4-14-1716/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga

Määruse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 2014 . märts Väärteoasi (number ja menetlus) nr 4-14-1716 ises menetluses nr 231710004991) (kohtuväl sissenõudja avaldus täitemenetluses Lahend väärteomenetluses Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 05.10.2010 otsus R.P karistamises lg 1 KarS § 218 järgi rahatrahviga 50 191,73 eurot trahviühikut, s. o Menetlus kohtus l tekkivate uste lahendamine ahendi täitmisel küsim Määruse tegija kohtunik Aivar Hint Sissenõudja avalduse esitaja

na Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur Süüdlane R.P (isikukood: xxx; elukoht xxxxx x

xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx ; tel ; e-post: xxxxxxxxxxxxxxx.xx ) Kohtutäitur Janek Pool

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud väärteoasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) 48, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Asenduskaristuse kohaldamise avalduses:

1.1 asendada 1, 2 alusel R.P-le

KarS § 72 lg Lõuna prefektuuri 05.10.2010 otsusega mõistetud tasumata rahatrahv trahviühikut arestiga päeva;

5 (viis)

1.2 asendada R.P-le arvestades süüdlase nõusolekut KarS § 69 alusel mõistetud arest päeva üldkasuliku tööga ümme tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

10 (k ) (üks) kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Täiendavad otsustused

2. Seoses asenduskaristuse kohaldamisega:

2.1 kohtumääruse jõustumisel tuleb süüdlasel üldkasuliku töö tegemiseks pöörduda üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku Lõuna Prefektuuri Politseija Piirivalveameti

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve Anžela Murumägi talituse menetlusteenistuse spetsialisti poole (aadress Tartu, Riia 132-A216 kontaktandmed: e-post ; anzela.murumagi@politsei.ee; telefon 730 8786 5770 5922); või

2.2 määruse koopia edastada R.P; kohtutäiturile ja süüdlasele

2.3 saata Politseija Piirivalveameti kohtumäärus üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks Lõuna Prefektuurile. Selgitused

3. Selgitada:

3.1 kohtumäärust võib vaidlustada ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu 10- Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu;

3.2 üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumisel või üldkasuliku töö rikkumise tuvastamisel on

Politseija Piirivalveamet õigustatud KrMS § 2103 lg 1 kohaselt esitama kohtule taotluse

üldkasuliku töö katkestamiseks ja ettepanekuks aresti täitmisele pööramiseks, esitades kohtule andmed rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning süüdlase seletuse kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud 1.

Sissenõudja avaldus Kohaldatud rahatrahvi täitemenetluses on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu avalduse

sustamiseks süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise ot arestiga.

2. Sissenõudja avalduse aluseks olevad asjaolud

2.1.

otsus karistamises rahatrahviga 191,73 Süüdlase kohta on 20. oktoobril 2010 jõustunud eurot. 2.2. alustatud Sissenõudja on saatnud rahatrahvi täitmiseks kohtutäiturile ning täitemenetlust on

09. detsembril 2010.

2.3. Kohtutäitur on TMS § 201 lg 1 kohaselt 02. juulil 2013 sisenõudjat teavitanud täitmise võimatusest. Kohtutäituri väitel võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Kohtutäituri teatisest nähtub tasumata rahatrahv 191,73 eurot.

2.4. Sissenõudja on võlgniku kohtusse kutsumiseks avaldanud võlgniku elukoha aadressi. 3.

Süüdlase ärakuulamine kohtus. Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et on saanud kätte , ülejäänu on läinud kohtutäiturile ta miinimumtasu , mistõttu ei ole olnud võimalust Süüdlane taotleb asenduskaristusena üldkasulikku trahvi maksta. tööd.

II

Kohtu põhjendused

1. Seaduslikud alused menetlemiseks

Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi täitmine on sätestatud täitemenetluse seadustiku

(TMS) 9 peatüki 2. jaos (Vääteo eest karistusena mõistetud rahatrahvi täitmine; § §

199 - 203). Täitemenetluse seadustiku ( § 201 ui rahatrahvi tervikuna määratud ™S) lg 1 kohaselt, k

tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadusti - ku § s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile.

2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid

Kohtul tuleb avaldus lahendada sissenõudja süüdlasele väärteos määratud rahatrahvis asenduskaristuse kohaldamine. Avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise on täitemenetluses kindlaks teinud kohtutäitur. V™S lg 1 kohaselt m § 211 aakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

KarS § 72 ui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, lg 1 kohaselt, k asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga KarS §-s

69 sätestatud korras. Sama sätte lõike 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti ning KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele päevale arestile kaks tundi üldkasulikku tööd. V™S §

1 lg 1 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. Sama sätte lõike 2 kohaselt k ohtulahendi

saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemis t. 3.

Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

3.1. Avaldaja on sissenõudjana esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt kohtuvälise menetleja poolt 05.10.2010 väärteoasjas nr 231710004991 määratud rahatrahvi summas 191,73 eurot tasunud - . Esinevad TMS § s 201 sätestatud asjaolud. Täitemenetluses on osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks, kuna võlgnikul puudub vara ning temalt ei ole laekunud ühtki makset See nähtub kohtutäituri 02.07.2013 koostatud täitmise võimatuse aktist ja süü .

dlase enda kohtus avaldatust.

3.2. vastavalt otsusele rahatrahv 191,73 eurot, mis Süüdlasel tasumata

50 trahviühiku ulatuses tuleb juhindudes V™S 201 -st 1 ja

72 alusel asendada asenduskaristusena arestiga 5 lg KarS § päeva.

3.3. Arvestades süüdlase nõusol üldkasulikuks ööks on põhjendatud KarS § 69 kohaselt ekut t asendada süüdlasele kohaldatav arest päeva üldkasuliku tööga

10 tundi.

3.4. V™S § 207 1

( ). lg 1 ja 2 kohaselt Üldkasuliku töö täitmisele pööramine ja täitmine üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile ja kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Kohtu andmetel on selleks ametnikuks Lõuna

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse menetlusteenistuse spetsialist Anžela Murumägi.

3.5. V™S §

lg 3 alusel vastu võetud siseministri 22. detsembri 2011 määruse nr 27 ( ; edaspidi Väärteoasjades üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord kord) §

6 kohaselt prefekt määrab süüdlase üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku (edaspidi ametnik). Korra § 15 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale või esinevad määruse § s 13 nimetatud asjaolud (süüdlase viibimine tööko või - hal alkoholi-

narkojoobes, süüdlase käitumine ohustab või võib ohustada teist töötajat või töö andja vara, kõrvalist isikut või süüdlast ennast, süüdlane hilineb tööle, süüdlase tööpanus on vastuolus üldkasuliku töö tegemise põhimõtetega), fikseerib üldkasulikku töö tegemist kontrolliv ametnik rikkumised ning teeb süüdlasele vormikohase kirjaliku hoiatuse. Süüdlasele allkirja vastu teatavaks tehtud hoiatus lisatakse süüdlase üldkasuliku töö toimikusse. Üldkasulikku töö tegemist kontrolliv ametnik võib esitada kohtule süüdlase suhtes aresti kohaldamise taotluse, kui süüdlasele on tehtud vähemalt üks kirjalik hoiatus. Taotlus koostatakse ja esitatakse kohtule VTMS § 2103

lõikes 1 sätestatud taotluse nõuetest lähtudes. VTMS § 2103

( ) lg 1 kohaselt, Taotlus üldkaduliku töö katkestamise või peatamise kohta kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud Politseija Piirivalveamet kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut.

4. Määruse edastamine ja vaidlustamine VTMS § 211 lõige 3 kohaselt määruse koopia saadab kohus sissenõudjale, kohtutäiturile ja süüdlasele.

V™S 189 kohaselt määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud.

V™S kohaselt m § 190 ääruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve.

Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest (VTMS § 193 lg 1). Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule (VTMS § 192 lg 1). Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (VTMS § 193 lg 2).

Aivar Hint

Kohtunik