3-12-219/51 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

21. märts 2014; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-12-219 Haldusasi

L. Z kaebus Sotsiaalkindlustusameti toimingu, millega jäeti vastu võtmata avaldaja 18.01.2011 pensioniavaldus, õigusvastasuse tuvastamiseks, Sotsiaalkindlustusameti 11.11.2011 otsuse nr 6.TL 15.4-2/22863 tühistamiseks, avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavate faktiliste asjaolude tuvastamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks L. Z avalduse uueks läbivaatamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – L. Z, esindaja riigi õigusabi osutamise korras vandeadvokaat Veiko Parts; Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindajad Silvia Azojan; Kolmas isik – O. D, esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider Resolutsioon

1. Kinnitada L. Z, Sotsiaalkindlustusameti ja O. D vahel Tallinna Halduskohtus 12.03.2014 toimunud kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mis on kokkuvõtlikult järgmine: 1) kaebaja loobub kõikidest käesoleva haldusasja raames Sotsiaalkindlustusameti vastu esitatud nõuetest ja ka avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu tuvastamise taotlusest, sest kaebaja on kolmanda isikuga saavutanud sisulise kokkuleppe; 2) vastustaja tunnistab hiljemalt 31.03.2014 kehtetuks käesolevas haldusasjas vaidlustatud 11.11.2011 otsuse nr 6.TL 15.4-2/22863, millega jäi L. Z soodustingimustel vanaduspensioni määramise avaldus sisuliselt rahuldamata; 3) Menetluskulud jäävad protsessiosaliste endi kanda

2. Lõpetada haldusasja nr 3-12-219 menetlus;

3. Rahuldada Advokaadibüroo Parts & Co vandeadvokaat Veiko Partsi taotlus ja määrata tema poolt L. Zle osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 976 (üheksasada seitsekümmend kuus) eurot, millele lisandub käibemaks 195 eurot ja

20 senti;

4. Saata määruse ärakiri menetlusosaliste esindajatele ja Eesti Advokatuurile Edasikaebamise kord Käesoleva määruse punktidele 1 ja 2 võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. L. Z esitas 18.01.2011. aastal Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroole avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks seoses viie lapse kasvatamisega vähemalt 8 aastat. Avaldaja seletuse kohaselt ei võetud pensioniavaldust vastu põhjendusega, et puudub laste isa nõusolek ning soovitati pöörduda kohtusse. Seejuures ei selgitatud pensioniavalduse vastuvõtmata jätmise vaidlustamise aluseid ja korda.

2. Avaldaja esitas 15.04.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, et tuvastada õigus arvata pensioniõigusliku staaži hulka laste kasvatamise aeg. Tallinna Halduskohtu 19.04.2011 määrusega tagastati kaebus halduskohtumenetluse seadustiku varasemalt kehtinud redaktsiooni § 11 lg 4 alusel pädevuse puudumise tõttu. 04.05.2011 esitas L. Z vastava kaebuse Harju Maakohtule, kuid maakohtu 10.05.2011 määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest (tl 9-10).

3. 16.09.2011 esitas kaebaja avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks uuesti pensioniametisse. Sotsiaalkindlustusameti 11.11.2011 otsusega nr 6.TL 15.4-2/22863 selgitati kaebuse esitajale, et asjas tuleb tuvastada juriidiline fakt, mis on aluseks riikliku vanaduspensioni saamisele ja et selle lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse (tl 15-16).

4. L. Z esitas 02.02.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti toimingu, millega jäeti vastu võtmata avaldaja 18.01.2011 pensioniavaldus, õigusvastasuse tuvastamiseks, Sotsiaalkindlustusameti 11.11.2011 otsuse nr 6.TL 15.4-2/22863 tühistamiseks, avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavate faktiliste asjaolude tuvastamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks L. Z avalduse uueks läbivaatamiseks (tl 3-6).

5. Tallinna Halduskohtu 05.03.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse ning edastati vastustajale ja menetlusse kaasatud kolmandale isikule A Dile seisukoha esitamiseks (tl 26-27).

6. Tallinna Halduskohtu 26.03.2013 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg. 14.05.2013 toimunud kohtuistungil võimaldas kohus menetlusosalistel arutada kompromissi saavutamise võimalusi lähtuvalt kohtuistungil selgunud eeldustest.

7. Kolmas isik teatas 08.07.2013 kohtule, et kompromissi ei ole saavutatud.

8. Tallinna Halduskohtu 10.01.2014 määrusega määrati uuesti kindlaks kohtuistungi toimumise aeg, mida kolmanda isiku taotlusel 22.01.2014 määrusega muudeti.

9. Kohtuistung toimus 12.03.2014 Tallinna Halduskohtus. Menetlusosalised leidsid, et kompromissi saavutamine on siiski võimalik ning lepiti kokku, et:

1) kaebaja loobub kõikidest käesoleva haldusasjas raames Sotsiaalkindlustusameti vastu esitatud nõuetest ja ka avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu tuvastamisest, sest kolmanda isikuga on saavutatud sisuline kokkuleppe. Avaldaja teistelt menetlusosalistelt kohtukulude hüvitamist ei taotle; 2) vastustaja tunnistab hiljemalt 31.03.2014 kehtetuks käesolevas haldusasjas vaidlustatud 11.11.2011 otsuse nr 6.TL 15.4-2/22863, millega jäi L. Z soodustingimustel vanaduspensioni määramise avaldus sisuliselt rahuldamata. Vastustaja teistelt menetlusosalistelt kohtukulude hüvitamist ei nõua; 3) kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda ja nende hüvitamist kolmas isik teistelt menetlusosalistelt ei taotle; 4) nõusoleku kogu teksti ei pea kohtu poolt kinnitatavas kompromissis kajastama, kuid menetlusosalised paluvad siiski võtta kohtuistungi protokolli juurde ka koopiad O. Di poolt L. Zle antud nõusolekust ka selle kohta, et pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse A Z ja A Z kasvatamise eest 2 aastat iga lapse kohta ning J Z eest pensionilisa, samuti, et arvestatakse väikelaste eest hoolitsemise aega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni 5 lapse osas ning nõusolek selle kohta, et laste ema taotleb pensioni määramist soodustingimustel sama 5 lapse osas, ja L. Z poolt O. Dile antud nõusolekust, et arvata pensioniõigusliku staaži hulka J Z ja S Z kasvatamise eest 2 aastat iga lapse kohta. Nimetatud nõusolekud on põhimõttelised ja see ei tähenda, et vajaduse korral ei võiks pensioniametis vormistuslikke täpsustusi teha või neid ümber vormistada (kohtuistungi protokoll, tl 130-133).

10. Vandeadvokaat Veiko Parts viitas 12.03.2014 kohtuistungil Tallinna Halduskohtu 30.11.2011 määrusele haldusasjas 3-11-2774, millega oli määratud avaldajale riigi õigusabi osutamise korras advokaat kaebuse esitamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses ning taotles riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. HKMS § 154 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab (puudutab) kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse määrusega, kui võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi. Kohus leiab, et Tallinna Halduskohtus 12.03.2014 toimunud kohtuistungil kaebaja, Sotsiaalkindlustusameti ja kolmanda isikuvahel sõlmitud kokkuleppest on võimalik juhinduda ning antud juhul ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, mille puhul tuleks kaaluda kompromissi kinnitamata jätmist. Siinkohal selgitab kohus, et tulenevalt HKMS § 43 lg 1 p-st 2 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

12. Lähtuvalt eeltoodust kinnitab kohus kaebaja, Sotsiaalkindlustusameti ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kompromissi, mille sisu on kajastatud kokkuvõtlikult käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1 ning lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel.

13. Tallinna Halduskohtus 12.03.2014 toimunud kohtuistungil esitas kaebajale riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat Veiko Parts taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kulude kindlaksmääramiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või jäetakse need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides. Kaebaja taotles eelnimetatud tasu ja kulude kindlaksmääramist pigem tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras (kohtuistungi protokoll, tl 131), et see ei takistaks menetluse lõpetamist, kuid teisalt ei ole taotlust kompromissi kinnitamisega seostatud ning seetõttu peab kohus lähtuvalt protsessiökonoomia printsiibist põhjendatuks määrata need siiski kindlaks käesoleva menetlust lõpetava määrusega.

14. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 esimesele lausele kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. RÕS § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks sama seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti.

15. Tallinna Halduskohtu 30.11.2011 määrusega haldusasjas nr 3-11-2774 rahuldati kaebaja riigi õigusabi taotlus ning otsustati anda talle halduskohtusse kaebuse esitamiseks ja kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 12.03.2014 toimunud kohtuistungil esitas õigusabi osutaja kohtule taotluse määrata riigi õigusabi tasu suuruseks kokku 1171 eurot ja 20 senti, milles sisaldub käibemaks summas 195 eurot ja 20 senti. Taotlusest nähtuvalt on advokaadil kulunud riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele aega kokku 26,5 tunni ulatuses, mida tuleb pidada kokkuvõttes põhjendatuks, arvestades seejuures ka taotluses märgitud töö mahtu, vaidluse iseloomu ning kohtumenetluse pikkust.

16. Taotlus on kooskõlas ka Eesti Advokatuuri juhatuse poolt kinnitatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumääradega vastavatel perioodidel. Kohus määrab riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks vandeadvokaat Veiko Partsi poolt taotletud ulatuses ehk summas 976 eurot, millele lisandub käibemaks summas 195 eurot ja 20 senti. Eesti Advokatuuri juhatuse poolt kinnitatud ja eelnevalt nimetatud korra kohaselt lisandub õigusabi tasule käibemaks kui õigusteenust osutatakse advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane. Tasu ja kulud makstakse välja advokaadi või advokaadibüroo pidaja poolt esitatud arve ja riigi õigusabi infosüsteemis koostatud tasuarvestuslehe alusel. Kohtuotsus või määrus, millega riigi õigusabi tasu ja kulud kindlaks määrati, tuleb advokaadil teha kättesaadavaks Eesti Advokatuuri juhatusele riigi õigusabi infosüsteemis ja kui see ei ole võimalik, siis esitada ärakiri vastavast kohtuotsusest või määrusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik