1-14-2287/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-14-2287

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2014, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-2287 (13922500020) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi Priit Pesuri süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ruta Rammo Süüdistatav Priit Pesur

ik 38006090340, Eesti kodanik, algharidus, töökoht: puudub; emakeel: eesti keel, asukoht: kannab karistust Vanglas. Tõkendit kohaldatud ei ole.

Eelnevalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, neist viimati: 10.12.2009 Tartu Maakohtu poolt KarS § 114 p 4 alusel 8- aastase vangistusega, mida suurendati vastavalt KarS § 65 lg-le 2 ja lõplikuks karistuseks mõisteti 9 aastat 4 kuud ja 21 päeva vangistust (karistuse kandmise aja algus 04.03.2009) Korduvalt karistatud väärteokorras. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON

1. Priit Pesur süüdi tunnistada KarS § 274 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, so Tartu Maakohtu 10.12.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 aasta 4 kuu ja 5 päeva võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 5 (viis) päeva. Karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, so 20.03.2014.

3. Priit Pesurilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de3, 4 ja 9 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:

• teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti;

• kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulu 1 (üks) euro

• määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot,

so kokku 677 (kuussada seitsekümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas või nr EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „Priit Pesur, 1-14-2287, menetluskulud, ositi tasumine“.

4. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

Priit Pesurit süüdistatakse selles, et tema, viibides kinnipeetavana asuvas Vanglas, kasutas 28.02.2013 kella 15.25 ajal Vangla I üksuse koridoris, kambri nr 135 juures oma ametikohustusi täitnud valvur XXX suhtes füüsilist vägivalda. Nimelt peale seda, kui XXX avas kambri nr 135 ukse, et kinnipeetavad XXX, XXX ja XXX saaksid minna jalutuskäigule, trügis kambrist XXX järel välja ka kinnipeetav Priit Pesur, kes keeldus täitmast valvur XXX korraldust kambrisse tagasi minna, haaras vasaku käega XXX paremast õlast ja lükkas XXX endast eemale. XXX haaras omakorda Priit Pesuril kätest kinni ning kuna appi tõtanud vanemvalvur XXX haaras Priit Pesuril selja tagant kinni, õnnestus XXX Priit Pesur põrandale maha väänata. Põrandal põlvili olev ja nii käte kui jalgadega rabelev Priit Pesur lõi seejärel tema ees põlvili olevat valvur XXX ühe korra parema käe rusikaga näkku nina ja otsmiku piirkonda, millega põhjustas XXX füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ninajuurele 0,5 cm kriimustuse. Seega pani Priit Pesur toime vägivallateo võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, so KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 12.03.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruta Rammo, süüdistatav Priit Pesuri ja tema kaitsja Kadi Mägi vahel järgnev kokkulepe:

1. KarS § 274 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 4 kuud;

2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 10.12.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-12874 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra

(kokkuleppe sõlmimise hetkel ärakandmata karistus 4 aastat 4 kuud 13 päeva) ning mõista liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud 13 päeva vangistust.

Kohus, tutvunud kohtule kohtuistungil esitatud kokkuleppega ja kohtule üle antud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4, 5 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 274 ja § 65 lg-st 2, asub kohus seisukohale, et Priit Pesur kuulub temale KarS §-s 274 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja koopiate tegemise kulu. Priit Pesur on täisealine isik, kes on märkinud enesel töökoha ja sissetuleku puudumist. Samuti tuleneb kohtule esitatud kriminaaltoimiku materjalidest, et P. Pesuri näol on tegemist isikuga, kes kannab pikaajalist vangistust kinnipidamisasutuses. Neile asjaoludele vaatamata ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Samas leiab kohus, et menetluskulude suurus kogumis ja asjaolu, et vangistuse tingimustes võib rahaliste kohustuste täitmine võrreldes vabaduses viibivate isikutega olla raskendatud, kuivõrd tööhõive karistusasutuses ei pruugi olla alaliselt tagatud, annavad põhjendatud aluse võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest maksimaalse võimaliku tähtaja, so 12 kuu vältel (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg

1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming kohtunik