3-13-70203/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Otsuse tegemise aeg ja koht

21. 03. 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-70203 Haldusasi OÜ Madelain kaebus Maksuja Tolliameti 19.09.2013 korraldusele nr 12.2-3/17195-4 ja 18.11.2013 vaideotsusele nr 6-1/1789-2 Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Madelain, seaduslik esindaja Ivar Alas Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Pille Lehis Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Maksuja Tolliameti 19.09.2013 korraldus nr 12.2-3/17195-4 ja 18.11.2013 vaideotsus nr 6-1/1789- 2.

3. Mõista Maksuja Tolliametilt Osaühing Madelain (registrikood 10115514) kasuks välja menetluskulud 15 (viisteist) eurot. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul arvates selle avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 21.04.2014, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 18.12.2013 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Madelain kaebus Maksuja Tolliameti 19.09.2013 korralduse nr 12.2-3/17195-4 ja 18.11.2013 vaideotsuse nr 6-1/1789-2 tühistamiseks.

2. 20.12.2013 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Maksuja Tolliameti.

3. 22.01.2014 saabus kohtule vastustaja avaldus kaebuse õigeks võtmise kohta. Vastustaja märgib, et kuna 26.07.2013 OÜ Madelain suhtes alustatud kontrollimenetlus maksustamisperioodil juuli 2012 käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsuse osas on lõppenud, peab vastustaja vajalikuks otstarbekuse kaalutlusel kaebuse õigeks võtta.

4. 04.02.2014 esitas kaebaja menetluskulude taotluse ja nimekirja, taotledes vastustajalt 265,38 euro suuruse menetluskulu (sh 250 eurot õigusabikulu, 0,38 eurot panga teenustasu õigusabikulu tasumisel ning 15 eurot kaebuselt tasutud riigilõiv) väljamõistmist. Kaebaja märgib, et ta pidas sunniraha määramise õigsuses nõu advokaadiga, seejärel esitas kaebaja ise kaebuse kohtusse. Advokaadi pidi ta kaasa võtma istungile ning maksuameti vastuse analüüsimisse ning sellele vastuse kirjutamisse. Kuna maksuamet loobus asjast ise, siis ei ole täiendava õigusabi küsimine ilmselt õigustatud; advokaat tegi tehtud töö eest arve, mille ka tasusime eile, samuti oleme kandnud riigilõivu tasumise kulu. Kaebaja leiab, et kulud on väikesed ja vajalikud õiguste esmaseks kaitseks kohtus. Menetluskulude väljamõistmist ei takista asjaolu, et õigusabi eest tasus teine isik.

5. 12.02.2014 esitas vastustaja esindaja oma seisukoha kaebaja menetluskulude taotlusele. Vastustaja vaidleb kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlusele õigusabikulude osas vastu. Vastustaja nõustub kaebaja taotlusega vaid riigilõivu väljamõistmise osas.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Vastustaja on kaebuse õigeks võtnud. Sellest tulenevalt tuleb OÜ Madelain kaebus rahuldada ning Maksuja Tolliameti 19.09.2013 korraldus nr 12.2-3/17195-4 ja 18.11.2013 vaideotsus nr 6-1/1789-2 tühistada.

7. HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks.

8. HKMS § 108 lg 5 sätestab, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 101 lg 1 kohaselt jagunevad menetluskulud kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (HKMS § 101 lg 2). Kohtuväliste kulude hulka kuuluvad mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (HKMS § 103 lg 1 p 1).

9. Kaebaja taotleb vastustajalt kokku 265,38 euro suuruse menetluskulu, sh 250 eurot õigusabikulu, 0,38 eurot panga teenustasu õigusabikulu tasumisel ning 15 eurot kaebuselt tasutud riigilõiv, väljamõistmist. Vastustaja vaidleb vastu kaebaja menetluskuludele õigusabikulude osas, põhjendatuks peab vastustaja üksnes riigilõivu väljamõistmist kaebajalt. Vastustaja märgib, et kaebaja menetluskulud on tekkinud pärast õigeksvõttu. Lisaks ei ole tõendatud, et kaebaja oleks kohtumenetluses kasutanud advokaadi abi.

10. Kohus nõustub vastustajaga selles, et antud juhul on kaebaja selgitustest ja kaebusest äratuntav, et kaebuse on koostanud kaebaja esindaja I.Alas (juhatuse liige). Menetluskulude tasumine on dateeritud pärast kaebuse õigeksvõttu vastustaja poolt, kuna vastustaja on esitanud kohtule avalduse kaebuse õigeksvõtu kohta 22.01.2014, õigusabitasu arve on esitatud 31.01.14.a. tasumise tähtajaga 03.02.14.a. ja tasumine toimus RMF Trans OÜ poolt 03.02.14.a. Selles asjas kohtuistungit ei toimunud ning kohtuistungit ei määratud, kuna vastustaja esitas õigeksvõtu 22.01.14.a., seega ei olnud vajadust advokaadi esindamiseks kohtus. 31.02.14.a. puudus vajadus tühistamiskaebuse esitamiseks, kuna see oli juba kaebaja poolt esitatud.

Õigeksvõtu tõttu ei oleks olnud selliselt vajalik ka täiendava kaebuse vormistamine. Arve nr 1401015 on märgitud tehtud tööks EMTA korralduse nr 12.2- 3/17195-4 (sunniraha) tühistamiskaebus summas 250,00 eurot. Antud arvest ei nähtu, kellele ja missugune büroo töötaja tühistamiskaebusega seotult töö teostas või missuguse konkreetse töö teostas advokaat. Lisatud arve spetsifikatsioon samuti ei märgi, kes konkreetsemalt töö teostas, ent ka selle kirjetest saab järeldada, et kaebuse esitaja väidab õigesti, et kaebuse koostas ta siiski ise, kuivõrd spetsifikatsioon ei märgi, et kaebuse oleks koostatud advokaadi poolt.

Spetsifikatsioonis on märgitud, et 28.01.14.a. kohtuti kliendiga (klienti spetsifikatsioonis kordagi ei ole nimetatud); tutvuti kohtumäärusega ja EMTA seisukohtadega, ent ka sellest ei nähtu, kes ja millega täpsemalt tutvus. Kohus ei ole sellel ajal määrust teinud ja viimane määrus oli tehtud 20.12.13.a. Kohus oli teinud kohtunõude ja MTA oli koostanud kaebuse õigeksvõtu, seega ei olnud ette näha ka vajadust kohtuistungit korraldada, mistõttu kohus ei ole ka asja kuulamisele määranud. 04.02.14.a. on kaebaja ise koostanud vastuse kohtule ja advokaat seda ei ole koostanud.

Seega ei tõendaks esitatud dokumendid piisavalt kohtule isegi mitte seda taustaolukorda, kes või missugused tööd tegelikult tellis ja kes neid teostas. Samas siiski võib usaldada kaebaja väiteid, et advokaat kohtule dokumente ei ole koostanud. Kohus kokkuvõtteks nõustub vastustajaga, et õigusabikulu tuleb jätta välja mõistmata, kuivõrd kohtule nähtub, et kaebaja on kohtuga suhelnud ise ja enne õigeksvõttu ega ka peale õigeksvõttu ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid hüvitada tehtud kulutusi õigusabile ja hüvitatav ei ole ka 0,38 eurot panga teenustasu.

Käesolevas asjas kogutud tõendeid hinnates märgib kohus järgmist. Tõendamist ei leidnud, et kaebaja oleks kasutanud kohtumenetluses advokaadi abi, millest oleks võinud tekkida kulud õigusabile. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebuse ning ka menetluskulude taotluse on allkirjastanud OÜ Madelain juhatuse liige (seaduslik esindaja) Ivar Alas. Menetluskulude hüvitamise taotlusele on kaebaja lisanud Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets arve (tl 26) ja spetsifikatsiooni (tl 27), millele on märgitud „EMTA korralduse nr 12.2-3/17195-4 (sunniraha) tühistamiskaebus“ ning kulud kuupäevadest 17.12.2013 ja 28.01.2014. Esindaja kulu arvestamiseks menetluskuluna peab kohtule ja menetlusosalistele olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana menetlusosalise nimel tema õiguste ja huvide kaitseks (RKHKo 3-3-1-5-12, p 14). Advokaat ei ole käsitatav kaebaja esindajana, kui ükski kohtule esitatud dokumentidest ei kinnita, et advokaat oleks tegutsenud kohtumenetluses kaebaja esindajana või kui kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mille oleks allkirjastanud mõni advokaat. Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine ei muuda advokaati kaebaja esindajaks. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist (RKHKo 3-3-1-46-12, p 33), kuid käesoleval juhul ei ole ükski advokaat kaebaja nimel esitanud ega allkirjastanud ühtegi kohtule esitatud menetlusdokumenti. Isegi see, milline konkreetne advokaat kaebajat väidetavalt esindas, on selgusetu. Seega ei nähtu, et kaebajat oleks esindanud advokaadist esindaja. Kaebaja taotletud õigusabikulusid ei saa välja mõista ka nõustaja kuludena, kuna nõustaja (HKMS § 36) pädevus piirdub koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega. Käesolevas asjas ei ole kohtuistungit toimunud. Võimalike mingisuguste konsultatsioonide andmine väljaspool kohtuistungit aga ei ole HKMS tähenduses käsitletav nõustaja tegevusena (RKHKo 3-3-1-5-12, p 15). Samuti ei ole hüvitatav 0,38 eurot panga teenustasu õigusabikulu tasumisel. Panga teenustasu ei ole HKMS alusel menetluskuluna käsitletav. Seega jääb rahuldamata kaebaja taotlus õigusabikulude ja panga teenustasu hüvitamiseks ja välja mõistmiseks vastustajalt.

11. Kaebaja poolt tasutud riigilõivu 15 eurot laekumine seevastu on tõendatud ja kohtu poolt kontrollitud (tl 9 ja 10). Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ja kaebajaga, et kaebaja tasutud riigilõiv kuulub hüvitamisele. Vastustajalt kuulub kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõistmisele kaebaja poolt tasutud riigilõiv summas 15 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Kalmiste Kohtunik