Legislator Case Law & Legislation
2-13-29201/16 AI generated

2-13-29201/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-13-29201/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

vajalike remonttööde teostamiseks. Kostja on alates 22.11.2004 korteriomandi asukohaga Hageja esitas kostjale igakuiselt arved, kuid kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.

Legislator headnote

AI generated

2-13-29201/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kostja on alates 22.11.2004 korteriomandi asukohaga Hageja esitas kostjale igakuiselt arved, kuid kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-29201

Tsiviilasi

OÜ BREM Kinnisvarahooldus hagi XXXvastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

98,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ BREM Kinnisvarahooldus (registrikood

10327044, asukoht Tulika 15/17, Tallinn 10613), hageja

esindaja Janec Jaaniks (e-post janec.jaaniks@brem.ee)

Kostja XXX(isikukood XXX, asukoht XXX)

Kostja

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Siiri

Malberg (e-post siiri.malberg@hansalaw.ee)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ BREM Kinnisvarahooldus hagi XXX vastu võla nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja OÜ BREM Kinnisvarahooldus kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud

Hagiavalduse kohaselt oli hageja kuni 01.10.2011 elamu asukohaga XXX, Tallinn valitseja ja

vahendas

elamu

elanikele,

korteriomanikele

kommunaalteenuseid

ning

viis

ellu

korteriomanike otsuseid kaasomandi korrapäraseks korrashoiuks ja kogus raha remondifondi

vajalike remonttööde teostamiseks. Kostja on alates 22.11.2004 korteriomandi asukohaga

XXX, Tallinn omanik.

Seisuga 01.10.2011 ei olnud XXX maja elanikud moodustanud korteriühistut ega võtnud

vastu otsuseid haldaja vahetamiseks.

Hageja esitas kostjale igakuiselt arved, kuid kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.

Seisuga 25.09.2013 on kostja põhivõlgnevus hageja ees korteriomandi XXX, Tallinn,

ekspluatatsiooni ja kommunaalmaksete tasumata jätmise tõttu 86,20 eurot. Kostjal on

tekkinud makseraskused alates 2011 aasta juunist, millal kostja ei tasunud enam ühtegi arvet,

viimane laekumine kostja poolt hagejale toimus 31.05.2011. Kostja on osaliselt tasunud

hageja poolt esitatud arveid kuni juunini 2011, seega aktsepteerinud hageja poolset teenuste

vahendamist ja maja haldajaks olemist. Hageja on arvestanud kostjale ka tähtajaks täitmata

kohustuste eest Viivist perioodi 28.09.2011 kuni 25.09.2013 eest summas 12,53 eurot.

seadusest tulenev viivisemäär on 0,02% päevas ja viivises olevaid päevi on 727 (võttes

arvesse viivise arvestamise päevaks viimase tasumata arve tasumise tähtaja, so 28.09.2011)

moodustab viivisenõue 86,20x0,02%x727=12,53 eurot.

Hageja on saatnud kostjale korduvalt teateid, milles palus kostjat oma kohustused hageja ees

täita. Kostja oma kohustusi täitnud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud ühtegi pretensiooni

kostjale esitatud arvete osas.

Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja võlgnevus 86,20 eurot viivis 12,53 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista

viivis protsendina põhinõudest, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

põhinõude, kohustuse täitmiseni.

Kostja seisukoht

Kohtule 31.10.2013 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hagi on esitatud ebaõige isiku

vastu, s.t kostja ei ole hageja suhtes kohustatud isikuks hageja poolt hagiavalduses esitatud

arvete tasumiseks. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et talle kuulub XXX Tallinn asuvas

korterelamus korteriomand nr 2.

Hageja nimetati 18.06.2009 XXX, Tallinn asuva korterelamu kaasomanike üldkoosolekuga

majavalitsejaks kuni 01.07.2011. Tegelikkuses ei sõlmitud poolte vahel ühte kirjalikku

lepingut, vaid kõigi korteriomanikega oli sõlmitud kirjalikud lepingud kaootiliselt, s.t mõnega

oli sõlmitud ja mõnega ei olnud, kuid lepingu tingimused olid kõigi lepingute puhul

ühesugused. Kostjaga kirjalikku lepingut sõlmitud ei olnud. Kostja esitab tõendina hageja

lepingu XXX omanikuga, mille p-st 6.1.2 nähtub, et leping lõppeb, kui elamus asutatakse

korteriühistu. Arvestades asjaolu, et valitseja osutab teenust kõigile ühistel tingimusel, siis on

nimetatud lepingu punktid kehtivad ka hageja ja kostja vahelistes suhetes.

XXX Tallinn asuva korterelamu korteriomanikud asutasid korteriühistu Korterelamu XXX,

mis on registreeritud Harju Maakohtu registriosakonnas 06.09.2010. Seega alates 06.09.2010

ei osutanud hageja teenust mitte korteriomanike ühisusele vaid korteriühistule, kelle seadusest

tulenevaks ülesandeks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste

osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega on alates

06.09.2010 hageja suhtes olnud kohustatud isikuks korteriühistu, mitte iga korteriomanik

eraldi. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal kostja suhtes nõudeõigus. Asjaolu, et kostja on

tasunud hagejale makseid enne 06.09.2010 perioodi, ei tähenda, et kostja oleks kuidagi

aktsepteerinud hageja nõudeõigust alates 06.09.2010 osutatud teenuste kohta.

Isegi, kui väita (millega kostja ei nõustu), et korteriühistu asutamine ja registreerimine

06.09.2010 ei lõpetanud hageja ja kostja vahelisi suhteid kaasomandi valitsemisel, siis kehtis

hageja valitsejaks nimetamine kuni 01.07.2011 vastavalt 18.06.2009 kaasomanike koosoleku

protokollile. Asjaolu, et lepingut oleks pikendatud kuni 01.10.2011, ei ole hageja tõendanud

ning ei saagi seda teha, kuna kaasomanike poolt pikendamist ei toimunud.

Samuti oli perioodil juuni – august 2011 kõik elamu kommunaalmaksed tasaarvestatud ka

hageja enda arvestuse järgi.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, uurinud kõiki asjas esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et

esitatud hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn

omanik. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja oli elamu asukohaga XXX, Tallinn valitseja.

Seega loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 ja esitatud tõendite

alusel tõendatuks.

Pooled vaidlevad selle üle, mis ajani oli hageja XXX, Tallinn asuva korterelamu maja

valitseja. Hageja leiab, et hageja haldas ja hooldas elamut asukohaga XXX, Tallinnas kuni

01.10.2011 ning seisuga 01.10.2011 ei olnud elamus asukohaga XXX, Tallinnas

moodustanud korteriühistut ega võetud vastu otsuseid haldaja vahetamiseks. Kostja

vastuväite kohaselt asutasid XXX, Tallinn asuva kortelelamu korteriomanikud korteriühistu

Korterelamu XXX, mis registreeriti Harju Maakohtu registriosakonnas 06.09.2010 ning

sellest tulenevalt ei ole kostja hageja suhtes kohustatud isikuks hageja poolt hagiavalduses

esitatud arvete tasumiseks.

Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud kokkuleppe alusel

korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas

seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui

korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis

valitsevad

nad

kaasomandi

eset

korteriühistu

õigusvõime

tekkimisest

alates

korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme

valitsemise

suhtes

käesolevat

seadust

niivõrd,

kuivõrd

see

ei

ole

vastuolus

korteriühistuseadusega.

Korteriühistuseaduse (KÜS) § lg 1 kohaselt juhul, kui korteriomanikud otsustavad asutada

korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitseb kaasomandit KOS § 8 lg 1

järgi korteriühistu, kes teeb seda korteriühistuseaduses sätestatud alustel ja korras.

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 2 lg 1 kohaselt mittetulundusühingu õigusvõime

tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja

lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu

korteriomandiseaduses

sätestatud

korteriomanike

loodud

mittetulundusühistu,

mille

eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine

majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

Kostja poolt kohtule esitatud 18.06.2009 kaasomanike koosoleku protokolli p 1 kohaselt

otsustati pikendada haldus- ja hooldusteenuse lepingut OÜ-ga BREM Kinnisvarahooldus kaks

aastat, so kuni 01.07.2011. Äriregistri väljavõtte kohaselt registreeriti 06.09.2010 Harju

Maakohtu registriosakonnas korteriühistu Korterelamu XXX. Hagiavalduse ja sellele lisatud

tõendite kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevuse tasumist perioodil 01.06.2011 kuni

01.09.2011.

KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu ka korteriomanike, kes on KÜS § 5 lg 1 järgi samaaegselt

ka korteriühistu liikmed, ühiste huvide esindaja. Tulenevalt KOS § 8 lg 1 teise lause mõttest

toimub korteriühistu asutamisel kaasomandi mõttelise osa valitsemine korteriühistu kaudu.

Seega, kui korteriomanikud asutavad korteriühistu, siis varem nimetatud valitseja volitused

lõpevad, s.o korteriühistu ja valitseja samaaegne eksisteerimine ja tegutsemine on välistatud.

Eeltoodust tulenevalt lõpetas korteriühistu asutamine ja registreerimine hageja ja kostja

vahelised suhted ning hageja osutas alates 06.09.2010 teenust korteriühistule. KOS § 8 lg-st 1

tulenevalt vastutab pärast korteriomandi moodustamist korteriühistu liikme tekkinud võla

eest korteriühistu.

Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kostja vastu esitanud põhjendamatu

hagi ning hagiavaldus tuleb jäta rahuldamata.

Menetluskulud

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1

tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.

Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise

nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik