2-11-8902/55 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

21. märtsil 2014.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number 2-11-8902 Kohtuasi

Tsiviilasja hind

XXX hagi XXX vastu ühisvara jagamiseks ja

XXX vastuhagi XXX vastu hageja poolt tasutud laenumaksete summas 3720,18 € ning kostjale jäänud sõidukite eest hüvitise summas 798,89 € väljamõistmiseks.

XXX hagihind 15.977,91 eurot XXX hagihind 3500.- eurot

Menetlusosalised Hageja/vastuhagis kostja XXX (ik XXX, elukoht XXX) Hageja/vastuhagis kostja esindaja adv. Imbi Seimar (Niguliste Advokaadibüroo, asukoht Tartu mnt 16B – 19, Tallinn) Kostja/vastuhagis hageja XXX(ik XXX, elukoht XXX) Kostja/vastuhagis hageja esindaja Tiina Pill (Hema Õigusbüroo, asukoht Paldiski mnt 22, Tallinn)

Kohtuistungi toimumise aeg 10.12.2013.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada nii põhihagi kui vastuhagi osaliselt.

2. Välja mõista XXX XXX kasuks 5607,55 (viis tuhat kuussada seitse eurot ja 55 senti) eurot.

3. Välja mõista XXX XXX kasuks 607,16 (kuussada seitse eurot ja 16 senti) eurot.

4. Tasaarvestada XXX ja XXX vastastikused nõuded, mille tulemusena mõista välja XXX XXX kasuks 5000,39 (viis tuhat eurot ja 39 senti) eurot.

Menetluskulude jaotamine.

5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud.

1. Poolte abielu registreeriti 30.07.1994.a. ja lahutati 16.05.2003.a.

2. Poolte abielu ajal, s.o. 05.05.2000.a., omandasid pooled korteriomandi XXX(I kd, t/l 105- 111).

3. Korteriomandi XXX ostmiseks sõlmisid XXX(endise nimega XXX) ja XXX (XXX ema) kaaslaenusaajatena 03.05.2000.a. AS-ga Hansapank laenulepingu nr XXX 7674.- euro laenamiseks (I kd t/l 145-149). Laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 03.05.2010.a.

3. Pärast poolte abielu lahutamist müüs XXX 13.08.2003.a. korteriomandi XXX müügihinnaga 275.000.- krooni ehk 17.575,70 euro eest (I kd t/l 113-122) ära, kusjuures nõusoleku korteriomandi kui ühisvara võõrandamiseks andis talle ka XXX (I kd t/l 22).

4. Korteriomandi müügist saadud raha eest kustutati 6077,91 eurot laenu AS Hansapank ees.

XXX nõue ja selle põhjendused.

5. XXX palus Harju Maakohtusse 01.03.2011.a. esitatud hagis XXX välja mõista enam saadud ühisvara arvelt 9989,39 eurot, kusjuures poolte ühisvaraks oli esialgselt kohtusse esitatud hagis hageja märkinud korteriomandi XXX väärtusega 300.000.- eesti krooni ja koduse sisustuse esemed 12.600.- krooni väärtuses.

6. Menetluse käigus suurendas hageja kõigepealt oma nõuet kostja vastu 15.977,91 euroni (I kd t/l 86), siis loobus vallasvara jagamise nõudest (I kd t/l 97) ning lõpuks vähendas hagetavat summat 5748,90 euroni.

Oma lõplikes seisukohtades nõustus hageja, et korteriomandi müügist tasuti pangalaen 95.098,63 krooni ehk 6077,91 eurot ning kuna korteri müügist sai hageja 275.000 krooni, millest tuleb lahutada 95.098,63 krooni, jääb järgi 179.901,37 krooni, millest kummalgi abikaasal oleks õigus saada 89.950,69 krooni ehk 5748,90 eurot.

7. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja abielulahutuse tunnistuse, XXX poolt antud notariaalse nõusoleku korteriomandi XXX müümiseks XXX(X ) poolt, tõendi XXX OÜ-st XXX nimetatud äriühingus töötamise kohta ja palga suuruse kohta, pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2002 – 31.12.2002.a. kohta.

XXX vastuväited hagile ja vastuhagi.

8. Kostja oli oma kirjalikes vastuväidetes seisukohal, et poolte abielusuhted lõppesid 2002.a. suvel ning vaatamata sellele, et korteriomand XXX soetati de facto poolte abielu ajal, ei saa hagejal olla selle suhtes nõudmisi kuna korteris tegi remondi ainuisikuliselt XXX, millega ta parendas korteri turuhinda ning nimetatud asjaolu võimaldab kohtul kõrvale kalduda vara jagamise võrdsuse printsiibist.

9. XXX väidetel tuleb ühisvara jagamisel arvestada ka sellega, et korteriomandi ostmiseks sõlmisid kostja ja tema ema 03.05.2000.a. laenulepingu, milliste vahenditega korter ostetigi, ning kui XXX leiab, et korteriomand on poolte ühisvara, tuleb jagada ka laenukohustus.

10. XXX väidetel tuleb kohtuotsuse tegemisel arvesse võtta ka seda, et pärast abielusuhete lõppemist XXX tasus XXX üksi laenu tagasimakseid pangale summas 1362,46 eurot ning, et korteriomandi müügist tasuti AS-le Swedbank laenujääk 6077,91 eurot. Samuti tuleb ühisvara jagamisel arvesse võtta ka see, et korteriomandi müügiga seoses kandis kostja kulutusi seoses notariaalsete tehingute sõlmimisega kokku summas 80,79 eurot.

11. 07.03.2013.a. esitas XXX kohtusse ka vastuhagi, milles ta palub kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud laenumaksete katteks 3720,18 € ning kostjale ühisvarana jäänud sõidukite eest hüvitise summas 798,89 eurot. XXX väidetel oli sõiduauto Audi 80 väärtuseks pärast sellega toimunud avariid 15.000.- krooni, mille kostja sai kindlustushüvitisena kindlustusandjalt, Datsun Cherry väärtuseks oli aga 10.000.- krooni, vähemalt selle hinnaga osteti auto 09.05.1996.a. Tõendeid sõiduki hinna kohta käesoleval ajal XXX esitada ei olnud. Kostja palus juhul kui kohus põhihagi rahuldab, tasaarveldada vastuhagis esitatud nõue põhihagis esitatud nõudega.

12. Oma vastuväidete tõendamiseks ja vastuhagi tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: korteriomandi XXX ostu-müügilepingu (tl. 105-111), korteriomandi XXX müügilepingu; XXX, XXX ja AS Hansapank vahel 03.05.2000.a. sõlmitud laenulepingu, oma pangakonto väljavõtte perioodi 03.01.2000-03.11.2003.a. kohta, tõendi Swedbankist laenu võtmise ja selle tagasimaksmise kohta ja XXX pangakonto väljavõtte perioodi 02.01.2000.a. kuni 01.09.2003.a. kohta.

XXX taotles kohtuistungil tunnistajana üle kuulata ka oma ema XXX . Kohus rahuldas taotluse.

XXX seisukoht vastuhagi osas.

13. XXX väidetel ei lõppenud poolte abileulised suhted 2002.a. suvel, vaid 2003.a. märtsikuus, s.o. vahetult enne seda kui pooled perekonnaseisuametis oma abielu lahutasid. Kuni selle ajani elasid pooled koos XXX , kuigi XXX töötas X.

14. XXX on seisukohal, et perioodil 2003.a. märtsist kuni korteri müügini sama aasta augustis oli korter antud üürile XXX, kes maksis selle eest üüri 2000.- krooni kuus nagu nähtub XXX pangakontolt. Seda üüritulu kokku summas 12.000.- krooni kasutati pangalaenu tagasimaksete tegemiseks, mistõttu sellel perioodil XXX poolt tehtud laenu tagasimakseid ei saa tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu.

15. Sõiduauto Audi 80 oli XXX väidetel ostetud krediitkaardi laenuga, mida XXX igakuiselt 500.- krooni kuus ka tagasi maksis, Selle autoga juhtus avarii, mille tulemusena sõiduauto hävis. XXX sai selle eest kindlustushüvitist 15.000.- krooni, millest 2/3 maksis ta krediitkaardi laenu tagasimakseteks. Nimetatud asjaolu käesoleval ajal tõendada pole võimalik. Sõiduautoga Datsun Cherry juhtus XXX väidetel 2006.a. samuti avarii ja selle eest maksis kindlustusandja talle hüvitist 4000.- krooni, kuid selle kohta tõendeid enam ARK-is säilinud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused.

16. Kohus on seisukohal, et kohtuotsuse tegemisel käesolevas asjas tuleb kõigepealt tuvastada millise vara omandasid pooled alates nende abielu sõlmimisest 30.07.1994.a. kuni nende abielusuhete lõppemiseni, sest poolte abielulised suhted ja abielu lõppesid enne 01.07.2010.a. jõustunud perekonnaseaduse kehtima hakkamist. Seega poolte ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb kohtul juhinduda kuni 01.07.2010.a. kehtinud PkS § 14 lg 1 sätetest, mille kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara ühisvara ning § 18 lg 2 sätestatust, mille kohaselt määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist. PkS § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Ühisvara jagamisel poolte vahel tuleb juhinduda aga uuest, s.o. alates 01.07.2010.a. kehtivast perekonnaseadusest. Sellele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-42-13 Riigikohus. Kuna pooled on aga võõrandanud ühisvara, mis pärast abielulahutamist nende valdusesse jäi, saab käesoleva kohtuotsusega jagada poolte vahel vaid raha, mis pooled ühisvara esemeteks olevate asjade võõrandmaisest said.

17. Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXX ütlustega leidis tõendamist, et poolte abielulised suhted kestsid kuni abielu lahutamiseni, s.o. kuni 16.05.2003.a., sest tunnistaja ütluste kohaselt elasid tema tütar ja XXX poolte ühisvaraks olevas korteris XXX kuni 2003.a. juunikuuni.

18. Kohus on seisukohal, et poolte ühisvaraks, mille nad omandasid abielu ajal oli järgmine vara:

- korteriomand XXX , mis omandati 05.05.2000.a. Nimetatud asjaolu tõendab korteriomandi ostu-müügileping (I kd, t/l 105-111); - sõiduauto Datsun Cherry, väljalaske aasta 1981, riiklik registreerimismärk XXX ja - sõiduauto Audi 80, väljalaske aasta 1984, riiklik registreerimismärk XXX .

19. Kohtu käsutuses olev laenuleping nr XXX , mis on sõlmitud XXX , XXX ja AS Hansapank vahel tõendab, et korteriomandi XXX ostmiseks võtsid laenusaajad pangalt laenu 7674.- eurot (I kd t/l 145-149), kusjuures laenu tagastamise lõpptähtpäev oli 03.05.2010.a.

20. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal ei saa kohus poolte ühisvara jagamisel kalduda kõrvale vara jagamise võrdsuse printsiibist, sest sellist õiguslikku alust ega võimalust ei näe ette alates 01.07.2010.a. kehtiv perekonnaseadus. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust ka asjaolu, et XXX remontis korteriomandit XXX pärast poolte abielusuhete lõppemist ja tõstis sellega korteriomandi väärtust, pealegi ei ole XXX seda asjaolu ka millegagi tõendanud.

21. Kohus ei saa arvestada poolte ühisvara jagamisel ka XXX väitega, et tema ema kinkis talle raha korteriomandi XXX ostmiseks. Tunnistaja XXX sõnul kandis ta oma tütre arvele kindlustushüvitisena saadud 20.000.- krooni selleks, et Karin ja Tarmo saaksid osta omale uue korteri, sest vana korter XXX hävis tulekahjus. Kohus leiab, et eeltoodu tõendab, et XXX andis raha uue eluaseme soetamiseks nii oma tütrele kui väimehele, kes sellel ajal abielus olid ja koos elasid, mitte ei kinkinud raha Karin Rehaaltile. Pealegi ei ole kinkelepingut seaduses sätestatud vormis sõlmitud.

22. Tulenevalt asjaolust, et pärast poolte abielu lahutamist 16.05.2003.a. müüs XXX13.08.2003.a. korteriomandi XXX ära müügihinnaga 275.000.- krooni ehk 17.575,70 euro eest, mida tõendab korteriomandi müügi ja asjaõigusleping (I kd t/l 113-122), kusjuures nõusoleku korteriomandi kui ühisvara võõrandamiseks andis Tarmo X , mida tõendab viimase poolt antud notariaalne nõusolek (I kd t/l 22) ning korteriomandi müügist saadud rahast kustutati laenulepingust tulenev laenujääk koos intressidega AS Hansapank ees kokku summas 6077,91 eurot, mida tõendab AS Swedbank tõend nr 059 28. septembrist 2013.a.(I kd t/l 189), sai XXXpoolte ühisvaraks oleva korteri müügist pärast laenukohustuse täitmist 11.497,79 eurot.

Arvestades asjaoluga, et perioodil 16.05.2003.a. (poolte abielusuhete lõppemine) kuni 13.08.2003.a. (korteriomandi võõrandamistehing) on XXX tasunud AS-le Hansapank laenu tagasimakseid ainuisikuliselt, kuigi laen oli võetud perekonna huvides, mille üle poolte vahel vaidlus puudub, ning laenu tagasimakseid koos intressiga oli tehtud mais 1494,95 krooni (I kd t/l 166), juunis 1459,30 krooni (I kd t/l 167) ja juulis 1469.03 krooni (I kd t/l 170), mis teeb kokku 4423,28 krooni ehk 282,69 eurot, tuleb ka nimetatut võõrandatud korteriomandi eest hüvitise väljamõistmisel arvestada, sest pool laenu tagasimakse ja intressi tasumise kohustustest oleks tulnud täita XXX , kuid seda tegi tema eest XXX .

Kohus leiab, et asjaolu, et korter oli pärast poolte abielusuhte lõppemist kuni selle müümiseni koormatud üürilepinguga ja XXX sai sellest üüritulu, mille arvelt ta täitis laenukohustuse AS Hansapank ees, ei saa võtta arvesse korteriomandi müügist saadud rahalise hüvitise väljamõistmisel. Kõigepealt on see XXX paljasõnaline väide, et vaidlusalune korter oli üürile antud, sest tunnistaja XXX sõnul elasid korteris vahepeal küll üliõpilased, kuid nemad tasusid korteri kasutamise eest vaid kommunaalkulusid. Pealegi ei ole millegagi tõendatud, et XXX tasus sama korteri eest saadud üüritulust korteri soetamiseks võetud laenuja intressimakseid.

23. Tulenevalt asjaolust, et kohtus asus kohtuotsuse p-s 17 seisukohale, et poolte ühisvaraks olid lisaks korteriomandile ka sõiduautod Datsun Cherry, väljalaske aasta 1981, riiklik registreerimismärk XXX ja sõiduauto Audi 80, väljalaske aasta 1984, riiklik registreerimismärk XXX ning, et need sõidukid jäid pärast abielu lahutamist XXXvaldusesse ja, et Maanteeameti liiklusregistri andmetel on sõiduk Datsun Cherry, väljalaske aasta 1981, riiklik registreerimismärk XXX registrist kustutatud 01.09.2006.a., kuid tegelikult oli sõiduk hävinenud XXXväidetel juba 1996.a. toimunud avarii tõttu ning tema kui kannatanu sai selle eest kindlustushüvitist 4000.- krooni ehk 255,64 eurot, tuleb ka nimetatut arvestada poolte ühisvara jagamisel. Muid tõendeid nimetatud sõiduki väärtuse kohta kohtule esitatud ei ole.

Kohtu käsutuses oleva Maanteeameti tõendiga (II kd t/l 213) ja selle lisadega (II kd t/l 214-217) on tõendatud, et poolte ühisvaraks olev sõiduauto Audi 80, väljalaske aasta 1984, riiklik registreerimismärk XXX hävines samuti liiklusavarii tagajärjel 02.09.2003.a. ning kuna XXX andis avariilise sõiduki üle Nordea Kindlustuse Eesti AS-le kui kindlustusandjale, maksis viimane XXX e kui liiklusõnnetuses kannatanule välja sõiduki avariieelse väärtuse 15.000.- krooni ehk 958,67 eurot. Kohus on seisukohal, et ka nimetatut tuleb arvesse võtta poolte vastastikuste kohustuste jagamisel.

24. Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et XXX nõue XXX vastu kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 5607,55 eurot {[17.575,70 (korteriomandi müügihind) – 6077,91 (laenu ja intressi tagasimaksed pangale) – 282,69 (XXX poolt tehtud laenu tagasimaksed pärast abielu lahutamist kuni korteriomandi müümiseni)] . 2].

XXX vastuhagi XXX vastu kuulub rahuldamisele samuti osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele ½ XXX poolt saadud sõidukite kindlustushüvitisest ehk 607,16 eurot {[255,64 + 958,67) :2}.

Kohus on seisukohal, et poolte vastastikused nõuded tuleb tasaarvestada, millest tulenevalt tuleb XXX välja mõista XXX kasuks 5000,39 (5607,55 – 607,16) eurot.

Tsiviilasja hinna määramine.

25. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.

Tulenevalt sellest, et XXX esitas kohtusse hagi XXX vastu 01.03.2011.a, mil ei kehtinud veel TsMS § 132 lg 4 alates 01.07.2012.a. kehtiv redaktsioon, on XXX poolt esitatud hagi hind TsMS § 124 lg 1 kohaselt 15.977,91 eurot, sest just nimetatud summani suurendas XXX oma nõuet kostja vastu kohtule 22.08.2011.a. esitatud avalduses (I kd t/l 86).

Arvestades sellega, et XXX esitas vastuhagi XXX vastu kohtusse 07.03.2013.a. ja sel ajal kehtis juba TsMS § 132 lg 4 uus redaktsioon, mille p 5 kohaselt loetakse ühisvara jagamise nõude hagihinnaks 3500.- krooni, on nimetatud summa XXX hagihind.

Menetluskulude jaotamine.

26. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab käesoleva kohtuotsusega osaliselt nii põhihagi kui ka vastuhagi, peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik