koka abistamine toidu valmistamisel ja serveerimisel, juurvilja puhastamine ja

lõikamine, töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, töö oli mitmekesine.

Tööprotsessis ei esinenud korduvaid ühetaolisi liigutusi. Töötamise kestus lühiajaline, 60 päeva.

24. Ajavahemikul 01.07.1975 - 30.09.1977 töötas hageja Rakke Lubjatehases abitöölisena. Tema töö

sisuks oli pesemisruumide koristamine. Kuna pesemisruumid olid väikesed, siis kulus töö tegemisele

päevas ca kolm tundi. Hageja sai päeva jooksul piisavalt puhata ja töö ei olnud füüsiliselt koormav

kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele. Hageja täitis Rakke Lubjatehases tööülesandeid oluliselt

lühemal perioodil kui tööraamatust nähtub. Hagejal sündis 17.08.1976.a poeg ja sellel ajal kehtinud

seaduste kohaselt oli nö dekreetpuhkuse kestuseks 56 päeva enne ja 56 päeva peale lapse sündi. Lisaks

sellele oli hageja 25.10.1976 - 17.08.1977 palgata puhkusel kuni lapse üheaastaseks saamiseni ja sel

perioodil tööülesandeid ei täitnud.

25. Ajavahemikul 03.10.1977 - 09.11.1978 töötas hageja Autotranspordibaasis nr 21. Viidatud ajast

03.10.1977 - 12.02.1978 viibis hageja autojuhtide kursustel ja 13.02.1978-09.11.1978 (s.o. alla 9 kuu)

töötas autojuhina. Töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, tööprotsessis

ei esinenud korduvaid ühetaolisi liigutusi. Perioodil 01.12.1978-18.05.1981 töötas hageja Tamsalu

Ehitusmaterjalide Tehases koristajana. Kuna töö maht päevas ei olnud suur ja hageja sai piisavalt

puhata, ei olnud töö füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele. Lisaks sündis hagejal

06.06.1979.a poeg ja hageja oli vastavalt seadusele nö dekreetpuhkusel 56 päeva enne ja 56 päeva

peale lapse sündi ja seejärel palgata puhkusel kuni lapse ühe aastaseks saamiseni. Sellel ajal hageja

tööülesandeid ei täitnud.

26. Perioodil 01.06.1982 - 19.07.1982 töötas hageja Tamsalu Teraviljasaaduste Kombinaadis

koristajana. Kuna töömaht oli väike, jõudis hageja kontoriruumid koristada ca paari tunniga päevas

ning töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele. Ajavahemikul 01.12.1982

- 31.01.2001 töötas hageja Tamsalu Teraviljasaaduste Kombinaadis (reorganiseeritud

Riigiaktsiaseltsiks Tamsalu TERKO ja AS-ks Tamsalu TERKO) silotöölisena, kaalujana, operaator-

väljastajana, elevaatoritöölisena. Silotöötajana töötamise periood oli tööraamatust nähtuvalt

14.01.1983 kuni 30.09.1987.a. Silotöötajana tööülesandeid täitis hageja aga lühema perioodi jooksul,

kui tööraamatust nähtub. 01.08.1983.a sündis hagejal kolmas laps ja seoses sellega oli hageja

dekreetpuhkusel ning peale seda lapsega kodus palgata puhkusel.

27. Tamsalu TERKO-s töötamise ajal pöördus hageja arsti poole seoses valudega vasakus õlaliigeses.

1998.a kevadel opereeriti hagejal vasakut õlga. Pärast operatsiooni paranes hageja vasak õlaliiges

täielikult. Käesoleval juhul diagnoositud kutsehaigus on tingitud probleemist parema õlaga, mida

2011.a hagejal opereeriti. Puuduvad igasugused viited sellele, et kutsehaigus oleks võinud välja

kujuneda töötamisel AS-s Tamsalu TERKO. Kutsehaiguse diagnoosimise ajaks oli möödunud hageja

töötamise lõpetamisest AS-s Tamsalu TERKO üle kümne aasta ja AS-s Tamsalu TERKO töösuhte

lõpetamisest kuni kostja juures tööleasumiseni ei esinenud hagejal kaebusi, mis oleksid viidanud

hiljem diagnoositud kutsehaigusele. Peale töötamise lõpetamist AS-s Tamsalu TERKO oli hageja

rohkem kui aasta nö kodune ja tööl ei käinud.

28. 01.04.2002-16.08.2004 töötas hageja AS-s Hallik pagar-kondiitrina. Hageja ei pea enda

töötingimusi AS-s Hallik töötamisel rasketeks ega tervistkahjustavateks. Ka raskuste tõstmine

(suhkrukottide tõstmine) ei tekitanud probleeme, sest see töö oli jagatud ühes vahetuses töötava kuue

töötaja vahel. Pagar-kondiitri töö ei olnud rutiinne. Tööandja võimaldas puhkepause ja seetõttu ei

olnud koormus suur. AS Hallik on tööandjana pagari tööprotsessi riskitegurite vähendamise

meetmetena esile toonud puhkepause (II köide lk 86), mida tööandja ka reaalselt võimaldas. Lisaks

sellele hagejal diagnoositud kutsehaigus ei ole seotud raskuste käsitsi tõstmise riskidega.

29. Perioodil 17.08.2004-25.11.2004 töötas hageja AS-s Konesko ja tema tööülesandeks oli mähkida

elektrimootoreid. Hageja ei pidanud raskusi tõstma. Tööprotsess oli korraldatud viisil, kus mehed

tõstsid elektrimootoreid ja naised mähkisid neid. Töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele,

seljale, jalgadele. Töökoormus oli mõõdukas. Tööandja võimaldas pikki puhkepause. Töötamise kestus

lühiajaline ehk100 päeva. Perioodil 01.12.2004 - 22.02.2005 töötas hageja AS-s Helter. Hageja

tööülesanneteks oli toidutellimuste tegemine. Töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele,

seljale, jalgadele, tööprotsessis ei esinenud korduvaid ühetaolisi liigutusi. Töötamise kestus

lühiajaline, 83 päeva. 03.03.2005-01.05.2006 töötas hageja AS-s Falck valvetöötajana. Töö

ülesandeks oli valvata territooriumi. Tööprotsess seisnes selles, et töötaja istus valvuriruumis ca 1

tund, seejärel jalutas territooriumi läbi ca ½ tundi, seejärel istus jällegi valvuriruumis jne. Hageja

hindab, et töötingimused olid tervislikud, kuna värskes õhus jalutamine on üldteadaoleva asjaoluna

inimese tervisele kasulik. Töö ei olnud füüsiliselt koormav kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele,

tööprotsessis ei esinenud korduvaid ühetaolisi liigutusi.

30. Hagejal ei esinenud enne kostja juures töötamist kaebusi, mis oleksid viidanud kutsehaiguse

aluseks olevatele diagnoosidele. Hageja varasemad kaebused seoses valudega seljas (1984.a ja 1986.a)

ei oma tähtsust, sest hagejal diagnoositud kutsehaigus ei puuduta selga. 1998.a olid hagejal kaebused

seoses vasaku õlaliigesega, mida opereeriti 1998.a. Õlg paranes operatsioonijärgselt täielikult. Kuni

2006.a ei olnud hagejal kutsehaigustele viitavaid kaebusi.

31. 2011.a pöördus hageja arsti poole seoses kaebusega valude kohta paremas õlas. SA Ida-Viru

Keskhaigla statsionaarsest epikriisist nähtub, et põhihaiguseks oli hagejal õlakahjustus ja õlavarre

pöörajalihase kõõluskätise sündroom. 28.03.2011.a teostati hagejale parema õlaliigese artroskoopiline

operatsioon.

32. Hageja ei ole ise süüdi temal kutsehaiguse tekkimises ja selle süvenemises. Hageja ei ole kostja

eest varjanud tervisehädasid. Enne kostja juurde tööle asumist ei olnud hageja aastaid arstide poole

pöördunud valuga õlgades, samuti ei esinenud aastaid kaebuseid seoses sõrmeliigeste valulikkusega.

Tervisekontrollis avaldas hageja tervisliku seisundi kohta need andmed, mida tervisekontrollis temalt

küsiti. Näiteks on hageja märkinud 09.04.2007.a ja 10.03.2008.a meremehe terviskontrollis, et tal on

kaebusi tervise suhtes. Ebaõiged on kostja väited, et 1993.a hagejal olnud olmetrauma võis põhjustada

või kaasa aidata kutsehaiguste teket 2011.a.

33. Asjakohatu on kostja viide, et kajutite koristamine oli hageja tööülesandeks alates oktoobrist

2009.a. Nimelt sellel ajaperioodil, kui hageja töötas kajutite koristajana, kujunesid tal lõplikult välja

kutsehaiguse diagnoosi sümptomid. Töö kajutiteenijana oli füüsiliselt väga raske. Suveperioodil oli

ühe inimese kohta koristada 50-70 kajutit, talveperioodil 40-60 kajutit. Voodipesu tuli maha võtta,

kottidesse toppida, lattu kanda ja konteinerisse visata. Laost tuli võtta puhas pesu ja kanda see

kajutitesse. Voodeid tuli üles teha kuni 180 komplekti. Tekk ja tekikott tuli korrastada, kloppides olid

käed peast kõrgemal. Ülestehtud voodi tuli üles tõsta ja sulgeda. Alumine voodi tuli kohalt nihutada,

selle alt puhastada, seejärel voodi üles teha ja tagasi paigutada. Luks- ja sviitkajutites tuli voodid katta

ka vatikatetega. Kõik kajutid tuli puhastada tolmuimejaga. Prügi tuli korjata 200 liitrilistesse kottidesse

ja viia alumisele tekile. Dušikabiinid tuli pesta ja käsitsi kuivatada. Riiulitelt ja televiisorilt tuli tolm

pühkida. Peeglid tuli puhastada.

34. Ebaõige on kostja väide, et kajutite koristamise aeg ei olnud ajaliselt piiratud. Kostja on ise

kinnitanud, et aega kajutite koristamiseks oli kuni 6 tundi. AS Tallink Grupp töökeskkonnaspetsialist

XXX on saatnud XXXle 23.08.2011.a e-kirja, milles väitis, et kajutite arv keskmiselt ühe inimese

kohta on 35 ja aega kajutite koristamiseks on kuni 6 tundi.

35. Lisaks sellele olid hageja tööülesanded kostja juures rasked ja tervistkahjustavad ka sellel

perioodil, kui tema tööülesanneteks oli laeva üldpuhastus ja hageja koristas vööri 3.-9.tekini. Hageja

tööülesanneteks oli trepikäsipuude, seinte ja peeglite puhastamine ja poleerimine, põrandate pesemine,

töö tolmuimejaga. Lisaks trepile ja aulale oli vaja puhastada mänguautomaatide ruum ja wc-d.

Lagesid, seinu, peegleid pesti spetsiaalsete harjadega, seinte kõrgus oli 2 m kuni 4 m. Trepikäsipuid

puhastati spetsiaalse pastaga ja seejärel lihviti lapiga. Messingist trepikäsipuude puhastamine ja

poleerimine, peeglite ja seinte klaaspindade puhastamine ning poleerimine, tolmuimejaga suurte

pindade (põrandate) puhastamine on füüsiline, pingeline töö koormusega kätele-ülavöötmele, seljale,

jalgadele. AS Tallink Grupp töökeskkonnaspetsialisti XXXe e-kirjast nähtub, et üldpindade

puhastamisel võttis ainuüksi tolmuimega töötamine aega 1-1,5 tundi. Üldpuhastuse tööülesannete

täitmisel oli tegemist korduvate ühetaoliste liigutustega, eriti poleerimistöödel ja tolmuimejaga

töötades.

36. Ebaõige on kostja väide, et Maxima Eesti OÜ poolt töölepingu lõpetamine tulnuks hagejal

töövaidluskomisjonis vaidlustada. Maxima Eesti OÜ lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p 1

alusel, kuna hageja ei suutnud tööülesandeid täita terviseseisundi tõttu. Hageja töövaidlusorganis

ülesütlemist ei vaidlustanud ja ei pidanudki vaidlustama, sest ta ei suutnud terviseseisundi tõttu

tööülesandeid täita.

37. Hageja täpsustas oma nõuet. Hageja täpsustas, kui suur oleks ühekordselt väljamõistetava hüvitise

suurus alates 01.06.2012.a kuni 31.03.2013.a. 1.juunist 2012.a kuni 31. märtsini 2013.a oleks hüvitise

suurus igakuise nõude summa kohaselt 10 x 257,27 = 2572,70 eurot. Hageja on nõus, et nõude suurust

tuleb vähendada hageja 16.07.2012 – 02.10.2012.a Maxima Eesti OÜ-s töötamise ajal teenitud töötasu

ja saadud haigushüvitise võrra. Hagejale arvestati Maxima Eesti OÜ-s töötamise ajal töötasu ja

töövõimetushüvitist kokku 732,55 eurot ja Eesti Haigekassa arvutas hagejale töövõimetuse hüvitise 88

eurot. Kokku väheneb nõude suurus 820,55 eurot (732,55+88), seega on nõude suurus perioodi eest 1.

juunist 2012.a kuni 31. märtsini 2013.a 1752,15 eurot (2572,70-820,55). Eeltoodu alusel oleks

igakuise sissetuleku vähenemise kahjunõude suurus alates 1. oktoobrist 2011.a kuni 31. märtsini

2013.a kokku ühekordse hüvitisena 2865,44 eurot (1113,29 eurot ehk hagiavalduses toodud ühekordse

hüvitise suurus+1752,15 eurot ehk perioodi 01.06.2012-31.03.2013 hüvitise suurus =2865,44 eurot).

Alates 1. aprillist 2013.a kuni 30.septembrini 2014.a on nõude suuruseks igakuiselt 257,27 eurot.

38. Tervisekahjustusega seotud kulude katteks on hageja palunud hagiavalduses välja mõista 763,94

eurot. Kuna hagejal ei õnnestunud koguda täiendavaid tõendeid ravimite kohta, siis hageja vähendas

nõuet ravimitele kulunud summa 13,49 euro võrra. Seega palus hageja kostjalt kulude katteks välja

mõista 763,94eurot - 13,49 eurot = 750,45 eurot. 10.06.2013.a märkis hageja täiendavalt, et alates

01.04.2013.a on tema igakuine töövõimetuspension 149,81 eurot.

39. 16.09.2013.a esitas hageja kohtule täiendava nõude täpsustuse. Töölepingu lõpetamise ajal oli

kostja stjuardessi miinimumtöötasu 657,27 eurot kuus. Hageja töövõime kaotuse protsent oli

kutsehaiguse tõttu 50%. Alates 01.10.2011.a kuni 31.03.2012.a sai hageja töövõimetuspensioni 136,64

eurot kuus, alates 01.04.2012.a kuni 31.03.2013.a sai hageja töövõimetuspensioni 142,73 eurot kuus

ning alates 01.04.2013.a saab hageja töövõimetuspensioni 149,91 eurot kuus.

40. Eesti Töötukassast sai hageja töötuskindlustushüvitisena 06.10.2011.a 39,80 eurot, 08.11.2011.a

308,45 eurot, 08.12.2011.a 298,50 eurot, 06.01.2012.a 308,45 eurot, 08.02.2012.a 254,72 eurot,

07.03.2012.a 230,84 eurot, 06.04.2012.a 246,76 eurot ning 08.05.2012.a 238,80 eurot. Maxima Eesti

OÜ maksis hagejale töötasuna 14.08.2012.a 208,32 eurot, 14.09.2012.a 362,39 eurot ja 02.10.2012.a

161,84 eurot. Eesti Haigekassa maksis hagejale töövõimetushüvitina10.09.2012.a 88 eurot.

41. Eeltoodud andmete alusel arvestas hageja välja oma sissetuleku vähenemise. 2011.a oktoobris

480,83 eurot, millest 50% on 240,42 eurot (657,27-136,64-39,80=480,83). 2011.a novembris 212,18

eurot, millest 50% on 106,09 eurot (657,27-136,64-308,45=212,18). 2011.a detsembris 222,13 eurot,

millest 50% on 111,07 eurot (657,27-136,64-298,50=222,13). 2012.a jaanuaris 212,18 eurot, millest

50% on 106,09 eurot (657,27-136,64-308,45=212,18). 2012.a veebruaris 265,91 eurot, millest 50% on

132,96 eurot (657,27-136,64-254,72=265,91). 2012.a märtsis 289,79 eurot, millest 50% on 144,90

eurot (657,27-136,64-230,84=289,79). 2012.a aprillis 267,78 eurot, millest 50% on 133,89 eurot

(657,27-142,73-246,76=267,78). 2012.a mais 275,74 eurot, millest 50% on 137,87 eurot (657,27-

142,73-238,80=275,74). 2012.a juuni 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-

142,73=514,54). 2012.a juulis 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54).

2012 augustis 306,22 eurot, millest 50% on 153,11 eurot (657,27-142,73-208,32=306,22). 2012.a

septembris 54,15 eurot, millest 50% on 32,07 eurot (657,27-142,73-362,39-88=64,15). 2012.a

oktoobris 352,70 eurot, millest 50% on 176,35 eurot (657,27-142,73-161,84=352,70). 2012.a

novembris 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54). 2012.a detsember

514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54). 2013.a jaanuaris 514,54 eurot,

millest 50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54). 2013.a veebruaris 514,54 eurot, millest 50% on

257,27 eurot (657,27-142,73=514,54). 2013.a märtsis 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot

(657,27-142,73=514,54). 2013.a aprillis 507,36 eurot, millest 50% on 253,68 eurot (657,27-149,91

=507,36). 2013.a mais 507,36 eurot, millest 50% on 253,68 eurot (657,27-149,91 =507,36). 2013.a

juunis 507,36 eurot, millest 50% on 253,68 eurot (657,27-149,91 =507,36). 2013.a juulis 507,36

eurot, millest 50% on 253,68 eurot (657,27-149,91 =507,36). 2013.a augustis 507,36 eurot, millest

50% on 253,68 eurot (657,27-149,91 =507,36).

42. Seega oleks igakuise sissetuleku vähenemise kahjunõude suurus alates 1. oktoobrist 2011.a kuni

31. augustini

2013.a

kokku

ühekordse

hüvitisena

4544,11

eurot

(240,42+106,09+111,07+106,09+132,96+144,90+133,89+137,87+257,27+257,27+153,11+32,07+176

,35+257,27+257,27+257,27+257,27+257,27+253,68+253,68+253,68+253,68+253,68=4544,11).

Alates 1. septembrist 2013.a kuni 30. septembrini 2014.a on nõude suurus igakuiselt 253,68 eurot.

43. 26.02.2014.a esitas hageja kohtule kostja juures kehtinud kollektiivlepingu, mis oli sõlmitud

06.10.1997.a Hansatee AS (Tallink Grupp AS õiguseellane) ja Eesti Meremeeste Sõltumatu

Ametiühingu vahel ja see kollektiivleping kehtis OÜ-s Hansaliin (mis kuulub Tallink Grupp AS-ga

ühte kontserni) kuni 31.08.2012. Seega kuni 31.08.2012.a ja ka hageja töötamise ajal (s.o.25.04.2006

kuni 14.09.2011) kehtinud kollektiivleping ei näinud ette töötajale õigust töötamise ajal

puhkepausidele. Alates 01.09.2012 jõustus uus kollektiivleping, millega oli ette nähtud töötajale õigus

iga 60 minuti katkestamatu töö järel 5 minutilisele puhkepausile. See hakkas kehtima alates

01.09.2012 ehk peale hagejaga töölepingu lõpetamist. Kostjate tunnistajad XXX ja XXX väitsid, et

puhkepauside võimalikkus oli kirjas kollektiivlepingus. Kuid sellist lepingut ei olnud ajal, mil hageja

kostja juures töötas.

44. Alates 01.01.2014.a kehtivast kollektiivlepingust ja selle lisast nr 1 nähtub, et OÜ Hansaliin

stjuardessi, kes on töötanud tööandja juures üle 24 kuu, töötasu määraks on alates 01.01.2014.a. 782

eurot. Nimetatud töötasu määra võttis hageja arvesse oma sissetuleku vähenemise arvutamisel alates

perioodist 01.01.2014.

45. Hageja osutas 2013.a kevad-suvel Riigimetsa Majandamise Keskusele töövõtu korras teenust

(kuuseistikute väljavõtmine, koolide rohimine vms). Riigimetsa Majandamise Keskuse ja hageja vahel

koostatud töö üleandmise aktist nähtub, et hageja on saanud tellimuse täitmise eest 2013.a mais

Riigimetsa Majandamise Keskuselt tasu 528 eurot. Riigimetsa Majanduse Keskuse tasu arvutamise

sedelitest nähtub, et hagejale on arvutatud tasu 2013.a juulikuu eest 281,58 eurot ja augustikuu eest

177 eurot. Eelpooltoodud summad võtab hageja arvesse oma sissetuleku vähenemise arvutamisel

2013.a mais, juulis ja augustis.

46. Rimi Eesti Food AS ja hageja vahel 21.07.2013.a sõlmitud töölepingust nähtub, et hageja töötasu

on peale katseaega 509 eurot kuus. Töölepingus kokkulepitud töötasu suuruse 509 eurot võtab hageja

arvesse oma sissetuleku vähenemise arvutamisel alates 1. veebruarist 2014.a. Rimi Eesti Food AS

töötasu tõendist nähtub, et hagejale on arvutatud 2013 juulis töötasu 171,83 eurot, 2013.a augustis 494

eurot, 2013.a septembris 494 eurot, 2013.a oktoobris 494 eurot, 2013.a novembris 499 eurot, 2013.a

detsembris 553,41 eurot ja 2014 jaanuaris 462,81 eurot.

47. Töölepingu lõpetamise ajal oli kostja stjuardessi miinimumtöötasu 657,27 eurot kuus. Alates

01.01.2013.a oli stjuardessil, kes oli töötanud rohkem kui 24 kuud, miinimumtöötasu 707,27 eurot

kuus. Alates 01.01.2014.a on stjuardessil, kes on töötanud tööandja juures rohkem kui 24 kuud,

miinimumtöötasu 782 eurot kuus. Alates 01.10.2011.a kuni 31.03.2012.a sai hageja

töövõimetuspensioni 136,64 eurot kuus. Alates 01.04.2012.a kuni 31.03.2013 sai hageja

töövõimetuspensioni 142,73 eurot kuus ning alates 01.04.2013.a saab hageja töövõimetuspensioni

149,91 eurot kuus. Hageja tõi uuesti välja saadud töötuskindlustushüvitised ning saadud töötasu

Maxima Eesti OÜ-st, Riigimetsamajandamise Kekusest ning AS-st Rimi Eesti Food.

48. Seega on hageja sissetulek vähenenud järgmiselt. 2011.a oktoobris 480,83 eurot, millest 50% on

240,42 eurot (657,27-136,64-39,80=480,83). 2011.a novembris 212,18 eurot, millest 50% on 106,09

eurot (657,27-136,64-308,45=212,18). 2011.a detsembris 222,13 eurot, millest 50% on 111,07 eurot

(657,27-136,64-298,50=222,13). 2012.a jaanuaris 212,18 eurot, millest 50% on 106,09 eurot (657,27-

136,64-308,45=212,18). 2012.a veebruaris 265,91 eurot, millest 50% on 132,96 eurot (657,27-136,64-

254,72=265,91). 2012.a märtsis 289,79 eurot, millest 50% on 144,90 eurot (657,27-136,64-

230,84=289,79). 2012.a aprillis 267,78 eurot, millest 50% on 133,89 eurot (657,27-142,73-

246,76=267,78). 2012.a mais 275,74 eurot, millest 50% on 137,87 eurot (657,27-142,73-

238,80=275,74). 2012.a juunis 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54).

2012.a juulis 514,54 eurot, millest 50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54). 2012.a augustis

306,22 eurot, millest 50% on 153,11 eurot (657,27-142,73-208,32=306,22). 2012.a septembris 64,15

eurot, millest 50% on 32,08 eurot (657,27-142,73-362,39-88=64,15). 2012.a oktoobris 352,70 eurot,

millest 50% on 176,35 eurot (657,27-142,73-161,84=352,70). 2012.a novembris 514,54 eurot, millest

50% on 257,27 eurot (657,27-142,73=514,54). 2012.a detsembris 514,54 eurot, millest 50% on 257,27

eurot (657,27-142,73=514,54). 2013.a jaanuaris 564,54 eurot, millest 50% on 282,27 eurot (707,27 -

142,73=564,54). 2013.a veebruaris 564,54 eurot, millest 50% on 282,27 eurot (707,27 -

142,73=564,54). 2013.a märtsis 564,54 eurot, millest 50% on 282,27 eurot (707,27 -142,73=564,54).

2013.a aprillis 557,36 eurot, millest 50% on 278,68 eurot (707,27 -149,91 =557,36). 2013.a mais 29,36

eurot, millest 50% on 14,68 eurot (707,27 -149,91-528 = 29,36). 2013.a juunis 557,36 eurot, millest

50% on 278,68 eurot (707,27 -149,91 =557,36). 2013.a juulis 103,95 eurot, millest 50% on 51,98 eurot

(707,27 -149,91-171,83- 281,58 =103,95). 2013.a augustis hageja sissetulek ei vähenenud (707,27 -

149,91-494- 177= -113,64). 2013.a septembris 63,36 eurot, millest 50% on 31,68 eurot (707,27 -

149,91-494 =63,36). 2013.a oktoobris 63,36 eurot, millest 50% on 31,68 eurot (707,27 -149,91-494

=63,36). 2013.a novembris 58,36 eurot, millest 50% on 29,18 eurot (707,27 -149,91-499 =58,36).

2013.a detsembris 3,95 eurot, millest 50% on 1,98 eurot (707,27 -149,91-553,41 =3,95). 2014.a

jaanuaris 169,28 eurot, millest 50% on 84,64 eurot (782-149,91-462,81 =169,28).

49. Seega on hageja igakuise sissetuleku vähenemisest tuleneva kahjunõude suurus alates 1.

oktoobrist 2011.a kuni 31. jaanuarini 2014.a kokku 4153,90 eurot. Hagejal on sõlmitud Rimi Eesti

Food AS-ga tähtajaline tööleping seoses äraoleva töötaja tööle asumiseni. Kui lähtuda eeldusest, et

tööleping kehtib vähemalt 30.09.2014.a ja tööandja maksab töölepingujärgset tasu summas 509 eurot

kuus, on alates 1. veebruarist 2014.a kuni 30. septembrini 2014.a nõude suurus igakuiselt 61,55 eurot

(782-149,91- 509=123,09, millest 50% on 61,55). Hageja palus kostjalt välja mõista ühekordse

hüvitisena 4153,90 eurot ja alates 1. veebruarist 2014.a kuni 30.septembrini 2014.a igakuiselt 61,55

eurot kuus. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kulutuste katteks 750 eurot.

50. Kohtukõne seisukohtades rõhutas hageja, et ta töötas kostja juures alates 25.04.2006.a

stjuardessina ja tema sisulisteks tööülesanneteks oli laeva üldruumide koristamine ja/või kajutite

koristamine. 30.08.2011.a diagnoositi hagejal kutsehaigus, mida kinnitasid eksperdid XXX ja XXX

eksperdiarvamustes. Töötervishoiuarsti teatisest nähtuvalt seisneb kutsehaiguste diagnoos

ülekoormushaiguses. Kutsehaiguste loetelu § 1 kohaselt loetakse haigus kutsehaiguseks, kui see on

nimetatud §-des 2-4 või kui §-des 5-6 nimetatud töökeskkonna ohutegur on põhjustanud töötaja

haigestumise. Hagejal diagnoositud haigused sisalduvad kutsehaiguste loetelu § 4 punktides 13,16,19

ja 21.

51. Asjaolu, et töötervishoiuarst nimetab teatisel haigusi kokkuvõtvalt ülekoormushaiguseks, millist

diagnoosi ei ole otseselt nimetatud kutsehaiguste loetelus, ei muuda olematuks asjaolu, et hagejal on

diagnoositud rida haigusi, mis otseselt sisalduvad kutsehaiguste loetelus. Tunnistaja XXX poolt

kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kui patsiendil on mitu erinevat haigust, siis kirjutab

töötervishoiuarst neile nö pealkirja. TTOS § 23 lg 5 kohaselt diagnoosib kutsehaiguse

töötervishoiuarst, mida antud juhul ta ongi teinud. Mõlemad eksperdid on kinnitanud, et hageja

haigused on kutsehaigused. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.

52. Kostja on XXX seisukohti käsitlenud kontekstist väljarebituna. Kostja tähtsustab üle

kutsehaigusena diagnoositud käte liigeste valusid, mis võivad esineda ka üldhaigusena. XXX rõhutas,

et käte liigeste valud ei ole määrava tähtsusega hageja teiste kindlate kutsehaiguste diagnooside kõrval

ja eelkõige olid hagejal probleemsed küünarliigesed ja õlad ning käte suremine ja valud, mis on

karpkaankanali sündroom. Ekspert XXX ei ole väitnud, et hagejal kutsehaigustena diagnoositud

haiguste kujunemist võis olla mõjutanud hageja vananemine. Ekspert XXX avaldas arvamust, et kogu

elu ja vananemine võib kõike mõjutada, aga varasema mõju suurust pole antud juhul võimalik

tõsikindlalt tuvastada. Ekspert oli veendunud, et hageja kutsehaigus tekkis laeval töötamise ajal.

53. Kostja eksitab kohut oma järeldustega ekspert XXX vastuste osas. Ekspert XXX väitis, et ainult

käte liigeste valu kohta ei saaks kinnitada, et seda varem hagejal ei oleks olnud, aga teiste

kutsehaiguste diagnooside puhul on need kujunenud teatises märgitud perioodil 2006-2011. Samas

leiab ekspert XXX, et hageja käte liigeste valusid saab seostada kutsehaigusega hagejat just sellel

perioodil mõjutanud ohutegurite tõttu. Seega leidis ekspert XXX, et kõik diagnoositud haigused on

kutsehaigused. Ekspert XXX ei väitnud kohtuistungil, et hagejal diagnoositud kerge karpkaalkanali

sündroomi tekkele võis olla avaldanud mõju hageja poolt põetav osteoartroos, nagu ekslikult leiab

kostja.

54. Paljasõnaline on kostja väide, et hagejal diagnoositud 2011.a vasaku õla rotaatormanseti kahjustus

on tekkinud hageja vasaku õla raviks 1998.a kasutatud ravivõtte tagajärjel. Ekspert XXX kinnitas,

et opereeritud vasak õlg oli paranenud piisavalt hästi. Ka ekspert XXX leidis, et õlaliigese kirurgilise

manipulatsiooni järgselt kaebused kadusid. Adhesiivset kapsuliiti ei ole 2011.a kutsehaigusena

diagnoositud. Kohtuistungil kinnitas ekspert XXX, et vasaku õlapoole kahjustust ei saa seostada

hageja varasema operatsiooniga.

55. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo 10.10.2011.a otsus nr 789696

tõendab, et hagejal on tuvastatud püsiv töövõimetus. Kostja viidatud tõend, et hageja on osaliselt

töövõimetu hoopis üldhaigestumise tõttu tuleb jätta tähelepanuta, sest see on välja antud 25.08.2011.a,

mil ei olnud veel lõppenud hageja haiguste ekspertiis. Kutsehaigus diagnoositi hagejal viis päeva

hiljem, s.o. 30.08.2011.a.

56. Asjaolu, et hageja kutsehaigus kujunes välja perioodil 2006-2011, on tõendatud töötervishoiuarsti

tõendiga 02.09.2011.a nr 13-2/58, kutsehaiguste ekspertiisi komisjoni protokolliga 30.08.2011.a,

ekspert XXX poolt koostatud kirjaliku ekspertiisiaktiga, ekspert XXX kohtus antud

küsimusele vastusega ning ekspert XXX poolt koostatud kirjaliku ekspertiisiaktiga. Eksitav on kostja

väide, et Vabariigi Valitsuse 03.04.2008.a määrusega nr 75 kehtestatud „Tööõnnetuse ja

kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ ei näe ette, et tervishoiuarst tuvastaks

kutsehaiguse väljakujunemise perioodi. Vastupidine tulene määruse § 6 lõikest 1. Arstide konsiilium

on tuvastanud, et kutsehaigestumise põhjustas töötamine viimase tööandja juures ja kuna see toimus

aastatel 2006-2011, siis ongi töötervishoiuarst XXX selle teatisele märkinud. Töötervishoiuarst XXX

ei ole ületanud enda volitusi.

57. Väär on kostja seisukoht, et kuna teatiselt ei nähtu andmed, mille alusel sellisele järeldusele on

jõutud, siis ei ole tegu usaldusväärse tõendiga. Kostja soovitud andmete kajastamist teatisel ei näe

Vabariigi Valitsuse 03.04.2008.a määrusega nr 75 kehtestatud „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise

registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ ette.

58. Kostja etteheited XXX ütlustele tunnistajana on arusaamatud. Hagejal tuvastati kutsehaigus 2011.a

augustis, kuid kohtuistung toimus kaks aastat hiljem. Erinevalt eksperdist ei pidanud tunnistaja läbi

töötama kogu haiguslugu, vaid tunnistaja sai anda ütlusi nende asjaolude kohta, mida ta mäletab.

Tunnistaja XXX selgitas, et kutsehaiguse väljakujunemise perioodi kindlakstegemiseks lähtutakse

erinevatest andmetest kogumis ja periood kutsehaiguste esmaste sümptomite ja haiguse

väljakujunemise vahel võib olla väga erinev. Tunnistaja ütluste vahel puuduvad vastuolud.

59. Varasemate tööandjate juures töötamisel ei ole hagejale mõjunud selliseid ohutegureid, mis oleks

põhjustanud 2011.a diagnoositud kutsehaigust. Ekspert XXX on leidnud, et Väike-Maarja Tarbijate

Kooperatiivis ja Tapa Tarbijate Kooperatiivis töötamise mõju kutsehaigusena diagnoositud haiguste

väljakujunemisel on vähetõenäoline. Samale järeldusele on ekspert jõudnud seoses hageja töötamisega

Rakke Lubjatehases, Autotranspordibaasis nr 21 ja Tamsalu Ehitusmaterjalide Tehases. Ekspert XXX

hinnangul ei ole samuti hageja töötamine AS-s Tamsalu TERKO põhjustanud tema

kutsehaigestumist. Kumbki ekspertidest ei ole leidnud, et hageja töötamisel AS-s Hallik oleks seos

temal 2011.a diagnoositud kutsehaigusega. 3-kuulist tööaega AS-s Konesko ei pidanud ekspert XXX

piisavaks, et see oleks saanud omada mõju kutsehaiguse väljakujunemisega. Ekspert XXX oli samal

seisukohal. Ekspert XXX pidas vähetõenäoliseks, et kutsehaiguse kujunemisele oleks avaldanud ka

mõju töötamine AS-s Helter või AS-s Falck. Eksperdid ei ole erinevalt kostjast kinnitanud seost

hagejal 1993.a toimunud olmetrauma ja kutsehaiguse kujunemise vahel.

60. Ebaõige ja absurdne on kostja väide, et hagejal diagnoositud haigus on põhjustatud hageja poolt

harrastatavast hobist (aed ja aiamaa). Ekspert XXX on leidnud, et aiandusega tegelemine ei ole

reeglina aastaringne ning puuduvad andmed, mis annaksid alust seostada kutsehaigusena diagnoositud

haigusi aiandusega tegelemisega. Tõendamata on kostja väide, et hagejal kutsehaigusena diagnoositud

haigused on hakanud kujunema oluliselt varem kui 2006.a. Ekspert XXX on asunud seisukohale, et

terviseandmed tabelis 1981-2008 ei anna alust dateerida hagejal 2011.a kutsehaigusena diagnoositud

haigusi varasemasse aastasse kui 2006.a. Kohtus täpsustas ekspert XXX, et ohutegurid ei mõjutanud

varem hageja tervist nii palju, et tal oleks kutsehaigus tekkinud. Ka ekspert XXX kinnitas

kohtuistungil, et ta on veendunud, et hageja kutsehaigus tekkis laeval töötamisel.

61. Hageja töö kostja juures oli pingeline ja tervist kahjustav. Töö jagati igal hommikul ära töötajate

vahel reisijate arvust sõltuvalt ning ühe töötaja kohta võis olla 40-73 kajutit. Põhimõtteliselt oli ette

nähtud lõuna, kuid muid pause hagejale ette nähtud ei olnud, mis on tõendatud hageja vande all antud

seletusega. Hageja vastas istungil kohtu esitatud küsimustele. Ka tunnistaja XXX ütluste kohaselt on

tema koristanud maksimaalselt 74 kajutit ühe tööpäeva jooksul ning puhkepausidest ei ole töötajatele

räägitud. Tunnistaja ütluste järgi tuli töötada ajal, mil laev oli sadamas. Sama tuleneb XXXe kirjast

XXXle 23.08.2011.a. Tunnistaja XXXi ütlustega on tõendatud, et kui on 35-40 kajutit ühe koristaja

kohta, siis jõuab need 6 tunniga ära teha, kuid kajuteid võis olla rohkem. Lisaks oli hageja töö kostja

juures raske ja tervistkahjustav ka sellel perioodil, kui tema tööülesandeks oli laeva üldpuhastus. Kuigi

hageja põhilisteks tööülesanneteks perioodil 25-04.2006-19.10.2009 oli üldpindade puhastus, siis

faktiliselt täitis ta sellel ajal ka kajutite koristamise ülesandeid, kui oli kajutite koristamisega palju

tööd, mis on tõendatud tunnistaja XXX ütlustega.

62. Hageja palus kohtul jätta tähelepanuta tunnistaja XXX ütlused, sest need olid vastuolus tunnistaja

XXX ja hageja enda ütlustega. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et XXX ütles temale, et nad

õpivad hageja väiteid ümber lükkama. XXX esialgu varjas kohtu eest asjaolu, kes temale teatas, et

tuleb kohtusse tulla. Hiljem, hageja esindaja otsesele küsimusele tunnistaja XXX ei vastanudki.

63. Asjaolu, et hageja töötsükkel oli kaks nädalat tööl ja kaks nädalat vaba, ei muuda tema

töötingimusi võrreldes tavagraafiku alusel töötavate töötajatega kergemaks. Kahenädalase töötsükli

ajal töötas hageja iga päev ja tema tööpäeva pikkus oli vähemalt 10,5 tundi. Kokkuvõttes oli hageja

tööaeg keskmiselt sama pikk kui tööaja norm Eestis ette näeb.

64. Ebaõige on kostja väide, et hageja ei ole kostjale avaldanud, et töökoormus oli tema jaoks liiga

suur. Hageja andis kohtus vande all seletuse, milles ta kinnitas, et pöördus kostja poole oma

terviseprobleemidega. Osaliselt mäletas hageja palvet tema kergemale tööle üleviimise kohta

tunnistaja XXX. Hageja taastas laeval oma tervist, mis on tõendatud hageja enda seletuste ja XXX

ütlustega. Tervisekontrollis avaldas hageja tervisliku seisundi kohta need andmed, mida temalt küsiti ja

tervisekontroll kajastab hageja tervise seisundit kontrolli läbiviimise ajal.

65. Ebaõige on kostja väide, et hageja on rikkunud TTOS § 14 lg 1 p. 3 nõudeid. Hageja käis kõikidel

tema jaoks ettenähtud arstlikel läbivaatustel, võimaldas teha kõik nõutavad terviseuuringud, andis

tervisekontrolli läbimisel kõik nõutavad analüüsid jms. Asjaolu, et hageja tervis vastas kuni 2010.a

tervishoiuteenuse osutaja otsuse kohaselt meremehele kehtestatud tervisenõuetele, ei tähenda seda, et

samal ajal ei võinud hagejal välja areneda kutsehaigus, mis diagnoositi alles 2011.a sügisel. Kui hageja

viibis tööl, siis tal ei esinenud selliseid tervisehäireid, mis oleks takistanud tööülesande täitmist. Kostja

heidab hagejale ette puhkepauside kasutamata jätmist, kuid pingelise tööaja, mis puhkepause kasutada

ei võimaldanud, kehtestas kostja ise.

66. Ebaõige ja arusaamatu on kostja väide, et hageja on rikkunud TTOS § 14 lg 1 p 7 nõudeid. Kui

hagejal oli tööd takistav tervisehäire, siis hageja pöördus perearsti või eriarstide poole. Muuhulgas

kinnitas hageja vande all antud seletuses, et ta on laevaarsti poole pöördunud.

67. Hageja ei kaotanud stjuardessi tööd mitte endast sõltuvatel asjaoludel, vaid põhjusel, et hageja ei

saanud seoses tervisega enam tööd kostja juures jätkata. Kuna hageja ei ole jõudnud

vanaduspensioniikka ja tema töövõime on vähenenud kutsehaiguse tõttu, siis võib eeldada, et tema

tervislik seisund ei võimalda tal endisel viisil töötamist jätkata ja ta on kaotanud oma endise

sissetuleku just kutsehaiguse tõttu. Tõendamata on kostja väide, et hageja tervislik seisund võimaldab

tal tegeleda töise tegevusega ja saada töist sissetulekut.

68. Kostja on töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid rikkunud ja on süüdi hagejale kahju tekkimises.

Tööinspektsiooni ettekirjutusest nähtub, et kostja ettevõttes olemasolev töökeskkonna riskianalüüs oli

puudulik. Toateenijate tööga kaasnevate terviseriskide hindamisel ei ole arvestatud töökoormuse ja

ohutute töövõtete reaalse kasutamise võimalusi. Füsioloogiline ohutegur ja ülekoormusega seotud

tervisekahjustuste võimalikkus ei olnud riskianalüüsis piisavalt välja toodud. Ekspert XXX tõi välja, et

tööandja poolt laeval „Viktoria“ läbi viidud riskianalüüsis pole hinnatud eraldi stjuardesside töö

füsioloogilisi ohutegureid, mis koos ebasoodsa mikrokliima mõjudega ongi viinud töötervishoiuarsti

02.09.2011 teatise nr 13-2/58 p-s 4 kutsehaigustena käsitletud haiguste tekkele. Ekspert XXX

rõhutas, et ülekoormuse teket saaks laevatöö eripärast tingituna ennetada ainult tööülesannete õige

normeerimise ja piisava arvu töötajate kasutamise abiga. Kostja ei olnud välja töötanud kajutite

koristamiseks ajalisi norme. Ekspert XXX märkis korduvalt, et töökeskkonna riskianalüüsis oli

ebapiisavalt analüüsitud füsioloogilisi ohutegureid. Tööinspektsiooni ettekirjutusest nähtub, et töötaja

sisuline väljaõpe oli puudulik ja toateenijate ohutusjuhend ei sisaldanud konkreetseid nõudeid ohutuks

tööde teostamiseks ja terviskahjustuste vältimiseks. Puudusid konkreetsed nõuded puhkepausidele.

Kuna kutsehaiguse hagejale on põhjustanud kostja poolt vajalike meetmete tarvitusele võtmata

jätmine, siis on kostja õigusvastasel teol (tegevusetus) otsene põhjuslik seos hagejal tekkinud

tervisekahjustusega. Põhjendatud ei ole kostja taotlus kahju vähendamise osas.

KOSTJA VASTUVÄITED

69. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et hageja haigused ei ole kutsehaigused. Hagejal

on diagnoositud ülekoormushaigus, mille põhjustanud ohuteguriteks olid füüsiline, pingeline töö

koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, korduvad ühetaolised liigutused. Sotsiaalministri

09.05.2005 määrusega nr 66 on kehtestatud “Kutsehaiguste loetelu”, mille §-des 2-4 ei ole nimetatud

ülekoormushaigust. Määruse §-des 5–6 ei ole nimetatud füüsilist, pingelist tööd koormusega kätele-

õlavöötmele, seljale, jalgadele, korduvaid ühetaolisi liigutusi.

70. Kostja ei ole süüdi ega vastutav hagejal tekkinud haiguse tekkimises. Põhjuslik seos hagejal

haiguse tekkimise ja kostja käitumise vahel puudub. Hageja töötingimused kostja juures töötamisel ei

ole põhjustanud hageja haigestumist väidetavasse kutsehaigusesse, vaid hagejal diagnoositud haigus

on põhjustatud tema töötamisest varasemate tööandjate juures ja /või hageja poolt harrastatavast

hobist. Hageja asus kostja juurde tööle 2006.a aprillis. Enne seda töötas hageja aastatel 1981-2002.a

AS-s Tamsalu Terko töölisena, aastatel 2002-2005 AS-s Hallik pagar-kondiitrina ning 03.03.2005-

märtsini 2006 AS-s Falck turvatöötajana. Hageja hobideks on olnud aed ja aiamaa, mida hageja on ise

kinnitanud. Kostja ei nõustunud, et haigus kujunes hagejal välja aastatel 2006 kuni 2011.

71. Hagejal väidetava kutsehaiguse diagnoosinud töötervishoiuarst dr. Tiia Kihva oleks TTOS §

23 lg 5 järgi pidanud koguma andmeid hageja tööolude ja töö laadi kohta eelmiste tööandjate juures,

kuid teatise kohaselt ei ole selle kohta andmeid kogutud. Töötervishoiuarst on jätnud tähelepanuta, et

tulenevalt hageja varasematest töötingimustest eelmiste tööandjate juures ja tegelemisest aiandusega

on väga suur tõenäosus, et haigus tekkis ja süvenes varem. Töötervishoiuarsti tegevus oli puudulik.

72. Kostja leidis, et hagejal diagnoositud haigus tekkis ning kujunes välja hageja töötamisel AS-s

Tamsalu Terko, AS-s ja AS-s Falck. Hageja tegi eelmiste tööandjate juures füüsilist, pingelist tööd

koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele ja korduvaid ühetaolisi liigutusi.

Isegi kui hageja haigus süvenes edasi kostja juures töötamise ajal, siis toimus see ebaolulisel määral.

Hageja töötas kostja juures vaid 5 aastat, kusjuures hageja töötas töögraafiku alusel 2 nädalat tööl ja oli

2 nädalat vaba.

73. Hageja varjas arstide eest oma tervisehädasid ja rikkus TTOS § 14 lg 1 p 1, p 2, p 3, p 5, p 6 ja p 7

sätestatud kohustusi. Hageja ja kostja vahel oli meretöölepinguline suhe. Vastavalt MTS § 28 lg 2

peab laevapere liige läbima eelneva ja perioodilise tervisekontrolli meresõiduohutuse seaduses

sätestatud korras. Hagejal diagnoositud ülekoormushaigus on aeglase ja krooniliselt progresseeruva

kuluga haigus. Hageja suhtes viidi aastatel 2006-2010 korduvalt läbi seaduses sätestatud

tervisekontrolle. Nende käigus oli hageja kohustatud täitma ja oma allkirjaga kinnitama

tervisekontrolli kaardil isikliku deklaratsiooni, mis sisaldas küsimustikku võimalike tervisehäirete

kohta. Tervisekontrolli läbi viinud arstid ei ole pidanud vajalikuks hageja suhtes kohaldada ühtegi

seadusandluses ettenähtud võimalikest piirangutest.

74. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni uurimiskokkuvõttes on tuvastatud, et hagejal oli kajutite

koristamiseks aega 6 tundi ning iga 50 minuti järel oli ette nähtud 10 minutiline paus. Hageja ei teinud

puhkepause, kuna soovis kiiresti tööga hakkama saada. Samuti ei kasutanud hageja kostja antud

võimalusi töövõime taastamiseks. Hageja ei pöördunud laevaarsti poole ega teavitanud kostjat oma

tervisehädadest. Hageja võttis ise oma tervisekahjustamise riski. Uurimiskokkuvõttest nähtub, et

hageja sai väljaõppe ning kostja juures toimusid regulaarselt koolitused. Hageja ei kasutanud ise

ohutuid töövõtteid ega teinud puhkepause. Kui kohus tuvastab kostja vastutuse, tuleb kahju hüvitist

vähendada VÕS § 139 lg 1 ja lg 2 alusel.

75. Kostja leidis, et hageja kahju nõue on tõendamata. Ravimite tšekkidest ei nähtu, et need oleksid

ostetud hageja poolt või hageja tarbeks. Taastusravikeskuse Estonia AS sanatooriumituusiku

hinnapakkumisest nähtuvalt pakuti hagejale veel 10 %-list soodustust. Seega oleks tuusiku hinnaks ühe

päeva kohta 50 eurot miinus 10 % st.

76. Ebaõige on hageja väide, et tema sissetulek on vähenenud kutsehaiguse tõttu.

Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo otsusega nr 789696 on hageja loetud vaid

osaliselt töövõimetuks. Hageja on võimeline tegema tööd, mis ei ole füüsiliselt raske. Hageja ei ole

tõendanud, et ta sellist tööd on otsinud, kuid ei ole leidnud. Kui kohus tuvastab, et kostja on vastutav

hagejal tekkinud kahju eest, hüvitist vähendada ulatuses, milles hageja haigestumine on põhjustatud

töötamisest teiste tööandjate juures ja hageja enda osast kahju tekitamisel. Kostjalt väljamõistetava

ühekordse hüvitise summa ei saaks mitte mingil juhul olla suurem kui 92,95 eurot ja igakuise hüvitise

suurus mitte suurem kui 21.48 eurot.

77. Hageja on töötanud aastatel 1981-2002 (21 aastat) AS-s Tamsalu Terko töölisena, aastatel 2002-

2005 (3 aastat) AS-s Hallik pagar-kondiitrina ja 03.03.2005-märtsini 2006 (1 aastat) AS-s

Falck turvatöötajana. Kostja juures töötas hageja 5 aastat. Seega kogu töötatud ajast töötas hageja

AS-s Tamsalu Terko 70%, AS-s Hallik 10%, AS-s Falck 3,3% ning kostja juures 16,7 % . Kostja ei

saaks vastutada enam kui 16,7 % ulatuses kahju eest. Kahju hüvitist tuleb vähendada vähemalt 50%

ulatuses.

78. 24.09.2012.a seisukohtades leidis kostja, et sotsiaalminister on 09.05.2005 määrusega nr 66

kehtestanud “Kutsehaiguste loetelu” ja kutsehaigus peab olema loetletud määruse §-des 2-4.

Töötervishoiuarsti XXX 02.09.2011 teatisel nr 13-2/58 ei ole märgitud ühtegi eelviidatud

diagnoosidest. Määruses ei ole nimetatud ülekoormushaigust, küünarliigese epikondüliiti, õlavöötme-

käte müofastsiaalseid valusid, kroonilist rotaatormanseti kahjustust, käte liigeste valusid ja kerget

karpaalkanali sündroomi. Samas teatises on kutsehaigust põhjustavate ohuteguritena viidatud

füüsilisele pingelisele tööle koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele ja korduvatele

ühetaolistele liigutustele, kuid neid tegureid ei ole loetletud eelnimetatud määruse §-des 5-6.

79. Hageja töötas kostja juures ca 5 aastat, millest ta tegeles kajutite koristamisega vaid veidi üle 1

aasta. Kostja juures töötamise algusest 25.04.2006 kuni 19.10.2009 oli hageja tööülesandeks nn

üldpuhastus: niiske puhastus vööriosa aulas ja treppidel, aulas peeglite puhastus, treppide käsipuude

poleerimine, infoleti kõrvalt koridori puhastamine, infoleti eest põranda pesemine, mänguautomaatide

ruumi koristamine, 6 ja 7 tekil wc pesemine. Kajutite koristamine sai hageja tööülesandeks alles

20.10.2009 ning reaalselt täitis hageja seda tööülesannet vaid kuni 18.01.2011, sest alates 19.01.2011

kuni töösuhte lõppemiseni oli hageja ajutiselt töövõimetu.

80. Kostja juures oli läbi viidud riskianalüüs ning hinnatud ohutegurite mõju tervisele. Hageja poolt

koristatavate kajutite arv oli normeeritud. Töö tempo olenes reisijate arvust. Aeg, mille jooksul kajutid

koristatud pidid saama, ei olnud normeeritud. Kajuteid sai hakata koristama siis, kui reisijad laevalt

lahkunud, kuid kajutite koristamine võis jätkuda, kui uued reisijad laevale saabusid. Iga 50 minuti

järel on ette nähtud 10 minutiline paus. Hageja oli saanud väljaõppe ja koolituse, mida tõendab

„Puhastusekspert“ väljastatud tunnistus. Hagejal oli võimalik kasutada ökonoomseid töövõtteid ning

valida tööoperatsioonide järjestust. Kajutites ülemiste naride korrastamisel oli kasutusel redel ning olid

tööriided ja kindad. Hagejal oli pingete maandamiseks võimalus kasutada spordisaali ja sauna iga

päev, samuti oli võimalik pöörduda laevaarsti poole. Vabadel nädalatel oli hagejal võimalus tööandja

kulul kasutada ujumiseks ujulat. Asjaolu, et hageja ei kasutanud kostja loodud võimalusi töövõime

taastamiseks, on tõendatud uurimiskokkuvõttega. Hageja kahju nõue on tõendamata.

Sanatooriumituusikut ei olegi hageja ostnud, mistõttu tal pole tekkinud kulu, mille hüvitamist saaks

nõuda.

81. 14.02.2013.a menetlusdokumendis rõhutas kostja, et hageja on alates 16.12.1974.a teinud füüsilist

pingelist tööd koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele ja korduvaid ühetaolisi liigutusi.

Hageja on enne kostja juurde tööle asumist töötanud eelmiste tööandjate juures pikka aega rasketes ja

tervistkahjustavates tingimustes. Hageja töö Tamsalu TERKOs oli füüsiliselt raske, mis nähtub hageja

poolt töötervishoiuarstile esitatud selgitusest. Samast selgitusest nähtub, et ka hageja töö AS-s Hallik

oli füüsiliselt raske ja pingeline. Hageja on AS-le Hallik esitanud töölepingu lõpetamise avalduse

tervislikel põhjustel. Hageja töötas AS-s Konesko elektrimootorite valmistajana ja tema tööülesandeks

oli mähkida elektrimootoreid, mis kaalusid ca 20 kg. Kuna hageja oli AS-s Konesko töötamise ajal 48-

aastane, tal olid sellel ajal juba terviserikked, mistõttu on enam kui tõenäoline, et AS-s Konesko

töötades tekkis hagejal ülekoormus. AS-s HELTER-R ja AS-s Falck ei tehtud töökeskkonna

riskianalüüse, kuid kostja pidas tõenäoliseks, et nimetatud tööandjate juures olid töötingimused

tervistkahjustavad. Köögitöölise, koristamisega tegeleva abitöölise, autojuhi, koristaja ja koka

töölaadist tulenevalt kaasnevad nendel ametikohtadel töötamisega füüsiline koormus kätele-

õlavöötmele, seljale, jalgadele ja korduvad ühetaolised liigutused, mistõttu hageja töötamisel Väike-

Maarja Tarbijate Kooperatiivis, Tapa Tarbijate Kooperatiivi toitlustusettevõttes Ühendus, Rakke

Lubjatehases, Autotranspordibaasis nr 21 ja Tamsalu Ehitusmaterjalide Tehases oli tegu füüsiliselt

pingelise tööga ja tervistkahjustavate töötingimustega. Kutsehaiguse tuvastamisel ei ole arvestatud

töötingimustega varasemate tööandjate juures.

82. Haigussümptomid, mille alusel hagejal 2011.a tuvastati kutsehaigus, väljendusid tal ammu enne

seda, kui hageja asus tööle kostja juures. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja

töötervishoiu Keskuse poolt ja hageja endise perearsti poolt kohtule saadetud andmetest nähtub, et

27.09.1984.a pöördus hageja kaebusega seoses valudega seljas. 28.01.1986.a on hagejal diagnoositud

Polyarthralgia seoses valudega seljas ning 12.07.1991.a on sama diagnoosi alusel hagejale väljastatud

sanatooriumituusik. 08.12.1994.a pöördus hageja arsti poole kaebusega suurte liigeste valude osas,

samuti sõrmeliigeste valude osas. 20.11.1995. a on hageja pöördunud arsti poole kaebusega, et liigesed

valutavad. 15.01.1998.a pöördus hageja arsti poole vasaku õlaliigese valu kaebusega. 16.03.1998.a on

hageja pöördunud arsti poole kaebusega, et valu vasakus õlaliigeses püsib ja ta ei saa kätt tõsta

horisontaalselt üle 450. 02.04.1998.a käis hageja kirurgi konsultatsioonil, kus tal diagnoositi väliselt

kerge lihaste atroofia. 23.04.1998.a käis hageja ortopeedi konsultatsioonil, kus talle soovitati

operatsiooni. 1998.a aprillis-mais on hagejal opereeritud vasakut õlga. 05.08.1999.a on hageja

pöördunud arsti poole kaebusega, et sõrmeliigesed on valusad. Sama kaebusega pöördus hageja uuesti

arsti poole 26.03.2003.a.

83. Kostja leidis, et järelikult on hagejal olnud valud seljas juba alates 1984.a ning õlavöötme, käte ja

käteliigeste valud juba alates 1994. aastast. 1993. aastal oli hagejal olmetrauma, mille tulemusena sai

vigastada hageja ülakeha. Hagejaga juhtunud olmetrauma võib olla põhjustanud või kaasa aidanud

hagejal 2011. aastal diagnoositud haiguste tekkele ja/või süvenemisele. Kui hagejal diagnoositud

haigus on kutsehaigus, siis on selle põhjustanud kahjulikud mõjutused varasemate tööandjate juures

juba alates 16.12.1974.

84. Hageja ei ole kostjat oma terviseprobleemidest teavitanud. Kostja juurde tööle asumisele eelnevalt

teostati hagejale 11.04.2006.a tervisekontroll OÜ-s Baltic Euromedical. Selle tervisekontrolli käigus

täitis hageja isikliku tervisedeklaratsiooni, kus hageja ei ole märkinud, et tal esinevad valud seljas,

õlavöötmes, kätes ja käte liigestes ja et tema vasakut õlga on opereeritud. Hageja on märkinud, et tal ei

ole kaebusi oma tervise suhtes. Perioodilised tervisekontrollid tehti AS-s Medivover Eesti

09.04.2007.a, 10.03.2008.a, 09.02.2009.a, kuid ka nende käigus ei ole hageja oma terviseprobleeme

avaldanud.

85. Hageja poolt koristatavate kajutite arv oli normeeritud. Perioodil 20.10.2009‒18.01.2011.a töötas

hageja m/l-l “Victoria I”. Liinireis sellel laeval on 1 ööbimisega ca 16-tunnine reis ja kruiisireis on 2

ööbimisega ca 40-tunnine reis. M/l-l “Victoria I” on erinevat tüüpi kajutid ‒ sviit (kahetoaline;

suurusega ca 30 m2); de Luxe (kuni kahele inimesele; suurus ca 14 m2); 2-kohalised A-klassi kajutid;

4-kohalised A-klassi kajutid; A-Premium (kahekohalised laia voodiga); B-klassi (kuni neljale

inimesele) kajutid. Sõltuvalt kajuti tüübist on selles teostatavate koristustööde maht erinev.

Töökoormuse jaotusel arvestati kajutite suurust. Koristamist vajavate kajutite arv oli sellest tulenevalt

tööpäeviti erinev ja sõltus sellest, kui palju ja millised kajutid oli reisijate poolt kasutuses. Sellest

lähtudes oli koristatavate kajutite normarv igal hageja tööpäeval erinev. Kajuti koristamisele ei olnud

kehtestatud ajalisi norme.

86. OÜ Puhastusekspert on kostja koostööpartner, kellelt kostja võtab koristusalaseid konsultatsioone.

09.03‒11.03.2008.a jälgisid OÜ Puhastusekspert töötajad m/l-l “Victoria I” kajutite koristamist.

Tehtud tähelepanekutest ja soovitustest lähtuvalt koostas OÜ Puhastusekspert

juhataja XXX24.03.2008. a kirjaliku kokkuvõtte pealkirjaga “Raport”. Raportis anti kostjale

soovitused töömeetodite tõhusamaks muutmiseks. OÜ Puhastusekspert ei viinud läbi mõõdistamist

normeerimaks, kui kiiresti peaks kajuti koristamine toimuma, vaid tuvastati kui palju arvestuslikult

kulus töötajatel aega kajutite koristamiseks. Antud soovituste alusel asus kostja kasutama paremaid ja

efektiivsemaid töömeetodeid ning töötajatele viidi läbi koristusalaseid koolitusi, millel 2009. aasta

aprillis osales hageja. OÜ Puhastusekspert 24.03.2008.a kirjaliku kokkuvõtte lisaks ei olnud ega

saanudki olla tabel, mis on pealkirjastatud “Töökoormus 118.04‒28.04.2010”. Ebaselge on, kelle

poolt, millal ja mis eesmärgil tabel koostatud. Samuti ei olnud OÜ Puhastusekspert 24.03.2008.a

kokkuvõtte lisaks tekst pealkirjaga “Kajutite mõõdistamine tehtud!”, millisele on alla trükitud OÜ

Hansaliin peausaldusisiku XXXi nimi. Usaldusisik XXX ei osalenud 09‒11.03.2008. a koristustööde

jälgimises ega kirjaliku kokkuvõtte koostamises. 2008.a ei tegelenud hageja veel kajutite

koristamisega.

87. Ebaõige on hageja väide, et kajuteid sai koristada üksnes laeva sadamas seismise ajal. Kajutite

koristamise aeg ei ole piiratud laeva sadamas seismise ajaga. Kajutite koristamine algab juba enne

laeva sadamasse jõudmist ning vajadusel jätkub peale laeva sadamast väljumist. Paljud reisijad

vabastavad oma kajuti juba enne laeva sadamasse jõudmist. Kajutite koristamine võib jätkuda ajal, mil

uued reisijad laevale tulevad. Vastavalt OÜ Puhastusekspert soovitustele toimub kajutite koristamine

mitmes etapis ega sega reisijaid. Kajutite koristamisega igapäevaselt tegelevate töötajate arv on

stabiilne ja vajaduse korral saadab kostja tööle asendustöötaja. Vajadusel kasutatakse nn

nädalalõputöötajaid ja hooajatöötajaid.

88. Ebaõige on hageja, et tal ei võimaldatud iga 50 minuti töötamise järel teha 10-minutilist pausi.

Asjaolu, et kostja ametijuhendis, töökaitsejuhendis või muus dokumendis ei ole kirjas, et iga 50 min

töötamise järel on ette nähtud 10-minutiline puhkepaus, ei muuda olematuks faktilist asjaolu, et

töötajatele selliseid puhkepause võimaldati.

89. Kostja ei ole rikkunud TTOS § 13 lg 1 p 1, p 3, p 4 ja p 14. Kostja viis läbi töökeskkonna

riskianalüüsid ning koostas kirjalikud tegevuskavad. Kostja on koostanud ja kinnitanud

ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatavate töövahendite kohta. Kostja on viinud hagejale läbi

sissejuhatava, esmase- ja täiendjuhendamise väljaõppe ning selle nõuetekohaselt registreerinud.

Hageja on seda oma allkirjaga kinnitanud. Kostja viis hagejale läbi juhendamise 03.05.2009. a enne

seda, kui hageja asus tööle m/l-l Victoria I. Toimus süstemaatiline sisekontroll. Vastavalt

töökeskkonna sisekontrolli juhendile teostavad laeval igapäevaselt töökeskkonna kontrolli osakondade

juhatajad ning iga kuu esimesel nädalal viib kapten koos laeva teenistuste juhtidega läbi laeva

töökeskkonna kontrolli. Hagejale tehti sissejuhatav juhendamine tööleasumisel 2006. aasta aprillis,

mida hageja on allkirjaga kinnitanud. Töökeskkonna riskianalüüs oli läbi viidud ja selle alusel kirjalik

kokkuvõte koos tegevuskavaga koostatud ka m/l-l “Romantika”, kus hageja töötas enne m/l-ile

Victoria I tööle asumist.

90. Kostja leidis, et hageja sisuline väljaõpe tervist kahjustamata töötamiseks oli piisav. Kostja oli

hagejale teostanud väljaõppe tervist säästvate töövõtete kasutamisel ning oli tutvustanud tervist säästva

töö- ja puhkeaja korraldust. Hagejal olid olemas vajalikud teadmised töö- ja puhkeaja vaheldumise

tähtsusest ülekoormuse ennetamisel. 14‒15. aprillil 2009.a läbis hageja OÜ Puhastusekspert poolt läbi

viidud kahepäevase koolituse “Koristamine laeval”, kus hageja sai piisava väljaõppe töö planeerimise,

ergonoomia, koristusmeetodite, kaitsevahendite jne osas. Kostja tagas hagejale tervislikud

töötingimused ja hagejal oli võimalus teha puhkepause.

91. Kostja juures töötamise ajal ei ole hageja kunagi avaldanud, et töökoormus oleks tema jaoks liiga

suur ja oleks põhjustanud talle tervisekahjustusi. Hageja ei ole kunagi kostjale avaldanud, et soovib

enda üleviimist teisele tööle. Hagejal oli võimalik töövõimet taastada ja tervist tugevdada laeval olles

saunas ja spordisaalis ning maal olles ujulas, milliseid võimalusi kostja pakkus. Hageja neid võimalusi

ei kasutanud ning on sellega teadlikult oma tervisega riskinud. Hageja ei kasutanud kostja pakutavat

võimalust tööst taastuda ujulas. Paljasõnaline on hageja väide tema poolt tervise taastamiseks

Rakveres Aqva ujula kasutamisest. Hageja esitatud pangakaardi maksete väljavõtted ei tõenda, et

hageja oleks nimelt ujulat kasutanud.

92. Pärast kostjaga töösuhte lõppemist töötas hageja 16.07.2012‒02.10.2012. a uue tööandja Maxima

Eesti OÜ juures. Seega on tõendatud, et hageja tervislik seisund võimaldas tal 2012. a tööd leida.

Hageja ei ole väidetava kutsehaiguse tõttu kaotanud sissetulekut. Hageja töötas Maxima Eesti OÜ-s

müüjana. Hageja on väitnud, et terviseseisund ei võimaldanud tal seda töösuhet jätkata. Nähtuvalt

hageja poolt kohtule esitatud Maxima Eesti OÜ-ga töölepingu lõpetamise dokumentidest ütles Maxima

Eesti OÜ hagejale töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et hageja ei ole pikka aega tulnud

toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu (töövõime vähenemine). Samas ei saa järeldada, et

töösuhe oleks lõppenud kutsehaiguse tõttu. Hagejale on perioodil 16.07.2012-02.10.2012.a. väljastatud

üks haigusleht alguskuupäevaga 10.09.2012. a – lõppkuupäevaga 30.09.2012. a diagnoosiga “lihtne

ja limamädane bronhiit”. Seega ei ole hageja töösuhe Maxima Eesti OÜ-ga lõppenud hageja väidetava

kutsehaiguse tõttu. Töölepingu ülesütlemine oli õigusvastane ja hageja seda ei vaidlustanud.

93. Hageja on kokku töötanud 12551 päeva 11 tööandja juures, seejuures töötas hageja Väike-Maarja

Tarbijate Kooperatiivis 106 päeva ehk kogu töötatud ajast 0,84%, Tapa Tarbijate Kooperatiivis 60

päeva ehk kogu töötatud ajast 0,48%, Rakke Lubjatehases 822 päeva ehk kogu töötatud ajast 6,55%,

Autotranspordibaasis nr 21 402 päeva ehk kogu töötatud ajast 3,2%, Tamsalu Ehitusmaterjalide

Tehases 899 päeva ehk kogu töötatud ajast 7, 16%, Tamsalu Teraviljasaaduste Kombinaadis ehk AS-s

Tamsalu TERKO 6819 päeva ehk kogu töötatud ajast 54,33%, AS-s Hallik 868 päeva ehk kogu

töötatud ajast 6,92%, AS-s Konesko 100 päeva ehk kogu töötatud ajast 0,80%, AS-s Helter-R 83

päeva ehk kogu töötatud ajast 0,66%, AS-s Falck 424 päeva ehk kogu töötatud ajast 3,38% ja OÜ-s

Hansaliin 1968 päeva ehk kogu töötatud ajast 15,68%.

94. Kui hagejal diagnoositud haigus on kutsehaigus, siis on selle kujunemine alanud vähemalt

16.12.1974 seoses hageja tööle asumisega Väike-Maarja Tarbijate Kooperatiivis köögitöölisena. Enne

kostja juurde tööle asumist on hageja töötanud kokku 10 erineva tööandja juures. Kostja ei pea

vastutama teiste tööandjate poolt tekitatud kahju eest. Kui kostja on mingil määral vastutav hagejal

tekkinud kahju eest, siis ei saaks kostja vastutada mitte enam kui 15,68% ulatuses kahju eest. Hageja

enda osa kahju tekkimises on samuti vähemalt 50%. Kostjalt väljamõistetava ühekordse hüvitise

summa ei saa olla suurem kui 87,28 eurot ja igakuise hüvitise summa mitte suurem kui 20,16 eurot.

Hüvitis kulutuste eest tuusikule ei saa olla suurem kui 52,92 eurot. Igakuist hüvitist tuleb vähendada

hageja poolt Maxima Eesti OÜ-s töötamise ajal teenitud töötasude ja hüvitiste võrra.

95. 02.05.2013.a seisukohtades märkis kostja, et Rakke Lubjatehase käskkirja nr 101-k ja hageja

isikliku kaardi järgi töötas hageja Rakke Lubjatehase tsehhis nr 2 II järgu abitöölisena. Ebaõige on

hageja väide, et ta töötas Rakke Lubjatehases vaid ca kolm tundi päevas ja töö ei olnud füüsiliselt

koormav. Käskkirjast nr 101-k järgi toimus hageja töö tasustamine tunnitasu alusel. Hageja isiklikule

kaardile kantud töötundide arvust nähtub, et ühes kuus on töötundide arv 189-155 tundi. Vastavalt

tollel ajal kehtinud Eesti NSV töökoodeksi § 47 lg 1 oli töölistele kehtestatud kahe puhkepäevaga

viiepäevane töönädal ning vastavalt §-le 45 oli tööaja normaalseks kestuseks kehtestatud 41 tundi

nädalas. Seega tegelikult töötas hageja tööpäevas 9-7 tundi. Tõendamata on hageja väited, et ta

tegelikult töötas Rakke Lubjatehases lühemat aega. Hageja ei olnud 1976.a dekreetpuhkusel nii pikalt

nagu ta väidab.

96. Seoses hageja töötamisega Autotranspordibaasis nr 21 viitas kostja baasi direktori 15.04.1978.a.

käskkirjale nr 104, mille järgi oli majandi ohutustehnika ja töökaitse olukord ebarahuldav, sealhulgas

autojuhtide osas. Hageja väited selle kohta, et tema töö AS-s Tamsalu TERKO ei olnud füüsiliselt

koormav, on vastuolus tema enda poolt XXXle antud selgitustega. Hageja ei ole tõendanud, et ta oli

pikalt dekreetpuhkusel ja palgata puhkusel. Hagejal on alates 27.09.1984.a esinenud selja, õlavöötme,

käte ja käteliigeste valusid ning liigeste kangust, millised vaevused jätkusid pärast 1998.a parema õla

operatsiooni. Hagejal on alates 1984. aastast hakanud välja kujunema kutshaigus. Hageja väiteid selle

kohta, et tema töö AS-s Hallik ei olnud raske, on samuti vastuolus hageja enda varasemate

selgitustega. Töö raskus nähtub AS Hallik ametijuhendist. AS Hallik töötades esinesid kõik

ohutegurid. Töö oli sedavõrd tervistkahjustav, et hageja lõpetas töötamise tervislikel põhjustel. AS

Konesko töökeskkonna riskianalüüsist nähtub, et hageja töökoha füsioloogilisteks terviseriskideks olid

tööasend ja sundasendid ning raskuste käsitsi teisaldamine.

97. Ebaõige on hageja väide nagu ei omaks asja lahendamisel tähtsust tema kaebused seoses valudega

seljas. Töötervishoiuarsti 02.09.2011 teatise nr 13-2/58 järgi on kutsehaiguse põhjustanud ohuteguriks

füüsiline pingeline töö koormusega muuhulgas ka seljale. Hageja õlgadega seotud diagnoos puudutas

mõlemat õlga.

98. Kajuteid koristas hageja vaid ajavahemikus 20.10.2009-18.01.2011.a ning ükski hagejal

diagnoositud haigustest ei saanud sedavõrd lühikese aja jooksul välja kujuneda. Kajutite koristamise

töö ei olnud raske, nii puhta kui musta voodipesu transportimiseks oli hagejal kasutada spetsiaalne

ratastel konteiner. Prügi vedamiseks oli samuti kasutusel ratastel konteiner ning prügi ühelt tekilt

teisele transportimiseks oli kasutusel lift. Väär on hageja väide nagu tulnuks tekki ja tekikotti

kloppides tõsta käsi peast kõrgemale. Selleks puudus igasugune mõistlik vajadus. Väärad on hageja

väited nagu tulnuks alumisi voodeid koristamise käigus paigalt liigutada ja tagasi paigutada. Voodeid

tuli paigalt liigutada vaid suurpuhastuse ajal.

99. Üldruumide koristamise töö ei olnud raske ja tervistkahjustav, mida hageja ise kinnitas

12.11.2012.a eelistungil. Trepikäsipuude pastaga poleerimistöid ei tehtud igapäevaselt, vaid vastavalt

vajadusele. Igapäevaselt toimus üksnes trepikäsipuude puhastamine lapiga. Samuti toimus peeglite ja

seinte puhastamine sõltuvalt määrdumise astmest vastavalt vajadusele. Sealjuures ei puhastatud ja/või

poleeritud mitte tervet seina või peeglit, vaid üksnes määrdunud ala. Põrandate puhastamiseks oli

kasutusel tsentraliseeritud tolmuimeja. Vaipkatet ei puhastatud igapäevaselt täies mahus.

Kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttes ei ole hageja töötamist laeva üldpindade puhastamisel peetud

väidetava kutsehaiguse tekke ja väljakujunemise põhjuseks ja sellega seoses ei ole kostjale ettekirjutusi

tehtud.

100. 17.09.2013.a seisukohtades kostja leidis endiselt, et kui ta on kutsehaiguse tekkimise eest

vastutav, vastutab ta vaid 15,68%-lises osas ja ühekordse hüvitise summa ei saa olla suurem kui

356,26 eurot. Igakuine hüvitis ei saa olla suurem kui 19,89 eurot.

101. 18.11.2013.a seisukohtades kostja rõhutas, et hageja töötab uuesti alates 2013.a septembrist.

Seega võimaldab tervislik seisund hagejal töötada. Hageja soovitud igakuisest hüvitisest tuleb tema

poolt saadud töötasu maha arvata.

102. Lõplikes seisukohtades leidis kostja, et kumbki ekspert ei ole vastanud küsimusele, kas hagejal

2011.a kutsehaigusena diagnoositud haigused on kutsehaigused. Analüüsitud ega uuritud ei ole

võimalikke haiguste tekkepõhjuseid. Kohus peaks ekspertide arvamused jätma arvestamata. Ekspert

XXX on arvanud, et hageja kutsehaigestumist võis mõjutada vananemine. Ekspert XXX on leidnud, et

kutsehaigusena diagnoositud käte liigeste valu võib olla põhjustatud polüartroosist, mis ei ole

kutsehaigus. Hagejal 2011.a diagnoositud vasaku õla rotaatormanseti kahjustus on suure tõenäosusega

tekkinud hageja vasaku õla raviks 1998.a kasutatud ravivõtte tagajärjel. Asjaolu, et pärast 1998.a

operatsiooni ei ole vasak õlg hagejale vaevusi põhjustanud, ei oma tähtsust.

103. SA PERH töötervishoiuarsti XXX 02.09.2011 teatis nr 13-2/58 ei ole usaldusväärne tõend, sest

teatiselt ei nähtu andmeid, mille alusel on teatises toodud järeldusteni jõutud. Kutsehaiguste ekspertiisi

komisjoni 30.08.2011 protokollist ei nähtu, kuidas on järeldusteni jõutud. Tööinspektsioon teostab

kutsehaiguste uurimisi ja selline uurimiskokkuvõte on hageja suhtes koostatud ja selle alusel on

kostjale 28.10.2013 tehtud ettekirjutus, kuid need dokumendid ei ole usaldusväärsed tõendid hagejal

kutsehaigus(t)e esinemise kohta, sest uurimist ei ole teostanud meditsiiniliste eriteadmistega isik, vaid

tööinspektor.

104. Eksperdid ei ole kutsehaiguste väljakujunemise tuvastamisel arvestanud haiguste peiteaega.

Kutsehaiguste teatises ei olnud välja toodud, kuidas tuvastati kutsehaiguste kujunemise periood ja

XXX keeldus istungil sellekohastele küsimustele vastamast. Seega puuduvad XXXl vajalikud

eriteadmised kutsehaiguste väljakujunemise perioodi usaldusväärseks tuvastamiseks. Hageja töötas

enne kostja juurde tulekut pikaajaliselt rasket füüsilist koormust nõudvatel ametikohtadel ning tema

suhtes mõjusid samasugused ohutegurid. Hagejal pidi kutsehaigus tekkima oluliselt varem, kui 2006.a.

105. Sotsiaalkindlustusameti otsuse nr 789696 järgi on hageja vaid osaliselt töövõimetu ja talle ei sobi

raske füüsiline töö, korduvad stereotüüpsed liigutused kätele. Seega on hageja võimeline tegema tööd,

mis ei ole füüsiliselt raske ega nõua korduvaid stereotüüpseid liigutusi kätele. Hagejal on töö leidmist

takistanud mitte tema väidetav kutsehaigus, vaid arvutioskuse puudumine, oskamatus koostada CV-d

ning isikliku transpordivahendi puudumine. Hageja töötab ja tema sissetulek ei ole vähenenud

väidetava kutsehaiguse tõttu.

106. Kostja kindlustas hagejale töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad tervislikud

töötingimused. Kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttes on tööinspektor esitanud üldsõnalised väited

kostja poolt õigusaktide rikkumisest. Ükski tööinspektori poolt viidatud sätetest ei kehtesta

töökeskkonna riskianalüüsi tegemise konkreetseid nõudeid. Seadusandluses puuduvad õigusaktid, mis

sätestaksid töökeskkonna riskianalüüsi tegemise konkreetsed nõuded ning terviseriskide vältimise

abinõud. Kostja on hagejale kõiki olemasolevaid nõudeid järgides viinud läbi ohutusjuhendamise

ülekoormuse ennetamise kohta ja töö ning puhkeaja korralduse kohta. See, et hageja ei kasutanud

tervist säästvaid töövõtteid ega pidanud kinni töö ja puhkeaja korraldusest, ei tulenenud hageja

teadmatusest. Hageja on korduvalt kinnitanud, et ta ei teinud töös puhkepause seetõttu, et soovis tööga

kiiresti valmis saada. Ekspert XXX järeldus füsioloogiliste ohutegurite toimet vähendavate meetmete

ebapiisavusest ei ole põhjendatud, vaid rajaneb eksperdi alusetul oletusel, et kuna hagejal on

diagnoositud kutsehaigus siis järelikult on meetmed olnud ebapiisavad. Seadusandlus ei sätesta

töökeskkonna füsioloogiliste ja psühholoogiliste ohutegurite piirnorme ning nende parameetrite

mõõtmise korda. Hagejal oli võimalik kostja juures töötada ilma tervist kahjustamata. Kutsehaigus

diagnoositi hagejal 30.08.2011.a st 7 kuud pärast kostja juures töö tegemise lõpetamist.

107. Kostja on viinud läbi töökeskkonna riskianalüüsid ning nende alusel koostanud kirjalikud

tegevuskavad. Kostja viis hagejale m/l „Victoria I“ töökeskkonna riskianalüüsi ja selle alusel

koostatud tegevuskava alusel läbi juhendamise 03.05.2009 ehk enne seda, kui hageja asus tööle „m/l

Victoria I“. Selles dokumendis on riskidena välja toodud monotoonne, sundasendis töötamine ning

meetmena on välja toodud puhkepausid. Hagejal võimaldati pause teha, mida tõendavad XXXi, XXX`i

ja XXX`i ütlused. Üldpuhastustööde tegemine ei olnud ajaliselt piiratud laeva sadamas seismise ajaga,

mis on tõendatud samade tunnistajate ütlustega. Kajutite jaotamist töötajate vahel ning vajadusel

täiendavate töötajate kasutamist on samuti kostja tunnistajad kinnitanud. Hageja oma tervisehädadest

kostjat ei teavitanud, mida tõendavad XXXi ütlused.

108. Hageja tunnistaja XXX töötas küll hagejaga koos m/l-l „Romantika“, kuid mitte üldpindade

puhastamisel. XXX lõpetas kostja juures töötamise 2009.a augustis-septembris ning ta ei ole kunagi

töötanud m/l-l „Victoria I“. Hageja ei soovinud vande all anda ütlusi omatöötingimuste ja

töökorralduse kohta, kuigi hageja nende asjaolude kohta seletuse andis. Hageja seletus tuleb jätta

arvestamata. Karpaalkanali sündroom diagnoositi hagejal esmakordselt 04.10.2007.a ja küünarliigese

epikondüliidid 16.04.2008.a, kuid hageja varjas oma tervisehädasid kostja eest. Hageja varjas

tervisekontrolli läbiviivate arstide eest oma tervisevaevusi ja diagnoositud haigusi. Haiguste

süvenemine on toimunud hageja enda raske hooletuse tagajärjel. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttes

on tuvastatud, et hageja ei kasutanud puhkepause, ei kasutanud kostja pakutud võimalusi tervise

taastamiseks ega teavitanud kostjat oma tervisehädadest. Hageja pöördus 2010.a aprillis

tervisevaevustega neuroloog XXX poole, kes võttis hagejalt analüüsid ning kutsus hagejat raviks

tagasi, kuid hageja arsti juurde enam ei läinud. Nähtuvalt hageja tervisekaardi kandest 02.02.2011.a

keeldus hageja enne seda õlaoperatsioonist, mida arstid talle soovitasid õlavalude raviks. Hageja vande

all antud seletus kostja teavitamise kohta on ebausaldusväärne ja vastuolus XXXi ütlustega.

109. Kohtukõne seisukohtades leidis kostja, et hageja väited tema varasemate tööandjate juures

töötamise ajaga on tõendamata. Samuti on tõendamata hageja väited töötingimuste ja töö laadi kohta.

Kuna stjuardessi ameti koht ei nõua diplomit või erialast kvalifikatsiooni, ei ole hagejale kahju

tekkinud. Hageja on võimeline tööd tegema ja teeb seda täistööajaga. Hageja ei ole sissetulekut

kaotanud. Tõendatud ei ole, et hagejal 2011.a diagnoositud haigused on kutsehaigused. Ei ole ka

tõendatud, et haigused kujunesid välja ajal, mil hageja töötas kostja juures. Hageja haigused hakkasid

kujunema oluliselt varem ja juba 2004.a lõpetas hageja töösuhte AS-ga Hallik tervislikel põhjustel.

Kolme aasta jooksul koristas hageja üldpindu ja siin ei ole Tööinspektsioon kostjale etteheiteid teinud.

Hageja koristas kajuteid ainult ühe aasta ja kolme kuu jooksul. Hageja varjas tervisehädasid kostja eest

ja see on tõendatud. Hageja võttis ise endale tervisekahjustamise riski ja on süüdi. Hageja keeldus

õlaoperatsioonist, sest ta ei tulnud 2010.a aprillis arsti juurde seoses karpaalkanali sündroomiga.

KOHTU PÕHJENDUSED

110. Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab

kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

111. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

1) hageja töötas alates 25. aprillist 2006.a meretöölepingu alusel kostja juures stjuardessina;

2) hageja tööülesandeks olid koristustööde teostamine kostja poolt määratud ruumides ja laevadel;

3) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse 02.09.2011.a

töötervishoiuarsti teatises nr 13-2/58 tuvastati hagejal kutsehaigused ülekoormushaigustena, millistena

olid teatises loetletud küünarliigese epikondüliidid, õlavöötme-käte müofastsiaalsed valud, krooniline

rotaatormanseti kahjustus mõlemapoolselt, käte liigeste valud ja kerge karpaalkanali sündroom

paremal käel;

4) teatisel märgitu järgi kujunes hagejal kutsehaigus aastatel 2006 kuni 2011 ehk ajal, mil hageja töötas

kostja juures;

5) kostja ütles 14.09.2011.a teatega hagejaga sõlmitud meretöölepingu üles tervislikel põhjustel;

6) Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo 10.10.2011.a leidis oma otsuses nr

789696, et hageja on kutsehaiguse tõttu 50% ulatuses püsivalt töövõimetu;

7) hageja töötas 16.12.1974.a kuni 10.04.1975.a Väike-Maarja Tarbijate Kooperatiivis söökla

köögitöölisena;

8) hageja töötas 05.04.1975.a kuni 04.06.1975.a Tapa Tarbijate kooperatiivi toitlustusettevõte Ühendus

söökla köögitöölisena;

9) hageja töötas 01.07.1975.a kuni 30.09.1977.a Rakke Lubjatehases abitöölisena;

10) hageja töötas 03.10.1977.a kuni 09.11.1978.a Autotranspordibaasis nr 21 autojuhina;

11) hageja töötas 01.12.1978.a kuni18.05.1981.a Tamsalu Ehitusmaterjalide Tehases koristajana;

12) hageja töötas 01.06.1982.a kuni 19.07.1982.a Tamsalu Teraviljasaaduste Kombinaadis koristajana;

13) hageja töötas 01.12.1982.a kuni 31.01.2001.a töötas hageja Tamsalu Teraviljasaaduste

Kombinaadis (reorganiseeritud Riigiaktsiaseltsiks Tamsalu TERKO ja AS-ks Tamsalu TERKO)

silotöölisena, kaalujana, operaator-väljastajana ja elevaatoritöölisena;

14) hageja töötas 01.04.2002.a kuni 16.08.2004.a AS-s Hallik pagar-kondiitrina;

15) hageja töötas 17.08.2004.a kuni 25.11.2004.a AS-s Konesko;

16) hageja töötas 01.12.2004.a kuni 22.02.2005.a AS-s Helter;

17) hageja töötas 03.03.2005.a kuni 01.05.2006.a AS-s Falck valvetöötajana.

112. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt sissetuleku kaotamisest ja

täiendavatest kuludest. Hageja leidis, et tema kutsehaigus tekkis kostja juures töötamise ajal ning

kostja on vastutav kutsehaiguse tekkimise eest. Hageja esitas kostja vastu nõude esmalt deliktilisel

alusel ning alternatiivselt töölepingu rikkumisest tuleneval alusel. Kostja vaidles nõudele vastu ning

leidis, et hagejal kutsehaiguse tekkimine ja selle väljakujunemine aastatel 2006 kuni 2011 on

tõendamata. Kostja ei ole kutsehaiguse põhjustamise eest vastutav ning hageja kahju nõue on

tõendamata. Vaidluse lahendamisel hindab kohus esmalt seda, kas hagejal on tekkinud kutsehaigus

ning millal see välja kujunes. Seejärel kohus hindab, kas kostja pani toime mõne õigusrikkumise, mis

võis kutsehaiguse põhjustada ning kas hageja kahju hüvitamise nõue on tõendatud.

Hagejal kutsehaiguse olemasolu ja selle väljakujunemise aeg

113. Hageja leidis, et kõik töötervishoiuarsti teatisel märgitud ja hagejal diagnoositud haigused on

kutsehaigused. Kutsehaigused kujunesid hagejal välja kostja juures töötamise ajal. Hageja varasematel

töökohtadel töötamine ei olnud seotud koormusega kätele ja õlavöötmele. Hageja loetles ajaperioodid,

millal ta varasemate tööandjate juures töötas ning tõi välja, et ta oli seoses kolme lapse sünniga

korduvalt dekreetpuhkusel ja palgata puhkusel kuni laste aastaseks saamiseni. 1998.a opereeriti hagejal

vasakut õlga, kuid see paranes täielikult ega põhjustanud hageja hilisemat haigestumist

kutsehaigusesse.

114. Hagejal puudusid kuni 2006.a kutsehaigustele viitavad kaebused. Kostja juures töötas hageja

esmalt ruumide üldkoristajana, koristades aeg-ajalt ka kajuteid. Ruumide üldkoristamise töö oli samuti

kurnav. Kostja etteheited ekspertidele ja töötervishoiuarstile XXXle on arusaamatud ja

põhjendamatud. Kostja väited selle kohta, et hageja kutsehaigestumise põhjustas tema tegelemine

aiandusega, on absurdsed.

115. Kostja leidis, et hageja kutsehaigus ei saanud välja kujuneda aastatel 2006 kuni 2011. Hageja

töötingimused varasemate tööandjate juures olid rasked, hageja tegi rasket füüsilist tööd ning

töötervishoiu teatisest ei nähtu, et oleks kogutud andmeid hageja varasemate töökohtade töötingimuste

kohta. Hageja tegelemine aiandusega süvendas tema haigust. Hageja ise avaldas, et tema varasemad

töötingimused olid rasked. AS-s HELTER-R ja AS-s Falck ei tehtud töökeskkonna riskianalüüse.

116. Samuti leidis kostja, et kutsehaiguste sümptomid avaldusid hagejal ammu enne, kui ta kostja

juurde tööle asus. Hageja pöördus juba 1984.a arsti poole seoses valudega seljas, 1986.a diagnoositi

hagejal "polyarthralgia". Alates 1994.a on hageja pöördunud arsti poole seoses liigeste valudega.

1998.a käis hageja õlaoperatsioonil ja hilisem kutsehaigus on selle tagajärg. Samuti võis 1993.a

olmetrauma põhjustada kutsehaiguse tekke või seda süvendada.

117. Kutsehaiguste teatises märgitud haigused ei ole loetletud kutsehaiguste loetelus ning kumbki

ekspert ei ole vastanud küsimusele, kas hagejal diagnoositud haigused on üldse kutsehaigused. Hageja

kutsehaigestumise võis põhjustada vananemine ning hagejal diagnoositud käte liigeste valu võis olla

diagnoositud polüartroosist. Eksperdid ei ole kutsehaiguste väljakujunemise tuvastamisel arvestanud

haiguste peiteaega.

118. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hagejal kutsehaigustena diagnoositud haigused ei ole

loetletud kutsehaiguste loetelus ning et kutsehaiguste tekkimine hagejal ei ole tuvastatud. Kohus

selgitas kostjale 12.11.202.a eelistungil (toimiku 1. kd, lk 148-150), et kutsehaiguste loetelus ei ole

toodud mitte diagnoosid, vaid on viidatud erinevat tüüpi haigustele. Kohus selgitas, et kostjal tuleb

tõendada oma väidet, mille kohaselt mõni teatises märgitud diagnoos ei mahu loetelus toodud haiguste

hulka. Kohus selgitas samal istungil kostjale, et kui kostja arvates kujunes hageja kutsehaigus välja

varem kui aastatel 2006 kuni 2011, tuleb kostjal seda tõendada.

119. Töötervishoiuarsti teatisest kutsehaiguse diagnoosimise kohta 02.09.2011.a (toimiku 1. kd, lk 11)

nähtub, et hagejal tuvastati 30.08.2011.a kutsehaigus. Ohuteguriteks on märgitud füüsiline, pingeline

töö koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, korduvad ühetaolised liigutused. Kutsehaiguse

diagnoosiks on küünarliigeste epikondüliidid, õlavöötme-käte müofastsiaalsed valud, krooniline

rotatoormanseti kahjustus mõlemapoolselt, käte liigeste valud ja kerge karpaalkanali sündroom

paremal käel. Viidatud on kutsehaiguste loetelu § 4 punktile 13, 16, 19, 21.

120. TTOS § 23 lg 1 järgi on kutsehaigus haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus

nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. TTOS

§ 23 lg 2 järgi on tööga seotud haigus kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus. Vastavalt TTOS § 23

lõikele 3 on tööst põhjustatud haigus selline töökeskkonna ohuteguri põhjustatud haigus, mida ei loeta

kutsehaiguseks. Vastavalt TTOS § 23 lõikele 5 diagnoosib kutsehaiguse töötervishoiuarst, kes teeb

kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmeid töötaja praeguste ja varasemate tööolude ning töö

laadi kohta. Vastavalt TTOS § 23 lõikele 6 teatab töötervishoiuarst kutsehaigestumisest kirjalikult või

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt viie päeva jooksul pärast haiguse diagnoosimist

tööandjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja töötaja töötervishoiuarsti juurde suunanud arstile.

Seadus ei näe ette, et viidatud teatises tuleks loetleda kõiki andmeid, mida kogutud on või et seal

peavad olema välja toodud tõendid ja asjaolud, milliste kohaselt on tuvastatud, millal töötajal

kutsehaigus kujunenud on. Seetõttu leiab kohus, et kostja etteheited töötervishoiuarsti teatisel

väidetavalt puuduvatele andmetele on asjakohatud.

121. Sotsiaalministri 09.05.2005.a määrusega nr 66 on kehtestatud "Kutsehaiguste loetelu". Nimetatud

määruse § 1 järgi loetakse haigus kutsehaiguseks, kui see on kas nimetatud määruse §-des 2–4 või kui

selle on põhjustanud §-des 5–6 nimetatud töökeskkonna ohutegur. Määruse §-s 4 on loetletud

töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused. Antud sätte

punkti 13 järgi on kutsehaiguseks lihaste ja kõõluste kinnituskohtade haigused füüsilise ülekoormuse

tagajärjel. Punkti 16 kohaselt on kutsehaiguseks lihaste ja kõõluste kahjustused, mis on põhjustatud

roteeruvatest liigutustest tingitud füüsilisest ülekoormusest. Vastavalt punktile 19 on kutsehaiguseks

karpaalkanali sündroom ning punktile 21 käte ja randmete osteoartikulaarsed haigused, mis on

põhjustatud füüsilisest ülekoormusest ja kohtvibratsioonist. Seega ei ole kutsehaiguste loetelus esitatud

mitte konkreetsete diagnooside nimetused koos diagnooside koodidega, vaid tegemist on haiguste

üldise loeteluga.

122. Ekspert XXX leidis oma ekspertarvamuses (toimiku 5. kd, lk 2-22), et kõik hagejal diagnoositud

haigused on kutsehaigused. Istungil avaldas ekspert XXX täiendavalt (toimiku 6. kd, lk 5-7), et

kutsehaiguste nimetused teatises ühtivad määruses toodud loeteluga. Ekspert XXX leidis samuti oma

ekspertarvamuses (toimiku 5. kd, lk 49-59), et kõik Töötervishoiuarsti 02.09.2011.a loetletud hageja

haigused on kutsehaigused. Mõlemad eksperdid on viidetega hageja terviseuuringutele ka kinnitanud,

et teatises märgitud kutsehaigused on hagejal tegelikult diagnoositud.

123. Harju Maakohtu 23.09.2013.a istungil tunnistajana üle kuulatud töötervishoiu arst XXX (toimiku

5. kd, lk 158-159) avaldas, et kõik hagejal kutsehaigustena diagnoositud haigused olid tingitud

ülekoormusest ja kõik kutsehaiguste teatises toodud hageja kutsehaigused on kirjas kutsehaiguste

loetelus. XXX selgitas, et kutsehaiguste loetelus ei ole toodud diagnoose ega nende koode.

Küünarliigeste epikondüliit on toodud loetelu § 4 punktis 13 ja see tähendab lihaste ning kõõluste

kinnituskohtade haigust füüsilise ülekoormuse tõttu. Õlavöötme ja käte müofastsiaalsed valud on

toodud loetelu § 4 punktis 16. Käte liigeste valud on kirjas loetelu § 4 punktis 21 ja karpaalkanali

sündroom § 4 punktis 19.

124. Eeltoodut kokku võttes ei nõustu kohus kostja väidetega, et hagejal diagnoositud ja

kutsehaigestumise teatises märgitud haiguste puhul ei ole tegu kutsehaigustega. Kutsehaiguste

olemasolu hagejal on tuvastatud töötervishoiuarsti poolt ning samu järeldusi on kinnitanud mõlemad

eksperdid. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks vastupidist ehk seda, et mõni

teatises märgitud haigustest ei ole kutsehaiguseks või et mõnda teatises märgitud kutsehaigust hagejal

tegelikult ei ole.

125. Kostja väitis, et isegi juhul, kui mõni hagejal diagnoositud haigustest on kutsehaiguseks, on need

haigused hakanud hagejal kujunema oluliselt varem kui aastatel 2006 kuni 2011. Kohus leiab, et asjas

kogutud tõendid kostja nimetatud järeldust ei kinnita.

126. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla saatis kohtule ärakirja hageja kutsehaiguse diagnoosimise

aluseks olevast tervisekaardist (toimiku 2. kd, lk 36-67). Töötervishoiuarst XXX on hageja

terviseandmete alusel koostanud koondi (toimiku 2. kd, lk 49), millest nähtuvalt tuvastati hagejal

27.09.1984.a valud seljas. 28.01.1986.a on hageja diagnoosiks määratud „polyarthralgia“, sama

diagnoos on määratud 12.07.1991.a. 21.05.1993.a on hagejal olnud trauma seoses parema kaenlaaluse

muljumisega ning rebimishaavadega vasaku kaenla all ja kaelal. 08.12.1994.a on uuesti hageja

diagnoosiks olnud „polyarthralgia“ seoses suurte liigeste valu ja sõrmeliigeste valuga. 15.01.1998.a on

tuvastatud valu vasakus õlaliigeses, 23.04.1998.a on hagejale näidustatud operatsioon. 08.05.1998.a

viidi operatsioon läbi ning vabastati vasaku õlaliigese kontraktuur. 05.08.1999.a on hagejal uuesti

tuvastatud valud põlveliigestes ja sõrmeliigestes, sõrmeliigeste valusid on tuvastatud samuti

26.03.2003.a. 16.08.2006.a on hagejal olnud valud kõikides suurtes liigestes. 04.10.2007.a on hagejal

olnud valud seljas, küünarliigestes ning käed „surid“. 08.10.2008.a on hageja parem käsi „surnud“ nii

päeval kui öösel, samuti on valud randme- ja õlaliigeses, valutas ka selg. Kuu aega hiljem

08.11.2010.a ei ole valud taandunud ja 05.11.2008.a on tuvastatud püsivad valud mõlema labakäe

liigestes.

127. Hageja perearsti XXXi poolt kohtule esitatud väljavõtetest hageja ambulatoorsest kaardist

ajavahemikult 05.08.1999.a kuni 16.08.2006.a (toimiku 2. kd, lk 222-225) nähtub, et 05.08.1999.a

pöördus hageja arsti poole seoses valudega põlve- ja sõrmeliigestes. 26.03.2003.a on hageja kaevanud

valusid suurtes liigestes ja põlve- ning sõrmeliigestes. Hagejal diagnoositi puusaliigese artroos ja

põlveliigese artroos. Sama diagnoos on hagejale pandud 18.11.2003.a. 16.08.2006.a on hageja

pöördunud arsti poole seoses valudega kõigis suurtes liigestes ja hommikuti kangete sõrmedega.

Hagejal diagnoositi reumatoidartriit.

128. Hageja perearsti XXXi saadetud ambulatoorse kaardi väljavõtetest hilisema perioodi kohta

(toimiku 2. kd, lk 122-126) nähtub, et 16.08.2006.a pöördus hageja arsti poole kaebusega valudele

kõigis suurtes liigestes. Samuti kaebas hageja, et tema sõrmeliigesed on hommikuti kanged.

04.10.2007.a on hageja taas pöördunud kaebusega seoses valudega seljas, käte suremise ja

küünarliigeste valutamisega. Perearst tuvastas, et hageja mõlema käe õlavarte epikondülosed on

valusad. Perearst on hagejal diagnoosinud lülisamba osteokondroosi ning kaasuva haigusena

karpaaltunneli sündroomi. 25.03.2008.a pöördumisel on taas hageja kaevanud valusid parema käe

küünarliigestes ning tema diagnoosiks on perearst määranud karpaaltunneli sündroomi. 16.04.2008.a

on perearst lisaks diagnoosinud lateraalse epikondüliidi. 08.10.2008.a on perearst hagejal diagnoosinud

karpaaltunneli sündroomi, radikulopaatia ja nimmevalu.

129. Perearst XXX saadetud hageja tervisekaardi andmetest (toimiku 2. kd, lk 138-181) nähtub, et

hageja oli antud perearsti nimistus alates 17.03.2009.a. Hagejal esmakordselt diagnoositud haiguste

hulgas on 09.11.2009.a märgitud seljavalu, 19.01.2011.a õla liiteline liigesekihnupõletik ehk

adhesiivne kapsuliit, 08.03.2011.a õlakahjustused, 04.04.2011.a õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise

sündroom, samuti 18.06.2011.a rakenduse, ülepingutuse ja survega seotud pehmete kudede kahjustus.

Perearsti kannetest nähtub, et hageja pöördus tema poole 2009.a korduvalt liigestes esinevate valude

kaebustega, 25.06.2009.a kaebas hageja valu paremas õlaliigeses. 04.01.2010.a on hageja kaevanud

seljavalu ja surevate käte üle, 07.12.2010.a on hageja kaevanud parema õla valu ja käte suremise üle.

19.01.2011.a on hageja perearstile teatanud, et parem õlg on valulik ja perearst on tuvastanud, et

patsiendi parema käe liikuvus õlaliigesest on piiratud. 02.02.2011.a on hageja arstile avaldanud, et ta

on nõus minema õlaoperatsioonile, kuigi varasemalt pakutud operatsiooniga ta ei nõustunud,

04.04.2011.a on hageja perearsti poole pöördunud juba operatsiooni järgselt. Hilisematest kannetest

nähtub, et vaatamata operatsioonile õlavalu ei taandunud ja hageja suundus kutsehaiguste alastele

uuringutele.

130. 14.03.2011.a on hagejale tehtud MRT uuring paremast ja vasakust õlaliigesest (toimiku 2. kd, lk

51 pöördel). Vasemal õlaliigesel on tuvastatud kuni 9 mm osaline läbiv rebend, paremal õlaliigesel

delminatsioonivigastus ja tendinopaatia. Ida-Tallinna Keskhaiglas dr XXX2011.a mais leidnud

(toimiku 2. kd, lk 52 pöördel), et hageja paremal käel ei esine kindlat karpaalkanali sündroomi, kuid

algav kahjustus on võimalik. 28.03.2011.a kuni 31.03.2011.a oli hageja statsionaarsel ravil SA-s Ida-

Viru Keskhaigla ning tema põhihaiguseks oli õlakahjustused, õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise

sündroom (toimiku 2. kd, lk 53). 28.03.2011.a on hagejat plaaniliselt opereeritud. SA-s Ida-Tallinna

Keskhaigla on hagejal 11.04.2011.a (toimiku 2. kd, lk 53 pöördel) diagnoositud karpaalkanali

sündroom.

131. 13.06.2011.a kuni 17.06.2011.a viibis hageja ravil SA-s Põhja-Eesti Regionaalhaigla (toimiku 2.

kd, lk 54-55) ning tema lõplikuks kliiniliseks haiguseks sai rakenduse, ülepingutuse ja survega seotud

pehmete kudede kahjustus, kaasuvateks diagnoosideks õlavarre pöörajalihaste kõõluskätise sündroom

ning lateraalne epikondüliit. Haiglast väljakirjutamisel olid hageja diagnoosideks õlavöötme-käte

müofastsiaalsed valud (diagnoosi kood M70.8), krooniline rotaatormanseti kahjustus mõlemapoolselt

(diagnoosi kood M75.1), küünarliigeste epikondüliidid (diagnoosi kood M77.1) ja käte liigeste valud

(diagnoosi kood M25.5).

132. Eeltoodud meditsiinilisi andmeid kokku võttes võib kohtu hinnangul järeldada, et hageja on

korduvalt ja juba alates 1984.a pöördunud arsti poole seoses valuga seljas ja erinevates liigestes.

Hagejal on olnud valusid sõrmeliigestes, vasaku õla operatsioon 1998.a ning talle on korduvalt pandud

diagnoosi "polyarthralgia". Samas ei saa aga ainuüksi kirjeldatud hageja kaebustest ja talle määratud

diagnoosidest ja tema suhtes kohaldatud ravi oleksid tinginud hagejal hilisemad kutsehaigused.

Vastupidised kostja järeldused ei ole menetluse käigus tõendamist leidnud.

133. Harju Maakohtu 23.09.2013.a istungil tunnistajana üle kuulatud töötervishoiu arst XXX (toimiku

5. kd, lk 158-159) avaldas, et hagejal ei olnud 1991.a või 1994.a diagnoositud neid haigusi, mis on tal

hiljem diagnoositud kutsehaigustena. XXX märkis, et periood kutsehaiguste esmaste sümptomite ja

haiguse väljakujunemise vahel võib olla väga erinev, alates poolest aastast kuni 30 aastani, kuid

karpaalkanali sündroomi sai hagejal diagnoosida ka 7 kuud pärast seda, kui ta viimati hageja juures

töökohustusi täitis ning see oli kõige väiksem osa hageja haigusest. XXX leidis, et sõltumata sellest,

kui rasketes töötingimustes hageja varem töötas, ei pruukinud tal varem kutsehaigusi välja kujuneda.

134. Ekspert XXX leidis oma ekspertarvamuses (toimiku 5. kd, lk 2-22), et hagejale 1986.a pandud

diagnoos „polyarthralgia“ ei ole käsitletav kutsehaiguse diagnoosina ja selle diagnoosi olemasolust ei

saa teha järeldust mõne kutsehaiguse kujunema hakkamisest. Samuti leidis ekspert, et hagejale pandud

diagnoosi „polyarthritis reum“ puhul ei saa väita, et tegemist oli kutsehaiguse väljakujunemisega, sest

viidatud diagnoos oleks hagejale pidanud jääma eluaegselt, kuid hilisemad uuringud pole seda

kinnitanud. 1998.a oli eksperdi hinnangul hagejal vasaku õlaliigese kontraktuur, mis võib olla vasaku

õlaliigese adhesiivse kapsuliidi ehk külmunud õla IV staadiumiks, kuid hagejale tehti 1998.a

operatsioon õlaliigese kontraktuuri vabastamiseks. Alates 1999.a ei olnud hagejal töövabastusi ning

talle ei määratud seoses vasaku õlaga ravi ega tuvastatud õlaliigse funktsioonihäireid, mistõttu oli

hageja vasak õlg paranenud piisavalt hästi ega takistanud tal täita tööülesandeid stjuardessina.

135. Ekspert XXX leidis, et hagejale 1999.a pandud diagnoos „rheumatoidarthritis“ puhul oli

tõenäoliselt tegemist esialgse arstliku tööversiooniga ja seda diagnoosi hilisemad uuringud ei

kinnitanud. 2010.a ja 2011.a diagnoositi hagejal osteoartroos ja kahtlustati karpaalkanali sündroomi.

Hagejal 1999.a tuvastatud käte liigeste valud võisid küll viidata mõnele hilisemalt kutsehaigusena

käsitletud diagnoosile, kuid ekspert XXX rõhutas, et hagejal 02.09.2011.a kutsehaigustena

diagnoositud küünarliigeste epikondüliite ja parema õlaliigese rotaatormanseti kroonilist kahjustust ei

olnud tal varem diagnoositud. Ekspert XXX leidis, et õlaliigeste rotaatormanseti kahjustus,

küünarliigeste epikondüliit ja karpaalkanali sündroom paremal käel tekkisid hagejal kindlasti

ajavahemikul 2006 kuni 2011.

136. Istungil avaldas ekspert XXX täiendavalt (toimiku 6. kd, lk 5-7), et termin „polyarthralgia“ on

üldine mõiste, mis tähendab liigesvalu ja mis ei ole diagnoos. Selle termini kasutamisest 1986.a ei saa

teha järeldust, nagu oleksid hagejal juba siis olnud kutsehaigustena diagnoositavad haigused. Antud

terminit ei saa segi ajada karpaalkanali sündroomiga. Ekspert kinnitas, et tema ei leidnud hagejal enne

2006.a mõnda kutsehaigusena diagnoositavat haigust. Kõige suurem probleem oli hagejal vasaku

õlaga, kuid see raviti ära. Küünarliigeste epikondüliit võis hagejal tekkida väga lühikese ajaperioodi

jooksul ja sama on käte ning õlavöötme müofastsiaalsete valudega. Käte liigeste valu on lai mõiste ja

seetõttu ei ole hageja varasemate valude puhul teada, millest täpselt jutt oli. Samas ei välistanud

ekspert, et käte liigeste valud olid seotud ainult tööga kostja juures. Käte liigeste valud ei olnud hageja

esmane, vaid kaasuv haigus. Varasemad valud hageja seljas ja puusades olid osteokondootilised ja

osteoartrootilised muutused, mida ei saa eksperdi arvates seostada kutsehaigusega. Osteoartroos ei

võinud põhjustada epikondüliiti, samuti puudub sellel seos rotaatormanseti kahjustusega.

137. Teine ekspert XXX leidis samuti oma ekspertarvamuses (toimiku 5. kd, lk 49-59), et hagejal

1986.a diagnoositud „polyarthralgia“ ehk hulgiliigeste valu viitab tollel ajal hagejal olnud kaebustele

ehk liigeste valudele. 1986.a kaebas hageja valusid seljas ja puusaliigeses, kutsehaigusena aga

diagnoositi käte liigese valusid, mis on erinev diagnoos. Ekspert leidis, et diagnoosi polyarthralgia“ ei

saa seostada hageja kutsehaigusega, vaid ekspert pidas tõenäoliseks seost 15.10.2007.a hagejal

diagnoositud polüartroosiga (enam kui ühe liigese kulumus). 1993.a hagejal olnud trauma seoses

parema kaenlaalusega oli eksperdi arvates kerge vigastus, mis lõppes tervenemisega. Hagejale 1995.a

pandud diagnoos „polyarthritis reum“ viitas eksperdi hinnangul arsti kahtlustatud reumatoidartriidile,

mis ei ole kutsehaigus ja mida ei saa seostada hilisemate kutsehaigustega. Perearsti poolt diagnoositud

reumatoidartriit hilisemates uuringutes ega terviseandmetes siiski ei kinnitu.

138. Ekspert leidis, et hageja kaebused valulikele sõrmeliigestele on väga üldise iseloomuga ja puudus

objektiivse leiu kirjeldus, mistõttu ei saa neid kaebusi otseselt seostada kutsehaigustega. Ekspert

seostas sõrmeliigeste valusid pigem hagejal 2007.a diagnoositud polüartroosiga. Ekspert leidis, et

1998.a hagejal diagnoositud „arthritis art.h/scapul.sin“ ja „periarthritis art.h/scap.sin“ on vasakpoolne

adhesiivne kapsuliit ehk „külmunud õlg“. See haigus kordub eksperdi hinnangul pärast ravi harva.

Hagejale tehti 08.05.1998.a operatsioon, mille järel kaebused kadusid. Adhesiivset kapsuliiti ei ole

hagejal kutsehaigusena diagnoositud.

139. Ekspert XXX kinnitas, et hagejal ajavahemikul 1981.a kuni 2005.a diagnoositud haigused ei ole

põhjustanud hageja haigestumist kutsehaigusesse. Ekspert märkis, et kutsehaigus väljendub alati seda

iseloomustava kliinilise patoloogiana, mida saab omakorda väljendada kliinilise diagnoosi või

sündroomina. Aastatel 1981 kuni 2005.a esines hagejal küll kahel korral kaebusi sõrmeliigeste

valudele, kuid samaaegselt esinesid tal muud kaebused, mis viitasid osteoartroosile. Aastatel 2007 kuni

2008.a on hageja aga juba mitmel korral pöördunud arsti poole seoses käte ja randmete valudega,

parema käe „suremisega“, küünarliigeste ja õlaliigeste valudega. Ekspert XXX pidas kutsehaiguse

väljakujunemise perioodiks aastaid 2006 kuni 2011.

140. Harju Maakohtu 04.12.2013.a istungil (toimiku 6. kd, lk 7-8) avaldas ekspert XXX, et kuigi käte

liigeste valu võis hagejal esineda enne 2006.a, puudusid teistele kutsehaigustele viitavad sümptomid ja

need on kujunenud aastatel 2006 kuni 2011. „Käte liigeste valud“ on kirjeldava iseloomuga diagnoos

ja selle haiguse peiteperioodi on raske välja tuua. Teisi hageja kutsehaigusi saab seostada konkreetsete

ohuteguritega. Epikondüliit võib tekkida päevade või nädalatega pärast ohutegurite ilmnemist ja

varasemalt seda haigust hagejal diagnoositud ei ole. Karpaalkanali sündroomi peiteaeg võib olla kuu

aega ja ka seda ei ole hagejal diagnoositud enne 2006.a. Rotaatormanseti kahjustus võib tekkida

kuudega ja MRT uuring aitab seda haigust eristada teistest haigustest.

141. Ekspert XXX selgitas istungil, et valu on enamike haiguste sümptom, kuid kutsehaiguse

diagnoosimiseks pidid esinema veel muud iseloomulikud sümptomid, ilma milleta ei saa eeldada, et

valu tähendab just kutsehaiguse kujunemist. Osteoartroos hagejal ei saanud mõjutada kutsehaiguste

teket. Hagejal olnud adhesiivne kapsuliit ei avaldanud mõju rotaatormanseti kahjustuse kujunemisele.

142. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et mõlemad eksperdid hindasid detailselt kõiki asjas kogutud

hageja terviseandmeid ega tuvastanud seejuures, et hagejal oleks leitav mõne kutsehaiguse kujunema

hakkamine enne 2006.a. Eksperdid on kinnitanud töötervishoiuarsti XXX järeldusi, millise kohaselt

tekkisid hagejal kutsehaigused nimelt aastatel 2006 kuni 2011. Kuigi hageja terviseandmetest lähtuvalt

esines tal enne 2006.a käte ja sõrmede valusid, ei saa siiski tõsikindlalt järeldada, et viidatud valud olid

just kutsehaiguse kujunemise tunnuseks, sest kutsehaiguse tuvastamiseks oleksid pidanud esineva veel

teisedki sümptomid. Samuti võisid need valud olla seotud hagejal diagnoositud osteoartroosiga, mis ei

ole kutsehaigus.

143. Kohus ei nõustu kostja etteheidetega ekspertide kirjalikele arvamustele ja istungil täiendavalt

väljendatud seisukohtadele, milliste tõttu jättis kohus kostja kordusekspertiisitaotluse rahuldamata

05.03.2014.a istungil tehtud määrusega (toimiku 6. kd, lk 175). Kostja etteheited on spekulatiivsed ja

lähtuvad kontekstist väljarebitud ekspertide lausetel. Kostja etteheited on ühtlasi subjektiivsed ning

tulenevad kostja enda meditsiinilistest arusaamadest, milliseid ei saa kohus arvestada, sest

meditsiinilised küsimused vajavad eriteadmisi. Seega ei loe kohus tõendatuteks kostja väiteid, milliste

järgi viitavad hageja terviseandmeid kutsehaiguste tekkele enne 2006.a.

144. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja on kogu elu jooksul teinud füüsilist pingutust nõudvat

tööd ning vähemalt osades töökohtades oli tegemist füüsiliselt kurnava tööga. Samas ei nähtu ühestki

asjas kogutud tõendist ega ekspertide arvamustest, et kutsehaigused oleksid olnud tingitud hageja

varasematest töökohtadest.

145. Hageja seletuse järgi (toimiku 2. kd, lk 40-42, tõlge eesti keelde toimiku 3. kd, lk 41-42) oli tema

varasem töö AS-s Tamsalu TERKO ja AS-s Hallik füüsiliselt raske. Hageja tööraamatu järgi on

koostatud kirjeldus tema varasematest töökohtadest (toimiku 2. kd, lk 43). Töötervishoiuarsti XXX

pöördumistest (toimiku 2. kd, lk 56-58) nähtub, et kutsehaiguse uurimisel pöörduti hageja varasemate

tööandjate (AS Hallik, AS Helter-R ja AS Konesko) poole päringuga, milles paluti esitada hageja

töötamist ja töö pingelisust puudutavad andmed. Seega ei vasta tõele kostja väide, et kutsehaiguste

uurimisel ei arvestatud varasemaid hageja töötingimusi.

146. Riigiarhiivi vastusest kohtu päringule 19.11.2012.a (toimiku 1. kd, lk 173-175) nähtub, et hageja

võeti Tamsalu teraviljasaaduste kombinaati alates 01.12.1980.a tööle silotöölise õpilasena. Alates

14.01.1983.a viidi hageja üle kolmanda järgu silotöölise ametikohale ning alates 15.10.1984.a.

tehasesse nr 1 kolmanda järgu silotööliseks. 30.09.1987.a käskkirjaga on hageja üle viidud

turustustsehhi kogujaks. 07.01.1991.a käskkirjaga viidi hageja AS-s Tamsalu TERKO üle

elevaatorisse nr 2 kolmanda kategooria tööliseks. 1992.a sai hageja töötasu jaanuarist kuni

detsembrini, kuid AS Tamsalu TERKO dokumentidest ei leidunud tõendeid hagejale töötasu maksmise

kohta 1993.a ja 1995.a kuni 1998.a.

147. Riigiarhiivi vastusest nähtub, et silotöölise näol oli tegemist töötajaga, kes töötas rasketes ja

tervistkahjustavates tingimustes. Tamsalu Teraviljasaaduste kombinaadi 14.07.1983.a kontrollaktis

tuvastati, et naistöötajate töö ja olmetingimused ei vastanud nõuetele. Samas puudusid arhiivis tõendid,

milliste alusel oleks saanud teha konkreetseid järeldusi hageja töötingimuste ja töö iseloomu kohta või

selle kohta, kas või kui palju esines ühetaolisi korduvaid liigutusi või milline oli töö intensiivsus.

148. AS G4S Eesti teatas vastusena kohtu järelpärimisele 29.11.2012.a (toimiku 2. kd, lk 13-34), et

hageja töötas AS Falck Ida-Eesti Rakvere esinduses 03.03.2005.a – 02.09.2005.a ja 04.09.2005.a kuni

01.05.2006.a valve- ja turvatöötajana. Hageja töö iseloom oli seotud vallas- ja kinnisvara valvega

valveobjektil. Hageja töökorraldust iseloomustavaid andmeid kohtule ei avaldatud, kuid esitati hageja

töölepingud ja ametijuhendid. Nende kohaselt töötas hageja valvetöötaja ametikohal, tema ülesandeks

oli graafikujärgse ja nõuetekohase valve tagamine objektil ja keskuse õigeaegne informeerimine

objektil toimuvatest olulistest sündmustest. Kohtule esitatud tõenditest ei saa järeldada, et tegemist

oleks olnud füüsiliselt raske tööga, mis oleks olnud seotud korduvate ühetaoliste liigutustega.

149. AS Konesko esindaja teatas töötervishoiuarstile XXXle kutsehaiguse uurimise käigus, et hageja

töötas elektrimootorite valmistajana väga lühikest aega (toimiku 2. kd, lk 62-64). Vastuse kohaselt ei

jõudnud hageja nimetatud tööandja juures katseajal veel suurt füüsilist koormust taluda. AS Konesko

riskianalüüsi järgi 05.10.2004.a nähtub, et mootorite mähkijatel esines käsitsi raskuste teisaldamisel

mõõdukas füüsiline koormus, mille puhul nähti meetmena ette töökorralduse muutmist viisil, kus

vähendatakse raskust või teisaldamisteed, samuti kasutatakse õigesti ajastatud puhkepause. Millised oli

konkreetselt hageja töötingimused AS-s Konesko, asjas kogutud tõenditest järeldada ei ole

võimalik.

150. AS-s Hallik töötas hageja pagar-vormijana (toimiku 2. kd, lk 88-91). AS Hallik esitatud

21.03.2002.a riskianalüüsist käsitsi raskuste teisaldamise kohta (toimiku 2. kd, lk 86-87) nähtub, et

raskuste teisaldamisest tulenevate riskide vähendamiseks nähti ette pauside tegemist, töökorralduse

muutmist ja töökoha ergonoomilist ümberkujundamist. AS-st Hallik lahkus hageja omal soovil

tervislikel põhjustel 01.08.2004.a (toimiku 2. kd, lk 97). Hageja avaldusest ei nähtu, millised olid need

tervislikud põhjused, mis teda sundisid töösuhet lõpetama. Tööleping lõpetati 16.08.2004.a (toimiku 2.

kd, lk 101). Samuti ei saa esitatud tõenditest järeldada, et hageja töö AS-s Hallik oleks olnud seotud

koormusega kätele ja õlavöötmele ning korduvate ühetaoliste liigutustega.

151. Riigiarhiiv edastas kohtule 08.03.2013.a Autotranspordibaasi nr 21 direktori käskkirjad hageja

töötamise kohta nimetatud ettevõttes (toimiku 4. kd, lk 1-10). Samuti selgitas Riigiarhiiv, et

dokumendid hageja tööülesannete, tööprotsesside, tööohutuse ja töötervishoiu kohta nimetatud

ettevõttes ei ole säilinud. Käskkirjade järgi võeti hageja Autotranspordibaasi nr 21 tööle alates

03.10.1997.a seoses autojuhtide kursuste läbiviimisega. Seoses kursuste lõpetamisega viidi hageja

13.02.1978.a autojuhina tööle Tamsalu autokolonni. Hageja vabastati töölt 09.11.1978.a. Seega nähtub

esitatud tõenditest, et hageja töötamise aeg nimetatud ettevõttes jäi lühikeseks. Hageja töötingimuste ja

töö intensiivsuse kohta esitatud tõenditest järeldusi teha ei saa.

152. Nordkalk AS edastas kohtule säilinud tõendid hageja töötamise kohta Rakke Lubjatehases

(toimiku 4. kd, lk 15-25). AS Nordkalk kirja järgi töötas hageja Rakke Lubjatehases 01.07.1975.a kuni

30.09.1977.a. Ajavahemikul 25.10.1976.a kuni 17.08.1977.a oli hageja palgata lisapuhkusel kuni lapse

üheaastaseks saamiseni. Dokumendid tööohutuse, töötervishoius, töö sisu ja iseloomu kohta Nordkalk

AS-l puudusid. 26.09.1977.a vabastati hageja töölt omal soovil. Seega on esitatud tõendiga tõendatud

hageja väited lapsepuhkusel viibimise kohta. Töötingimuste ja töö intensiivsuse kohta esitatud

tõenditest järeldusi teha ei saa.

153. Riigiarhiiv edastas kohtule 02.04.2013.a ärakirja Väike-Maarja tarbijate kooperatiivi

kollektiivlepingust (toimiku 4. kd, lk 65-106), kuid dokumendid hageja töötamise kohta nimetatud

ettevõttes ei olnud arhiivis säilinud. Kohtule esitatud kollektiivlepingust ei saa teha järeldusi hageja

tööülesannete, töötingimuste vms kohta.

154. Hinnates kogumis kõiki tõendeid, mis puudutavad hageja varasemaid töökohti, on kohtu

hinnangul tõendatud üksnes see, et hageja füüsiline koormus oli suur AS-s Hallik ja AS-s

Tamsalu TERKO, sest seda on hageja ise oma selgituses kinnitanud. Asjas kogutud tõenditest ei saa

järeldada, et hageja töötamine teiste tööandjate juures oleks olnud seotud suure füüsilise koormusega

või korduvate ühetaoliste liigutustega. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolust, et töötingimused AS-s Hallik

või AS-s Tamsalu TERKO oli hageja jaoks rasked, ei saa lugeda tuvastatuks kutsehaiguse tekkimine

nende tööandjate juures töötamise ajal. Kuigi hageja tegi kõigi varasemate tööandjate juures füüsilist

tööd, ei saa ainuüksi sellega lugeda tõendatuks kostja väiteid, et hageja kutsehaigus hakkas kujunema

varem.

155. Riigikohus on leidnud (RK TKo 3-2-1-55-10, p 32), et kutsehaigus võib tekkida töötajal ka

normaalsete töötingimuste puhul. Samas ei saa kohtu hinnangul ainuüksi raskete töötingimuste

olemasolust järeldada, et kutsehaiguse tekkimise eest on vastutav see tööandja, kelle töötingimused

olid rasked, kuigi kutsehaigust töötajal vastava tööandja juures töötamise ajal ei diagnoositud.

156. Tunnistajana üle kuulatud töötervishoiuarst XXX leidis, et sõltumata sellest, kui rasketes

töötingimustes hageja varem töötas, ei pruukinud hagejal varem kutsehaigusi välja kujuneda. Ekspert

XXX leidis ekspertarvamuses (toimiku 5. kd, lk 2-22), et kuigi hageja töö AS-s Hallik võis koormata

tema õlavöödet, käsi ja selga, pöördus ta sellel ajal arsti poole seoses kaebustega sõrmeliigestes,

puusades, põlvedes ja seljas ning hagejal on diagnoositud degeneratiivseid muutusi (artroosi ja

spondüloosi), mis ei ole kutsehaigusteks. Hageja töötamist 3 kuu jooksul AS-s Konesko ei pidanud

ekspert piisavaks kutsehaiguse kujunemisel ning sellel ajal ei pöördunud hageja arsti poole. Hageja

töötamist teistes töökohtades valvetöötajana, autojuhina, köögitöölisena, koristajana ja kokana pidas

ekspert sedavõrd lühikesteks, et ekspert pidas nende töökohtade mõju kutsehaiguse väljakujunemisele

vähetõenäoliseks. Samuti oli hageja samal ajal korduvalt pikaajalistel puhkustel seoses laste sünniga.

157. Istungil selgitas XXX täiendavalt, et (toimiku 6. kd, lk 5-7), et kuigi töötingimused AS-s

Tamsalu TERKO olid rasked ja nendest tulenevat mõju tervisele ei saa välistada, oli hageja tollel ajal

30 aastane. Noorem inimene taastub kiiremini ja tal ei pruugi kujuneda püsivaid kahjustusi. Ekspert

tõhuta, et ainuüksi töötingimuste raskusest ei saa järeldada kutsehaiguse varasemat tekkimist, kui

sellist diagnoosi ei ole pandud. Ekspert selgitas, et kui haiguse diagnoosimise ajal mõjuvad töötaja

suhtes ohutegurid, võib järeldada, et haigus tekkis ohutegurite mõju tõttu. Ohutegurid võisid hagejat

mõjutada ka varasemate tööandjate juures, aga nende intensiivsus võis olla erinev ning need ei

mõjutanud tema tervist niipalju, et oleks tekkinud kutsehaigus.

158. Ekspert XXX leidis, et töötingimused ja töökorraldus AS-s Tamsalu TERKO olid füüsiliselt

koormavad, kuid selleaegsed hageja kaebused olid seotud seljavaludega ja valudega puusaliigestes,

mis on hiljem seostavad osteoartroosiga, mis ei ole kutsehaigus. Hageja töötingimused AS-s Hallik

olid füüsiliselt koormavad, kuid sellel ajal on hageja pöördunud arsti poole seoses kaebustega

põlveliigestes, puusaliigestes ja seljas ning seoses sõrmeliigeste kangusega. Ekspert leidis, et tegu oli

osteoartroosiga ja mitte kutsehaigusega. AS-s Konesko töötas hageja sedavõrd lühikese aja jooksul, et

sellel ajal ei olnud tõenäoline kutsehaiguse kujunemine.

159. Kumbki ekspert ei pidanud võimalikuks, et hageja kutsehaiguste tekkimisele või kujunemisele

võis avaldada mõju hageja tegelemine aiandusega hobi korras. Tegemist oli siiski väheintensiivse

tegevusega, mis ei toiminud aastaringselt.

160. Arvestades eeltoodud tõendeid leiab kohus, et vaatamata hageja varasematele töökohtadele ei ole

millegagi tõendatud kostja väited hagejal kutsehaiguse tekkimise ja kujunemise kohta varem ehk ajal,

mil hageja töötas teiste tööandjate juures. Sellekohaseid kostja väiteid ei kinnita hageja terviseandmed

ega ekspertide arvamused. Samuti ei nähtu kogutud tõenditest, et hageja töötingimused oleksid olnud

rasked kõigi varasemate tööandjate juures. Kohus loeb tõendatuks, et hagejal tekkis kutsehaigus

aastatel 2006 kuni 2011 ehk ajal, mil ta töötas kostja juures. Kostja väited selle kohta, et kutsehaiguse

tekkimist ja süvenemist mõjutas hageja tegelemine aiandusega. Järgnevalt asub kohus analüüsima, kas

kostja on vastutav hagejal kutsehaiguse tekkimise eest.

Kostja õigusvastane tegu ja põhjuslik seos

161. Riigikohus on leidnud (RK TKo 3-2-1-55-10, p 20, 3-2-1-45-99, 3-2-1-89-03, p 25), et

tervistkahjustavate tingimustega töö korraldamise eest tööandja vastutusele võtmiseks on vaja

tuvastada, milles oli tööprotsess vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega tööandja

eiras tööohutuse nõudeid. Kui tööandja ei rikkunud tööohutuse norme, ei olnud tema tegevus töötaja

suhtes õigusvastane. Põhjusliku seosega tööandja käitumise ja töötaja kutsehaiguse vahel on tegemist,

kui tööandja tegevus (või tegevusetus), millel tema vastutus põhineb, on kutsehaiguse tekkimisega

sellises seoses, et kutsehaigust võib pidada töötingimuste tagajärjeks (RK TKo 3-2-1-55-10, p 21).

Kutsehaigus võib tekkida töötajal ka normaalsete töötingimuste puhul olenemata sellest, et tööandja on

oma kohustused töötajale ohutute ja tervislike töötingimuste tagamisel täitnud, kas töötaja enda süül

või muudel põhjustel, mis ei sõltu tööandjast (RK TKo 3-2-1-55-10, p 32).

162. Tööandja tegevuse tõttu tervisekahjustuse saanud töötaja võib VÕS § 1044 lg 3 järgi valida, kas

ta tugineb nõude esitamisel lepingu rikkumisele (st VÕS § 115 lg-le 1) või tööandja õigusvastasele

teole (st VÕS §-le 1043), kusjuures vastavate nõuete rahuldamise eeldused on erinevad (RK TKo 3-2-

1-55-10). Antud juhul esitas hageja kostja vastu esimese alternatiivina deliktilise nõude, millisel juhul

tuli hagejal tõendada kostja õigusvastane tegu, kahju suurus ja põhjuslik seos õigusvastase teo ning

kahju vahel. Kostjal tuli vastutusest vabanemiseks tõendada mõne õigusvastasust välistava asjaolu

olemasolu või süü puudumist.

163. Tervislike töötingimuste tagamata jätmise eest kostjale vastutuse panemiseks on vaja tuvastada,

milles seisnes töökorralduse vastuolu õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega kostja eiras

tööohutuse nõudeid. Kostja tegevuse õigusvastaseks lugemiseks ei piisa üldisest etteheitest, et hageja

töötingimused kostja juures olid tervist kahjustavad ja põhjustasid hagejale kutsehaiguse (RK TKo 3-

2-1-145-09, p 12, 3-2-1-68-11, p 9). Samuti on Riigikohus leidnud, et riskide õiglasemaks jaotamiseks

peab tööandja tõendama, et ta täitis seadusest tulenevaid nõudeid (RK TKo 3-2-1-68-11, p 10).

164. Hageja leidis, et kostja rikkus töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, mis tõid kaasa hageja

kutsehaigestumise. Kostja tegevus töötajate juhendamisel ülekoormuse ennetamisel ning töö ja

puhkeaja korraldamisel oli puudulik. Samuti oli puudulik kostja riskianalüüs ning kostja ja hageja

vaheline koostöö. Ohutusjuhend toateenijatele ei sisaldanud konkreetseid nõudeid ohutuks tööde

teostamiseks ja tervisekahjustuste vältimiseks.

165. Kostja juures oli OÜ Puhastusekspert läbi viinud mõõdistamise selle kohta, kui kiiresti peaks

kajutit normikohaselt koristama. Kajuteid tuli koristada ajal, kui laev on sadamas ja seega tuli kajuteid

koristada ca 6 tunni jooksul. Kostja oleks saanud mõõdistuse alusel välja arvestada, milline on

arvestuslik aeg ühe kajuti koristamiseks, kuid kostja seda ei teinud. Koristatavate kajutite arv ei olnud

normeeritud ja esines olukordi, kus ühes vahetuses tuli koristada üle 50 kajuti.

166. Hageja väitis, et mitte ühestki kostja koostatud dokumendist või ametijuhendist tulenevalt ei

olnud stjuardessidele ette nähtud 10 minutiliste puhkepauside tegemist iga 50 minuti järel. Selliseid

puhkepause töötajatele ei võimaldatud. Puhkepausid nähti ette alles nendes kollektiivlepingutes, mis

sõlmiti pärast hageja töölt lahkumist. Kostja riskianalüüsis ei arvestatud füsioloogiliste ohutegurite ja

ülekoormuse riskiga, kuigi tegemist oli kiire ja tähtajalise tööga. Samuti oli puudulik tegevuskava

tervisekahjustuste vältimiseks ja vähendamiseks ning kostja ei teostanud piisavat sisekontrolli.

167. Kostja vaidles hageja väidetele vastu. Hageja töötas kostja juures ca 5 aastat, millest ta tegeles

kajutite koristamisega vaid veidi üle 1 aasta ja enne tegeles hageja üldpuhastusega. Üldruumide

koristamise töö ei olnud tervistkahjustav. Kostja juures oli läbi viidud riskianalüüs ning hinnatud

ohutegurite mõju tervisele. Koristatavate kajutite arv oli normeeritud ja töö tempo olenes reisijate

arvust. Aeg, mille jooksul kajutid koristatud pidid saama, ei olnud normeeritud. Iga 50 minuti järel oli

töötajatele ette nähtud 10 minutiline paus. Hageja oli saanud vajaliku väljaõppe ja koolituse, mida

tõendab „Puhastusekspert“ väljastatud tunnistus.

168. OÜ Puhastusekspert on kostja koostööpartner, kellelt kostja võtab koristusalaseid konsultatsioone

ning ettevõtte poolt koostatud raportis anti kostjale soovitusi, kuid kajutite koristamise jälgimist ei

viidud läbi selleks, et mõõdistada kajuti koristamise aega töö hilisemaks normeerimiseks. Töötajate

Usaldusisik XXX ei osalenud 09‒11.03.2008. a koristustööde jälgimises ega kirjaliku kokkuvõtte

koostamises.

169. Kajutite koristamise aeg ei olnud piiratud laeva sadamas seismise ajaga ja koristamine võis

jätkuda reisijate laevale tuleku ajal. Kostja on koostanud ja kinnitanud ohutusjuhendid tehtava töö ja

kasutatavate töövahendite kohta. Kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttes ei ole hageja töötamist laeva

üldpindade puhastamisel peetud väidetava kutsehaiguse tekke ja väljakujunemise põhjuseks ning

sellega seoses ei ole kostjale ettekirjutusi tehtud. Seadusandluses puuduvad õigusaktid, mis sätestaksid

töökeskkonna riskianalüüsi tegemise konkreetseid nõudeid ning terviseriskide vältimise abinõusid.

Seadusandlus ei sätesta töökeskkonna füsioloogiliste ja psühholoogiliste ohutegurite piirnorme ning

nende parameetrite mõõtmise korda.

170. Kohus selgitas kostjale 12.11.2012.a eelistungil (toimiku 1. kd, lk 148-150), et kostjal tuleks välja

tuua ja tõendada, et tema ohutusjuhendid ja muu töötervishoiu alane dokumentatsioon ning

töökorraldus vastasid kehtivatele õigusaktidele. Kohus leiab, et vaatamata selgitustele ei ole kostja

tõendanud tööohutusealase dokumentatsiooni ja tööohutuse alase töökorralduse vastavust seaduses

sätestatud nõuetele. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud õigusvastasust välistavate asjaolude

olemasolu ega süü puudumist.

171. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi loetakse kahju tekitamist õigusvastaseks, kui see tekitati kannatanule

tervisekahjustuse tekitamisega. Vastavalt VÕS § 1045 lõike 1 punktile 7 on kahju tekitamine

õigusvastane ka siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg

2 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest või kui

kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus

seaduse või heade kommetega, kui kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis või kui kahju

tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi.

172. VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei

ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Süü hindamisel arvestatakse muu

hulgas isiku olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi.

173. Hageja ja kostja vahel sõlmitud meretöölepingust nr 7876 (toimiku 1. kd, lk 8-9) nähtub, et hageja

asus tööle 25.04.2006.a stjuardessi ametikohale. Lepingu punkti 2.5. järgi oli tema esimeseks

töökohaks m/l „Romantika“ ning tööandjal oli õigus töökoormuse jaotuseks paigutada hageja ümber

teisele laevale. Töölepingu juurde kuulus ametijuhend (toimiku 1. kd, lk 10), mille punkti 4.1. järgi

pidi hageja teostama õigeaegselt ja nõuetekohaselt koristus-puhastustöid temale määratud ruumides.

Puhkepauside kasutamist tööleping ega ametijuhend ette ei näinud. Kostja ütles töölepingu

erakorraliselt üles 14.09.2011.a (toimiku 1. kd, lk 12) hageja tervisliku seisundi tõttu. Kostja teates on

märgitud, et kostjal ei ole võimalik pakkuda hagejale teist tööd.

174. Hageja poolt töötervishoiuarstile antud seletuse järgi (toimiku 2. kd, lk 40-42, tõlge eesti keelde

toimiku 3. kd, lk 41-42) tuli tal laeva üldkoristajana töötades teha 10,5 t pikki tööpäevi, kusjuures 4

tundi järjest tuli töötada katkematult. Kajutite koristamise töö tuli hageja selgituse järgi teha ära 5,5

kuni 6 tunniga, kusjuures suveperioodil tuli ühe inimese kohta koristada 50-70 kajutit, talvel 40-60

kajutit. Hagejal tuli üles teha kuni 180 voodikomplekti ning korjata prügi 200-liitristesse kottidesse ja

kanda alumisele tekile. Ülestehtud voodid tuli üles tõsta ja sulgeda.

175. Töötervishoiuarsti teatisest kutsehaiguse diagnoosimise kohta 02.09.2011.a (toimiku 1. kd, lk 11)

nähtub, et hagejal tuvastati 30.08.2011.a kutsehaigus. Ohuteguriteks on märgitud füüsiline, pingeline

töö koormusega kätele-õlavöötmele, seljale, jalgadele, korduvad ühetaolised liigutused. SA Põhja-

Eesti Regionaalhaigla saatis kohtule ärakirja hageja kutsehaiguse diagnoosimise aluseks olevast

tervisekaardist (toimiku 2. kd, lk 36-67), mis sisaldab terviseandmeid, tööraamatu koopiat,

kirjavahetust tööandjaga ja kostja poolt reisilaeval „Romantika“ 2004.a tehtud stjuardessi tööolude

hindamist. Samuti nähtub kohtule saadetud kirjast, et kostja 2004.a riskianalüüs m/l „Romantika“

kohta ei sisaldanud üldse hinnangut füsioloogiliste jt ohutegurite kohta kajutitöötajatel ja koristajatel.

2004.a viidi läbi riskianalüüs laeval „Victoria“, kuid selles puudusid andmed kajutiteenijate ja

koristajate ohutegurite kohta (füüsikalised, keemilised, füsioloogilised jm).

176. Tööinspektsiooni kutsehaigestumise uurimiskokkuvõttest nr 20 (toimiku 1. kd, lk 16-18) nähtub,

et kutshaiguse väljakujunemise perioodiks hagejal on nimetatud aastaid 2006 kuni 2011. Kokkuvõttes

on hinnatud kostja riskianalüüsi ja on leitud, et toateenija töö laeval oli pingeline ning suure

koormusega jalgadele ja kätele, sest kajutite koristamise aeg oli piiratud. Riskide hindamist ohutute

töövõtete osas on kokkuvõttes peetud puudulikuks ning kuigi kokkuvõtte järgi oli töötajatel õigus võtta

pause, ei võimaldanud pauside võtmist enamasti töökoormus. Kokkuvõttest nähtub, et kajutite

koristamise aeg oli 6 h. Väljaõpet ohutute töövõtete rakendamise ja töövõime taastamiseks peeti

puudulikuks. Lõppastmes on uurimiskokkuvõttes kutsehaiguse väljakujunemise põhjuseks peetud

pikka aega kestnud pingelist tööd koormusega kätele, õlgadele, jalgadele ja seljale. Puudulikuks peeti

töötajate ohutusjuhendamist töö ja puhkeaja tasakaalu kohta ning riskianalüüsi käsi puudutava

koormuse osas.

177. Tööandjale heideti uurimiskokkuvõttes seega ette puudulikku juhendamist ülekoormuse

ennetamise osas, samuti töö ja puhkeaja korralduse osas. Samuti heideti tööandjale ette puudulikku

riskianalüüsi ohutute töövõtete rakendamise võimalikkusest ja töökoormuse mõjust tervisele.

Puudulikuks peeti koostööd kostja ja tema töötajate vahel. Hagejale heideti samas uurimiskokkuvõttes

ette, et ta ei teavitanud tööandjat, et tema töökoormus on liigea suur ja põhjustas tervisekahjustusi.

178. Samalaadsete kutsehaigestumiste ärahoidmiseks tuli kostjal läbi viia täiendav ohutusjuhendamine,

teostada täiendav riskianalüüs ja tugevdada sisekontrolli ohutute töövõtete rakendamisel ning töö ja

puhkeaja kasutamisel. Kostjale tehti Tööinspektsiooni poolt ettekirjutus (toimiku 1. kd, lk 19-20).

Selles on välja toodud, et riskianalüüsis tuleb täiendavalt hinnata füsioloogilist ohutegurit ja

ülekoormusega seotud tervisekahjustuste võimalikkust, samuti analüüsida töö ja puhkeaja korraldust.

Samuti leiti, et töötajate väljaõpe oli puudulik, sest töötaja ei kasutanud tervist säästvaid töövõtteid ega

pidanud kinni töö ja puhkeaja korraldusest. Ohutusjuhend toateenijale ei sisaldanud ettekirjutuse järgi

konkreetseid nõudeid tööde ohutuks teostamiseks ja tervisekahjustuste vältimiseks. Puudusid

konkreetsed nõuded puhkepauside sisust, samuti tegevused sundasenditest lihaspingete

leevendamiseks. Puudus ergonoomia osa. Kostja tegevuskava töötajate tervisekahjustuste vältimiseks

ja vähendamiseks peeti puudulikuks, samuti kostja sisekontrolli tervisekahjustuste ennetamiseks

rakendatavate abinõude toimimise osas. Kostja teavitas Tööinspektsiooni 21.12.2011.a kirjaga

(toimiku 1. kd, lk 21), et ta kõrvaldas kõik ettekirjutuses toodud puudused.

179. TTOS § 12 lg 1 näeb ette, et tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga

seotud olukorras. TTOS § 121 lg 1 järgi on tööandja ennetustegevuseks meetmete kavandamine ja

rakendamine terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning

töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamiseks. Vastavalt TTOS § 121 lõikele 2 rakendab

tööandja meetmeid riskide tekkimise vältimiseks, vältimatute riskide hindamiseks, riskide

kõrvaldamiseks nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, siis nende vähendamiseks vastuvõetava

tasemeni, samuti ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamiseks, mis hõlmab tehnoloogiat,

töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju.

180. TTOS § 13 lg 1 järgi on tööandja kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli,

mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt

TTOS või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. TTOS § 13 lg 1 p 1 kohaselt

on töökeskkonna sisekontroll ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille

aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. TTOS § 13 lg 1 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud

korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid,

mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele,

arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske TTOS §-des 10 ja 101 nimetatud

töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske.

181. TTOS § 13 lg 1 p 4 kohaselt peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku

tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad

tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning

eraldama selleks vajalikud vahendid. Samuti tuli tööandjal TTOS § 13 lg 1 p 61 järgi rakendada töötaja

tervisekahjustuse vältimiseks ja töökeskkonna ohutegurite mõju neutraliseerimiseks töö- ja

kollektiivlepingutes sätestatud abinõusid.

182. TTOS § 9 defineerib füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid. TTOS § 9 lg 1 järgi on

füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust

põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul

viia tervisekahjustuseni. TTOS § 9 lg 31 näeb ette, et suure füüsilise või vaimse töökoormuse,

pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või

töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Seega tuleneb seadusest otseselt,

pikaajalise sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul on tööandja kohustatud ette nägema

töövahetuse jooksul tööaja hulka arvestatavad vaheajad.

183. Raskuste käsitsi teisaldamine on reguleeritud sotsiaalministri 27.02.2001.a määrusega nr 26

kehtestatud „Raskuse käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega“. Antud määrus

kohaldatakse raskete, massiga 5 kg ja enam eseme käsitsi teisaldamisele (§ 1). Määruse § 2 lg 1 järgi

peab tööandja võtma tarvitusele töökorralduslikud ja tehnilised abinõud, et vältida töökohas sellist

teisaldustööd, millega võib kaasneda terviserisk. Kui teisaldustööd ei saa vältida, peab tööandja võtma

tarvitusele abinõud, et vähendada raskuste käsitsi teisaldamisega kaasnevat terviseriski (§ 2 lg 2).

Määruse § 4 näeb ette, et tööandja peab töötaja terviseriski vähendamiseks muuhulgas varustama

töötaja sobivate tehniliste abivahenditega ja tagama teisaldustööks sobiva sisekliima. Määruse § 5 lg 4

järgi võib teisaldustöö korraldus põhjustada terviseriski, kui see on liiga sagedane või pikaajaline,

põhjustades suurt koormust eelkõige selgroole või kui tööprotsessist johtuvatel tehnilistel põhjustel ei

saa töötaja oma töötempot muuta. Viidatud määruse lisaks on juhend terviseriski hindamiseks raskuste

käsitsi teisaldamisel, mis näeb ette nõuded teisaldustöö kestuse hindamisel, arvestades teisalduskordi

ja raskuste hoidmise või kandmise summaarset aega.

184. Sotsiaalministri 14.12.2000.a määrusega nr 80 on kehtestatud „Töötervishoiu- ja tööohutusalase

väljaõppe ja täiendõppe kord“. Antud korra § 4 järgi peab töötajale enne tööle asumist läbi viima

sissejuhatava juhendamise, mis muuhulgas hõlmab töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks

rakendatavate abinõude tutvustamist. Seejärel tuleb läbi viia määruse § 5 kohaselt esmajuhendamine,

mille käigus tutvustatakse töötajale muuhulgas tööandja poolt koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid

tehtava töö kohta, ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja –võtteid ning töötajale ettenähtud

töökorraldust. Vastavalt määruse § 6 lõikele 1 viiakse pärast esmajuhendamist läbi väljaõpe ohutute

töövõtete omandamiseks. § 6 lg 4 järgi lubatakse töötaja iseseisvale tööle, kui töötaja juhendaja on

veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada.

Määruse § 8 järgi tuleb juhendamine registreerida ja töötaja kinnitab juhendamist oma allkirjaga.

185. Arvestades eeltoodud õigusaktidest tulenevaid nõudeid, tuleb kohtul järgnevalt hinnata, milliseid

riske sisaldas endas hageja töö, milliseid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid oli kostja täitnud nende

riskide hindamisel, ennetamisel ja vähendamisel ning kas või millisel viisil oli kostja hagejat

töötervishoiu ja tööohutuse alal juhendanud.

186. OÜ Puhastusekspert on 24.03.2008.a koostanud raporti (toimiku 1. kd, lk 117-124) järelduste

kohta, mida on tehtud laeval „Victoria“ 09.032008.a kuni 11.03.2008.a toimunud 2-ste ja 4-ste kajutite

koristamise jälgimise tulemusena. Raporti kohaselt jälgiti kokku 39 voodi tegemist kajutite

koristamisel ja arvutati selle järgi välja keskmine voodi tegemise aeg. Raportis võrreldi töö jälgimisel

saadud aegu Soome ametliku koristustööde standardiga, mis sisaldab töötajatele taastumisaega selleks,

et nad suudaksid antud tempo juures töötada täiskohaga terve elu. Lühiajaliselt suudab inimene antud

viisil normeeritud töö umbes 20-30% kiiremini sooritada, kuid sellise tempoga ei ole võimalik töötada

iga päev ja terve elu. Raporti järgi loeti keskmiseks ajaks ühe voodi tegemisel 84 sekundit. Raportis on

leitud, et kruiisikajuteid oleks soovituslik koristada 1 minutiga senise keskmise 28 sekundi asemel

(millele lisandub keskmiselt 8 sekundit kajutisse minekuks). Kahese kajuti koristamise aeg on ilma

taastumisajata 12,5 minutit, kuid raporti koostajad on soovitanud koos taastumisajaga koristada kajutit

14 minutiga. Kolmeste ja neljaste kajutite puhul on soovitatud lisada vastavalt 2 ja 4 minutit aega.

Raportis on märgitud, et kui on keskmiselt rohkem reisijaid, kulub kajuti koristamisele 10 minutit,

kuid sellisel viisil ei saa koristada pidevalt.

187. Samuti on raportis tuvastatud, et kiiret ja reaalset tööaega on laeval 5,5 kuni 6 tundi, mis

pühendatakse kasutusel olnud kajutite koristamisele. Ülejäänud tööajal tuleb teha harvemini tehtavaid

töid vabades kajutites, vaadata üle varem koristatud kajutid, koristada täiendavalt koridore. OÜ

Puhastusekspert on soovitanud täpselt kaardistada, milliseid töid tuleb teha ja palju need aega võtavad,

koostades kirjalikud juhendid ja tööplaanid töötajatele. Seega tuleneb kohtule esitatud raportist, et

reaalselt kulutasid kostja töötajad kajutite koristamiseks vähem aega, kui nad oleksid pidanud

kulutama, sest iga kajuti koristamisele oleks pidanud lisanduma vajalik taastumise aeg. OÜ

Puhastusekspert raportist tulenes kostjale selge soovitud täpselt välja selgitada iga kajuti koristamise

arvestuslik aeg ja koostada selle alusel tööplaanid töötajatele. Samuti soovitati kaardistada kõik teised

koristustööd. Ergonoomilisi soovitusi või tähelepanekuid antud raport ei sisaldanud.

188. OÜ Hansaliin peausaldusisik XXX on koostanud järeldused tööaja mõõdistamise kohta (toimiku

1. kd, lk 125). Tõendi järgi viisid mõõdistamise läbi 09.03.2008.a kuni 11.03.2008.a reisilaeval

„Victoria“ OÜ Puhastusekspert töötajad XXX ja XXX. Antud dokumendis on korratud OÜ

Puhastusekspert raportis toodud järeldusi selle kohta, et kruiisikajuti koristamiseks kulub 1 minut,

kahese kajuti koristamisele 13 minutit, kolmese kajuti koristamisele 15 minutit ning neljase kajuti

koristamisele 17 minutit. Kiiretel aegadel tuleb teha pealiskaudsemat koristamist, millisel juhul kulub

kahese kajuti koristamiseks 10 minutit.

189. 2010.a aprillis koostatud töökoormuse arvestusest (toimiku 1. kd, lk 126) nähtub, kui palju

kajuteid oli 18.04.2010.a kuni 28.04.2010.a ühel kajutiteenijal vaja koristada. Ühel töötajal tuli

koristada vahetuse jooksul 30 kuni 55 kajutit sõltuvalt reisijate arvust ning seda vaatamata lisatööjõu

olemasolule. Seega nähtub antud tõendist, et ühel töötajal koristatavate kajutite arv võis

märkimisväärses ulatuses varieeruda sõltuvalt sellest, milline oli reisijate arv. Samuti nähtub esitatud

tõenditest, et kui reisijaid oli rohkem, tuli kajutite koristamisele kulutada nende suurema arvu tõttu

vähem aega, mistõttu ei saanud kohtu hinnangul iga kajuti koristamise puhul reaalselt kasutada

taastumiseks vajalikku puhkeaega.

190. Kostja esindaja XXX on töötervishoiuarstile XXXle 23.08.2011.a saadetud e-kirjas (toimiku 2.

kd, lk 46) välja toonud, et keskmiselt oli ühe inimese kohta koristatavate kajutite arv 35 ning aega

kajutite koristamiseks on kuni 6 tundi. Kirjas on väidetud, et töö käigus ei olnud vaja tõsta raskusi, sest

puhta ja musta pesu jaoks on ratastel konteinerid. Samuti on eitatud ühetaoliste liigutuste tegemist, sest

voodipesu vahetus vaheldub teiste puhastusoperatsioonidega. Kohtu hinnangul saab kostja esindaja

kirjast järeldada, et kajutite koristamise aeg oli tööandja poolt normeeritud, st kajuteid tuli koristada 6

tunni jooksul. Kirjast ei saa järeldada, et ühe töötaja poolt koristatavate kajutite arv oleks olnud

normeeritud, sest kirja järgi tuli ühel töötajal „keskmiselt“ koristada vahetuse jooksul 35 kajutit.

Kirjast ei saa järeldada, et tööandja oleks piiranud seda, kui palju kajuteid maksimaalselt pidi töötaja

vahetuse jooksul koristama. Kuivõrd koristatavate kajutite arv ei olnud piiratud, ei ole kohtu hinnangul

võimalik, et töötajad said kajutite koristamisel alati teha puhkepause tervise taastamiseks.

191. Kostja esindaja XXX saatis Kutsehaiguste- ja töötervishoiu keskusele ka 25.07.2011.a andmed

hageja töötamise ja töötingimuste kohta (toimiku 2. kd, lk 59). Kirjelduse järgi töötas hageja

ajavahemikul 25.06.2009.a kuni 2010.a juunini koristajana ning tööandja selgituse järgi kasutati töös

standardseid õpetatud töövõtteid ning iga 50 minuti järgi oli 10 minutiline puhkepaus. Enamus

tööülesandeid sai täita laeva sadamas seismise ajal. Alates 2010.a juunist töötas hageja kajutiteenijana

ning tema töökoormus langes laeva sadamas seismise ajale. Kirjelduse kohaselt oli koormus kätele ja

ülakehale ning kajuteid tuli koristada vähemalt 6 tundi. Töö tempo olenes reisijate arvust. Kuigi antud

kirjas on väidetud, et töötajad said kasutada iga 50 minuti järel 10 minutilisi puhkepause, nähtub

kirjast selgelt, et tegelikult ei olnud koristatavate kajutite maksimaalne arv piiratud ja töö tempo sõltus

tegelikult reisijate arvust. Millises dokumendis oli reguleeritud puhkepauside kasutamine, kirjast ei

nähtu.

192. XXXe kirjale olid lisatud riskihindamise analüüsid reisilaevadel „Victoria“ ja „Romantika“.

Laeval „Romantika“ viidi riskihindamine läbi 31.01.2004.a (toimiku 2. kd, lk 60-61). Stjuardessi tööd

hinnati riskitasemele II või III. Ühena riskidest oli välja toodud monotoonne sundasendis töötamine

seoses pideva tolmuimejaga töötamisega ning meetmena olid märgitud „puhkepausid vajaduse korral“.

Suurt füüsilist koormust on hinnatud riskiks tasemega III ning selle meetmeks olid samuti

„puhkepausid vajaduse korral“. Kiiret tähtajalist tööd on hinnatud psühholoogiliseks riskiks tasemega

III ning selle meetmeks on ette nähtud tööoskuste ja kogemuste vastavust tööülesannetele, samuti

täiendjuhendamist ja ratsionaalset töökorraldamist. Antud riskianalüüsis ei ole riskiks peetud

korduvaid ühetaolisi liigutusi. Kuigi füüsilist koormust on peetud suureks riskiks, on selle ennetamise

vahenina ette nähtud vaid pause vajaduse korral. Töökoormuse reguleerimist tööandja poolt

riskianalüüs ette ei näe. Samuti ei saa riskianalüüsist järeldada, et puhkepauside tegelikku kasutamise

võimalikkust ja puhkepauside kasutamise kontrollimise vajalikkust oleks arvestatud.

193. Kostja on samuti kohtule esitanud R/L „Romantika“ 08.01.2004.a kuni 06.03.2004.a koostatud

töökeskkonna riskianalüüsi (toimiku 3. kd, lk 126-137). Riskianalüüsi olme osas on soovitatud vältida

pikemate kui 4 tunni pikkuste töövahetuste praktiseerimist. Riskihindamislehel on stjuardesside puhul

hinnatud monotoonset sundasendis töötamist pideval tööl tolmuimejaga riskiks tasemel II, mille

meetmena on ette nähtud vajadusel puhkepauside kasutamist. Riski tase II kujutab endast riskianalüüsi

järgi taset, kus ohutegur on arvestatav ja võib reaalselt põhjustada tervisekahjustusi, mille puhul tuleb

tarvitusele võtta meetmed ohtude kõrvaldamiseks. Muid töö ergonoomiast tulevaid riske ei ole

stjuardesside töö puhul tuvastatud. Tööd pidevate ühetaoliste korduvate liigutustega ei ole riskiks

peetud ega selle riski kõrvaldamiseks mingeid meetmeid ette nähtud. Kuigi suurt füüsilist koormust on

peetud riskiks tasemel III (so tõsine risk, mille peab kõrvaldama), on selle riski ennetamiseks üksnes

üldsõnaliselt ette nähtud puhkepauside kasutamist. Kohus märgib, et kas või milliseid tegevuskavasid

koostas kostja viidatud riskianalüüside alusel või kuidas neid ellu viidi, kohtule esitatud tõenditest ei

nähtu.

194. Kostja on esitanud kohtule ka R/L Tallink „VictoriaI“ töökeskkonna riskianalüüsi nr

DCV0000312, mis on koostatud 16.09.2004.a kuni 18.09.2004.a (toimiku 3. kd, lk 52-56).

Riskianalüüsi metoodika kirjeldusest nähtub, et tasemega 3 on kirjeldatud selles tõsine risk, mis tuleb

kõrvaldada ja mille puhul ei tohi tegevust töökohal alustada enne riski vähendamist töökorralduslike

meetmetega. Taseme 2 puhul on tegemist teatud riskiga, mis tuleb kõrvaldada ja mille puhul on

ohutegur arvestatav ja võib reaalselt põhjustada tervisekahjustusi. Sellise riski puhul tuleb kasutusele

võtta meetmeid olemasolevate ohtude kõrvaldamiseks. Taseme 1 puhul oli tegemist aktsepteeritava

riskiga, mille puhul ei ole vaja erilisi abinõusid rakendada.

195. Stjuardesside töö puhul ei nähtu riskianalüüsist, et oleks arvestatud tööoperatsiooni ergonoomiast

tulenevaid riske sisuliselt. Ainus sellealane risk, mis on välja toodud, on monotoonne sundasendis

töötamise risk, mida aga on hinnatud riskitasemele 1 ning mille puhul on ette nähtud vaid vajaduse

korral puhkepauside kasutamine. Riskianalüüs ei näe ette, et korduvate ühetaoliste liigutustega töö

tegemine oleks arvestatav risk. Samuti ei näe riskianalüüs ette, et korduvate ühetaoliste liigutustega töö

puhul, samuti pidevalt sundasendis töötamise puhul on iga 50 minuti järel 10 minutilise puhkepausi

tegemine reaalselt vajalik ja nõutav riski ärahoidmiseks või vähendamiseks. Suurt füüsilist koormust ei

ole riskianalüüsi järgi riskina üldse hinnatud. Kiiret tähtajalist tööd ja kiireid korduvaid liigutusi on

peetud hoopis psühholoogiliseks ohuteguriks, mille meetmeks on ette nähtud tööoskuste parandamist

ja täiendjuhendamist. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks riskianalüüsi alusel

koostanud mõne kirjaliku tegevuskava tuvastatud riskide ennetamiseks või vähendamiseks.

196. Arvestades kostja esitatud riskianalüüse, asub kohus seisukohale, et need olid koostatud

puudulikult, sest ei arvestanud suurest füüsilisest koormusest ja korduvatest ühetaolistest liigutustest

tulenevaid riske adekvaatselt. Kuigi TTOS § 9 lg 31 järgi pidi tööandja suure füüsilise töökoormuse,

pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul võimaldama töötajale vaheaegu, ei nähtu

riskianalüüsidest, et kostja oleks reaalselt kehtestanud nõudeid puhkepauside kasutamise tagamiseks.

Kuigi riskianalüüsid nägid osaliselt ette võimaluse võtta puhkepause „vajaduse korral“, ei nähtu

ühestki kohtule esitatud dokumendist, et puhkepauside kasutamine kostja kirjeldatud moel (st iga 50

minuti järel 10 minutiline puhkepaus) oleks ette nähtud mõnes tööandja juhendis, sisedokumendis või

kollektiivlepingus ajal, mil hageja kostja juures töötas. Kuivõrd reaalselt ei olnud mõõdistatud ühe

kajuti koristamiseks kuluv aeg (koos taastumisajaga), kajutite koristamise koguaeg oli piiratud, kuid

koristatavate kajutite arv mitte, ei täitnud kostja kohtu hinnangul reaalselt TTOS § 9 lõikest 31

tulenevalt kohustust puhkepauside võimaldamiseks. See tuleneb kohtu hinnangul ka asjas üle kuulatud

tunnistajate ütlustest.

197. Harju Maakohtu 23.09.2013.a istungil tunnistajana üle kuulatud töötervishoiu arst XXX (toimiku

5. kd, lk 158-159) leidis, et kostja riskianalüüs oli puudulik, sest selles ei olnud üldse hinnatud

füsioloogilisi ohutegureid. Kostjal puudus riskianalüüs selle kohta, kui palju aega on vaja ühe kajuti

koristamiseks. Hageja töökoormus oli suur ning koormuse hindamiseks on olemas rahvusvahelised

piirmäärad. Kostjal oleks iga tegevuse osas pidanud olema sisuline analüüs.

198. Harju Maakohtu 23.09.2013.a tunnistajana üle kuulatud XXX (toimiku 5. kd, lk 159 pöördel- lk

160) töötas koos hagejaga kajutite koristajana laeval „Victoria“ ning selgitas, et töötaja poolt

koristatavate kajutite arv sõltus reisijate arvust. Kajutid jaotati reisijate vahel ära ning tunnistaja on

kõige rohkem koristanud korraga 74 kajutit ühe tööpäeva jooksul. Keskmiselt koristati päevas 30-40

kajutit. Tööandja nõue töötajatele oli, et kajutid peavad olema koristatud reisijate pealetuleku ajaks ja

töötada tuleb laeva sadamas seismise ajal. Tunnistaja kinnitas, et koristamise ajal töötajad pause teha ei

jõua ning puhkepausidest töötajatele räägitud ei ole. On esinenud olukordi, kus puuduva töötaja jaoks

ei leita asendustöötajad. Füüsiliselt kõige raskemaks pidas tunnistaja prügikottide vedamist, mida

enamik töötajaid lohistab. Pesukonteinerid on samuti rasked, kuigi need on ratastel. Tunnistaja märkis,

et laevas on tunda ka tuuletõmbust.

199. Tunnistaja XXX avaldas Harju Maakohtu 23.09.2013.a istungil (toimiku 5. kd, lk 160 pöördel-

161), et ta töötas hagejaga koos laeval „Romantika“. Kajuteid tuli tunnistaja ütluste järgi koristada nii

palju, kui töötajatele neid jagati ja norme ei olnud. Keskmiselt tuli koristada 70-75 voodikohta ning

maksimaalselt 110 voodikohta ühe tööpäeva jooksul. Laev tuli sadamasse kell 10 ning koristada tuli

kuni kella 16.00-ni. Tunnistaja avaldas, et tööandaja ei õpetanud töötajatele, kuidas töö tegemisel

tervist säästa. Kui tööga valmis ei jõudnud, tekkis psühholoogiline pinge. Tunnistaja avaldas, et

pauside tegelik kasutamine sõltus sellest, kui palju oli tööd.

200. Tunnistaja XXX avaldas (toimiku 5. kd, lk 161), et ta töötas hagejaga koos laeval „Romantika“.

Tunnistaja kinnitas, et koristatavate kajutite arv ühe töötaja kohta on iga päev erinev ja tööd tuleb teha

ajal, kui laev seisab sadamas. Keskmiselt tuleb koristada päevas 30-40 kajutit. Vahel kasutati ka

asendustöötajaid ning vahel mitte. Kajutite koristamise aja mõõdistamise kohta ei teadnud tunnistaja

midagi. Tunnistaja sõnul võib iga 50 minuti tagant võtta 10 minutit pausi, aga keegi ei sunni selleks.

201. Tunnistajana üle kuulatud XXX (Harju Maakohtu 04.12.2013.a istung, toimiku 6. kd, lk 3-4)

avaldas, et ta töötas varem stjuardessina laeval „Romantika“, seejärel laeval „Victoria“. Kajuteid saab

hakata koristama siis, kui inimesed on väljunud. Koristatavate kajutite arv on erinev, aga kõik kajutid

tuleb ära koristada. Koristatavate kajutite arv ühe töötaja kohta võib olla 30 või ka 52. Tunnistaja

kinnitas, et kollektiivlepingu järgi on õigus võtta iga 50 minuti järel puhkepause. Iga töötaja võtab

pause nagu tahab ning lõunapausi aeg ei ole kindlaks määratud. Tööandja ei ole kehtestanud normi,

kui kiiresti tuleb kajuteid koristada. Tunnistaja ei teadnud, kas tööandjal oli mõni dokument, kus oli

ette nähtud puhkepauside kasutamine.

202. Tunnistaja XXX (toimiku 6. kd, lk 4-6) oli alates 2007.a laevaperenaine ning oli töötanud nii

laevadel „Romantika“ kui ka „Victoria“. Tunnistaja kirjeldas, milliseid tööülesandeid tuli

stjuardessidel täita ning avaldas, et kajutite koristamise aeg ei olnud tööandja poolt kindlaks määratud.

Koristama sai hakata siis, kui laev jõudis sadamasse ning kui ühe töötaja kohta oli 35-40 kajutit

koristada, jõuti töö reisijate tuleku ajaks ära teha. Kui kajuteid oli rohkem, läks aega rohkem.

Tunnistaja ei osanud öelda, kui palju aega võib kuluda ühe kajuti koristamisele ja normi selle kohta

kostjal ei ole. Tunnistaja XXX avaldas, et puhkepauside tegemise võimalus iga 50 minuti järel on

kirjas kollektiivlepingus, kuid tunnistaja ei teadnud, mis ajast see kehtib. Samas vaatab tema ütluste

järgi iga inimene ise, kuidas ta puhkab.

203. Hageja ise avaldas vande all Harju Maakohtu 04.12.2013.a istungil (toimiku 6. kd, lk 1-3), et

alguses töötas hageja laeval „Romantika“ üldkoristajana. Tööpäev algas kell 6 hommikul ja kestis kuni

16.00-ni. Kajuteid hakkas hageja koristama laeval „Victoria“. Hageja kirjeldas tööprotsessi ja selgitas,

et alguses tuli musta pesu ära viia kottides, pärast sai mingil määral kasutada konteinereid, kuhu tuli

must pesu ülevalt sisse tõsta. Koristatavate kajutite arv oli erinev, 40-73 inimese kohta. Kajuteid sai

koristada kuni kella 16.00-ni. Kui reisijate pealetuleku ajaks ei jõutud kõiki kajuteid koristada, tuli

esmalt koristada need, kuhu tulid reisijad ning pärast tühjad kajutid pärast tööpäeva lõppu. Kasutada

sai lõunapausi, kuid seda töötempo tõttu hageja teha ei jõudnud. Muid pause hageja sõnul ei olnud.

Kostja vastuväited hageja vande all antud ütluste arvestamata jätmise kohta on asjakohatud, sest kohus

pidas hageja vande all ülekuulamist vajalikuks enda algatusel TsMS § 2681 järgi.

204. Kohtu hinnangul tuleb kõigist asjas üle kuulatud tunnistajate ütlustest ja hageja vande alla antud

ütlustest, et kuigi kajuteid tuli koristada ligikaudu 6 tunni jooksul, mil laev seisis sadamas, ei olnud

ühe töötaja poolt koristamisele kuuluvate kajutite arv piiratud ning koristatavate kajutite hulk ning

järelikult töökoormus võis sõltuvalt vahetusest varieeruda kuni kahekordselt. Isegi juhul, kui teatud

puhastusoperatsioone sai teha reisijate laevaletuleku ajal, ei tulene ühestki tunnistaja ütlusest, et

koristatavate kajutite arvu kahekordistumisel oleks tööandja lubanud töötajal näiteks kahekordistada

koristamisele kuuluvat aega. Seega pidi töökoormuse suurenemisel paratamatult töötempo kiirenema,

mistõttu on usutavad hageja vande all antud seletused, samuti tunnistajate XXX ja XXX ütlused, et

faktiliselt ei olnud puhkepauside kasutamine võimalik. Seda, kui palju aega kulub ühe kajuti

koristamiseks, ei olnud tööandja välja arvestanud ja seega ei olnud ta ka välja arvestanud, milline on

maksimaalne arv kajuteid, mida üks töötaja 6 tunnise vahetuse jooksul koristada jõuab, arvestades

seejuures puhkepauside tegemist. Kohus leiab, et kirjeldatud olukorras ei olnud tööandja hinnanud

piisavalt riske, mida suur füüsiline koormus koos sundasendite ja korduvate ühetaoliste liigutustega

kaasa toob.

205. Asjakohatud on seejuures kostja väited, et õigusaktid ei näe ette piisavat regulatsiooni selle kohta,

kuidas töökoormust ja sellega kaasnevaid pidevaid ühetaolisi liigutusi mõõdistada ja hinnata. TTOS §

9 lõikest 31 tuleneb selge nõue võimaldada töötajatele puhkepause. Kui töö tegemise aeg on piiratud

ajaga, mil laev seisab sadamas, tuli kostjal järelikult töökoormuse suurenemisel tarvitusele võtta

täiendavaid meetmeid selleks, et tagada töötajatele puhkepauside kasutamise võimalus ja kontrollida

puhkepauside reaalset kasutamist. Kostja väited selle kohta, et hagejal oli töötajana õigus teha iga 50

minuti järel 10 minutiline puhkepaus, ei ole ühtlasi tõendamist leidnud.

206. Hageja esitatud kollektiivlepingutest kostja ja Eesti Meremeeste Sõltumatu ametiühingu vahel

nähtub, et 06.10.1997.a sõlmitud lepingus (mis kehtis hageja kostja juures töötamise ajal, toimiku 6.

kd, lk 30-41) ei olnud puhkepause eraldi ette nähtud. 01.09.2012.a sõlmitud kollektiivlepingu (toimiku

6. kd, lk 42-64) punktis 4.9. oli ette nähtud, et töötajal on õigus iga 60 minuti katkestamatu töö järel 5

minutilisele puhkepausile. 2014.a sõlmiti uus kollektiivleping (toimiku 6. kd, lk 65-88), mille punktis

4.9 oli puhkepauside osas ette nähtud sama regulatsioon. Seega tuleneb kohtule esitatud tõenditest, et

alles 01.09.2012.a sõlmitud kollektiivlepingus oli töötajatele tegelikult ette nähtud võimalus kasutada

iga 60 minuti järel 5 minutilist puhkepausi. Hageja kostja juures töötamise ajal ei olnud tema

töölepingus, kollektiivlepingus ega üheski teises töökorraldust puudutavas dokumendis töötajatele ette

nähtud õigust kasutada iga 50 minuti järel 10 minutilist puhkepausi. Puhkepauside kasutamist

puudutava teabe esitamisel eksitas kostja töötervishoiuarsti.

207. Ekspert XXX leidis oma kirjalikus arvamuses (toimiku 5. kd, lk 2-22), et hagejal kutsehaiguste

väljakujunemisele aitasid kaasa ajafaktorist tingitud kiire töötempo, pidev käte ja õlgade koormus

voodite korrastamisel ja teiste puhastustööde tegemisel ning ebasoodsa mikrokliima mõju. Kostja

esitatud riskianalüüsist, mis tehti laeval „Victoria“, ei olnud eksperdi arvates eraldi hinnatud

stjuardesside töö füsioloogilisi ohutegureid, mis koos ebasoodsa mikrokliimaga viisid kutsehaiguse

kujunemiseni. Ekspert tõi välja, et kiired korduvad liigutused on riskihindamisel paigutatud

psühholoogiliste ohutegurite alla, kuigi need oleksid pidanud olema hinnatud füsioloogiliste

ohuteguritena. Ekspert leidis, et arvestades seda, kui palju kajuteid koristada tuli, ei olnud

puhkepauside kasutamine reaalne. Ülekoormusest tulenevat riski oleks kostja saanud ennetada

tööülesannete õige normeerimise ja piisava arvu töötajate kasutamisega. Tööandja rakendatud

meetmeid ohtude ennetamisel ei pidanud ekspert piisavateks, sest kostja oleks pidanud vähendama

stjuardesside töömahtu ja töötempot, mis oleks võimaldanud kasutada puhkepause just tööülesannete

sooritamise ajal. Korduvad ühetaolised või samatüübilised liigutused, mis koormavad pidevalt samu

lihaseid ja liigeseid, võivad viia ülekoormushaiguse tekkele. Istungil avaldas ekspert XXX täiendavalt,

et kostja riskianalüüs oli puudulik, sest ei hinnatud üldse füsioloogilisi ohutegureid.

208. Ekspert XXX leidis kirjalikus arvamuses (toimiku 5. kd, lk 49- 59), et hageja kutsehaigestumise

võisid ohuteguritena põhjustada ühetaolised korduvad liigutused, korduv jõu rakendamine haaremis- ja

pööramisliigutustega, raskuste teisaldamine, randme korduv painutamine ja sirutamine, töötamine käsi

üleval hoides, töötamine külmas, halb töökorraldus ja kiirusest tulenev pinge.

209. Ekspert XXX leidis, et kostja riskianalüüsis kajastatud ohuteguritest võisid hagejal

kutsehaigestumist põhjustada koristustööde tegemine, suur füüsiline ülekoormus, psühholoogiline

ohutegur ning tuuletõmbus, kuid kostja riskianalüüsis oli füsioloogiliste ohutegurite osakaal

puudulikult käsitletud. Riskianalüüsis toodud meetmed olid küll vajalikud, kuid üldsõnalised ja pole

esitatud andmeid meetmete tegeliku rakendamise kohta. Tööinspektsiooni ettekirjutusest võib

järeldada, et meetmeid piisavalt ei rakendatud. Kuna füsioloogilisi ohutegureid riskianalüüsis piisavalt

käsitletud ei olnud, ei ole kostja käsitlenud nende ohutegurite toimet vähendavaid meetmeid.

210. Kostja oleks XXX arvates võinud ohutegurite vähendamiseks või vältimiseks ette näha sagedased

pausid koos lihaste lõõgastamisega, töötajate koolitamist ergonoomiliste töövõtete osas ja lihaspingete

leevendamise osas. Otsesed juhid oleksid võinud teha kontrolli meetmete rakendamise osas. Vajadusel

oleks võinud kasutada tugisidemeid ehk ortoose. Samuti oleks võinud tööprotsessi hinnata ja ümber

korraldada selliselt, et käsitsitöö oleks viidud miinimumini, kasutades tehnoloogilisi seadmeid (näiteks

poleerimismasinaid jne). Ekspert tõi oma arvamuses kordivalt esile vajadust tagada töötajatele reaalne

võimalus sagedaste puhkepauside kasutamiseks. Ekspert leidis, et korduvad ühetaolised liigutused

esinesid ka siis, kui hageja töötas üldruumide koristajana. Kajutite koristamisel esinesid korduvad

haaramise ja pööramisega seotud liigutused, mida riskianalüüsis ei ole piisavalt analüüsitud ega

hinnatud.

211. Harju Maakohtu 04.12.2013.a istungil (toimiku 6. kd, lk 7-8) avaldas ekspert XXX, et kostja

riskianalüüs oli puudulik, sest see käsitles füüsilist ülekoormust pealiskaudselt. Kostjal ei olnud

määratletud piirnorme. Oleks pidanud tegema mõõdistused ja määratlema piirnormid kajutite

koristamise kohta.

212. Kohus leiab, et eelviidatud tõenditega kogumis on tõendatud, et kostja rikkus TTOS § 12 lg 1,

sest kostja ei taganud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist igas tööga seotud olukorras. Kostja

rikkus TTOS § 13 lõige 1 p 1, sest ta pidi läbi viima töökeskkonna süstemaatilise sisekontrolli, mille

käigus tal tuli kavandada, korraldada ja jälgida töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes, kuid

kostja ei jälginud ega arvestanud stjuardesside töökoormust ega võtnud tarvitusele meetmeid liigse

töökoormuse vältimiseks. Kostja rikkus TTOS § 13 lg 1 p 3, sest ta pidi korraldama töökeskkonna

riskianalüüsi töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamisel ja vajadusel nende parameetrite mõõtmise,

kuid kostja riskianalüüs oli puudulik, sest selles ei hinnatud füsioloogilisi ohutegureid. Kostja rikkus

TTOS § 13 lg 1 p 4, sest riskianalüüsi alusel pidi kostja koostama kirjaliku tegevuskava, kuid kostja ei

koostanud riskianalüüside alusel tegevuskavasid, milles oleks ette nähtud reaalsed meetmed töötajatele

puhkepauside võimaldamiseks. Kostja rikkus ühtlasi TTOS § 9 lõiget 31, mille järgi ta pidi suure

füüsilise töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise ja monotoonse töö võimaldama tööpäeva

või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Ühestki asjas kogutud tõendist ei

nähtu, et hagejale oleks olnud tagatud õigus kasutada kostja poolt väidetud puhkepause. Kostja ei

teinud töökorralduse osas midagi selleks, et töötajad reaalselt puhkepause kasutada saaksid, vaid

vastupidi, kostja poolne töökoormuse reguleerimata jätmine võttis töötajatelt igasuguse võimaluse

puhkepause kasutada.

213. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega on tõendatud hagejal kutsehaigusena ülekoormushaiguse

tekkimine ning sellise haiguse tekkimiseks välistamiseks vajalikud meetmed jättis kostja tarvitusele

võtmata. Kui kostja oleks adekvaatselt hinnanud stjuardesside tööga kaasnevaid ohutegureid ja oleks

ohutegurite vältimiseks normeerinud ühe kajuti koristamiseks vajaliku aja (koos taastumisajaga),

reguleerinud töötajate töökoormuse ja taganud puhkepauside kasutamise, ei oleks hagejal kutsehaigusi

tekkinud. Mõlemad eksperdid on selgelt kinnitanud, et hageja kutsehaigestumine on otseses

põhjuslikus seoses kostja poolt toime pandud rikkumistega.

214. Täiendavalt leiab kohus, et kostja ei juhendanud hagejat piisavalt ergonoomiliste töövõtete

kasutamisel. Kostja ei selgitanud hagejale, et suure füüsilise koormuse ja sagedaste ühetaoliste

liigutuste puhul on tervise säästmiseks vajalik puhkepauside kasutamine.

215. Kostja esitatud tööohutuse alase juhendamise kaardist (toimiku 3. kd, lk 50-51) nähtub, et hageja

on 03.05.2009.a andnud allkirjad esmase tööohutuse alase juhendamise kohta, mis hõlmas raskuste

käsitsi teisaldamise juhendit ja töökeskkonna riskianalüüsi nr DCV312. 10.02.2010.a on läbi viidud

täiendav juhendamine TKJ nr 65 alal, kuid mis juhendiga täpselt tegu on, juhendamise kaardist

järeldada ei ole võimalik.

216. Kostja on esitanud kohtule inglisekeelse tööohutuse ja –tervishoiu kontrolli juhendi nr

DGD0000481 (toimiku 3. kd, lk 57-59, tõlge eesti keelde 4. kd, lk 133-135), kuid hageja

tööohutusalase juhendamise kaardist ei saa järeldada, et nimetatud numbriga dokumenti oleks hagejale

tutvustatud. Juhendil puudub hageja allkiri selle tutvustamise kohta. Juhendis nähakse ette laeval

igakuise ja iga vahikorra ajal tehtavate kontrollide loetelu. Juhendi punkt 2.2.1. näeb ette, et kapten

koos laeva osakonnajuhatajate ja laeva töökaitse volinikega kontrollivad laeva töötervishoiu ja –

ohutuse tingimusi iga kuu esimesel nädalal. Vajaduse korral viiakse läbi spetsiifilise suunitlusega

kontroll. Juhendist ei saa järeldada, kas või millisel viisil kontrolliti tööülesannete ergonoomilist

kasutamist ja puhkepauside võimaldamist. Tõendeid ühegi kontrolli tegeliku läbiviimise kohta kostja

kohtule esitanud ei ole.

217. Kostja on esitanud kohtule stjuardessi töökaitsejuhendi nr 65 (toimiku 3. kd, lk 60-62, lk 96-98),

mida hageja tööohutuse alase juhendamise kaardi järgi on hagejale tutvustatud 10.02.2010.a.

Ergonoomia alaseid juhendeid antud dokument ei sisalda, samuti ei nähtu juhendist, et töö tegemisel

tuleb tervise säästmiseks iga 50 minuti järel teha 10 minutiline puhkepaus. Üksnes juhendi punkt 13

näeb ette, et kauba kandmisel ja teisaldamisel ei olnud lubatud ületada piirnorme ja kasutada tuli

selleks ettenähtud esemeid. Seda, millised on piirnormid ja milliseid esemeid peab kauba kandmiseks

kasutama stjuardess, juhendist ei nähtu.

218. Kostja on kohtule esitanud ka tuleohutusjuhendi (toimiku 3. kd, lk 63-65, inglise keeles lk 66-67),

veekindlate uste kasutamise juhendi (toimiku 3. kd, lk 69-74), elektriohutusjuhendi (toimiku 3. kd, lk

75-76), juhendi Biozone õhupuhastiga töötamisel (toimiku 3. kd, lk 82-83), kemikaalidega töötamise

ohutusjuhendi (toimiku 3. kd, lk 84-89), redelite kasutamise juhendi nr 51 (toimiku 3. kd, lk 90-95) ja

juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks (toimiku 3. kd, lk 121-125), kuid nimetatud juhendid ei

ole vaidluse lahendamise asjakohased, sest ei sisalda stjuardessidele juhiseid, kuidas tervist säästvalt

töötada monotoonse ja ühetaolisi korduvaid liigutusi tehes.

219. Kostja tööohutusjuhendit nr 39 raskuste käsitsi teisaldamisel (toimiku 3. kd, lk 77-88) on hagejale

tutvustatud tööohutusalase juhendamise kaardi järgi 03.05.2009.a. Antud juhend kuulus kohaldamisele

üle 5 kg kaaluvate raskuste teisaldamisel. Juhendi punkti 2.1. järgi pidi tööandja varustama töötaja

sobivate tehniliste vahenditega. Töötaja pidi sama juhendi punkti 4.1. järgi kasutama raskuste

teisaldamiseks selleks ettenähtud abivahendeid. Juhendi punkti 4.12. järgi tuli raskuse teisaldamisel

kontrollida keha asendit ja olla ettevaatlik, kui raskuse teisaldamine toimub õlavöötmest kõrgemal või

allpool põlvede kõrgust. Raskusi soovitati toetada vastu keha ning teisaldustööd ei lubatud teha

istudes. Antud juhend ei näinud ette, milliseid konkreetseid seadmeid pidid stjuardessid kasutama

näiteks pesu teisaldamisel või prügi kogumisel. Samuti ei sisalda juhend töötajatele ergonoomiliseks

töötamiseks soovitusi. Puhkepauside kasutamise vajalikkust või võimalikkust juhend ette ei näinud.

Asjas üle kuulatud tunnistajate ütlustest nähtub, et reaalselt pidid töötajad raskuste teisaldamisel

lohistama suuri prügikotte.

220. Kostja on esitanud kohtule sissejuhatava juhendamise registreerimise päevaraamatu (toimiku 3.

kd, lk 99-100), mille kohaselt on hagejat juhendatud sissejuhatavalt 25.04.2006.a ning hageja on

andnud juhendamise toimumise kohta oma allkirja, kuid milles täpselt hagejat juhendatud on, antud

dokumendist ei nähtu. Kostja esitas kohtule samuti OÜ Hansaliin töötajate töötervishoidu ja tööohutust

tagava sissejuhatava juhendi, mis on kinnitatud 23.04.2003.a (toimiku 3. kd, lk 101-110). Kas antud

juhendit on hagejale tutvustatud või mitte, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Juhendist ei nähtu

mistahes regulatsiooni ohutute töövõtete või puhkepauside kasutamise osas.

221. Kostja on samuti esitanud kohtule OÜ Hansaliin juhendi töötervishoiu ja tööohutuse tagamise

kohta, mis on kinnitatud 23.04.2003.a (toimiku 3. kd, lk 111-120). Kas antud juhendit on hagejale

tutvustatud, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Juhendi punkti 1.3. järgi pidi tööandja läbi viima

süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja

tööohutuse olukorda ettevõttes. Samuti pidi tööandja juhendi punkti 1.6. järgi koostama riskianalüüsi

alusel kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või

vähendamiseks. Tööülesannete täitmise ergonoomia osa antud juhend ei sisaldanud. Samuti ei

sisaldanud juhend, et töötajal on õigus ja kohustus teha enda tervise säästmiseks puhkepause.

222. Hageja oli OÜ Puhastusekspert tunnistuse järgi (toimiku 1. kd, lk 107) läbinud 14.-15.04.2009.a

koolituse „Koristamine laevadel“, mille üks osa puudutas ka töö ergonoomiat. Mida täpselt hagejale

õpetati, tõendist järeldada ei saa. Samuti ei saa tõendist järeldada, et hagejale oleks õpetatud vajadust

teha tervise taastamiseks regulaarselt puhkepause.

223. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et ka kostjapoolne hageja

töötervishoiu – ja tööohutuse alane juhendamine oli puudulik, sest kostja ei juhendanud hagejat

piisavalt küsimuses, kuidas teha tööd ergonoomiliselt ja kuidas kasutada puhkepause tervise

taastamiseks. Töötaja juhendamine on küll formaalselt registreeritud ja hageja on andnud oma allkirja

erinevate juhenditega tutvumise kohta, kuid sisuliselt jäi juhendamine puudulikuks. Kohtu hinnangul

ei järginud kostja sotsiaalministri 27.02.2001.a määrusega nr 26 kehtestatud „Raskuse käsitsi

teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid“, sest raskuste teisaldamiseks ei tagatud

stjuardessidele piisavalt sobivaid abivahendeid, samuti ei hinnatud konkreetselt, kui suuri raskusi kui

sageli ja millise aja jooksul teisaldada tuli. Raskuste tõstmise mõju hindamata jätmine tõi aga kaasa

hagejal ülekoormushaiguse tekkimise.

224. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja rikkus oluliselt töötervishoiu ja tööohutuse

seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis põhjustas hageja

haigestumise kutsehaigusesse. Kohtu hinnangul ei välista kostjapoolset rikkumist asjaolu, et hageja

töötas suurema osa ajast kostja juures üldkoristajana. Hageja ametinimetuseks oli sõltumata töö sisust

„stjuardess“ ning kostja riskianalüüsides ei hinnatud eraldi neid riske, mis esinesid üldkoristajatel ja

neid, mis esinesid kajutite koristajatel. Mõlemal juhul tuli teostada sarnaseid tööoperatsioone, töö oli

füüsiliselt raske ja seotud ühetaoliste korduvate liigutustega. Üldkoristajatele ei olnud samuti ette

nähtud ega tagatud puhkepauside kasutamine. Üldkoristajate töö koormust ei olnud kostja poolt ühelgi

viisil mõõdistatud ega piiritletud. Seetõttu ei oma vaidluse lahendamisel sisulist tähtsust see, kui kaua

hageja ainult kajutite koristamisega tegeles. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et perioodiliselt täitis

hageja kajutite koristamisega seotud ülesandeid juba siis, kui ta enamuse tööajast veel

üldkoristamisega tegeles.

225. VÕS § 1050 lg 1 näeb ette, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei

ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitas kostjale tema

vastuväidete tõendamise koormust, kuid kohtu hinnangul ei ole kostja välja toonud ega tõendanud süü

puudumist õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumisel. Kuivõrd kostja rikkus õigusaktidest tulenevaid

nõudeid, see omakorda põhjustas hageja haigestumise kutsehaigusesse ning kostja ei ole tõendanud

süü puudumist rikkumisel, on kostja vastutav hagejale tekkinud kahju eest. Järgmisena asub kohus

hindama, kas või millises ulatuses kuulub hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele.

Hagejale tekitatud kahju suurus

226. Hageja leidis, et talle tekkis varaline kahju, milleks on see osa sissetulekust, mis hagejal jääb

saamata seoses tervisekahjustusega. Hagejaga lõpetati tööleping 14.09.2011.a. Alates 20.09.2011.a

võeti hageja töötuna arvele. Hageja on kaotanud sissetuleku just kutsehaiguse tõttu. Hageja püsiva

töövõimetuse tekkimise aeg oli 30.09.2011.a. Töölepingu lõpetamise ajal oli kostja stjuardessi

miinimumtöötasu 657,27 eurot kuus. Hageja esitas kostja vastu kahju nõude, arvestades stjuardessi

miinimumtöötasu, millest hageja arvestas maha saadud töövõimetuspensioni ja

töötuskindlustushüvitise. Alates 01.10.2011.a sai hageja töövõimetuspensioni 136,64 eurot kuus ja

alates 01.04.2012.a saab ta töövõimetuspensioni 142,73 eurot kuus. Hageja arvestas samuti töövõime

kaotuse määra. Hageja leidis, et perioodil 01.10.2011.a kuni 31.05.2012.a oli tekkinud kahju suuruseks

1113,29 eurot. Alates 01.06.2012.a on hageja sissetulek vähenenud 514,54 eurot, millest 50% on

257,27 eurot (657,27-142,73=514,54).

227. Hageja esitas samuti lisakulude hüvitamise nõude vastavalt Pensioniameti otsusele, mille kohaselt

on lisakuludeks sanatooriumituusikud ja sõidukulud raviasutusse või sanatooriumi. Taastusravikeskuse

Estonia AS pakkumise järgi on odavaim tuusiku hind ühe päeva kohta 50 eurot, mis teeb 10 päevase

tuusiku hinnaks 500 eurot. Kuna Pensioniameti otsus näeb ette taastusravi igal aastal, siis oleks kulu

kolmeaastase perioodi kohta on 1500 eurot (3x500). Hageja väiteid tõendab taastusravikeskus Estonia

AS vastus Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu päringule. Kostjal tuleks hüvitada tekkivatest

sanatooriumi lisakuludest 50 % ehk 750 eurot.

228. Kostja väidetega selle kohta, et hageja ise ei kasutanud võimalusi oma tervise taastamiseks ja

jättis kostja terviseprobleemidest teavitamata, hageja ei nõustunud. Hageja ei elanud Tallinnas, vaid

Tamsalus ja kasutas seetõttu tervise taastamiseks Rakvere veekeskust. Laeval kasutas hageja

massaažipatja, käis tasulises massaažis ja saunas. Uurimiskokkuvõttes märgitud lause: „Töötaja ei

kasutanud võimalusi spordisaalis töövõimet taastada ja tervist tugevdada,“ tuleneb tööandja väidetest.

Hageja käis kõikidel tema jaoks ettenähtud arstlikel läbivaatustel ja vastas kõigile seal esitatud

küsimustele. Hageja teavitas kostjat oma terviseprobleemidest, kuid kostja ei viinud hagejat kergemale

tööle üle.

229. Menetluse käigus tõi hageja välja, et ta töötas 16.07.2012-02.10.2012.a Maxima Eesti OÜ-s, kuid

tööleping lõpetati tervislikel põhjustel. Saadud töötasu võrra vähendas hageja nõude summat. Hagejale

arvestati Maxima Eesti OÜ-s töötamise ajal töötasu ja töövõimetushüvitist kokku 732,55 eurot ja Eesti

Haigekassa arvutas hagejale töövõimetuse hüvitise 88 eurot. Kokku väheneb nõude suurus 820,55 euro

võrra ja hageja nõue on perioodi eest 1. juunist 2012.a kuni 31. märtsini 2013.a 1752,15 eurot. Kokku

on ühekordselt makstava hüvitise suurus 2865,44. Alates 1. aprillist 2013.a kuni 30.septembrini 2014.a

on nõude suuruseks igakuiselt 257,27 eurot.

Alates 01.04.2013.a on hageja igakuine töövõimetuspension 149,81 eurot.

230. Menetluse käigus tõi hageja välja, et kostja stjuardessi töötasu määr on alates 01.01.2014.a. 782

eurot. Hageja osutas 2013.a kevad-suvel Riigimetsa Majandamise Keskusele töövõtu korras teenust ja

sai selle eest 2013.a mais 528 eurot, juulis 281,58 eurot ja augustis 177 eurot. Nimetatud summad

arvestas hageja oma nõudest maha. Alates 21.07.2013.a on hageja sõlminud töölepingu Rimi Eesti

Food AS-ga ja tema töötasu oli peale katseaega 509 eurot kuus. Selle võttis hageja kahju nõude

summast maha.

231. Lõppkokkuvõttes leidis hageja, et 2011.a oktoobrist kuni 31. jaanuarini 2014.a vähenes tema

sissetulek kokku 4153,90 euro võrra. Kui lähtuda eeldusest, et tööleping hageja ja Rimi Eesti Food AS

vahel kehtib vähemalt kuni 30.09.2014.a ja tööandja maksab töölepingujärgset tasu summas 509 eurot

kuus, on alates 1. veebruarist 2014.a kuni 30. septembrini 2014.a nõude suurus igakuiselt 61,55 eurot

(782-149,91- 509=123,09, millest 50% on 61,55). Hageja palus kostjalt välja mõista ühekordse

hüvitisena 4153,90 eurot ja alates 1. veebruarist 2014.a kuni 30. septembrini 2014.a igakuiselt

61,55 eurot kuus. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kulutuste katteks 750 eurot.

232. Kostja vaidles kahju nõudele vastu ja leidis, et hageja varjas tema eest oma terviseprobleeme,

rikkudes TTOS § 14 lg 1 p 1, p 2, p 3, p 5, p 6 ja p 7 sätestatud kohustusi. Hageja läbis perioodilisi

tervisekontrolle ja jättis kasutamata kostja antud võimalused töövõime taastamiseks. Hageja võttis ise

oma tervise kahjustamise riski. Kui hagi kuulub rahuldamisele, tuleb hüvitist VÕS § 139 lg 1 ja lg 2

alusel vähendada vähemalt 50%. Hageja 750 euro suurune nõue on põhjendamatu, sest

Taastusravikeskuse Estonia AS hinnapakkumises on märgitud 10%-line soodustus. Tuusikut ei ole

hageja välja ostnud. Kostja leidis, et temalt väljamõistetavat hüvitist tuleb ühtlasi vähendada ulatuses,

milles kutsehaigestumine on põhjustatud hageja töötamisest teiste tööandja juures. Kostjalt

väljamõistetava ühekordse hüvitise summa ei saaks mitte mingil juhul olla suurem kui 92,95 eurot ja

igakuise hüvitise suurus mitte suurem kui 21,48 eurot.

233. Kostja leidis, et hageja sissetulek ei ole kutsehaiguse tõttu vähenenud, sest hageja on vaid

osaliselt töövõimetu. Hageja on võimeline tegema tööd, mis ei ole füüsiliselt raske. Töötamine

Maxima Eesti OÜ-s ja Rimi Eesti Food AS-s tõendab, et hageja on võimeline töötama täistööajaga.

Stjuardessi amet ei ole selline elukutse, mille puhul oleks vajalik kutsekvalifikatsioon või diplom.

234. Kohus leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue kostja vastu on täielikult põhjendatud ja tõendatud.

Kostja väited, milliste kohaselt tuleb temalt väljamõistetavat hüvitist vähendada ulatuses, milles

kutsehaigus on põhjustatud teiste tööandjate poolt, on käesolevas menetluses jäänud tõendamata.

Kohus on antud asjas tuvastanud, et hageja kutsehaigus tekkis aastatel 2006 kuni 2011 ehk ajal, mil

hageja töötas kostja juures. Samuti on kohus tuvastanud, et kutsehaiguse tekkimine oli põhjuslikus

seoses töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisega kostja poolt. Seetõttu ei ole võimalik kostjalt

väljamõistetavat hüvitist vähendada arvestades aega, millal hageja töötas teiste tööandjate juures.

Ainuüksi teiste tööandjate juures töötamise aeg ei ole aluseks hüvitise vähendamisel.

235. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul,

kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on

selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahjuhüvitisest maha arvata

igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud

kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

236. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaliseks kahjuks otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

Vastavalt VÕS § 130 lõikele 1 tuleb isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest

tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest

töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike

võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Vastavalt VÕS § 136 lõikele 1 tuleb kahju hüvitada

ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik

kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada

perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju

hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana.

237. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb oma seadusest tulenenud kohustusi rikkunud ja töötajal

kutsehaiguse põhjustanud tööandjal hüvitada töötajale vajaduste suurenemisest tulenevad kulud

ja sissetulekute vähenemisest ning edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud

kahjud. Seadus ei näe ette, et sissetulekute vähenemisest tulenev kahju kuulub hüvitamisele vaid

siis, kui töövõime ja sissetulekute kaotus on täielik. Seaduse mõtte kohaselt kuulub kahju

hüvitamisele ka siis, kui isiku sissetulekud vähenevad osaliselt.

238. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo 10.10.2011.a otsusega nr 789696

(toimiku 1. kd, lk 13-14) on hagejal tuvastatud 50%-line töövõimetus kutsehaiguse tõttu. Otsuse

kohaselt on tegemist raske käte ülekoormushaigusega, müofastsiaalsete valude, epikondüliidiga,

karpaalkanali kahjustusega. Hagejale ei sobi otsuse järgi raske füüsiline töö, korduvad stereotüüpsed

liigutused kätele. Otsuse järgi on hageja lisakuludeks sanatooriumituusikud: 10 päeva statsionaarset

või 14 päeva ambulatoorset taastusravi aastas.

239. Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Rakvere büroo otsusest nr P08094 (toimiku 1. kd, lk

22-23) nähtub, et hagejal tuvastati töövõime kaotuse määraks 50% kutsehaiguse tõttu ajavahemikul

30.09.2011.a kuni 30.09.2014.a. Hagejale määrati töövõimetuspension 136,64 eurot kuus.

Sotsiaalkindlustusameti Pensioniameti Rakvere büroo vastusest järelepärimisele 06.06.2013.a (toimiku

4. kd, lk 182) tuleneb, et alates 01.04.2013.a on igakuiselt hagejale makstava töövõimetuspensioni

suuruseks 149,91 eurot. Eesti Töötukassa on hagejale koostanud individuaalsed tööotsimiskavad

(toimiku 1. kd, lk 113-116). Tööotsimiskavade järgi ei sobi hagejale raske füüsiline töö, tal puudub

arvuti ja ta ei oska CV-d koostada. Hageja osales Sinu Koolituspartner OÜ koolitusel arvutiõppes

tööotsingute toetamiseks.

240. Hageja esitatud kostja töötajate töötasude tabeli järgi (toimiku 1. kd, lk 36) oli 2011.a

01. jaanuarist stjuardessi miinimumtöötasu 603 eurot kuus, alates 1. juulist 2011.a 633,15 eurot kuus ja

1. oktoobrist alates 657,27 eurot kuus. Vastavad andmed esitas kostja vastusena Eesti Meremeeste

Sõltumatu Ametiühingu päringule (toimiku 1. kd lk 37). Vaidlus puudub selle üle, et alates

01.01.2014.a on stjuardessi töötasu määr 782 eurot kuus.

241. OÜ Maxima Eesti saatis hagejale 17.09.2012.a teatise töölepingu lõpetamise kohta (toimiku 1.

kd, lk 127), mille kohaselt lõpetati tööleping hagejaga tema tervisest tulenevatel põhjustel. Tööleping

lõpetati 02.10.2012.a (töölepingu lõpetamise kokkulepe, toimiku 1. kd, lk 128). OÜ Maxima

Eesti palgalipikutest (toimiku 3. kd, lk 169-171) nähtub, et hagejale maksti 2012.a septembris palka

161,84 eurot, 2012.a augustis 362,39 eurot ning 2012.a juulis 208.32 eurot. Riigimetsa Majandamise

Keskuse ja hageja vahel 31.05.2013.a alla kirjutatud aktist ja selle lisast (toimiku 6. kd, lk 89-90)

nähtub, et hageja teenis 06.05.2013.a kuni 31.05.2013.a tehtud töö eest 528 eurot.

242. 21.07.2013.a sõlmis hageja töölepingu Rimi Eesti Food AS-ga (toimiku 6. kd, lk 91-92), mille

järgi ta asus tööle teenindaja ametikohale. Tema töötasu katseajal oli lepingu punkti 4.1. järgi 494

eurot kuus, pärast katseaega 509 eurot kuus. 2013.a juulis sai hageja palka 160,55 eurot, 2013.a

augustis 404,89 eurot, 2013.a septembris 404,89 eurot, 2013.a oktoobris 404,89 eurot, 2013.a

novembris 408,68 eurot, 2013.a detsembris 449,94 eurot ja 2014.a jaanuaris 381,23 eurot.

243. Eeltoodud tõenditest kogumis nähtub, et hageja töövõime ei ole enam endine ning talle ei

sobi raske füüsiline töö, samuti korduvad stereotüüpsed liigutused kätele. Hageja on olnud pärast

töövõime kaotuse tuvastamist töötu ning üks tööandja on lõpetanud temaga sõlmitud töölepingu

tervislikel põhjustel. Hageja sissetulekuid tõendavatest dokumentidest nähtub, et tema sissetulekud on

vähenenud. Kui hageja oleks jätkanud töötamist kostja juures, ei oleks tema sissetulek vähenenud.

244. Riigikohus on leidnud, et kui töötaja töövõime kaotus ei võimalda tal töötada, siis võib eeldada, et

ta on kaotanud sissetuleku just kutsehaiguse tõttu. Selline eeldus jätab kostjale siiski võimaluse

tõendada, et hageja on kaotanud töö muul põhjusel kui tööandja süül toimunud töövõime kaotuse või

vähenemise tagajärjel (RK TKo 3-2-1-68-10, p 10). Kostjal on võimalik tõendada, et hageja ei töötaks

endisel erialal või ei töötaks üldse ka siis, kui ta poleks kostja süül töövõimet kaotanud (RK TKo 3-2-

1-117-08, p 14).

245. Kohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud ega tõendanud oma väiteid selle kohta, et hageja

sissetulekute kaotus ei ole seotud tema kutsehaigestumisega. Vaidlus puudub selle üle, et kostja

lõpetas hagejaga töölepingu viimase tervisest tulenevatel põhjustel ja kostjale ei olnud hagejale teist

tööd pakkuda. Kui hageja tööleping ei oleks tervislikel põhjustel lõpetatud, oleks ta saanud edasi

töötada endisel töökohal ja säilitada oma sissetuleku sõltumata sellest, et stjuardessi ametikoht ei nõua

kutsekvalifikatsiooni ega erialadiplomit. Tervisliku seisundi tõttu on hageja valikud töökohtade

leidmisel piiratud ning Maxima Eesti OÜ lõpetas temaga töölepingu tervislikel põhjustel. Kostja ei ole

tõendanud, et hageja sõltumata kutsehaigestumisest ei töötaks üldse või oleks lõpetanud töötamise

stjuardessina.

246. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel

või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles

need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 järgi kohaldatakse eeltoodut ka

juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju

tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks

tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Samas näeb VÕS §

139 lg 3 ette, et isiku tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist § 139 lg 1 nimetatud alusel

vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus.

247. Riigikohus on leidnud, et tervisekahjustuse eest makstava hüvitise suurust võib vähendada

sõltuvalt kannatanu süü astmest, kui tema enda raske ettevaatamatus soodustas kahju tekkimist või

suurenemist. Eelkõige peab kohus analüüsima, kas töötaja pole enda kutsehaigust ja terviseprobleeme

tööandaja eest varjanud ning jätkanud töö tegemist, millega teadlikult suurendas talle tekkinud

terviseprobleeme (RK TKo 3-2-1-145-09, p 15).

248. TTOS § 14 lg 1 p 2 järgi on töötaja kohustatud järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja

korraldust. TTOS § 14 lg 1 p 3 kohaselt peab töötaja läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud

korrale. Vastavalt TTOS § 14 lg 1 punktile 6 peab töötaja kohe teatama tööandjale või tema esindajale

tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest.

249. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu mõne

sellise teo toimepanekut, mis soodustas kahju tekkimist. Kostja etteheited hagejale töö- ja puhkeaja

korralduse rikkumise kohta on ainetud, sest kostja juures puudus selline töö- ja puhkeaja korraldus,

mis oleks võimaldanud hagejal vahetuse jooksul sagedaste pauside tegemist. Vaidlus puudub selle üle,

et hageja käis regulaarselt tervisekontrollis. Samuti ei ole antud asjas tõendatud, et hageja jättis

tahtlikult või raske hooletuse tõttu tööandjat oma terviseprobleemidest teavitamata, mille tulemusena

tema kutsehaigus süvenes. Kostja väited selle kohta, et hageja jättis kasutamata võimalused tervise

taastamiseks, ei ole tõendatud.

250. Tunnistajana üle kuulatud XXX (toimiku 5. kd, lk 159 pöördel- 160) töötas koos hagejaga laeval

„Victoria“ ning kinnitas, et hageja käis oma tervist laeval taastamas tasulise massööri juures. Hagejal

oli laevas oma massažiseade ning ta kasutas laeva sauna. Hageja ise avaldas vande all Harju Maakohtu

04.12.2013.a istungil (toimiku 6. kd, lk 1-3), et laeval oli töötajatel võimalik kasutada ainult sauna,

massaažiteenust ostsid töötajad oma raha eest. Hageja teadis, et maal sai kasutada Tallinnas basseini,

kuid selleks ei olnud hagejal mõtet kodust linna sõita. Hageja käis Rakveres veekeskuses ajal, mil ta

oli 2 nädalat töölt kodus, kus hageja maksis ainult basseini kasutamise eest. Laeval oli hagejal kaasas

massažipadi ja puidust massaaživöö

251. Hageja pangakonto väljavõttest ajavahemikul 01.01.2009.a kuni 31.10.2010.a (toimiku 1. kd, lk

129-140) nähtub, et hageja on regulaarselt teinud makseid Aqva Hotels Veekeskuses. Kuigi

pangakonto väljavõttest ei nähtu, milliste teenuste eest tasutud on, ei loe kohus põhjendatuks kostja

vastuväidet, et hageja võis tasuda ka spaateenuste või teiste teenuste eest. Pangakonto väljavõttest

nähtub selgelt, et hageja on teinud makseid nimelt veekeskusele, mitte spaa-osakonnale, kosmeetika

salongile, hotellile või kohvikule. Kuigi maksete summad on erinevad, on põhjendatud hageja väide, et

veekeskuse tasumise tasu sõltus kasutamise päevast, kellaajast ja kestvusest ning võis olla erinev.

Hageja on kohtule esitanud Aqva vee- ja saunakeskuse hinnakirja (toimiku 4. kd, lk 57-59), millest

nähtub, et veekeskuse kasutamise hind sõltus eeskätt veekeskuse kasutamise ajast päeva jooksul,

samuti sellest, kas kasutati ainult veekeskust või veekeskust koos saunakeskusega.

252. Kohtu hinnangul on tunnistaja XXX ütluste, hageja vande all antud seletuste, hageja pangakonto

väljavõtte ning Aqva vee-ja saunakeskuse hinnakirjaga tõendatud, et hageja tegeles regulaarselt enda

tervise taastamisega. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud muid asjaolusid, millest tulenevalt oleks

hagejal kutsehaigus tekkinud või süvenenud hageja enda tahtliku tegevuse või tegemata jätmise tõttu.

253. Hageja avaldas vande all antud ütlustes (toimiku 6. kd, lk 1-3), et tal tekkisid juba üldkoristajana

töötamisel probleemid käte, selja ja jalgadega, milles ta teavitas laeva perenaist XXXit. Samuti rääkis

hageja kahele purserile ja käis kostja personaliosakonnas, aga ta saadeti laevale tagasi. Kergemale

tööle hagejat üle ei viidud. Hageja jättis vahel töö pooleli ja palus võimaluse varem ära minna tervise

tõttu. Hageja kinnitas, et ta rääkis oma probleemidest tööandja tervisekontrollis, kus öeldi, et käte

valutamine on kõigi stjuardesside probleem ning hagejal tuleb arsti poole pöörduda.

254. Tunnistajana üle kuulatud XXX (toimiku 6. kd, lk 4-6) väitis, et ta ei teadnud midagi hageja

terviseprobleemidest. Samas ta tunnistas, et 2008.a pöördus korruse vanem tema poole seoses hageja

kätega seotud terviseprobleemiga. Tunnistaja kinnitas, et ta vestles hagejaga ja palus viimasel koju

minna. Hageja jätkas töötamist ning hiljem oli tal veel kord tervisega probleem. Tunnistaja XXX

avaldas, et kergemat tööd ei olnud hagejale anda. Seega tuleneb XXXi ütlustest kohtu hinnangul, et

hageja otsene ülemus oli hageja terviseprobleemidest teadlik, samuti oli kostja teadlik hageja soovist

teda kergemale tööle üle viia. Kergemale tööle hagejat üle viia ei olnud võimalik, mistõttu on

väidetavast teavitamata jätmisest tulenevad etteheited kostja poolt sisuliselt ainetud ka siis, kui hageja

ei oleks kostjat oma terviseprobleemidest teavitanud.

255. Hagejale olid kostja juures töötamise ajal väljastatud meremehe tervisetõendid kehtivusega

11.04.2006.a kuni 11.04.2007 (toimiku 1. kd, lk 69), 09.04.2007.a kuni 09.04.2008.a (toimiku 1. kd, lk

70), 10.03.2008.a kuni 10.03.2009.a (toimiku 1. kd, lk 71), 09.02.2009.a kuni 09.02.2010.a (toimiku 1.

kd, lk 72) ning 18.01.2010.a kuni 18.01.2011.a (toimiku 1. kd, lk 73). Tervisetõendite järgi tunnistati

hageja sobivaks töötama stjuardessi ametikohal laeval.

256. Qvalitas Arstikeskus AS esitas kohtule hageja meremehe tervisetõendid, meremehe

tervisekontrolli kaardid ning hagejale tehtud uuringute andmed perioodist 09.04.2007.a kuni

18.01.2010.a (toimiku 1. kd, lk 179-207). Muuhulgas on hageja täitnud meremehe tervisekontrolli

kaarte 18.01.2010.a, 09.02.2009.a, 10.03.2008.a ja 09.04.2007.a. 18.01.2010.a on hageja märkinud, et

ta on viimase aasta jooksul olnud haiguslehel ning tal on kaebusi tervise osas. Tervisedeklaratsioonis

on esitatud loetelu ka konkreetsete haiguste kohta, kuid loetelust ei nähtud, et küsitud oleks liigestega

seotud vaevuste või võimalike kutsehaiguste kohta. 09.02.2009.a tervisedeklaratsioonis on hageja

märkinud, et ta on põdenud radikuliiti ja närvipõletikke. Tervisekaebuste olemasolu on hageja samuti

kinnitanud 10.03.2008.a tervisedeklaratsioonis. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, kas või millisel

viisil tervisekontrolli läbiviija hagejalt küsis, milliste kaebustega täpselt tegu on. Esitatud andmetest ei

nähtu, et hagejale oleks tehtud uuringuid, mis oleksid olnud suunatud kutsehaigustena diagnoositud

haiguste olemasolu tuvastamisele. Tervisekontrolli läbiviijad on hagejale soovitanud teha tervisesporti,

jälgida kolesterooli taset, pidada dieeti ja kasutada Lioton-1000 geeli.

257. OÜ Baltic Euromedical on kohtu päringule vastates edastanud andmed hageja tervisekontrolli

kohta 11.04.2006.a (toimiku 2. kd, lk 1-9). Hageja on täitnud isikliku esmase tervisedeklaratsiooni, kus

ta on kinnitanud, et on põdenud radikuliiti ja närvipõletikke ning on viimase aasta jooksul olnud

haiguslehel. Tervisekontrolli tulemusena on leitud, et hageja on sobiv laeval töötamiseks.

258. Seega nähtub eelviidatud tõenditest, et hageja ei varjanud oma terviseprobleeme tervisekontrolli

teostajate eest ning avaldas neid viisil, nagu tavainimene tervisega seotud probleeme avaldada oskab.

Hagejalt ei saanud kohtu hinnangul eeldada, et ta ilma täpsustavate küsimusteta oleks osanud

selgitada, kas või milliseid liigestega seotud diagnoose on talle teiste tervishoiuteenuste osutajate poolt

pandud. Samuti ei olnud hageja ise tervisekontrollide läbiviimise ajal veel teadlik, et tal on kujunenud

kutsehaigus. Kuigi karpaalkanali sündroom diagnoositi hagejal varem (võrreldes teiste kutsehaiguste

diagnoosidega), ei saa kohtu hinnangul hagejale ette heita sellest kostja või tervisekontrolli teostaja

teavitamata jätmist. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et hageja oli algusest peale teadlik, et

tegemist on kutsehaiguse diagnoosiga ja võimalik teavitamata jätmine ei ole seetõttu tahtlik või raskest

hooletusest tingitud. Kohtu hinnangul on aga oluline see, et ka juhul, kui hageja oleks oma

konkreetsest diagnoosist (mida eksperdid hindasid kaasuvaks haiguseks ja mitte põhiliseks haiguseks)

teavitanud kostjat varem, ei oleks kostja saanud hagejat kergemale tööle üle viia. Seetõttu ei oleks

teavitamine aidanud kahju ära hoida ega seda vähendada.

259. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja taotlus vähendada hüvitist hagejast endast

tulenevate asjaolude tõttu vähemalt 50% võrra, on alusetu ja põhjendamatu. Muid vastuväited hageja

sissetuleku vähenemisest tuleneva nõude suurusele või selle nõude arvutuskäigule kostja ei esitanud.

260. Hageja on kohtu hinnangul tõendanud oma sissetulekute vähenemisest tuleneva kahju suuruse

ning selle arvutamisel aluseks olnud asjaolud. Eesti Töötukassa teatisest 28.05.2012.a (toimiku 1. kd,

lk 15) nähtub, et hagejale on 06.10.2011.a makstud töötuskindlustushüvitist summas 39,80 eurot,

08.11.2011.a summas 308,45 eurot, 08.12.2011.a summas 298,50 eurot, 06.01.2012.a summas 308,45

eurot, 08.02.2012.a summas 254,72 eurot, 07.03.2012.a summas 230,84 eurot, 06.04.2012.a summas

246,76 eurot ning 08.05.2012.a summas 238,80 eurot. OÜ Maxima Eesti palgalipikutest

(toimiku 3. kd, lk 169-171) nähtub, et hagejale maksti 2012.a septembris palka 161,84 eurot, 2012.a

augustis 362,39 eurot ning 2012.a juulis 208.32 eurot. Riigimetsa Majandamise Keskuse ja hageja

vahel 31.05.2013.a alla kirjutatud aktist ja selle lisast (toimiku 6. kd, lk 89-90) nähtub, et hageja teenis

06.05.2013.a kuni 31.05.2013.a tehtud töö eest 528 eurot. 21.07.2013.a sõlmis hageja töölepingu Rimi

Eesti Food AS-ga (toimiku 6. kd, lk 91-92) ja palgadokumentidest (toimiku 6. kd, lk 93-94) nähtub, et

2013.a juulis sai hageja palka 160,55 eurot, 2013.a augustis 404,89 eurot, 2013.a septembris 404,89

eurot, 2013.a oktoobris 404,89 eurot, 2013.a novembris 408,68 eurot, 2013.a detsembris 449,94 eurot

ja 2014.a jaanuaris 381,23 eurot.

261. Kuivõrd hageja sissetuleku vähenemisest tulenev nõue on põhjendatud ja tõendatud, kuulub see

rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ühekordse hüvitisena sissetulekute

vähenemisest tulenev kahju perioodi eest 01.10.2011.a kuni 31.01.2014.a summas 4153,90 eurot.

262. Hageja nõudis kostjalt samuti igakuise hüvitise väljamõistmist alates 1. veebruarist 2014.a kuni

30. septembrini 2014.a 61,55 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja igakuise hüvitise nõue kostja suhtes

kuulub rahuldamisele. Kuivõrd kohtuotsuse avaldamise päevaks on 25.03.2014.a, on hageja igakuise

hüvitise nõue 2014.a veebruari ja märtsi eest sissenõutavaks muutunud. Kostjalt tuleb hageja kasuks

koheselt välja mõista 2014.a veebruari ja märtsi eest 123,10 eurot. Kokkuvõttes tuleb kostjalt hageja

kasuks ühekordse hüvitisena välja mõista 4277 eurot (4153,90 + 123,10).

263. VÕS § 136 lg 3 näeb ette, et kui kahju kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena, tuleb maksed

teha iga kolme kuu eest ette, kui kohus asjaolusid arvestades ei ole otsustanud teisti. Antud asjas ei ole

hageja esitanud kohtule taotlust kohustada kostjat tasuma makseid iga kolme kuu eest ette. Seetõttu

tuleb kostjalt hageja kasuks igakuiselt alates 2014.a aprillist kuni 2014.a septembrini välja mõista

hüvitis summas 61,55 eurot kuus.

264. Hageja esitatud Taastusravikeskus Estonia AS pakkumise järgi (toimiku 1. kd, lk 24-25) pakuti

hagejale taastusravi paketti 10 päevaks hinnaga 50 eurot päeva kohta. Pakkumise tegemise ajal pakuti

hagejale soodustust 10%. Kohus leiab, et kostja väited selle kohta, et kirjeldatud soodustust tuleks

arvestada, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal on võimalik alati saanud soovitud

teenust 10%-lise soodustusega. Samuti on põhjendamatud kostja väited, et taastusraviga seotud kulude

nõue ei kuulu rahuldamisele seetõttu, et hageja ei ole taastusravi paketti välja ostnud. Seadus sellist

tingimust kuludega seotud nõudele ei sea. Hageja on tõendanud nii kulude põhjendatuse kui kulude

suuruse. Olukorras, kus tervisekahjustuse saanud isik peaks kulude nõude rahuldamise eeldusena alati

esmalt ise kulud kandma, ei olekski nõuete rahuldamine sageli võimalik, sest tervisekahjustuse saanud

isikul ei ole sissetulekute vähenemise tõttu võimalik kulutusi ise kanda. Eeltoodut arvesse võttes

kuulub hageja nõue rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 750 eurot.

265. Kohus märgib, et ülejäänud poolte esitatud tõendid, milliseid kohus ei ole käesolevas lahendis

hinnanud, ei ole vaidluse lahendamisel asjakohased. TsMS § 442 lg 8 sätestab, et alternatiivse nõude

rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Hageja esimene

alternatiivne nõue kostja vastu oli esitatud deliktilisel alusel ning teine nõue lepingu rikkumisest

tuleneval alusel. Kuivõrd kohus rahuldas hageja esimese deliktilise nõude, ei pea kohus teise nõude

rahuldamist või rahuldamata jätmist põhjendama.

266. Hageja nõudis kostjalt ühekordse hüvitisena 4153,90 euro väljamõistmist, samuti igakuise

hüvitisena alates 01.02.2014.a 61,55 euro väljamõistmist. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista

kulutuste katteks 750 eurot. Hageja tõi hagiavalduses ja selle täiendustes välja oma nõude suuruse, aga

ei toonud välja hagi hinda. TsMS § 136 lg 1 näeb ette, et tsiviilasja hinna määrab kohus, kui hinda ei

ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. TsMS § 124 lg 1 järgi määratakse raha

maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on

seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest,

kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude

üle peetava vaidluse korral hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi

esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 134 lõikele 1 liidetakse

hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded.

267. Hageja muutis menetluse käigus mitmel korral oma nõude rahalist suurust. 26.02.2014.a nõude

täpsustuses palus hageja kostjalt välja maksta lisaks ühekordsele hüvitisele igakuised hüvitised

summas 61,55 eurot alates 01.02.2014.a kuni 30.09.2014.a. Kohus leiab, et hagi hinna arvutamiseks

tuleb liita hageja ühekordse hüvitise nõue summas 4153,90 eurot, kulude hüvitamise nõue summas 750

eurot ning kõik perioodiliselt nõutavad maksed kaheksa kuu eest alates 01.02.2014.a kuni 30.09.2014.a

ehk kokku 8 x 61,55 eurot, mis on 492,40 eurot. Seega on hagi hind 4153,90 eurot + 750 eurot +

492,40 eurot = 5396,30 eurot.

268. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

tegi otsuse kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik