2-13-56978/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-13-56978 Otsuse kuupäev

20. märts 2014 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad XXXja XXXhagi XXXvastu elatise nõudes

3 195 eurot

Hageja I: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX);

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, epost: XXX)

Menetlustoiming Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Hagi rahuldada.

1. Välja mõista XXX tütre XXX kasuks elatusraha alates 03.12.2013 kuni 31.12.2013 -

160 eurot kuus ja alates 01.01.2014 - 177,50 eurot kuus kuni XXX 18 aastaseks saamiseni või kuni põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

2. Välja mõista XXX poja XXX kasuks elatusraha alates 03.12.2013 kuni 31.12.2013 - 160 eurot kuus ja alates 01.01.2014 - 177,50 eurot kuus kuni XXX 18 aastaseks saamiseni või kuni põhivõi keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

3. Välja mõista XXX tütre XXX kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ajavahemikus 03.12.2012 – 02.12.2013 tekkinud kahju ühekordse summana 1 905,75 eurot.

4. Välja mõista XXX poja XXX kasuks ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu ajavahemikus 03.12.2012 – 02.12.2013 tekkinud kahju ühekordse summana 1 905,75 eurot.

5. Menetluskulud jätta kostja XXX kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused XXX ja XXX on kaks last: tütar XXX, sündinud XXX ja poeg XXX, sündinud XXX. Lapsed elavad koos emaga. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis miinimum suuruses ning seda alates 03.12.2012.

Kostja arvamus Kostja hagiga ei nõustu. Kostja on hetkel töötu, ta registreeris end Tööhõivekeskuses, kust hakkab saama toetust 4 900 rubla kuus. Kostja väidab, et XXX on käesoleval ajal raske tööd leida. Lisaks on tema mõlemad vanemad invaliidid ning neid tuleb ka aidata.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 70 lg 2 sätestab, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud õigusabileping ei näe ette Eesti kohtusse pöördumise piirangut. TsMS § 103 lg 3 ja 4 kohaselt esitatakse hagi ülalpidamisasjades lapse elukoha järgi. Kuna Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheline õigusabileping ei määra otseselt ülalpidamiskohustustele kohaldatavat õigust, siis rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 61 järgi tuleb ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse määramisel juhinduda 02.10.1973.a. Haagi konventsioonist. Haagi konventsiooni artikkel 4 sätestab, et perekonnaja abielusuhetest tulenevatele ülalpidamiskohustustele kohaldatakse ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku alallise elukoha riigi õigust. Seega tuleb antud nõude lahendamisel kohaldada Eesti Vabariigi õigust.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Lähtuvalt PKS § 101 lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte rakendamist piirab aga PKS § 102 lg 2, mille järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kostja väite kohaselt puudub tal võimalus elatist maksta nõutavas summas, kuna tema sissetulek on hetkel töötuhüvitis 4 900 rubla kuus, ehk 98,03 eurot.

Minimaalne sissetulek aga ei vabasta vanemat laste ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostja ei ole laste ülalpidamiskohustust täitnud pikema perioodi vältel, töötuna arvele aga võttis kostja 14.01.2014, so pärast elatisehagi kättesaamist. Kostjal tuleb oma elu korraldada nii, et kindlustada oma alaealiste laste ülalpidamine vähemalt seaduses ettenähtud suuruses.

PKS § 98 lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alaneja sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Seega on õigustatud elatist saama kõigepealt alaealised lapsed ning seejärel kõik teised abi vajavad sugulased. Eelnevast tulenevalt loeb kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud määras hagi esitamisest alates, so 03.12.2013.

Alates 01.01.2012 oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 290 eurot ning sellest tulenev miinimum elatusraha 145 eurot, alates 01.01.2013 oli miinimum elatusraha 160 eurot ning alates 01.01.2014 on miinimum elatusraha 177,50 eurot. Kuna hagejad nõuavad elatist seaduses ettenähtud miinimumsummas, siis ei pea kohus vajalikuks täiendavalt käsitleda laste vajalike kulutuste suurust.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on esitatud kohtule 03.12.2013. Hagejad nõuavad elatist alates 03.12.2012. Kuna kostja ei ole nõutava perioodi jooksul elatist üldse maksnud, kuulub temalt ajavahemiku 03.12.2012 kuni 02.12.2013 eest ühekordse summana välja mõistmisele ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju XXX kasuks 1 905,75 eurot ja XXX kasuks 1 905,75 eurot.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Koidula Laurisaar kohtunik