2-13-58174/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-13-58174

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht

20. märts 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-58174 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu võla saamiseks Tsiviilasja hind

45 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX elukoht XXX, e-post XXX) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista XXXvõlg 40 (nelikümmend) eurot XXXkasuks.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

2-13-58174

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 28.03.2013 kandis hageja poolte ühise lapse laagrimaksumuse tarbeks kostja arvelduskontole 60 eurot (tl 27).

2. Hageja esitas 11.12.2013 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 55 euro saamiseks. Kohus tegi 30.12.2013 kostjale makseettepaneku, millele kostja esitas 08.01.2014 vastuväite. Vastuväites tunnustas kostja nõuet summas 55 eurot ning märkis, et on võimeline tasuma 5 eurot kuus.

3. 07.02.2014 määrusega andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja üle kohtunikule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtus.

4. 25.02.2014 esitas hageja kohtule hagi, mille kohus võttis 27.02.2014 määrusega menetlusse.

Hageja nõue ja põhjendused

5. Hageja täpsustas 13.03.2014 oma nõuet ja palub kostjalt välja mõista 40 eurot ja menetluskulud.

6. Hageja märgib, et:

• kandis 60 eurot kostjale nende ühise lapse laagrimaksumuse tarbeks, kuid kuna laager jäi ära, on kostja kohustatud raha tagastama;

• kostja ostis lapsele hirmkalli telefoni -130 eurot.

• hageja ei nõustu võlasumma suurust arvestades seda tagasi saama 5 eurot kuus;

• kostja on hagi esitamise seisuga tasunud kolm osamakset, so kokku 15 eurot ja peale hagi esitamist veel ühe osamakse 5 euro ulatuses.

Kostja vastuväited

7. Kostja tunnistab hagi, kuid leiab, et hagi on esitatud pahatahtlikult ja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

8. Kostja märgib, et:

• on võlgnevust tunnistanud ja asunud seda tagasi maksma;

• kuna lapse minek lastelaagrisse jäi ära, siis kulutas raha lapsele uue telefoni ostmiseks, sest vana telefon läks katki;

• lähtudes kostja sissetulekust ja kohustustest, ei saa kostja ilma lapse huve kahjustamata hagejale suuremas summas kui 5 eurot kuus maksta;

• kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kohtu põhjendused

9. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

10. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2-13-58174

11. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

12. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

13. Kohus juhindub antud asja lahendamisel VÕS § 1028 lg-st 1, mille kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

14. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ja puudub vaidlus, et 28.03.2013 kandis hageja poolte ühise lapse laagrimaksumuse tarbeks kostja arvelduskontole 60 eurot (tl 27). Puudub vaidlus, et poolte ühine laps nimetatud laagris ei osalenud ning kostja kulutas vastava raha lapsele telefoni maksumusega 130 eurot ostmiseks, panustades ise 70 eurot. Puudub vaidlus ka selles, et kostja on võlga tunnistanud ja teinud hagejale raha tagasimaksmiseks alates 02.12.2013 kuni 02.03.2014 neli osamakset kokku summas 20 eurot (tl 28-30 ja 46). Seega kohtuotsuse tegemise aja seisuga on kostjal jäänud tasumata 40 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 40 eurot.

Menetluskulud

15. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kohus leiab, et juhindudes TsMS § 162 lg-st 4 tuleb menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda. VÕS § 6 lg 1 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja on tunnistanud võlga enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist ja olnud nõus tasuma võla osamaksetena 5 eurot kuus (tl 62). Esimese osamakse tegi kostja 02.12.2013 (tl 28), so enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Kostja on jätkanud igakuiselt maksete sooritamist 5 eurot kuus (tl 29-30 ja 46). Kostja on tunnistanud võlga nii maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites kui ka hagi vastuses. Kohus leiab, et sellises olukorras ei saa pidada hea usu põhimõttega kooskõlas olevaks hageja poolt hagi esitamist, kui kostja on järjepidevalt võlga tunnistanud ja asunud seda tagasi maksma. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendanud, miks hageja majanduslikust olukorrast või muust põhjusest tulenevalt ei olnud hagejal võimalik nõustuda 5-euroste osamaksetega kuni võla tasumiseni. Kostja on märkinud, et tulenevalt kostja sissetulekust ja kohustustest, ei saa kostja ilma lapse huve kahjustamata hagejale suuremas summas kui 5 eurot kuus maksta. Kostja on lisanud tõendeid (tl 47- 54), mis annavad eeldada kostja väidete usutavust. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud jätta poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik