3-14-50334/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2014; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-14-50334

Haldusasi

N. G riigi õigusabi saamise taotlus RESOLUTSIOON

1. Jätta N. G riigi õigusabi saamise taotlus rahuldamata;

2. Saata käesoleva määruse ärakiri taotluse esitajale ja Rahandusministeeriumile Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib Tallinna Halduskohtu kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.03.2014 esitas N. G taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses on märgitud riigi õigusabi liikideks isiku esindamine haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamine ning isiku esindamine halduskohtumenetluses.

2. N. G soovib saada riigi õigusabi korras esindajat põhjusel, et taotleda Tallinna linnalt munitsipaaleluruumi. Taotluses on märgitud, et N. G on pensionär, elab endisele omanikule tagastatud elamus, ei suuda turuhinnaga eluruumi üürida ja peaks olema seetõttu õigustatud isikuks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõikes 2 on sätestatud, et kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse, hagita menetluses avalduse või halduskohtumenetluses või väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi, hagita menetluse avalduse või kaebuse (hilisem) läbivaatamine. Tulenevalt RÕS § 10 lõikest 3 esitatakse riigi õigusabi taotlus esindamiseks haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja eluvõi asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule, antud juhul siis Harju Maakohtule.

Samas on märgitud riigi õigusabi taotluses eraldi ära ka esindamine halduskohtumenetluses ning taolise riigi õigusabi saamise taotluse lahendamine kaebuse koostamiseks halduskohtumenetluses on halduskohtu pädevuses. Küll aga peaks riigi õigusabi taotlus esindamiseks halduskohtumenetluses eeldama mingisugust eelnevat pöördumist haldusorgani poole ja sellele saadud keelduva sisuga vastust, sest ilma taolise pöördumise ja keelduva vastuseta oleks pigem tegemist esindamisega haldusmenetluses (asjaajamine haldusorganiga) ning taoline riigi õigusabi saamise taotlus oleks tulnud saata maakohtule.

Käesolevast taotlusest ei nähtu, et linna eluasemekomisjon või linnaosa valitsus või linnavalitsus (haldusorgan) oleks munitsipaaleluruumi või sotsiaaleluruumi üürile andmisest keeldunud ja et seetõttu oleks vaja vastavasisulise kaebuse koostamiseks riigi õigusabi saada. Lähtuvalt RÕS § 7 lg 1 punktist 2 jääb aga riigi õigusabi andmata, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Ka antud taotlusest võib järeldada pigem seda, et riigi õigusabi korras soovitakse advokaati õigusdokumendi koostamiseks ja asjaajamise hõlbustamiseks kohaliku omavalitsusega.

Seega ei ole taotlejal praegu sellist õigust, mille kaitsmiseks ta peaks halduskohtumenetluses riigi õigusabi taotlema ning ilma, et vastustaja oleks võtnud vastu taotleja jaoks keelduva sisuga otsustusi, on taotlus ennatlik. Siinkohal peab kohus veelkord vajalikuks selgitada, et riigi õigusabi taotlus esindamiseks haldusmenetluses või õigusdokumendi koostamiseks saadetakse taotleja eluvõi asukohajärgsele maakohtule. N. G on muu hulgas viidanud riigi õigusabi saamisele Harju Maakohtu 05.02.2014 määruse alusel tsiviilasjas 2-13- 55788 ja kui selle raames ei ole võimalik esialgset õigusalast nõustamist haldusmenetluses osalemiseks või selles osalemise perspektiivide suhtes saada, siis tuleb esitada Harju Maakohtule uus sellekohane taotlus.

Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta riigi õigusabi saamise taotlus kaebuse koostamiseks halduskohtumenetluses praeguses menetlusjärgus RÕS § 7 lg 1 punkti 2 alusel rahuldamata.

4. Käesoleva määruse ärakiri saadetakse lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 119 lõikest 1 ka Rahandusministeeriumile.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Loonurm Kohtunik