2-13-56600/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Osaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

20. märts 2014.a.,Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-56600 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes

Tsiviilasja hind isaduse tuvastamisel

Menetlusosalised ja nende esindajad 3500 eurot

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), tema esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat XXX, e-post: nata@olab.ee Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXXX, e-post: XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud 18.03.2014 hageja seaduslik esindaja XXX, kostja XXX, alaealisele määratud esindaja XXX, KOV esindaja Airi X

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtuga.

2. Tuvastada, et XXX(isikukood XXX) põlvneb XXX´ist (isikukood XXX).

3. Kanda XXX(isikukood XXX) sünniakti lapse isana XXX(isikukood XXX).

4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud Harju Maakohtu 07.01.2014 määrusega nr 2-13-56600, jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

29.11.2013 esitas hageja seaduslik esindaja XXXhagi XXX vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. 04.12.2013 andis kohus hagejale tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 23.12.2013 täpsustatud hagiavalduse. Hagiavalduse kohaselt sündis 05.07.1999 XXX ja XXX ühine laps XXX. Seoses sellega, et pooled ei olnud abielus ning lapse sünni ajal pooled enam ei suhelnud, jäid kostja andmed lapse sünnitunnistusele märkimata. Ametniku nõudmisel ei võinud „isa lahter“ sünnitunnistusel tühjaks jääda. Seetõttu pani hageja ema XXX hageja sünnitunnistusele „isa lahtrisse“ kostja nime ning enda perekonnanime. XXX palub tuvastada, et hageja ei põlvne mitte XXX, vaid kostjast ning teha vastavad muudatused hageja sünnitunnistusel. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise summas 280 eurot kuus alates 29.11.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Kohus võttis hagiavalduse 22.01.2014 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus andis alaealisele XXX esindaja riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta ning kaasas arvamuse andmiseks Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse) kaudu. Alaealise esindajaks andis nõusoleku vandeadvokaat XXX. 18.03.2014 kohtuistungil võttis kostja isaduse hagi omaks.

Kohtu selgitused

Kostja on tunnistanud kohtuistungil hagi, võttes isaduse omaks, mida kohus käsitleb hagi õigeksvõtuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 mõttes. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud hagi rahuldamine.

TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hageja on taotlenud isaduse tuvastamist. 18.03.2014 toimunud kohtuistungil võttis kostja XXX saduse hagi omaks (tl 84).

TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega.

TsMS § 231 lg 3 järgi võib omaksvõtu tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse § 94.

Hagejale anti Harju Maakohtu 07.01.2014 määrusega menetlusabi ja vabastati ta riigilõivu tasumisest põlvnemise tuvastamise nõudelt summas 300 eurot. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb kostja TsMS § 190 lg

7 alusel vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, kuna riigilõivu, mille tasumisest hageja menetlusabi korras vabastati, sissenõudmine kostjalt oleks ebaõiglane, sest kostja on isaduse omaks võtnud ja elatise maksmises sõlmiti kompromiss (tl 84).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki poolt oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte kulud nende endi kanda. Riigilõiv, millest hageja on kohtu 07.01.2014 määrusega vabastatud, jääb riigi kanda.

Kohus märgib, et elatise küsimuses on pooled jõudnud kokkuleppele, mille kohus lahendab eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik