2-13-34259/18 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-13-34259

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

21. märts 2014. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-34259 Tsiviilasi Hagihind OÜ XXX hagi XXXja XXXvastu 2 419,78 euro nõudes

2 419,78 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja: Enno Oidermaa (OÜ Endler Õigusbüroo juhataja, Lastekodu 41, 10144 Tallinn, tel 58 43 8406, e-post: oidermaaenno@gmail.com); Kostja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX);

Kostja II: XXX(isikukood XXX, viibimiskoht XXX). Asja läbivaatamine Kirjalik lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi kostja II XXXsuhtes.

2. Mõista kostjalt II XXX(isikukood XXX) hageja OÜ XXX (registrikood XXX) kasuks välja kahjuhüvitis summas 2 419,78 eurot (kaks tuhat nelisada üheksateist eurot ja 78 senti).

3. Otsuse täitmisel võtta arvesse, et Harju Maakohtu 05.02.2014 tagaseljaotsusega (osaotsuse mõttes) tsiviilasjas nr 2-13-34259 rahuldati OÜ XXX hagi kostja I XXXsuhtes, kuna kostja I ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud ja mõisteti XXX(isikukood XXX) OÜ XXX (registrikood XXX) kasuks välja kahjuhüvitis summas 2 419,78 eurot (kaks tuhat nelisada üheksateist eurot ja 78 senti).

Menetluskulude kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud kostja II XXX kanda.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 kohus ei anna menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

2-13-34259

TsMS § 637 lg 2¹ kohaselt apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

1. OÜ XXX (edaspidi hageja) esitas 19.07.2013 Harju Maakohtule hagi XXX(edaspidi kostja I) ja XXX(edaspidi kostja II) vastu solidaarselt 2 419,78 euro suuruse kahju hüvitamise nõudes (tl 1-6). Hagiavalduse kohaselt lõhkusid 04.08.2012 kella 00.30 paiku Tallinnas XXX baaris XXX, mis kuulub hagejale, kostja I ja kostja II omavahelise kakluse käigus baari akvaariumi. Põhja Prefektuuri väärteoasjas nr 2317,12,009354 koostatud 11.09.2012 kiirmenetluse otsuste kohaselt lõhkusid kostja I ja kostja II baaris XXX akvaariumi, sooritades antud teoga varavastase süüteo võõra vallasasja vastu, ja neile määrati väärteokaristus KarS § 218 lg 1 järgi (tl 78-84). Akvaariumi lõhkumise tagajärjel akvaariumist väljavoolanud vesi rikkus põrandal olnud pehme põrandakatte, mis tuli välja vahetada ja teostada vajalikud maalritööd. Kostja I ja kostja II tekitasid akvaariumi lõhkumise tõttu hagejale kahju kokku summas 2 419,78 eurot (s.o remondikulud 1 146 eurot XXXOÜ poolt väljastatud sularahaarve kohaselt, akvaariumi ostmine ja paigaldamine 1 114,80 eurot XXX OÜ poolt tehtud hinnapakkumise kohaselt, uue vaiba ostmine 152,08 eurot ja vaiba liimimiseks liim 6,90 eurot XXXAS-i poolt väljastatud arvete kohaselt).

Kostja II vastus hagiavaldusele

2. Kostja II oma 21.01.2014 vastuses hagi omaks ei võtnud (tl 94-95). Kostja II vastuse kohaselt ei tõenda XXX OÜ poolt tehtud hinnapakkumine summale 1 114,80 eurot, et antud pakkumise eest on reaalselt ka tasutud, samuti ei saa tehtud hinnapakkumisest aru, kellele pakkumine on suunatud. Sularahaarvel ei tohi puududa ei maksmise kuupäev ega vastuvõtja allkiri. Kostja II leidis, et põhimõtteliselt võib lasta koostada igaüks sularahaarve ja seeläbi ükskõik kellelt raha välja pressida või petta.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja II vastuse ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4. Hageja nõuab kostjalt I ja kostja II poolt õigusvastaselt (lepinguväliselt e. deliktiliselt) tekitatud kahju hüvitamist (võlaõigusseaduse, VÕS, § 1043). VÕS § 1043 kohaselt peab teisele

2-13-34259

isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kui on täidetud VÕS § 1043 eeldused, siis on kohaldatavad VÕS §-d 127-140. Delikti ehk õigusvastase süülise teoga tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused (üldkoosseisu) on järgmised: (1) objektiivne teo koosseis (2) õigusvastasus ja (3) süü.

5. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus on lahendis 3-2-1-41-05 (p 24) märkinud, et jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas on teo tsiviilõiguslike tagajärgede asja läbi vaatavale kohtule kohustuslik küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see isik. Lahendis 3-2-1-105-06 (p 10) on Riigikohus märkinud, et sama põhimõte kehtib ka väärteomenetluses kogutud tõendite ja väärteomenetluses tehtud otsuste kohta. Seega, kostja I ja kostja II suhtes on tuvastatud Põhja Prefektuuri väärteoasjas nr 2317,12,009354 koostatud 11.09.2012 kiirmenetluse otsustega, et kostja I ja kostja II lõhkusid baaris XXX akvaariumi, sooritades antud teoga varavastase süüteo võõra vallasasja vastu ja määrati väärteokaristus KarS § 218 lg 1 järgi (tl 78-85).

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus saada kostjalt II 2 419,78 eurot. Kostja II väidab, et kahjuhüvitamise aluseks olevatest dokumentaalsetest tõenditest hageja poolt esitatud XXX OÜ poolt tehtud hinnapakkumine summale 1 114,80 eurot ei tähenda ilmselgelt, et antud pakkumise eest on reaalselt ka hageja tasunud ja et tehtud hinnapakkumisest ei saa üldse aru, kellele pakkumine on suunatud. Kostja II leidis ka, et sularahaarvel ei tohi puududa maksmise kuupäev ja vastuvõtja allkiri, samuti et põhimõtteliselt võib lasta koostada igaüks sularahaarve ja seeläbi ükskõik kellelt raha välja pressida või petta. (tl 94-95).

7. Arve on kindlate vorminõuetega dokument, mille koostamise tuleb rangelt järgida seadustega (raamatupidamisseadus, käibemaksuseadus) kehtestatud vorminõudeid. Arvet võib nimetada üheks majandustehingu toimumist tõendavaks dokumendiks, mis on seega ka raamatupidamise algdokumendiks. Käibemaksukohustuslaseks registreerimisega kaasnevad arvetele täiendavad nõuded, mis tulenevad käibemaksuseadusest. Käibemaksukohustuslane peab järgima arve rekvisiidi nõudeid, mis on toodud käibemaksuseaduse §-s 37. Käibemaksuseadus ei tee vahet sularahavõi ülekandearvel. Kohus leiab, et hageja esitatud arved vastavad seaduses sätestatud nõuetele.

Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue kostja II suhtes rahuldamisele.

Otsuse täitmisel tuleb võtta arvesse, et Harju Maakohtu 05.02.2014 tagaseljaotsusega (osaotsuse mõttes) tsiviilasjas nr 2-13-34259 rahuldati OÜ XXX hagi kostja I XXXsuhtes, kuna kostja I ei olnud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud ja mõisteti XXX(isikukood XXX) OÜ XXX (registrikood XXX) kasuks välja kahjuhüvitis summas 2 419,78 eurot (kaks tuhat nelisada üheksateist eurot ja 78 senti). VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

Menetluskulude jaotus

7. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

2-13-34259

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6).

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viktor Brügel kohtunik