3-14-50333/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated17.03.2014 saabus Tallinna Halduskohtule D.B.i kaebus. Kaebaja taotleb “keelata Tallinna Vanglat või Justiitsministeeriumi mind Viru Vanglasse ümber paigutada”. Kaebaja märgib, et 06.03.2014 teatas vangla talle, et tema suhtes on algatatud menetlus ümberpaigutamiseks Viru Vanglasse.
Legislator headnote
AI generated3-14-50333/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
Full text
3-14-50333
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50333 Haldusasi D.B.i kaebus Tallinna Vangla tegevusele (ümberpaigutamine) Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON
1. Tagastada kaebus.
2. Saata määruse ärakiri kaebajale koos kaebusega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. 17.03.2014 saabus Tallinna Halduskohtule D.B.i kaebus. Kaebaja taotleb “keelata Tallinna Vanglat või Justiitsministeeriumi mind Viru Vanglasse ümber paigutada”. Kaebaja märgib, et 06.03.2014 teatas vangla talle, et tema suhtes on algatatud menetlus ümberpaigutamiseks Viru Vanglasse.
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel.
3. Tallinna Vangla on kohtule teatanud, et käesoleval juhul on D.B.i ümberpaigutamise pädevus Justiitsministeeriumil (ühest kinnisest vanglast teise kinnisesse vanglasse ümberpaigutamine) ning Tallinna Vangla ei ole veel kaebaja suhtes ümberpaigutamise menetlemise algatamiseks taotlust esitanud. Vangla on algatanud kaebaja ümberpaigutamise taotlemiseks eelmenetluse ning kogub taotluse esitamiseks vajalikke andmeid.
4. Arvestades, et kaebaja suhtes käib alles ümberpaigutamise taotlemise eelmenetlus, siis kohtu hinnangul on kaebus esitatud kohtule ennatlikult. Vangla ei ole käesoleva seisuga isegi
3-14-50333
veel esitanud Justiitsministeeriumile taotlust kaebaja ümberpaigutamiseks ning ei ole teada, kas selline taotlus üldse esitatakse. Kohus eeldab, et kaebajal on võimalik koheselt endal esitada sellise menetluse käigus oma seisukohad, millega vangla saaks arvestada enne, kui ta menetluse algatab ja kui tehakse ministeeriumile taotlus. Käesoleval juhul oleks Justiitsministeeriumi otsus kaebaja Tallinna Vanglast Viru Vanglasse ümber paigutada, asjas tehtav (lõplik) haldusakt ning vangla taotlus on menetlustoiming, millega ümberpaigutamise menetlus algab. Seega ei ole kaebaja suhtes ümberpaigutamise menetlust veel algatatud ning praeguses staadiumis ei ole veel kindel, et menetlus üldse algatatakse (esitatakse taotlus), rääkimata Justiitsministeeriumi poolt vastava otsuse vastuvõtmisest, mistõttu ei oleks kaebaja keelamiskaebus HKMS § 45 lg-st 1 tulenevalt praegusel hetkel lubatav.
5. Kohus selgitab kaebajale, et tal on võimalik vaidlustada Justiitsministeeriumi otsust tema ümberpaigutamise kohta ning erandkorras ka vangla taotlust kui menetlustoimingut, kui selle alusel on alust arvata, et see tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise (HKMS § 45 lg 3). Samuti on kaebajal võimalik keelamiskaebus pärast vangla poolt Justiitsministeeriumile taotluse esitamist uuesti esitada. Praegusel hetkel saab kaebaja taotluse esitamise eelmenetluses välja tuua samad argumendid ümberpaigutamise vastu, mis ta esitas kaebuses. Vastavalt justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 9 lg 1 p-le 9 tuleb ümberpaigutamise taotluses märkida muuhulgas teave kinnipeetava töötamise, õppimise, sotsiaalprogrammis osalemise, kokkusaamiste, individuaalses täitmiskavas planeeritud ja läbi viidava tegevuse või muu olulise tegevuse või asjaolu kohta, mida ümberpaigutamine võib mõjutada. Seega peab arvestama Justiitsministeerium nii või teisiti kaebaja toodud asjaolusid oma põhjendatud otsuse tegemisel, kuivõrd see tuleneb eeltoodud määruse nõuetest, st kogutakse andmed ja analüüsitakse eelmärgitud valdkondi.
6. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 43 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7. Kaebaja on märkinud, et tema kaebuselt tasub riigilõivu H. L. 17.03.3014. Kontrollides eriigikassast riigilõivude laekumisi (21.03.2014 seisuga), ei nähtu, et kaebaja eest oleks riigilõivu tasutud. Kui kaebuselt ka oleks riigilõiv tasutud, siis tulenevalt HKMS § 104 lg 5 pst 2 ei saaks riigilõivu kaebajale tagastada, kuna kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lgs 2 toodud alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/
Karin Kalmiste Kohtunik