3-14-50349/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 21.03.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50349

Haldusasi Korteriühistu Tuuleveski kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.02.2014 ehitusloa nr 69806 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja — Korteriühistu Tuuleveski Eeldatud vastustaja — Tallinna linn Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada korteriühistu Tuuleveski kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Määruse ärakiri toimetada kätte kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1. Korteriühistu (KÜ) Tuuleveski on Tallinna Halduskohtule esitanud kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 20.02.2014 ehitusloa nr 69806 tühistamiseks. Kaevatava ehitusloaga anti luba aadressil Põllu 132 asuva tootmishoone laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks. Kaebuse kohaselt teavitas TLPA kaebajat kaevatava ehitusloa väljastamisest 21.02.2014 kirjaga nr 4-3/331-1. Aadressil Põllu 132 asuv hoone on ehitisregistri andmete järgi laohoone kasutamisotstarbega muu tööstuse laohoone. Hoone asub elurajoonis, on kahekorruseline ja hoone mahuks on 6899m³. Chemi-Pharm AS tootmishoone III korruse pealeehituse ja hoone osalise rekonstrueerimise eelprojekti kohaselt ehitatakse Põllu 132 hoonele peale kolmas korrus ja hoone olemasolevat kubatuuri suurendatakse 4751m³ võrra ning kolmanda korruse pealeehituse järgne kubatuur oleks eelprojekti kohaselt 11536m³. Hoone kasutusotstarve oleks projekti kohaselt keemiatööstuse tootmishoone. Kaebaja leiab, et enne ehitusloa väljastamist on TLPA rikkunud mitmeid olulisi asjasse puutuvaid õigusnorme, seades ohtu Rännaku pst 10 asuva elamu korteriomanike tervisega seonduvad ja majanduslikud huvid. Projekteerimistingimuste taotlus ei ole naaberkruntide omanikega kooskõlastatud.

Kuna olemasoleva hoone maapealse osa kubatuuri suurendatakse enam kui 33%, tulnuks koostada detailplaneering. Seadusega ei lubata hoone kasutusotstarvet ilma detailplaneeringu koostamiseta muuta. Põhjendatud ei ole ka pealeehitust lubada ilma detailplaneeringu koostamiseta. Aadressil Põllu 132 asuv hoone asub elamupiirkonnas ja külgneb 3- ja 5-korruseliste korterelamutega ja väikeelamutega. Põllu

132 krunt on juba käesoleval ajal täisehitatud lubatust suuremas mahus. Keemiatööstuse tootmisettevõtte rajamine elamupiirkonda on Rännaku pst 10 asuva 5-korruselise elumaja korteriomanikele vastuvõetamatu. Detailplaneeringuga tuleks aga Rännaku pst 10 ja Rännaku pst 16 korteriomanike probleemid lahendada. Välja tuleks selgitada kavandatava hoone võimalik mõju ümbruskonnale ning selle ohutus naaberkinnistutele. Põllu 132 kinnistu asub Nõmme II ehituspiirkonnas, mis on põhiline eramute ala. Võimalikud kasutusotstarbed Nõmme II ehituspiirkonnas on elamud (eramud ja korterelamud), kodukontorid, lähipiirkonda teenindavad teenindus-kaubandusettevõtted ja väiketootjad, lähipiirkonda teenindavad ühiskondlikud hooned ning kultuuri-, tervishoiuja spordirajatised. Mõistlik ei ole lubada laohoone sihtotstarbe muutmist tootmishooneks. Tootmishoone keset eramuid ja korterelamuid ei taga mitte kuidagi Nõmme kui miljööväärtusliku metsalinna säilimist või arengut. Keemiatööstus ei ole lähipiirkonda teenindav teenindusvõi kaubandusettevõte, kodukontor või ühiskondlik hoone, mis sobituks keskkonda ja annaks lisaväärtust ümbritsevale keskkonnale. Suureneb piirkonna liikluskoormus, kuna tootmises on vaja kohale tuua sisendmaterjali ja ära vedada valmistoodang. Põllu 132 kinnistu asub kitsaste tänavate piirkonnas ning on vajalik läbi arutada piirkonna liiklusskeem kui tavapärase väikesõidukite liikluse hulka tuleb suuri haagisveokeid. Keemiatööstuse loomisega kaasneb keskkonnamõju, mida tuleb igakülgselt hinnata detailplaneeringu menetluse käigus.

2. Kaebuses sisaldub ka esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja palub kohtul peatada koheselt kaevatava ehitusloa väljastamine. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused loeb kohus ühtivateks kaebuse põhjendustega.

3. HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt võib halduskohus igas menetlusstaadiumis kaebaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse funktsiooniks on seega põhivaidluse tulemuse efektiivsuse tagamine. Teisisõnu peaks esialgse õiguskaitse kohaldamine ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse lahendamine ei ole kaebaja jaoks tulemuslik. Sellega on esialgse õiguskaitse esmaseks ülesandeks kindlustada vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks, tagades kohtuvaidluse ajaks õigusrahu. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendab kohus põhjendatud määrusega viivitamata, või kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem (HKMS § 252 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

4. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav, kuna kaebajal puudub õigus antud kaebusega halduskohtu poole pöördumiseks. HKMS § 44 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. KÜ on mittetulundusühistu (MTÜ), kes tegutseb vastavalt korteriühistuseadusele (KÜS) ja mittetulundusühingute seadusele (MTÜS). Kumbki nimetatud seadusest ei anna KÜ-le õigust pöörduda korteriomanike huvide kaitseks halduskohtusse.

KÜ tegevust reguleerib KÜS (§ 1 lg 1) ning küsimustes, mis on KÜS-s reguleerimata, rakendatakse KÜ suhtes mittetulundusühingute seadust (KÜS § 1 lg 2). KÜS § 2 lõike 1 kohaselt on KÜ korteriomandiseaduses (KOS) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu (MTÜ), mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja KÜ liikmete ühiste huvide esindamine. Riigikohus on KÜ õigusi analüüsides korduvalt leidnud, et KÜ-l on õigus oma nimel ka kohtulikult maksma panna KÜ liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-18-12, 3-2-1-85-07, 3-2-1-91-06).

Ühiselt kuuluvateks nõueteks on Riigikohus pidanud KÜS § 2 lõike 1 tähenduses aga elamu haldamisest ja majandamisest tõusetunud vaidlusi (nt elamu küttesüsteemi korrasolek, üks korteriomanik rikub teise korteriomaniku õigusi, mis tulenevad korteriomandi mõtteliste osade majandamisest). Naaberkinnistule väljastatavast ehitusloast tõusetunud vaidlused ei ole käsitletavad KÜ liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvate nõuetena. Naaberkinnistule väljastatud ehitusluba on igal korteriomanikul võimalik vaidlustada eraldiseisvalt, s.o esitada kaebus halduskohtule üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks.

Tulenevalt MTÜS § 27 lõikest 1 on juhatuse liikmel õigus esindada MTÜ-d kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna HKMS § 44 lõikega 2 viidatakse erandlikule seadusest tulenevale kaebeõigusele, peab vastavast seadusest ilmnema selgelt seadusandja tahe lubada ühendusel oma liikmete huvides kohtusse pöörduda. Kehtiva KÜS-ga ei anta KÜ-le sõnaselgelt õigust oma liikmete või muude isikute huvides halduskohtusse pöördumiseks, seda ei anta ka MTÜS-ga. Eeltoodust lähtuvalt puudub KÜ-l Tuuleveski kaebeõigus pöörduda praegusel juhul oma liikmete huvides halduskohtusse.

5. Üldjuhul oleks KÜ Tuuleveski liikmetel kujunenud olukorras võimalik oma subjektiivseid õigusi halduskohtus kaebusega kaitsta juhul, kui nad esitavad halduskohtule korrektse (HKMS §-dele 37–39 vastava) kaebuse, milles vajadusel taotlevad esialgse õiguskaitse kohaldamist.

6. Kui kaebuse aluseks olnud asjaolude õigsust eeldades puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus, võib kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel selle esitajale tagastada. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et antud juhul on kaebeõigus välistatud. Kohus tagastab kaebuse selle esitajatele HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel.

7. Kuivõrd kaebus tagastatakse kaebeõiguse ilmselge puudumise põhjendusel, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 2 tagastamisele ei kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik