3-13-1869/20 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

1(8)

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1869 Haldusasi S.L.i kaebus Politseija Piirivalveameti 8. augusti 2013. a tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse nr 15.3- 3467/1 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – S.L., lepinguline esindaja Andrei Tšerednik Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Margot Pellmas Asja läbivaatamise vorm Avalikul kohtuistungil 27.01.2014 Resolutsioon

1. Jätta S.L.i kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23. aprillil 2014. a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.L. esitas 27.12.2012 Politseija Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse töötamiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 181 lg 2 p 2 alusel Brockman Trade OÜ juhtorgani liikmena.

Taotluse kohaselt on S.L. sündinud 14.05.1969 Venemaal ning on Venemaa Föderatsiooni kodanik. Talle on varem PPA 09.01.2009 otsusega antud tähtajaline elamisluba töötamiseks Brockman Trade OÜ (11327862) juhtorgani liikmena kehtivusega alates 09.01.2009 -08.01.2011, mida on pikendatud kehtivusega kuni 28.02.2013.

2. PPA 08.08.2013 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsusega nr 15.3-3/467-1 keelduti S.L.ile tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 123 p-de 2 ja 3, § 124 lg 1 p 6 ja 1891 p 5 alusel, kuna S.L.i taotlus on põhjendamata ning tema tegevus ei ole vastavuses töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiga: talle ei ole makstud juhtorgani liikmena töötades töötasu, ta ei ole viibinud tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul piisavalt Eestis ning ta ei ole Eestist eemalviibimist nõuetekohaselt registreerinud.

3. 09.09.2013 esitas S.L. Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 08.08.2013 otsuse nr 15.3-3/467-1 tühistamiseks.

2(8) Kaebaja ei nõustu vaidlustatud otsuse ning selles toodud põhjendustega. Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt:

1. Kaebajal on Eestis legaalne sissetulek. Kaebajale kuulub Eestis äriühing Brockman Trade OÜ ning kaebaja on lisaks osaühingu 100% osalusele nimetatud äriühingu juhatuse liige. Kaebaja otsustas äriühingus töötamisel maksta endale dividende, mitte palka. Dividendide maksmine on äriseadustiku § 1801 kohaselt lubatud. Kaebaja saab endale kuuluvast ettevõttest Brockman Trade OÜ dividende 14 000 eurot aastas. Arvutuslikult on kaebaja sissetulek 1166,66 eurot kuus. Seega, makstavate dividendide suurus võimaldab kaebaja toimetulekut Eestis. Lisaks saab ta palka väljaspool Eestit asuvast ettevõttest PETROWEST TRADE LLP. Kokku on keskmine sissetulek kuus 3000 eurot, mis ületab Eesti poolt kehtestatud miinimumi 1040 eurot. Kaebaja vastab VMS § 9 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Otsuse tegemisel ei ole PPA kaalunud ega kontrollitud kõiki asjaolusid, mis on seotud kaebaja legaalse sissetuleku maksmisega. Vastustaja nõuab, et tööandja peab maksma sotsiaalmaksu, mis garanteeriks kaebaja ravikindlustuse Eesti Haigekassas. Kaebajal on olemas juhuks, kui temaga Eestis midagi juhtub, IF P&C Insurance AS-ga sõlmitud ja kehtiv eluja tervisekindlustus.

2. Kaebaja poolt PPA-le 2010. a esitatud elamisloa pikendamise taotluse menetluse ajal oli VMS §

178 töötasu maksmise nõue samasugune. Vastustaja ei viidanud siis, et kaebaja peab maksma endale palka, mitte dividende. Seega on vastustaja jätnud täitmata selgitamiskohustuse. Kaebaja sai aru, et peab endale tasu maksma, kuid kuidas ja millisel viisil ta seda teeb, on kaebaja otsustada. Selleks, et ettevõttel oleks usaldusväärsed äripartnerid ning püsiv majandustegevus, pidi kaebaja Eestist eemal viibima rohkem kui 183 päeva aastas. Kuna rahvusvaheline kaubandus nõuab väga kiiret reageerimist ning kohale sõitmist, siis ei olnud kaebajal võimalik oma eemalviibimist nõuetekohaselt registreerida. Kaebaja arvates jättis PPA põhjendamatult kaebaja Eestist eemalviibitud aja püsivalt Eestis elatud aja hulka arvestamata.

3. Kaebajal on kavatsus Eestisse püsivalt elama asuda. Selleks on ta teinud ettevalmistusi ja kulutusi, asutades Eestisse äriühingu ja soetades koos mehega endale kinnisvara ja auto. Vastustaja poolt on kontrollimata ning tõendamata asjaolu, et kaebaja ei kavatse Eestisse elama asuda.

4. Kaebaja äri seisneb agenditeenuste ning veoste ekspedeerimise organisatoorsete ning vahendusteenuste pakkumises. Selline teenuste pakkumine on seotud transiidiga ning ettearvamatu. Seega ei ole kaebajal võimalik viisat kasutada. Vastustaja ei ole põhjendanud, et kaebaja ja eraõigusliku juriidilise isiku senine tegevus ei ole vastavuses töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiga. Kaebaja äriühing on tegutsev ja Eesti Vabariigile tulu toov ettevõte. Elamisluba on vajalik kaebajale ettevõtte tegevuse juhtimiseks. Väikesed rikkumised, mis on seotud kohalviibimisega, võivad olla vabandatavad, kuna need on tehtud eesmärgiga teenida ettevõtte nimel kasumit, arendada Eesti majandust ning maksta riigile makse. PPA ei ole viidanud otsuses faktidele, mis viitaks Brockman Trade OÜ ebausaldusväärsusele.

5. Vastustaja poolt viitamine Tallinna Halduskohtu lahendile nr 3-12-1491, mille sisuga ei ole võimalik Riigi Teataja kaudu tutvuda, on ebaseaduslik.

6. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuses on ebaseaduslikult viidatud kaebaja kohta tehtud väärteootsusele ja kaebaja karistamisele rahatrahviga.

7. Kohtuistungil leidis kaebaja, et vastustaja on rikkunud selgitamiskohustust, kuna ei ole kaebajale selgitanud võimalust saada elamisluba teistel alustel, sh ettevõtlusega tegelemiseks.

4. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata järgmistel põhjustel:

1. Kaebajale on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks Brockman Trade OÜ juhtorgani liikmena. PPA-le esitatud materjalide järgi ei ole kaebajale Brockman Trade OÜ-st töötasu elamisloa kehtivuse ajal makstud. Legaalse sissetuleku mõttes ei saa dividende töötasuks pidada. Vastavalt äriseadustikule on dividendid tulu ettevõtlusest ja seda võib maksta ainult üks kord aastas. VMS §

117 lg 3 kohaselt on legaalseks sissetulekuks töötasu, mis tuleneb töölepingu seadusest. Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus esitati töötamiseks Eestis. Siit tuleneb ka kohustus, et Eestis olev ettevõte maksab kaebajale töötasu. Seega, töötamiseks juhtorgani liikmena on nõutav töötasu maksmine, mitte dividendide määramine. VMS § 178 lg 1 kohaselt peab töötasu suurus

3(8) olema Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Seega peab välismaalasele makstava tasu suurus olema ühes kuus 1040 eurot. Dokumentidega on tõendatud, et kaebajale sellist töötasu Eestis makstud ei ole. Seda, et kaebaja saab töötasu ettevõttest, mis asub väljaspool Eestit, arvestada ei saa. Kuna kaebajale ei ole elamisloa kehtivuse ajal Eestis töötasu makstud, ei vasta tähtajalise elamisloa taotlus tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Kaebaja on segamini ajanud VMS-st tulenevad nõuded Eestis töötamiseks ja nõuded ettevõtlusega tegelemiseks.

2. Kaebaja ei ole tähtajalise elamisloa kehtivuse jooksul püsivalt Eestis viibinud, vaid on olnud siin korduvalt lühikeste perioodide kaupa. Samuti ei ole kaebaja registreerinud oma Eestis eemalviibimist. Kaebaja ise on selgituses PPA-le märkinud, et OÜ majandustegevusega tuleb tal palju viibida teistes riikides ning lähiajal ta Eestisse elama asuda ei kavatse. Samas nähtub, et OÜ-l on teine juhatuse liige, Georgi Juhnev, kes on sõlminud lepinguid, koostanud majandusaasta aruandeid ning tegutsenud OÜhuvides. Nähtuvalt esitatud materjalidest on OÜ tegevus oma iseloomult selline, mis ei nõua kaebaja Eestisse elama asumist elamisloa alusel. Ettevõtte tegevus ei ole vastavuses töötamiseks antava eesmärgiga.

3. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja on Eestis asutanud äriühingu, soetanud kinnisvara ja auto, ei kinnita veel, et ta asub Eestisse püsivalt elama. Kaebaja on PPA-le 18.04.2013 antud seletuses teatanud, et ei pea Eestis püsivalt viibima. Vastustaja ei saa otsuse tegemisel arvestada alles tulevikus toimuva hakkavate sündmustega.

4. Elamisluba on üks välismaalase Eestis viibimise võimalikest VMS §-s 43 sätestatud alustest. Kaebajal ei ole Eestis selliseid isiklikke sidemeid või pidevat isiklikku kohalolu vajavaid suhteid, mis tingiksid tähtajalise elamisloa pikendamise. Kaebaja saab Brockman Trade OÜ juhtorgani liikme kohustusi täita ka siis, kui saabub Eestisse viisa alusel. Kaebaja võib VMS § 105 lg 3 alusel Eestis viibida ühe aasta jooksul kuni kuus kuud. Senise menetluse käigus ei ole olnud võimalik tuvastada ühtki asjaolu, millest nähtuks, et kaebajal on Eestis vaja viibida OÜjuhtorgani liikme kohustuste täitmise eesmärgil kauem kui kuus kuud. Esitatud materjalide põhjal võib järeldada, et tegelikult on kaebaja soovinud Eestis tähtajalist elamisluba hoopis teisel eesmärgil, näiteks Euroopa Liidus reisimise lihtsustamiseks.

5. Kaebaja väide vastustaja viidatud kohtulahendiga nr 3-12-1491 tutvumise kohta on asjakohatu. Olgugi, et kohtuotsuse sisu ei ole avaldatud, ei tähenda see seda, et kohtuotsus ei ole avalikult kättesaadav. Vastava otsuse saamiseks on kaebajal võimalus pöörduda kohtukantselei poole.

6. PPA on otsuses märkinud kaebajat puudutavat väärtegu ja karistust kui fakti, et S.L.it on välismaalaste seaduse rikkumise eest karistatud rahatrahviga.

7. Kaebaja viibib kaebuse esitamise hetkel Venemaal. Elamisloa andmisest keeldumine ei saa riivata kaebaja põhiõigusi. Kaebaja on ka Venemaal asuva ettevõtte juhtorgani liige. Põhjendatud on, et kaebaja saab Eestis asuva ettevõtte juhtimist teostada ka viisa alusel. Rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on riigil õigus otsustada välismaalase riiki sisenemine, tema riigis viibimine ja riigist väljasaatmine. Välismaalasel ei ole põhiseaduslikku õigust saada või pikendada Eesti elamisluba.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebajale on vastustaja 09.01.2009 otsusega antud elamisluba töötamiseks Brockman Trade OÜ juhtorgani liikmena kuni 28.02.2013. Vastustaja keeldus 08.08.2013 otsusega tähtajalise elamisloa pikendamisest järgmistel alustel:

- kaebaja ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele, kuna talle ei maksta töötasu seaduses sätestatud ulatuses;

- kaebajale tähtajalise elamisloa andmine ei ole põhjendatud, kuna kaebaja ei ole viimase kahe aasta jooksul püsivalt Eestis viibinud ja ta ei kavatse lähiajal Eestisse püsivalt elama asuda; kaebajal on võimalik täita tööülesandeid viisa alusel; samadel põhjustel ei ole kaebaja tegevus vastavuses töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiga;

- kaebaja on rikkunud Eestis töötamise tingimusi ja karistatus ei ole kustunud.

4(8)

6. VMS § 13 lg 1 kohaselt on välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetluste eesmärk tagada, et välismaalaste Eestisse saabumine, Eestis ajutine viibimine, Eestis elamine ja Eestist lahkumine oleks kooskõlas avalike huvidega ning vastaks avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitse vajadusele. Välismaalasel puudub piiranguteta põhiõigus elada ja töötada Eestis. Nii Eestisse saabumise (PS § 34), Eestis töötamise (PS § 29) kui ka Eestis ettevõtlusega tegelemise (PS § 31) õigust on välisriikide kodanike puhul lubatud piirata seadusega. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja on nii VMS § 3 kui ka põhiseaduse mõistes välismaalane, kelle Eestis viibimise kui ka töötamise piiramine seadusega on lubatav.

VMS § 176 lg 1 sätestab, et tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi. Teisalt sätestab VMS § 112, et tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. Seega on tähtajalise elamisloa eesmärgiks, et isik, kelle Eestisse tööle asumine on avalikes huvides, saaks reaalselt Eestis töötada ja elada. Tähtajaline elamisluba töötamiseks ei ole riigipoolne soodustus või preemia eriliste teenete (vrd KodS § 10) või Eestis eraettevõtete teenuste kasutamise (kinnisvara ja sõidukite soetamine, elu ja vara kindlustamine, internetija mobiiliteenuse kasutamine) eest. Samuti ei ole elamisloa eesmärgiks lihtsustada välismaalasel digitaalset suhtlust Eesti Vabariigis, liikumist Schengeni ruumis või pangakontode avamist. Tegemist on elamisloaga kaasnevate eelistega, mille kaotamise mõju isikule ei pea kaaluma, kui isik reaalselt riigis elamiseks elamisluba ei vaja.

7. VMS § 117 lg 1 p 3 kohaselt peab välismaalasel olema piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis. VMS § 9 lg 1 järgi on legaalseks sissetulekuks seaduslikult teenitud töötasu, vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu, pension, stipendium, elatis, välisriigi makstav toetus, samuti legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete tagatud ülalpidamine.

Käesolevas asjas on vaidluse all töötamiseks antud elamisloa pikendamine. VMS 4. jaotise 4. alajaotises täpsustatakse töötamiseks antava elamisloa tingimusi (VMS § 176 jj). VMS § 178 lg 1 sätestab, et tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega. Sama paragrahvi lg 4 täpsustab, et välismaalase töötasu peab võimaldama tema toimetulekut Eestis. Tegemist on töötamiseks antud elamisluba reguleeriva erinormiga, mistõttu ei kuulu üldnormina kohaldamisele VMS § 117 lg 1 p 3. Seega ei vasta isik töötamiseks antava elamisloa nõuetele, kui tal on küll piisav legaalne sissetulek, kuid tegemist ei ole töötasuga (VMS § 178 lg-d 1 ja 4).

Kaebaja ei vasta VMS § 181 lg 1 erandite nõuetele, mille korral võib elamisloa anda ilma töötasu suuruse nõuet täitmata. Samuti ei sätesta VMS § 1811 erandeid töötasu maksmisele juhul, kui elamisluba antakse töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimisvõi järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil.

8. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajale ei ole 2012. aastal tema tööandja OÜ Brockman Trade töötasu maksnud (kd I tl 133 pöördel). Samuti ei ole kaebajale makstud juhatuse liikme tasu, mida võib käsitada töötasu analoogina, kuna see on samuti tasu tehtud töö (ettevõtte juhtimise) eest. Kaebajale on küll makstud dividende, kuid dividendid ei ole töötajale makstav tasu tehtud töö eest, vaid ettevõtte omanikule makstav osa ettevõtte kasumist. Eristada tuleb tasusid, mida makstakse isikule kindla töö tegemise eest, passiivsest tulust, mida isik saab sõltumata oma aktiivsest panusest.

Samuti ei ole asjakohane kaebaja väide, et ta saab töötasu väljaspool Eestit asuvast ettevõttest Petrowest Trade LLP. VMS § 176 lg 2 sätestab, et tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse vä-

5(8) lismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eestis registreeritud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel. Seega tuleb ka VMS § 178 lg 1 tõlgendada nii, et isikule peab maksma seaduse nõuetele vastavat töötasu Eestis registreeritud tööandja, mitte mõni muu tööandja.

Tõlgendus, et isik võib saada valdava osa oma sissetulekust dividendidena või väljaspool Eestit registreeritud tööandjalt, ei ole kooskõlas töötamiseks antava elamisloa eesmärgiga soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut vajalike teadmiste ja oskustega välismaalaste töötamise kaudu.

Seega on haldusaktis õiguspäraselt tuvastatud, et kuna kaebaja ei saa tööandjalt töötasu, mis vastab VMS § 178 nõuetele, ei vasta kaebaja tähtajalise elamisloa andmise tingimustele, mis on aluseks tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumisele (VMS § 123 p 2 ja § 131 lg 1).

9. Kaebaja väidab, et vastustaja ei ole varem elamisluba andes töötasu maksmist nõudnud ega kaebajale töötasu maksmise nõuet selgitanud.

Riigikohus on 29.05.2006 otsuses nr 3-3-1-23-06 selgitanud, et haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, kuid usalduse kaitset ei saa kohaldada ebaõige halduspraktika jätkamise eesmärgil. Kaebajale töötamiseks elamisloa andmine ilma kontrollimata, kas kaebajale makstakse seaduses nõutavas suuruses töötasu, oleks seadusega vastuolus. Seega, isegi kui vastustaja ei ole varem kaebajale töötasu maksmist kontrollinud, puudub kaebajal õigus nõuda seadusega vastuolus oleva halduspraktika jätkamist.

Vastustaja on kaebajale 09.01.2013 kirjas (kd I tl 187) selgitanud töötasu maksmise nõuet ja selle nõude täitmata jätmise tagajärgi. Sama on vastustaja teinud oma 12.02.2013 kirjas (kd I tl 102) ja 28.03.2013 kirjas (kd I tl 162 pöördel). Seega on kaebaja väited vastustaja selgitamiskohustuse täitmata jätmise kohta alusetud. Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et kui kaebajale oleks haldusmenetluse käigus hakatud seaduses sätestatud ulatuses palka maksma, ei oleks kaebajale vaidlusalusel alusel elamisloa andmisest keeldutud. Sama on kaebajale selgitanud ka ametnik oma 13.02.2013 kirjas (kd I tl 160 pöördel, tõlge kd II tl 6). Sellest tuleneb, et kaebajal kui OÜ Brockman Trade ainuosanikul on võimalik puudus kõrvaldada, maksta kaebajale seaduses sätestatud ulatuses töötasu ja taotleda seejärel uuesti elamisluba. Elamisloa andmine sõltub aga sellest, kas on täidetud ka teised elamisloa andmise tingimused.

10. VMS § 123 lg 3 kohaselt keeldutakse tähtajalise elamisloa andmisest, kui tähtajalise elamisloa andmine ei ole põhjendatud. VMS § 1891 lg 5 alusel võib tähtajalise elamisloa pikendamisest eraõigusliku juriidilise isiku juhtimisvõi järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil keelduda kui välismaalase senine tegevus ei ole vastavuses töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiga. Haldusaktis on vastustaja kokkuvõtlikult leidnud, et kaebaja ei ole seni elamisloa kehtivuse ajal püsivalt Eestis viibinud ega kavatse ka siia püsivalt elama asuda. Kaebajal on võimalik täita ettevõtte juhtimisega seotud ülesandeid ka viisa alusel (VMS § 105 lg 3: kuni 6 kuud aasta jooksul).

11. Kohus jääb otsuse punktis 6 toodud põhjenduste juurde, et töötamiseks antava elamisloa andmise eesmärk on see, et isik saaks reaalselt Eestis töötada. Elamisloa eesmärgiks ei ole isiku digitaalse suhtluse, reisimise või panga või muude ametiasutustega tehtavate toimingute lihtsustamine.

Vastustaja on menetluses tuvastanud, et kaebaja ei ole viibinud aastatel 2011-2012 püsivalt Eestis. Piiriületuse andmetest (kd I tl 181-186) tuleneb, et kaebaja on viibinud 2011. aastal Eestis 122 päeva ja 2012. aastal 145 päeva. Ka kaebaja on kinnitanud, et on viibinud Eestist eemal rohkem kui

183 päeva aastas (kd I tl 164, tõlge kd II tl 7 pöördel; kd II tl 9). Kuna haldusasjas ei ole vaidluse all VMS § 135 lg 2 p 6 kohaldamine, mille alusel tunnistatakse elamisluba kehtetuks, kui välismaalane viibib väljaspool Eestit rohkem kui 183 päeva aasta jooksul kokku ja ta ei ole registreerinud oma

6(8) Eestist eemalviibimist, ei käsitle kohus kaebaja eemalviibimise aja tuvastamist täpsemalt. Kohus märgib üksnes, et asjas ei ole vaidluse all see, et kaebaja ei registreerinud enda eemalviibimist ning VMS § 252 lg 2 kohaselt on eemalviibimist võimalik registreerida vaid edasiulatuvalt.

12. Kaebaja haldusmenetluses kirjalikult antud seletustest tuleneb järgmist:

- OÜ Brockman Trade juhatuse liikmeks on Eesti poolt määratud Georgi Juhnev, kes on ka ettevõtte direktoriks. Ettevõtte direktor viibib pidevalt Tallinnas. Kaebaja peab temaga sidet telefonitsi, tal on dokumentide allkirjastamise ja pangaväljavõtete saamise õigus. Kaebaja ülesandeks on ettevõtte juhtimine, klientidega suhtlus, lepingute sõlmimine, arvete avamine pankades (kd I tl 163 pöördel jj, tõlge kd II tl 7);

- ettevõtte tegevus on seotud kauba ostmisega Hiinast ja Euroopast ning tarnimisega Venemaale, mistõttu tuleb kaebajal tihti reisida, et sõlmida lepinguid, suhelda klientide ja pankadega (tl 163 pöördel jj, tõlge kd II tl 7 pöördel);

- OÜ Brockman Trade äripartnerid asuvad Hongkongis, Poolas, Leedus, Belize’il, Hiinas, Soomes ja Saksamaal. Samuti on kliendiks Petrowest Trade LLP (tl 163 pöördel jj, tõlge kd II tl 8);

- Hongkongis asuvas HSBC pangas avati kaebajale arve pärast seda, kui ta esitas pangale teabe Eesti elamisloa kohta, kuna Vene Föderatsiooni residentidele Hongkongi pangad arveid ei ava (kd I tl 164 pöördel, tõlge kd II tl 9).

- kaebaja ülesandeks ettevõttes on dokumentide vormistamine, kauba eest tasumine, finantsvoogude suunamine. Kaebajal on suured ja pikaajalised kogemused ettevõtte juhtimisel, mis võimaldab tal juhtida ettevõtet distantsilt. Kaebaja ametikohustusteks on uute äripartnerite otsimine, nendega isiklikult kohumine, lepingute sõlmimine ning töösuundade üle otsustamine, samuti pangakontode avamine. Viibides Eestist eemal, ei ole kaebajal võimalik suhelda pankade ning klientide ja äripartneritega Eestis (kd I tl 165 pöördel, tõlge kd II tl 10);

- ettevõte tegeleb ostu-müügikaubandusega, mistõttu on vajalikud sagedased komandeeringud. Välissõidud teistesse riikidesse ei alga alati Eesti Vabariigist, kuna lennureisid Soomest ja Venemaalt osutuvad sageli soodsamaks ja mugavamaks. Seetõttu ei ületa kaebaja Eesti piiri. Ettevõte on olnud turul pikka aega ja kliendid tunnevad neid. Sellest töömahust firmale piisab (kd I tl

189 jj, tõlge kd II tl 16 pöördel ja 17).

13. Toodud seletustest nähtub selgelt vastustaja järeldus, et kaebaja ei pea seoses oma ettevõtlusega püsivalt Eestis viibima, kuna Eestis elab teine juhatuse liige, kes juhib ettevõtte tegevust. Ettevõtte teisel juhil on dokumentide allkirjastamise õigus, mis nähtub muuhulgas sellest, et ka lepingud klientidega on allkirjastanud Georgi Juhnev (kd I tl 141-144, tõlked kd II tl 12-15). Kaebaja on ka selgitanud, et suure kogemuse tõttu suudab ta ettevõtet juhtida distantsilt, mida ta ka pidevate välisreiside tõttu teeb. Seega puudub vajadus anda kaebajale elamisluba põhjusel, et tal on vaja igapäevaselt töötamise eesmärgil viibida Eestis.

Kaebaja enda kirjeldatud tööülesanded ei nõua samuti Eestis viibimist. Arvestades seda, et Brockman Trade OÜ äripartnerid asuvad kõik väljapool Eestit ning Brockman Trade OÜ eesmärgiks on kauba müük Euroopast ja Hiinast Venemaale, ei nõua see tegevus kaebaja igapäevast Eesti Vabariigis viibimist. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Kaebaja vastustest ei nähtu, et tal oleks üldse kliente või äripartnereid Eestis (kd II tl 8). Kuna teisel juhatuse liikmel on Eesti Vabariigis dokumentide allkirjastamise ja pangaväljavõtete saamise õigus, puudub kaebajal elamisloa vajadus selleks, et tal oleks võimalik Eestis pankade või äripartneritega suhelda. Elamisloa andmise eesmärgiks ei ole see, et kaebajal oleks lihtsam avada pangakontosid välismaal või ilma viisata Schengeni tsoonis liikuda (kd II tl 40). Nii dokumentide vormistamine, kauba eest tasumine, finantsvoogude suunamine, ettevõtte juhtimine kui ka klientidega (keda kaebaja selgituse kohaselt Eestis ei ole) suhtlus ei nõua kaebaja pidevat viibimist Eestis. Kohtuistungil selgitas kaebaja esindaja, et kaebaja peab ise kontrollima kauba saabumist (kd II tl 39 pöördel), kuid sellist ametikohustust kaebaja varasematest selgitustest haldusmenetluses ei nähtu. Seetõttu loeb kohus nimetatud selgituse paljasõnaliseks.

7(8)

14. Kaebaja väidab, et on teinud ettevalmistusi Eestisse elama asumiseks. Kohus palus kohtuistungil kaebaja esindajal selgitada Narva-Jõesuu korteriga seonduvat. Arvestades asjaolu, et firma asub Tallinnas, ei pea kohus usutavaks, et kaebaja tööl käies reisiks igapäevaselt Tallinna ja Narva- Jõesuu vahel. Ka esindaja kinnitas istungil, et nad tulevad Narva paariks tunniks. Kohtule esitatud kommunaalarvetest, mille tasumist peab kaebaja kaebuse väiteid toetavaks, ei nähtu reaalselt korteris elamist, sh näiteks veetarvet (kd I tl 82), arvestades, et kaebaja viibis piiriületuse andmete kohaselt samal kuul Eestis üle 20 päeva (kd I tl 184 pöördel). Kaebaja esindaja ei osanud nimetatud kõrvalekaldeid kohtuistungil selgitada. Samas kinnitas esindaja seda, et kaebaja kodu on pigem Peterburis, mis on reiside algus ja lõpppunktiks (kd II tl 40).

Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus usutavaks kaebaja väiteid selle kohta, et ta asub Eestisse elama. Ainuüksi kaebaja tahe asuda kunagi tulevikus Eestisse elama ei ole õiguslik alus Eestisse elama asumiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebaja sai esimest korda elamisloa juba 2006. aastal (kd II tl 39 pöördel), kuid kaebaja ei ole seni ikkagi reaalselt Eestisse elama asunud. Tõendeid, mis kinnitaksid Eestis elamist, s.o igapäevaeluga seotud tavapäraseid kulutusi, ei ole kaebaja haldusega halduskohtumenetluses esitanud. Ainuüksi Eestis korteri ostmine, väidetavalt auto liisimine ja kommunaalkulude maksmine, mida tuleb maksta sõltumata eluruumis elamisest, ei kinnita kaebaja elamist Eestis. Ka kaebaja tööalase tegevuse kirjeldusest nähtub, et kaebaja reisib pidevalt Euroopa ja Aasia riikidesse ega tee Eestis tööd, mis nõuaks Eestis viibimist rohkem kui 183 päeva aastas. Viidatud ulatuses Eestis viibimiseks on kaebajal võimalik taotleda viisat. Asjaolu, et viisa taotlemine võib olla kaebajale ebamugav, ei tingi kaebajale elamisloa andmist ega seega ka vastustaja otsuse õigusvastasust.

15. VMS § 124 lg 1 p 6 kohaselt võib tähtajalise elamisloa andmisest keelduda, kui välismaalane on rikkunud välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestist lahkumise, Eestis töötamise või riigipiiri või ajutise kontrolljoone ületamise tingimusi. Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja on kaebajat 18.02.2013 karistanud Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, kuna kaebaja sai 2012. aastal palka Lyumivest OÜ-st. Haldusakti andmise ajal ei olnud karistatus kustunud (kd I tl 171 pöördel).

Kaebaja ei ole talle määratud rahatrahvi vaidlustanud. Kuna süüteo toimepanemise asjaolud, kohaldatav õigus ja isiku süü tehakse kindlaks väärteomenetluses, puudub kohtul võimalus halduskohtumenetluses kaebaja karistatust ümber hinnata. Soovi korral oli kaebajal võimalik vaidlustada talle määratud trahvi väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohus ei nõustu, et haldusmenetluses on kunstlikult loodud tõendeid selleks, et süüteomenetluse tulemusel haldusmenetluses kaebaja elamisloa pikendamisest keelduda. Kaebaja esitas avalduse elamisloa pikendamiseks 27.12.2012 (kd I tl 130). Väärteoteatest nähtub, et menetlus on algatatud Maksuja Tolliameti andmete alusel (kd I tl 81). Saades kaebaja taotluse elamisloa pikendamiseks, pidi vastustaja kontrollima, kas kaebaja on seni elamisloa nõudeid täitnud, sh kellelt on kaebaja seni töötasu saanud. Seega võis elamisloa pikendamise taotluse esitamine põhjustada kaebajale väljamakstud töötasu andmete kontrollimist, kuid kaebaja enda esitatud taotlus ei ole väärteomenetluse algatamise ajendiks.

VMS § 124 lg 1 p 6 sisaldab kaalutlusõigust. Kaebajat karistati VMS § 304 alusel Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise eest 100 euro ehk 25 trahviühikuga (kd I tl 171 pöördel). Kuna norm näeb ette võimaluse karistada isikut kuni 300 trahviühikuga (1200 eurot) või arestiga, on kaebajale määratud trahv võrreldes karistuse ülemmääraga üle kümne korra väiksem. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja trahvimine üksinda ei pruukinud kaasa tuua elamisloa pikendamisest keeldumist. Haldusaktis ei ole tuginetud sellele, et kaebajale keelduti elamisloa pikendamisest üksnes väärteo-

8(8) menetluses tuvastatud rikkumisele tuginedes. Samas on vastava kaalutluse väljatoomine haldusaktis õiguspärane, kuna elamisloa pikendamisest keeldumine võib toimuda ka erinevate aluste koosmõjus. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et teistele alustele elamisloa pikendamisest keeldumisel tuginemine on õiguspärane, puudub alus lugeda VMS § 124 lg 1 p-le 6 tuginemist õigusvastaseks.

16. Haldusaktis on muuhulgas tuginetud Tallinna Halduskohtu 25.01.2012 otsusele haldusasjas nr 3-12-1491. Kaebaja peab kohtuotsusele tuginemist õigusvastaseks, kuna sellega ei ole võimalik tutvuda. Kohus selgitab, et teises kohtuasjas tehtud kohtuotsus ei ole iseenesest kaebajale elamisloa andmisest keeldumise alus, vaid aitab üksnes haldusorganil täiendavalt oma seisukohti põhjendada viitega, et ka kohus on varasemates asjades sarnasele seisukohale asunud. Sarnastes asjades tehtud kohtulahenditele, seisukohtadele või analüüsidele tuginemine, isegi kui need seisukohad ei ole kättesaadavad, ei muuda haldusakti õigusvastaseks. Kohus hindab vastustaja argumente konkreetse vaidluse asjaoludest lähtuvalt. Kohus märgib täiendavalt, et kohtuotsuse tegemise seisuga on kohus kontrollinud, et viidatud lahend on haldusasja numbri järgi otsides Riigi Teataja kodulehelt leitav. Kohtute infosüsteemi andmetel on kohtuotsus avalikustatud 29.07.2013.

17. Kaebaja esitas istungil seisukoha, et vastustaja on rikkunud selgitamiskohustust, jättes kaebajale selgitamata, et tal on võimalik taotleda elamisluba teisel alusel ettevõtlusega tegelemiseks. Kaebaja tugines oma seisukohas Riigikohtu 09.11.2009 otsusele nr 3-3-1-61-09.

Vastavas otsuses on leitud järgmist: „Tähtajalise elamisloa taotlemise aluse kindlaksmääramine on taotleja õigus ja selle õiguse teostamisel Kodakondsusja Migratsiooniamet taotleja asemele Korra järgi asuda ei saa. Kolleegium on seisukohal, et tähtajalise elamisloa taotluse saab lahendada üksnes selles märgitud aluse (elamisloa taotlemise põhjuse) piiridesse jäädes. Küll aga lasub Kodakondsusja Migratsiooniametil selgitamiskohustus. Korra § 7 lg 2, sätestab, et kui taotleja jätab taotluses esitamata nõutud andmed või ei esita kõiki nõutavaid dokumente või kui taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele või on taotluses muid puudusi, määrab Kodakondsusja Migratsiooniamet taotlejale puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja, selgitades, et kui puudusi ei kõrvaldata, jätab Kodakondsusja Migratsiooniamet taotluse läbi vaatamata.“ (p 17)

Kohus leiab, et Riigikohtu lahendist tuleneb selgelt, et vastustaja on seotud kaebaja taotluses välja toodud elamisloa taotlemise alusega. Vastustajal lasub üksnes kohustus selgitada taotlejale, milliseid dokumente tuleb isiku soovitud alusel elamisloa saamiseks esitada või milliseid asjaolusid tõendada. Vastavaid asjaolusid on vastustaja kaebajale korduvalt selgitanud (vt kohtuotsuse punkt 9). HMS § 36 lg 1 kohaselt selgitab haldusorgan menetlusosalisele või taotluse esitamist kaaluvale isikule nende soovil menetluse korda. Haldusasjast ei nähtu, et kaebaja oleks vastustajale esitanud taotluse, et talle selgitataks, kas kaebajal on võimalik saada elamisluba mõnel muul alusel. Vastustajal puudub kohustus selgitada elamisluba taotlevale isikule kõiki seadusest tulenevaid aluseid elamisloa saamiseks. Samuti ei tingiks sellise kohustuse olemasolu käesolevas asjas kaebajale töötamiseks elamisloa andmist.

18. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuna vaidlustatud haldusakt on õiguspärane ja selles on lähtutud asjakohastest kaalutlustest. Tuginemine nii töötasu maksmata jätmisele kui ka elamisloa andmise põhjendamatusele tingivad mõlemad eraldiseisvalt kaebuse rahuldamata jätmise. HKMS § 108 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud poole kanda, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos