3-14-50153/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-14-50153

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50153 Haldusasi AS Glamox HE kaebus AS Ühisteenused 17.12.2013 viivistasu otsuse nr 0114003009 ja Tallinna Transpordiameti 28.01.2014 käskkirja nr 89787 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – AS Glamox HE, volitatud esindaja Andrus Saar Vastustaja – AS Ühisteenused Vastustaja – Tallinna linn (Tallinna Transpordiameti kaudu), volitatud esindaja Tiit Eenmaa Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus menetluse jätkamiseks.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-14-50153 menetlus.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

4. Tagastada riigilõiv 15 (viisteist) eurot AS Glamox HE (reg. kood 10089357) arveldusarvele nr EE773300333500940007.

5. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

3-14-50153

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07.02.2014 saabus Tallinna Halduskohtule AS Glamox HE kaebus AS Ühisteenused 17.12.2013 viivistasu otsuse nr 0114003009 ja Tallinna Transpordiameti 28.01.2014 käskkirja nr 89787 (vaideotsus) tühistamiseks.

2. 11.02.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajateks AS Ühisteenused ja Tallinna linna (Tallinna Transpordiameti kaudu).

3. 07.03.2014 esitas Tallinna linn Tallinna Transpordiameti kaudu taotluse menetluse lõpetamiseks, teatades, et kaebaja vaie on 13.02.2014 otsusega rahuldatud ning vaidlustatud viivistasu otsus on Tallinna Transpordiameti poolt kehtetuks tunnistatud.

4. 07.03.2014 kohtunõudes andis kohus kaebajale tähtaja menetluse lõpetamise kohta oma seisukoha esitamiseks. Samaks tähtajaks tuli kaebajal esitada ka menetluskulude hüvitamise taotlus koos kuludokumentidega, kui kaebajal on lisaks riigilõivule veel menetluskulusid, mille hüvitamist ta vastustajatelt taotleb.

5. 11.03.2014 teatas AS Ühisteenused, et toetab Tallinna Transpordiameti taotlust menetluse lõpetamise osas, kuna vaidlustatud viivistasu otsus on kehtetuks tunnistatud.

6. 11.03.2014 teatas kaebaja esindaja, et ei ole nõus menetluse lõpetamisega. Kaebaja märgib 1) et vastustajad ei ole täitnud kohtu nõuet esitada kaebuse osas oma seletus. 2) kaebaja leiab, et õigusselguse huvides on asjas vaja kohtu sisulist hinnangut kaebusele, et tulevikus analoogseid juhtumeid vältida.

7. 14.03.2014 kohtunõudes palus kohus AS-il Ühisteenused ja Tallinna Transpordiametil esitada oma seisukohad kaebaja taotluses menetluse jätkamise põhjendatuse osas.

8. 20.03.2014 vastuses selgitab Tallinna Transpordiamet, miks kaebaja vaie rahuldati. Tallinna Transpordiamet on nõus menetluse jätkamisega ning leiab, et kaebaja tuvastusnõue tuleks jätta rahuldamata.

9. 20.03.2014 seisukohas teatab AS Ühisteenused, et käesoleval juhul puudub alus menetluse jätkamiseks haldusakti õigusvastasuse tuvastamise eesmärgil, kuna viivistasu otsuse kehtetuks tunnistamisega on kaebuse eesmärk saavutatud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus haldusasja menetluse muuhulgas juhul, kui vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Vaidlustatud otsuse on pärast kaebuse esitamist Tallinna Transpordiamet oma 13.02.2014 otsusega kehtetuks tunnistanud ning ühtlasi rahuldanud kaebaja vaide. Kaebaja taotleb menetluse jätkamist, põhjendades seda õigusselguse saavutamise huviga.

11. HKMS § 151 lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust sama paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

3-14-50153

Menetluse jätkamiseks peavad esinema mõlemad eeldused. Kaebaja on küll esitanud taotluse menetluse jätkamiseks, kuid kohtul ei ole alust arvata, et kaebaja selgitustest tulenevalt oleks menetluse jätkamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

12. Kuna vaidlustatud viivistasu otsus on kehtetuks tunnistatud ning kaebaja vaie rahuldatud, oleks kohtul võimalik menetlust jätkata vaidlustatud viivistasu otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks, mitte aga jätkata menetlust, sh tühistamisnõudes. Õiguste kaitse vajaduse määratlemisel HKMS § 151 lg 2 mõttes tuleb lähtuda HKMS §-dest 44 ja 45. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Eeltoodust tuleneb, et kaebajal saab olla huvi jätkata menetlust tuvastusnõudena juhul, kui haldusaktil, mis haldusorgani poolt kehtetuks on tunnistatud, on jätkuvalt mingisugune negatiivne mõju kaebajale. Käesoleval juhul kaebaja esitatud seletustest sellist mõju ei nähtu ja ei esine mingit õigusselgusetust olukorras, kui haldusakt on kehtetu ja ei evi enam õiguslikku mõju kaebajale. Asjaoldu, kas menetlusosalised on kohtule varasema määruse alusel vastanud või ammendavalt vastanud, ei tähenda õigusselgusetust õiguslikus olukorras.

Kui haldusakt on kehtetu, siis ei rikuta enam kaebaja õigusi, millest tulenevalt oli kaebajal õigus kohtusse pöörduda. Juhul kui kaebaja on viivistasu 31 eurot kehtetuks tunnistatud viivistasu otsuse alusel ära tasunud, saab ta tasutud summa tagasi nõuda, esitades vastava avalduse, nagu Tallinna Transpordiameti 13.02.2014 teatises nr 5-4/14/105278 (Tallinna Transpordiameti 07.03.2014 taotluse lisa 1, tl 28) on selgitatud. 31 eurot ei ole ka selline summa, mille alusetu tasumine juriidilisele isikule nähtavaid negatiivseid tagajärgi võiks tekitada.

Kohus selgitas eeltoodut kaebajale ja jääb seisukohale, et juhul, kui vaidlustatud haldusakt tunnistatakse kehtetuks ning esineb alus menetluse lõpetamiseks, ei pea vastustaja (vastustajad) enam esitama sisulist seisukohta kaebuse osas. Praeguseks on siiski kaebaja saanud täiendavalt ka Tallinna Transpordiameti 20.03.2014 selgitusest teada vastustaja põhjendused, miks vaie rahuldati ja viivistasu otsus tühistati, mistõttu ei ole enam vajadust veelkord selgitusi välja küsida. Kaebaja abstraktne huvi saada teada, mida arvavad vastustajad, ei võimalda saavutada ühtegi eelist tulevikuks.

Kohus märgib, et halduskohus teeb lahendi üksnes konkreetse kaebuse raames ning halduskohtu otsusel ei ole pretsedendi jõudu. See tähendab, et juhul kui kohus peaks kaebuse rahuldama, ei saaks kaebaja sellega vältida tulevasi viivistasu otsustest tulenevaid vaidlusi. On väheusutav, et kaebajal võiks tekkida täpselt samasugustel asjaoludel uuesti vaidlus viivistasu otsuse õiguspärasuse üle. Isegi kui analoogne vaidlus tekiks, ei oleks varasem halduskohtu lahend asja lahendavale uuele kohtukoosseisule siduv ning uue haldusakti andmisel ja sellega kaebaja õiguste piiramisel tuleb haldusakti vältimatult vaidlustada.

Vaidlus antud juhul ei seisne ka õigusnormi tõlgendamises, et kaebaja saaks väita õigusselgusetust. Seega tuleb eitada kaebajal ka preventiivse huvi olemasolu tuvastamiskaebuse esitamiseks ja menetlemiseks. Menetlusökonoomia põhimõttega (HKMS § 2 lg 2) ei oleks kooskõla, et kohus jätkaks menetlust olukorras, kus kaebuse eesmärk on saavutatud ning menetluse jätkamine ei ole vajalik ühegi kaebaja õiguse kaitseks ja mil menetluse tingiks üksnes kaebaja pelk huvi saada

3-14-50153

veel lisaks mingeid vastustaja seletusi või vaielda kella kasutamise üle. Kaebajal on kohtuväliselt võimalik selgeks teha, kuidas ta kella edasiselt kasutab ja kohus ei saa selles osas ühegi isiku jaoks teha siduvaid ettekirjutusi. Menetluse jätkamist ei tingi ka asjaolu, et kaebaja kurjustab vastustajaga, kes polevat kaebaja meelest piisavalt õigel ajal täitnud kohtu korraldavaid määrusi. Kaebaja on küll veel saatnud T.Eenmaale e-kirja 20.03.14.a., mille adressaat T.Eenmaa peaks kaebaja meelest kirja autorina kõrvaldama kirja numbrilised ja muud vead, ent ka sellest ekirja saatmisest ei nähtu kohtule, et esineb õiguslik alus ja vajadus asja menetlust jätkata. Kaebaja ei saa abstraktsete vaidluste alusel nõuda menetluse jätkamist ja õigusselgusetust ei tekita ka mitte asjaolu, et T.Eenmaa vastuses võisid esineda võimalikud kirja jms vead. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse menetluse jätkamiseks rahuldamata ning lõpetab käesoleva haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

13. HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tuleneb, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Toimiku materjalide kohaselt (tl 15) on kaebuselt riigilõivu summas 15 eurot tasutud AS Glamox HE arveldusarvelt nr EE773300333500940007. Riigilõivu laekumine on kohtu poolt kontrollitud. Kohus tagastab riigilõivu nimetatud arveldusarvele.

14. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesoleval juhul on vaidlustatud viivistasu otsus kehtetuks tunnistatud pärast seda, kui kohus oli kaebuse menetlusse võtnud ja vastava määruse vastustajale edastanud. Kohus andis 07.03.2014 kaebajale võimaluse menetluskulude taotluse esitamiseks, kui kaebajal on mingisuguseid menetluskulusid, mille hüvitamist ta vastustajalt taotleb. 11.03.2014 vastuses märgib kaebaja, et „seniks, kuni ei ole õigusselgust, leiab kaebaja, et hetkel ei ole mõtet ka kaebajal kuludokumentidena saata Kohtule menetluskulusid, mida ta vastustajatelt taotleb“. Kaebaja ei ole esitanud kulude nimekirja ka peale vastustajatelt vastuste saamist. Kohus andis seega kaebajale tähtaja menetluskulude taotluse ja kuludokumentide esitamiseks, kuid kaebaja sellist taotlust kohtule määratud ajal esitanud ei ole. Samas saab märkida, et kohtu hinnangul ei saagi kaebajal olla tekkinud selliseid menetluskulusid, mida vastustajatelt välja saaks mõista. Kohtule nähtub, et kaebajat AS-i Glamox HE esindav Andrus Saar on AS-i Glamox HE enda töötaja, mitte aga professionaalne jurist, kes oleks sj tegutsenud antud juhul kaebaja advokaadi ülesannetes. HKMS § 108 lg 12 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotusele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 173 ja 175 sätestatut. TsMS § 175 lgst 2 tuleneb, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Käesolevas asjas ei ole toimunud istungit, millega seoses eeldatavasti oleks saanud tekkida sõidukulusid. Kuivõrd kohus oli kaebajale andnud tähtaja nõuete esitamiseks ja neid dokumente sai kaebaja esitada sõltumata, mida arvab asjast vastustaja, siis sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks anda kaebajale veelkordselt uut tähtaega menetluskulude esitamiseks. Kaebuse esitajale oli ülesande täitmise tähtaeg teada ja kaebaja ei ole esitanud taotlust tähtaja pikendamiseks, sh mõjuval põhjusel.

15. HKMS § 109 lg 1 viimase lause kohaselt kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

3-14-50153

Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik