4-14-1440/32 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 24.03.2014.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär

Menetlusalune isik L.S, isikukood XXX, elukoht XXX , töökoht puudub

Väärtegu NPALS § 151 järgi (väärteoprotokollid nr AB 1364318, nr AB 1364316, nr AB 1364317, nr AB 1364339) Istungil osalenud isikud Põhja PP Lõuna politseijaoskonna esindaja Ivo Tamla

LÕPPOSA

Tunnistada süüdi L.S Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 järgi ja määrata talle karistusena arest 15 päeva.

Arest tuleb ära kanda hiljemalt 01.05.2014.a.

Välja mõista L.S-ilt ekspertiisitasu summas 140.- eurot. Ekspertiisitasu tuleb kanda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas EE891010220034796011 või Swedbankis EE932200221023778606 viitenumbriga 2800049777.

Kohtuotsus on menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 24.03.2014.a. Harju Maakohtus.

Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Tuvastatud asjaolud

Vastavalt väärteoprotokollidele nr. nr AB 1364318, nr AB 1364316, nr AB 1364317, nr AB 1364339 tarvitas L.S 31.10.2013, 24.10.2013, 23.10.2013 ja 12.01.2014 narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta.

Oma tegevusega pani ta toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoasi nr.4-14-1440

Kohtu seisukoht

Menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, ta on kutse isiklikult kätte saanud. Seega on alust vastavalt V™S § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta.

Menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud joobeseisundi tuvastamise saatekiriuuringuaktidega, mille kohaselt tuvastati isikul narkojoove fentanüüli, klonasepaami ja teiste narkootiliste ainete tarvitamisest, menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et ta tarvitas fentanüüli, ja teiste toimiku materjalidega.

Karistuse määramisel kohus arvestab, et L.S on varem korduvalt karistatud nii kriminaalkui ka väärteo korras, sh samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, kuid ei teinud sellest vajalikke järeldusi, varasemad rahatrahvid on tasumata, töökohta ega sissetulekut isik ei oma. Tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Seega kohus ei pea võimalikuks karistada teda rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga. Aresti määramisel arvestab kohus isiku süü suurust, karistust kergendavate asjaolude puudumist, karistuse üldja eripreventiivseid eesmärke ning peab otstarbekaks karistada menetlusalust isikut sanktsioonimäära keskmise määra lähedale jääva arestiga.

Kohus juhindub V™S § 107 lg 1 p 1, § 109-111.

Julia Vernikova Kohtunik