2-13-29201/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedvajalike remonttööde teostamiseks. Kostja on alates 22.11.2004 korteriomandi asukohaga Hageja esitas kostjale igakuiselt arved, kuid kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.
Legislator headnote
AI generated2-13-29201/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kostja on alates 22.11.2004 korteriomandi asukohaga Hageja esitas kostjale igakuiselt arved, kuid kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maie Seppo
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. märts 2014 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-29201
Tsiviilasi
OÜ BREM Kinnisvarahooldus hagi XXXvastu võla
nõudes
Tsiviilasja hind
98,73 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja OÜ BREM Kinnisvarahooldus (registrikood
10327044, asukoht Tulika 15/17, Tallinn 10613), hageja
esindaja Janec Jaaniks (e-post janec.jaaniks@brem.ee)
Kostja XXX(isikukood XXX, asukoht XXX)
Kostja
lepinguline
esindaja
vandeadvokaat
Siiri
Malberg (e-post siiri.malberg@hansalaw.ee)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ BREM Kinnisvarahooldus hagi XXX vastu võla nõudes rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud hageja OÜ BREM Kinnisvarahooldus kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud
Hagiavalduse kohaselt oli hageja kuni 01.10.2011 elamu asukohaga XXX, Tallinn valitseja ja
vahendas
elamu
elanikele,
korteriomanikele
kommunaalteenuseid
ning
viis
ellu
korteriomanike otsuseid kaasomandi korrapäraseks korrashoiuks ja kogus raha remondifondi
vajalike remonttööde teostamiseks. Kostja on alates 22.11.2004 korteriomandi asukohaga
XXX, Tallinn omanik.
Seisuga 01.10.2011 ei olnud XXX maja elanikud moodustanud korteriühistut ega võtnud
vastu otsuseid haldaja vahetamiseks.
Hageja esitas kostjale igakuiselt arved, kuid kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.
Seisuga 25.09.2013 on kostja põhivõlgnevus hageja ees korteriomandi XXX, Tallinn,
ekspluatatsiooni ja kommunaalmaksete tasumata jätmise tõttu 86,20 eurot. Kostjal on
tekkinud makseraskused alates 2011 aasta juunist, millal kostja ei tasunud enam ühtegi arvet,
viimane laekumine kostja poolt hagejale toimus 31.05.2011. Kostja on osaliselt tasunud
hageja poolt esitatud arveid kuni juunini 2011, seega aktsepteerinud hageja poolset teenuste
vahendamist ja maja haldajaks olemist. Hageja on arvestanud kostjale ka tähtajaks täitmata
kohustuste eest Viivist perioodi 28.09.2011 kuni 25.09.2013 eest summas 12,53 eurot.
seadusest tulenev viivisemäär on 0,02% päevas ja viivises olevaid päevi on 727 (võttes
arvesse viivise arvestamise päevaks viimase tasumata arve tasumise tähtaja, so 28.09.2011)
moodustab viivisenõue 86,20x0,02%x727=12,53 eurot.
Hageja on saatnud kostjale korduvalt teateid, milles palus kostjat oma kohustused hageja ees
täita. Kostja oma kohustusi täitnud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud ühtegi pretensiooni
kostjale esitatud arvete osas.
Hageja palub kohtul mõista kostjalt välja võlgnevus 86,20 eurot viivis 12,53 eurot.
Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista
viivis protsendina põhinõudest, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
põhinõude, kohustuse täitmiseni.
Kostja seisukoht
Kohtule 31.10.2013 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hagi on esitatud ebaõige isiku
vastu, s.t kostja ei ole hageja suhtes kohustatud isikuks hageja poolt hagiavalduses esitatud
arvete tasumiseks. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et talle kuulub XXX Tallinn asuvas
korterelamus korteriomand nr 2.
Hageja nimetati 18.06.2009 XXX, Tallinn asuva korterelamu kaasomanike üldkoosolekuga
majavalitsejaks kuni 01.07.2011. Tegelikkuses ei sõlmitud poolte vahel ühte kirjalikku
lepingut, vaid kõigi korteriomanikega oli sõlmitud kirjalikud lepingud kaootiliselt, s.t mõnega
oli sõlmitud ja mõnega ei olnud, kuid lepingu tingimused olid kõigi lepingute puhul
ühesugused. Kostjaga kirjalikku lepingut sõlmitud ei olnud. Kostja esitab tõendina hageja
lepingu XXX omanikuga, mille p-st 6.1.2 nähtub, et leping lõppeb, kui elamus asutatakse
korteriühistu. Arvestades asjaolu, et valitseja osutab teenust kõigile ühistel tingimusel, siis on
nimetatud lepingu punktid kehtivad ka hageja ja kostja vahelistes suhetes.
XXX Tallinn asuva korterelamu korteriomanikud asutasid korteriühistu Korterelamu XXX,
mis on registreeritud Harju Maakohtu registriosakonnas 06.09.2010. Seega alates 06.09.2010
ei osutanud hageja teenust mitte korteriomanike ühisusele vaid korteriühistule, kelle seadusest
tulenevaks ülesandeks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste
osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega on alates
06.09.2010 hageja suhtes olnud kohustatud isikuks korteriühistu, mitte iga korteriomanik
eraldi. Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal kostja suhtes nõudeõigus. Asjaolu, et kostja on
tasunud hagejale makseid enne 06.09.2010 perioodi, ei tähenda, et kostja oleks kuidagi
aktsepteerinud hageja nõudeõigust alates 06.09.2010 osutatud teenuste kohta.
Isegi, kui väita (millega kostja ei nõustu), et korteriühistu asutamine ja registreerimine
06.09.2010 ei lõpetanud hageja ja kostja vahelisi suhteid kaasomandi valitsemisel, siis kehtis
hageja valitsejaks nimetamine kuni 01.07.2011 vastavalt 18.06.2009 kaasomanike koosoleku
protokollile. Asjaolu, et lepingut oleks pikendatud kuni 01.10.2011, ei ole hageja tõendanud
ning ei saagi seda teha, kuna kaasomanike poolt pikendamist ei toimunud.
Samuti oli perioodil juuni – august 2011 kõik elamu kommunaalmaksed tasaarvestatud ka
hageja enda arvestuse järgi.
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus, uurinud kõiki asjas esitatud kirjalikke tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab, et
esitatud hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn
omanik. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja oli elamu asukohaga XXX, Tallinn valitseja.
Seega loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 ja esitatud tõendite
alusel tõendatuks.
Pooled vaidlevad selle üle, mis ajani oli hageja XXX, Tallinn asuva korterelamu maja
valitseja. Hageja leiab, et hageja haldas ja hooldas elamut asukohaga XXX, Tallinnas kuni
01.10.2011 ning seisuga 01.10.2011 ei olnud elamus asukohaga XXX, Tallinnas
moodustanud korteriühistut ega võetud vastu otsuseid haldaja vahetamiseks. Kostja
vastuväite kohaselt asutasid XXX, Tallinn asuva kortelelamu korteriomanikud korteriühistu
Korterelamu XXX, mis registreeriti Harju Maakohtu registriosakonnas 06.09.2010 ning
sellest tulenevalt ei ole kostja hageja suhtes kohustatud isikuks hageja poolt hagiavalduses
esitatud arvete tasumiseks.
Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud kokkuleppe alusel
korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) käesolevas
seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui
korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis
valitsevad
nad
kaasomandi
eset
korteriühistu
õigusvõime
tekkimisest
alates
korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme
valitsemise
suhtes
käesolevat
seadust
niivõrd,
kuivõrd
see
ei
ole
vastuolus
korteriühistuseadusega.
Korteriühistuseaduse (KÜS) § lg 1 kohaselt juhul, kui korteriomanikud otsustavad asutada
korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitseb kaasomandit KOS § 8 lg 1
järgi korteriühistu, kes teeb seda korteriühistuseaduses sätestatud alustel ja korras.
Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 2 lg 1 kohaselt mittetulundusühingu õigusvõime
tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja
lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu
korteriomandiseaduses
sätestatud
korteriomanike
loodud
mittetulundusühistu,
mille
eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine
majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
Kostja poolt kohtule esitatud 18.06.2009 kaasomanike koosoleku protokolli p 1 kohaselt
otsustati pikendada haldus- ja hooldusteenuse lepingut OÜ-ga BREM Kinnisvarahooldus kaks
aastat, so kuni 01.07.2011. Äriregistri väljavõtte kohaselt registreeriti 06.09.2010 Harju
Maakohtu registriosakonnas korteriühistu Korterelamu XXX. Hagiavalduse ja sellele lisatud
tõendite kohaselt nõuab hageja kostjalt võlgnevuse tasumist perioodil 01.06.2011 kuni
01.09.2011.
KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu ka korteriomanike, kes on KÜS § 5 lg 1 järgi samaaegselt
ka korteriühistu liikmed, ühiste huvide esindaja. Tulenevalt KOS § 8 lg 1 teise lause mõttest
toimub korteriühistu asutamisel kaasomandi mõttelise osa valitsemine korteriühistu kaudu.
Seega, kui korteriomanikud asutavad korteriühistu, siis varem nimetatud valitseja volitused
lõpevad, s.o korteriühistu ja valitseja samaaegne eksisteerimine ja tegutsemine on välistatud.
Eeltoodust tulenevalt lõpetas korteriühistu asutamine ja registreerimine hageja ja kostja
vahelised suhted ning hageja osutas alates 06.09.2010 teenust korteriühistule. KOS § 8 lg-st 1
tulenevalt vastutab pärast korteriomandi moodustamist korteriühistu liikme tekkinud võla
eest korteriühistu.
Kõike ülaltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kostja vastu esitanud põhjendamatu
hagi ning hagiavaldus tuleb jäta rahuldamata.
Menetluskulud
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus
menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1
tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.
Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise
nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maie Seppo
kohtunik