4-14-1811/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2014.a. Tallinn Väärteoasja number 4-14-1811 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Väärteoasi Valeri Zlobini (Zlobin) väärteoasi ÜVVKS § 151 lg 1 ja KOKS § 662 lg 1 järgi Menetlustoiming Kaebetähtaja ennistamata jätmine Kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtu seisukoht 05.03.2014 esitas Valeri Zlobini kaitsja vandeadvokaat Vesse Võhma kaebuse Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 18.01.2014 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 13028488 ja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

Taotluse kohaselt tegi kohtuväline menetleja 18.01.2014 kuupäeva kandva üldmenetluse otsusega kaebajale rahatrahvi kokku 400 eurot. 19.12.2013 koostatud väärteoprotokolli kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis kättesaadav alates 20.01.2014. Kaebaja sai otsuse kätte 18.02.2014. Otsuse kohaselt on menetlusalusel isikul õigus otsuse peale kaebus esitada 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kaebaja palub ennistada kaebetähtaja, kuna kaebaja eeldas, et tal on võimalik otsust vaidlustada 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, nagu on ekslikult märgitud kohtuvälise menetleja otsuses. Kohtuvälise menetleja toodud selgitust saab pidada mõjuvaks põhjuseks tähtaja möödalaskmiseks.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 4 kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Kaebusele lisatud väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 20.01.2014. Kaebaja sai lahendi kohtuvälise menetleja juurest kätte 18.02.2014, s.pärast kaebetähtaja möödumist.

VTMS § 38 lg 1 järgi järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 2 on toodud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused, milleks on äraolek või ka muu asjaolu mida kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha järgi tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Sellise objektiivse takistusena võiks kõne alla tulla nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordivõis sidehäire jms – kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, nagu näiteks raske haigus või ajutine vaimutegevuse rike (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1- 77-98 jt).

Üldmenetluse otsuse puhul ei seo seadus kaebetähtaja arvutamist otsuse reaalse kättesaamisega (VTMS § 114 lg 4). Seadus näeb ette, et väärteoprotokollile ja selle koopiale märgitakse kuupäev, mil kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav (VTMS § 70 lg 5). Väärteoprotokollist nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule kättesaadav alates 20.01.2014. Seega algab kaebuse esitamise aeg vastavalt seadusele sellest kuupäevast. Väärteoprotokollis mingit eksitust ei esinenud. Kogu kaebetähtaja jooksul kaebuse esitaja otsust vastu ei võtnud. Otsuse sai menetlusalune isik allkirja vastu kätte 18.02.2014. Üldmenetluse otsuse vastuvõtmine on väärteomenetluses kaebuse esitaja õigus mitte kohustus. Õiguse realiseerimata jätmine ei ole aluseks menetlustähtaja ennistamiseks. Samuti ei ole seaduse mittetundmine aluseks menetlustähtaja ennistamiseks.

Õige on kaebuse esitaja seisukoht, et üldmenetluse otsuses on ekslikult märgitud, et otsuse peale saab kaebuse esitada 15 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. Samas ei mõjunud kohtuvälise menetleja eksitus kaebuse esitaja õigustele – kaebuse esitaja kaebeõigus oli seadusest tulenevalt otsuse kättesaamise hetkel juba lõppenud. Ebaõige kaebekord oleks kohtu hinnangul olnud kaebetähtaja ennistamise aluseks juhul, kui kaebuse esitaja oleks otsuse saanud kaebetähtaja jooksul ning otsuse tekstist tulenevalt pidanud kaebetähtaja ekslikult pikemaks kui seadus seda ette näeb. Antud juhul ei ole kohtuvälise menetleja tegevusest tulenevalt eksitust tekkinud, sest kaebuse esitaja eksituse hetkeks oli kaebeõigus juba minetatud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebetähtaja ennistamine ei ole põhjendatud. Seetõttu jätab kohus kaebetähtaja ennistamata ning kaebuse läbi vaatamata VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel.

Kuivõrd kaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks.

Meelis Eerik kohtunik