2-13-49716/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 24.03.2014.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-13-49716 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1597,50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, XXX), seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, XXX, e-post XXX)

Kostja: XXX(isikukood XXX, XXX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista XXX XXX kasuks elatis suuruses 160 eurot kuus alates 01.12.2013.a. kuni 31.12.2013.a. ja alates 01.01.2014.a. suuruses 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni XXX 18-aastaseks saamiseni 03.03.2026.a.

3. Välja mõista XXX XXX kasuks elatis perioodi 01.06.2013 kuni 30.11.2013 eest kokku summas 960 eurot.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: XXX on kohustatud temalt kohtuotsuse punktis 2 väljamõistetud elatise üle kandma XXX kontole XXXXXXXXXXXXXX LHV pank iga jooksva kuu 15-ndaks kuupäevaks, märkides maksekorralduse selgitusse „XXX elatusraha“; Kohtuotsuse punktis 3 välja mõistetud elatise on XXX kohustatud üle kandma XXX eelnimetatud kontole.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

XXX esitas 22.10.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse oma emalt XXX 160 euro elatise saamiseks. Kohus tegi 31.10.2013 XXX makseettepaneku. XXX esitas 27.11.2013 nõudele vastuväite. Seoses vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 03.12.2013.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus 05.12.2013.a määrusega andis hagejale tähtaja hagiavalduse esitamiseks (tl 2-62).

XXX (hageja) palus 18.12.2013 esitatud, 30.12.2013, 06.01.2014 ja 25.02.2014 täpsustatud hagis (tl 65-68, tl 78-81, tl 89-92, tl 99-112, tl 138) mõista XXX (kostja) välja elatise võlgnevuse summas

960 eurot ajavahemiku 01.06.2013 kuni 30.11.2013 eest ja elatise alates 01.12.2013.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni seadusega ettenähtud miinimummääras.

Hageja esitas hagi TsMS § 217 lg 3 järgi oma seaduslikuks esindajaks oleva isa vahendusel, paludes kohustada kostjat maksma raha TsMS § 445 lg 1 kohaselt oma isa kontole.

Hageja elab alates 28.05.2013.a. koos isaga ning on isa ülalpidamisel.

Kostja vastuväited

Kostja on nõus maksma hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras alates 01.06.2013, aga kahjuks pole suuteline ise kohustust täitma hetkel, juhul kui kostjat ei aidata või kostja tööd ei leia. Kostja ei taotlenud ärakuulamist. Menetluskulud palus kostja jagada poolte vahel võrdselt.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma tütrele XXX on, PKS § 99 lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid, PKS § 100 lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1). PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

Hageja nõuab kostjalt igakuist elatist miinimummääras alates 01.12.2013 ja tagasiulatuvalt perioodi 01.06.2013 kuni 30.11.2013 eest elatist samuti miinimummääras, so kokku tagasiulatuvalt summas

960 eurot.

Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Lapsevanem on täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Vaidlust ei ole, et laps elab koos isaga ja kostja hageja ülalpidamiseks alates 01.06.2013.a. elatist maksnud ei ole.

Kostja on nõus maksma lapsele elatist alates 01.06.2013, kuid ei ole võimeline ise seda kohustust hetkel täitma. Kostja on esitanud tõendid sissetuleku puudumise kohta (tl 17-23, tl 144).

PKS § 99 kohaselt ei ole vanema varaline seisund asjaolu, mida tuleks arvestada väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel alaealise lapse ülalpidamiseks, vaid PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest ning juhul kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundist arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on selleks liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike.

Eeltoodust tulenevalt on lapsevanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Elatise vähendamine alla miinimummäära on võimalik ainult kohustatud vanema püsiva töövõimetuse korral ning sedagi üksnes väga erandlikel asjaoludel. Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on lapsevanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste tagaks ka laste vajaduste rahuldamise.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjal tuleb täita hageja ülalpidamiskohustust vähemalt miinimummääras ja mõistab kostjalt välja elatise hageja taotletud miinimummääras, so 160 eurot kuus alates 01.12.2013 kuni 31.12.2013.a. ja alates 01.01.2014.a. 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise summas 960 eurot. Kostjal on võimalik tagasiulatuva elatise maksmise ajatamiseks lapse isaga kokku leppida.

Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.

Kohus ei hinda tõenditena konto väljavõtet (tl 24-27), kirjavahetust (tl 28-29), Põhja Prefektuuri teadet (tl 31-32), milledel puudub seos antud asjaga.

Tsiviilasja hind on TsMS § 129 lg 2 kohaselt 1597,50 eurot (9 x 177,50 eurot).

Menetluskulude jaotus

Kuna kohus rahuldas hagi, jääksid menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja menetluskulude väljamõistmist kostjalt ei taotlenud. Eestoodust tulenevalt jäävad poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik