3-13-632/91 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-632

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2014 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-13-632 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi OÜ Agrolink kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tühistada Pärnu Maavalitsuse maavanema 19.02.2013 korraldus nr 108.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

11. veebruar 2014

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja OÜ Agrolink (esindajad: juhatuse liige T. K, volitatud esndajad Kaspar Kamsakann ja Gerli Härmsalu). Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja Pärnu maavanem (volitatud esindaja Rein Klaassen). Arvamuse andja Arvamuse andja Arvamuse andja Arvamuse andja: Audru vald (volitatud esindaja Monika Meerents). Kolmandad isikud Kolmandad isikud Kolmandad isikud Kolmandad isikud: Põhara Agro OÜ (esindaja juhatuse liige J. P), E. S,

A. L,V. K.

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜ Agrolink kaebus haldusasjas nr 3-13-632.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 20. märtsil 2014.

3-13-632

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

23.03.2012 sõlmisid Pärnu maavanem ja OÜ Agrolink riigi omandis oleva maa ajutiseks kasutamiseks andmise lepingu Audru vallas Papsaare külas, Ridalepa külas, Saulepa külas, Kihlepa külas, Ahaste külas ja Audru alevikus asuvate maatükkide osas (tl 14). 11.12.2012 tegi Audru Vallavalitsus Pärnu maavanemale ettepaneku lõpetada OÜ-ga Agrolink riigi omandis olevate maade ajutiseks kasutamiseks andmiseks 23.03.2012 ja 24.05.2012 sõlmitud lepingud (tl 92). 24.01.2013 edastas Pärnu maavanem OÜ-le Agrolink teatise osaühinguga riigi omandis olevate maade kasutamiseks 23.03.2012 sõlmitud lepingu lõpetamise kohta (tl 24). 19.02.2013 Pärnu Maavalitsuse maavanema korraldusega nr 108 otsustati lõpetada OÜ-ga Agrolik Eesti Vabariigi omandis oleva Pärnu maakonnas Audru vallas asuvate maade osas 23.03.2012 sõlmitud maa ajutiseks kasutamiseks andmise leping kokku 34,2 ha ulatuses (tl 12). 20.03.2013 esitas OÜ Agrolink kohtule kaebuse maavanema 19.02.2013 korralduse nr 108 tühistamiseks (tl 5-6, 10-14). 17.07.2013 täpsustas kaebaja esitatud kaebust (tl 55-57, 59-79). 19.08.2013 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 86-88, 89-97). 22.08.2013 edastas arvamuse andaja seisukohad kaebuses (tl 99-101). 15.10.2013 esitas arvamuse Põhara Agro OÜ (tl 116). 18.10.2013 esitas arvamuse V. K (tl 119). 14.11.2013 esitas E. S arvamuse kaebuses (tl 124). 11.02.2014 toimus kaebuse lahendamiseks kohtuistung (tl 159-173).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja Kaebaja Kaebaja Kaebaja on seisukohal, et korraldus lepingute lõpetamiseks ei ole õiguspärane ja tuleb tühistada. Vastustaja on vaidlustatud korralduses viidanud Audru Vallavalitsuse üldsõnalisele kirjale, kuid korraldusest ega kirjast ei selgu, millisest õigusaktist tuleneva kohustuse täitmata jätmist kaebajale ette heidetakse ning millised rikkumised ja mil moel on tuvastatud. Audru vallavalitsus tugineb kirja sisu kohaselt talle teadaolevale teabele, mida vald ei ole tegelikult vahetult kontrollinud. Kaebaja vaidleb korraldusele vastu ka sisulistel põhjustel. Kaebaja selgituste kohaselt oli kaebaja lepingu alusel kohustatud maid kasutama sihtotstarbeliselt. Maa anti kasutmiseks lühiajaliste põllumajanduskultuuride kasvatamiseks, milleks loetakse muuhulgas heinja rohutaimi, mida kaebaja kasvatas vaidlusalustel maadel. Kaebaja on maatükke nõuetekohaselt hooldanud. Kaebaja poolt teostatud tööd kajastuvad põlluraamatu väljavõttes, mille kannete järgi kasutas kaebaja maid rohusööda ehk silo tegemiseks. Tööd tehti varasuvel 25-26. mail. Kaebaja on maadele

3-13-632

taotlenud ka põllumajandustoetusi, mille saamise eelduseks on maatükkide põllumajanduslik kasutamine ja harimine. PRIA on oma otsusega määranud ja maksnud kaebajale põllumajandustoetusi taotletud ulatusesseega ei tuvastatud maade kasutamisel mistahes minetusi. Kaebaja on täitnud lepingut nõuetekohaselt: tasunud maamaksu, kasutanud maad sihtotstarbeliselt. Leping ei kohustanud kaebajat tegema põllumajanduslikus mõistes hooldustöid, vaid kasutama neid põllumajanduslikus mõistes sihtotstarbeliselt. Seega sai kaebaja kasutada maid oma äranägemise järgi ka muude põllumajanduslike tegevuste eesmärgil, mis ei eelda maatükkide niitmist või hooldamist purustamise näol. Vastustajal ei ole õigust kirjutada kaebajale ette, millise põllumajandustegevusega peab kaebaja vaidlusalustel maatükkidel tegelema. Kaebaja ei ole rikkunud head põllumajandustava, mille nöol on tegemist soovituslike juhistega, millest kinni pidamata jätmist ei saa lugeda rikkumiseks. Lepingu lõpetamiseks puudus õiguslik alus. Vastustaja hinnang tugineb üksnes ametnike ja naabrite suulistetele andmetele, dokumente saadud teabe kohta koostatud ei ole. Kusjuures naabrite poolse pöördumise põhjuseks oli soov saada need maatükid enda kasutusse. Nimetatud isikud on omavahel seotud nii ettevõtluse, erakonda kuuluvuse kui ka töö kaudu. Vastustaja poolt esitatud fotodelt ei selgu: kus, millal, millistel asjaoludel ja eesmärgil on fotod tehtud. Fotodelt selgub, et need on tehtud 25.03.2013, peale kaevatava korralduse vastuvõtmist. Kaebaja hinnangul on korralduse vastuvõtmise menetluses rikutud menetluskorda: kaebajale ei antud võimalust omapoolse selgituse andmiseks.

Vastustaja Vastustaja Vastustaja Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituste kohaselt teavitas Audru Vallavalitsus maavanemat sellest, et kaebajale kasutamiseks antud maad on kasutamata: maadel ei ole kasvatatud lühiajalisi põllumajanduskultuure ega teostatud niitmist. Haldusmenetluse läbiviimisel edastas maavanem kaebajale e-kirjad, milles teavitas plaanist leping lõpetada. Kaebaja andis asjas suulised selgitused. Vastustaja ametnik kontrollis ja veendus isiklikult maatükkide seisukorras. Kaebuse täiendusest ei selgu, milliseid kultuure kaebaja maatükkidel kasvatas. Põllumajanduslik tava on järgimiseks. Kaebaja maade kasutamise kohta andsid vallale teavet naabermaatükkide omanikud, kes omasid parimat ülevaadet maade kasutamises. Asjaolu, et isikud juhtisid valla tähelepanu maade kasutamata jätmise kohta, ei ole seotud kellegi erakonda kuuluvusega. Riigile kuuluv maa antakse ajutiseks kasutamiseks põllumajanduslikul eesmärgil ning kasutaja on kohustatud maad kasutama sihtotstarbeliselt järgides head põllumajandustava. Antud juhul leidis kinnitust, et maad olid kasutatma – seega olid lepingu tingimused täitmata ning vastustajal oli õiguslik alus lepingu lõpetamiseks. Kaebaja vormistas lepingu ainult toetuste saamise eesmärgil.

Arvamuse andja Arvamuse andja Arvamuse andja Arvamuse andja hinnangul on kaevatav korraldus seaduslik ja põhjendatud. Lepingu kohasel oli kohustuslik nii maa sihtotstarbekohane kasutamine kui ka

3-13-632

hea põllumajandustava järgimine. Kaebaja ei ole täpsustanud, millised põllukultuure ta kasvatas. PRIA-le esitatud taotluses on kaebaja maakasutustüübiks märkinud PR (pikaajaline kultuurrohumaa). Lühiajaliste põllumajanduskultuuride kasvatamiseks oleks kaebaja pidanud maad kasutama konkreetse põllukultuuri kasvatamiseks. Vallale teadaolevalt ei ole kaebaja maid hooldanud ega kasutanud. Ebakohane on viidata naaberkinnistute omanike võimalikule omavahelisele seotusele, kuna antud juhul on kaebuse esemeks kaebaja kohane või mittekohane tegevus maatükkide kasutamisel.

Põhara Põhara Põhara Põhara Agro OÜ Agro OÜ Agro OÜ Agro OÜ, , , , V. K

V. K

V. K

V. K, , , , E. S

E. S

E. S

E. S, , , , A. L

A. L

A. L

A. L esitud kaebust ei tunnista. Kolmandate isikute hinnangul on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kolmandate isikute väidete kohaselt ei teostanud kaebaja vaidlusalustel maadel mitte ühtegi agrotehnilist tööd. Kolmandate isikute selgituste kohaselt on vaidlusaluste maatükkide puhul tegemist neile kuuluvate kinnistute naabruses asuvate maatükkidega, mistõttu omavad nad ülevaadet maadel tehtud agrotehniliste tööde üle. Kolmandad isikud tegutsevad pika-ajaliselt põllumajanduses, neil on vastav eriharidus ja nad on hooldanud vaidlusaluseid maid ning teevad kindlalt vahet, kas põllul on vegetatsiooniperioodil tehtud agrotehnilisi töid või mitte.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Maavanema 19.02.2013 korraldusega nr 108 otsustati lõpetada maavanema ja kaebaja vahel 23.03.2012 sõlmitud maa ajutiseks kasutamiseks andmise leping. Vaidlustatud korralduse põhjenduste kohaselt tegi Audru Vallavalitsus 11.12.2012 kirjaga maavanemale ettepaneku lõpetada kaebajaga maa ajutise kasutamise lepingud, kuna kaebaja ei ole tema kasutusse antud maatükke kasutanud sihtotstarbeliselt kooskõlas hea põllumajandustavaga. Korralduse vastu võtmise õiguslikuks aluseks on Vabariigi Valitsuse 06.06.2007 määrusega nr 169 kinnitatud “ Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa ajutiseks kasutamiseks andmise kord” (edaspidi „kord“ vastavas käändes) § 6 lg 4 ja 23.03.2012 sõlmitud maa ajutiseks kasutamiseks andmise lepingu p 4.3 (tl 12). Korra § 6 lg 4 sätestab, kui isik rikub maa ajutise kasutamise lepingu tingimusi, ei kasuta maad sihtotstarbeliselt või rikub käesoleva määruse § 1 lõike 1 punktis 2 sätestatud maa ajutisel kasutamisel head põllumajandustava, lõpetab korraldaja maa ajutise kasutamise lepingu. Maa ajutiseks kasutamiseks andmise lepingu p 4.3 järgi lõpetab korraldaja maa ajutiseks kasutamise lepingu juhul, kui maa ajutiseks kasutamiseks saaja rikub käesoleva lepingutingimusi, ei kasuta maad sihtotstarbeliselt või rikub maa ajutisel kasutamisel head põllumajandus tava (tl 14 pöördel). Lähtudes eeltoodust on korraldajal õigus lõpetada leping juhul, kui esineb vähemalt üks kolmest rikkumisest:

3-13-632

- maa ajutiseks kasutamiseks saaja rikub lepingutingimusi;

- maa kasutusse saaja ei kasuta maad sihtotstarbeliselt;

- maa kasutusse saaja rikub maa ajutisel kasutamisel head põllumajandus tava. Tulenevalt eeltoodust saab maa ajutiseks kasutamiseks andmise lepingu lõpetamise õiguslikuks aluseks olla maatükkide sihtotstarbeliselt kasutamata jätmine. Asjas ongi vaidlus selle üle, kas kaebaja kasutas vaidlusaluseid maatükke sihtotstarbeliselt või mitte.

Kord on vastuvõetud „Maareformi seaduse muutmise seaduse“ § 24 alusel ning see reguleerib „Maareformi seaduse” § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutamiseks andmist. MRS § 31 lõike 2 alusel on maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel, samuti riigi omandis. Korra eelnõu juurde koostatud seletuskirja kohaselt on riigile kuuluva maa ajutise kasutusõiguse andmise eesmärgiks selliste maade eesmärgipärase kasutamise võimaldamine ning inventeeritud poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu säilitamine või taastamine. Määruse seletuskirja kohaselt tagab määruse vastuvõtmine võimaluse nimetatud maade kasutusele võtmise ning võimaldab nende kasutajatel taotleda toetusi. Maa ajutine kasutamine on seega piiritletud eeskätt maatükkide kasutamise sihtotstarbelise/eesmärgipärase kasutamise nõudega. Kuna vaidlusaluste maatükkide kasutamise õiguslikud alused tulenevad MRS sätetest, tuleb maatükkide kasutamise sihtotstarbelisuse hindamisel lähtuda MRS eesmärkidest ja MRS § 23³ lg-s 1 ja 2 toodud kriteeriumidest, mille kohaselt tuleb põllumajandusmaa kasutamisel arvestada eelkõige maa efektiivset ja sihtotstarbelist kasutamist ning põllumajandusliku tootmisega tegelemist. Põllumajandusmaa kasutamisena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist. Seega ei ole põllumajanduslikuks tootmiseks vajaliku maa sihtotstarbelise kasutamisena samastatav üksnes maatükkide enda kasutuses hoidmine ning PRIA-le taotluste esitamine.

Kaebaja on 17.07.2013 esitanud kohtule väljavõtted põlluraamatust, millega soovib tõendada, et kasutas vaidlusaluseid maatükke rohusööda ehk silo tegemiseks 25-26. mail 2012 (tl 59-67). Kohtu arvates saab lugeda üldteada asjaoluks, et silo on suurepärane sööt kariloomadele. Samas väärtuslikku loomasööta annavad üksnes kultuurrohumaad - rohumaad, mis on pealtparandamise või uuskülvi teel väärtusliku heintaimiku omandanud (http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/rohumaaviljelus/kultuurrohuma ad). Kaebaja ei ole esitanud tõendeid vaidlusalustele maadele rohumaade rajamise kohta ning arvestades seda, et kaebaja sai maatükid oma kasutusse 23.03.2012 ei olnud tal ka võimalik kahe kuuga silo valmistamiseks vajalikke rohumaid rajada. Kuna heintaimed arenevad kevadel väga kiiresti, ei saa välistada silo valmistamise võimalikkust ka looduslikel

3-13-632

heinamaadel/karjamaadel. Kuid arvestades seda, et silo tegemine on töömahukas protsess, ei ole majanduslikult otstarbekas ja põhjendatud madala kvaliteediga sööda valmistamine. Kaebaja esitas põlluraamatu (väljavõtted) esmakordselt alles kohtumenetluse käigus. Asjaolu, et kaebaja ei esitanud väljavõtteid põlluraamatust vastustajale ega viidanud põlluraamatule algselt kohtule esitatud kaebuses, tekitab põhjendatud kahtluse selles, et väljavõtted on koostatud tagantjärgi eesmärgiga tõendada maade hooldamist kaebaja poolt kirjeldatud viisil. Ühtegi tõendit, mis kinnitaksid põlluraamatu väljavõtetes kirjeldatud tööde teostamist (silo valmistamist) vaidlusalustel maatükkidel, kaebaja esitanud ei ole.

Vastustaja esindaja kinnitusel käis ta enne vaidlustatud korralduse vastuvõtmist kohapeal asja uurimas ning veendus isiklikult, et Papsaare külas, Saulepa külas ja Audru alevikus asuvaid maatükke ei ole 2012. aastal kasutatud (tl 42 pöördel). Vastustaja väiteid kinnitasid kolmandad isikud: Põhara Agro OÜ esindaja J. P, E. S, A. L kohtuistungil vande all antud seletuses (tl 167, 168, 169-170). Seletustest selgub, vaidlusalused maad asuvad kolmandatele isikutele kuuluvate/kasutatavate kinnistute kõrval ning nad on nimetatud maid eelnevalt ka kasutanud. Seletuste kohaselt purustati eelnevatel aastatel vaidlusalustel maadel heina. Kolmandad isikud oma seletustega kinnitasid vastustaja väiteid selle kohta, et mingeid agrotehnilisi töid kaebaja maadel ei teinud. Arvestades seda, et kolmandatele isikutele kuuluvad kinnistud asuvad vaidlusaluste maade vahetus naabruses ning asjaolu, et kolmandate isikute puhul on tegemist põllumajanduslikku eriharidust ja/või põllumajanduses pikaajalist töökogemust omavate isikutega:

A. L – põllumajandusega tegelemise kogemus 10 aastat (tl 167); E. S - lõpetanud EPA agronoomina ning tegelenud põllumajandusega 14 aastat, (tl 168); J. P – erialane haridus omandatud Olustvere Sovhoostehnikumis ning põllumajandusega tegelemise kogemus alates 1990. aastast (tl 169), ei ole kohtul põhjust kahelda nimetatud isikute poolt antud seletuste usaldusväärsuses seoses maaja põllumajandusega. Kolmandate isikute seletusi kinnitab tunnistajana üle kuulatud Audru Vallavalitsuse abivallavanem oma ütlustega (tl 165-166). Tunnistaja ütluste kohaselt pöördusid tema poole eelnevalt vaidlusaluseid maatükke kasutanud isikud. Suuliselt tehtud pöördumiste põhjuseks oli asjaolu, et vaidlusaluseid maatükke keegi ei kasutanud. Tunnistaja ütluste kohaselt käis ta asjaolude välja selgitamiseks kohapeal olukorraga tutvumas ja võttis ühendust vaidlusaluste maatükkide naaberkinnistute omanikega ning sai kinnitust sellele, et maatükid olid jäetud hooletusse, misjärel tegi ta vastavasisulise pöördumise maavanemale (tl 165). Tunnistajal on agronoomi haridus ja töötab vallas abivallavanemana (eelnevalt maanõunikuna), mistõttu ei ole kohtul põhjus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses seoses taimekasvatusega ja taimekasvatusliku tootmisega. Vastustaja väiteid, kolmandate isikute seletusi ja tunnistaja ütlusi vaidlusalustel maatükkidel kirjeldatud olukorra

3-13-632

kohta kinnitavad ka kohtule esitatud fotod (tl 44, 45). Asjaolu, et vastustaja on fotod teinud 25.03.2013 (so peale kaevatava korralduse vastuvõtmist tl 78, 79) ei muuda neid tõendina lubamatuks, kuna üldteadaolevalt ei toimu taimedel talvel erilist elutegevust, mistõttu ei saanud olukord enne korralduse vastuvõtmist veebruaris ning fotode tegemise ajal märtsis olla oluliselt erinev.

Kaebaja väited vallaametnike, kolmandate isikute omavaheliste seoste ja erakondliku kuuluvuse kohta ning viited kolmandate isikute huvile kasutada ise vaidlusaluseid maid (tl 56 pöördel) ei ole mingil moel seotud kaebaja tegevusega vaidlusaluste maade kasutamisel/mittekasutamisel, mistõttu ei anna kohus nimetatud väidetele õiguslikku hinnangut.

Vastustaja on edastanud kaebajale 24.01.2013 Audru Vallavalitsuse 11.12.2012 kirja ning teavitanud kaebajat lepingu lõpetamisest. Vastustaja kinnitusel on kaebaja andnud asjas suulised selgitused. Kaebaja vastustaja eelpool toodud väidet vaidlustanud ei ole. Seega oli kaebajal enne 19.02.2013 korralduse vastvõtmist võimalus anda asjas omapoolsed selgitused ja tõendid.

Kaevatavast korraldusest selgub selle vastuvõtmise põhjus ning vastuvõtmise õiguslik alus. Asjaolu, et kaevatavas korralduses ei ole viidatud konkreetsetele tõenditele ja faktilistele asjaoludele, ei takistanud kaebajal kaebuse esitamist ning hinnates kaebuse põhjendusi oli kaevatav korraldus kaebajale arusaadav ning tulenevalt eeltoodust ka kohtu poolt kontrollitav.

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, ei tuvastanud kohus selliseid vormija menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja on esitanud taotlused hüvitada tema poolt kantud menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja, arvamuse andja ja kolmandad isikud vastavat taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad nende poolt kantud võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik