1-12-8121/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-12-8121

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

M Ä Ä R U S

19.märtsil 2014.a Tartu kohtumajas

Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum

tõlk Anna Jänes

sekretär Evelin Ets juuresolekul

arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu U.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, l e i d i s : U.S tunnistati Tartu Maakohtu 28.augusti 2012.a otsusega süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 29 päeva vangistust ning ülejäänud 11 kuud 1 päev vangistust jäeti tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrati U.S-ile katseajaks ka lisakohustus läbida alkoholisõltuvusest vabanemiseks võõrutusravi ja alluda ettenähtud ravile. Kohtuotsus jõustus 13.septembril 2012.a. Tartu Maakohtu 27.setsembri 2012.a määrusega pandi U.S-ile katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Tartu Maakohtu 06.septembri 2013.a määrusega pöörati U.S-ile mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 1 päev vangistust täitmisele, kuna süüdimõistetu ei järginud temale katseajaks pandud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ning samuti esines registreerimiskohustuse rikkumisi. Karistuse kandmises alguseks loeti 05.august 2013.a. Kohtumäärus jõustus 17.septembril 2013.a. U.S-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 06.juulil 2014.a. U.S-i on varem kriminaalkorras karistatud:

1. Tartu Maakohtu 08.jaanuari 2002.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 140 lg 2 p 3 järgi 3-aastase vabadusekaotusega, mille kandmiselt ta tingimisi ennetähtaegselt vabastati;

2. Tartu Maakohtu 28.detsembri 2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 25 lg 1, 2 - § 215 lg 2 p 1, 3 järgi 2 aasta 1 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 29 päeva vangistust, mida suurendati Tartu Maakohtu 08.jaanuari 2002.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud 15 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on U.S-i poolt korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 26% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 38%.

Vangla toetab U.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu lähedasteks vabaduses tema ema ja õde. Vabanemisel on tal võimalik asuda elama oma ema juurde. Kindel töökoht tal vabaduses puudub, samas kui ka tema varasemad ametlikud töökohad on lühiajalised ja haridus mõneti puudulik. Varasemalt on süüdimõistetul esinenud probleeme nii narkootiliste ainete kui alkoholi tarvitamisega. Viimatisel kriminaalhooldusel oli süüdimõistetul kohustus mitte tarvitada alkoholi ja läbida alkoholiprobleemidega seoses ettenähtud ravi, kuid selleks süüdimõistetul motivatsiooni ei olnud.

Samuti esines tal katseajal probleeme kontrollnõuete täitmisega. Nii praeguse kui ka varasemate vangistuste ajal on süüdimõistetu pannud korduvalt toime distsipliinirikkumisi. U.S kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja elada edaspidiselt seadusekuulekalt. Ta asuks elama oma ema juurde ning loodab leida tööd enda endises töökohas AS XXXX. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamusest U.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

Käesolevaks ajaks on U.S kandnud ära enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

U.S-i puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ja toetavate lähedaste olemasolu ema ning õe näol. Vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele tuleb aga kohtul siiski arvestada, et U.S on kriminaalkorras karistatud juba kolmel korral ning reaalset vangistust kannab ta samuti kolmandat korda. Temale mõistetud vangistust on jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning teda on vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ka vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud ega ole suutnud temale katseajaks kehtestatud nõudeid ja kohustusi täita.

Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule vajalikku mõju avaldanud. Oma käitumisega on U.S nii varasemate vangistuste kui ka kriminaalhoolduste ajal selgelt näidanud, et ei ole võimeline temale kehtestatud reeglitest kinni pidama ning kaheldav on ta tema motivatsioon oma eluviisi muutmiseks üldiselt. U.S-i oluliseks õigusvastase käitumise mõjuriks tuleb materjalide põhjal lugeda sõltuvusainete tarvitamist. Tema varasemad kuriteod on olnud seotud narkootikumide tarvitamisega, millest tulenevaid rahalisi väljaminekuid kattis ta just varavastastest kuritegudest saadavast tulust.

Kohtule esitatud materjalides puuduvad viited sellele, et narkootikumide tarvitamisega oleks süüdimõistetul probleeme ka käesoleval ajal, kuid tema puhul tuleb jätkuvaks ohuteguriks pidada teist sõltuvusainet, alkoholi, tarvitamist.

Viimane kuritegu on U.S pandud toime alkoholijoobes ja kogu

iseloomustava materjali põhjal tuleb järeldada, et alkoholi tarvitamine suurendab oluliselt ohtu tema võimalikule vägivaldsele käitumisele. Süüdimõistetu ise ei ole pidanud nimetatud probleemiga tegelemist vajalikuks varasemal katseajal ega näe alkoholi tarvitamises probleemi ka praeguse vangistuse ajal. Seega ei saa olla kohtul veendumust, et ka tema praegune ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla, kus tal tuleks muuhulgas järgida ka keeldu mitte tarvitada sõltuvusaineid, saaks edukalt täidetud. Samuti ei ole kohtul veendumust, et U.S oleks võimeline järgima temale ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kontrollnõudeid, kuna ka varasemalt on süüdimõistetu temale kehtestatud reeglite järgimisse suhtunud ükskõikselt.

Kohtu hinnangul ei ole olulisi muutuseid tema hoiakutes ka nüüdseks näha. Kohus peab vajalikuks märkida, et käesoleval ajal on U.S-i suhtes menetluses veel uus kriminaalasi, kus teda esialgu kahtlustati KarS § 120 ja § 121 järgi kuritegude toimepanemises. Oluline on arvestada ka seda, et isegi vangistuse piiratud tingimuses ei ole süüdimõistetu suutnud temale kehtestatud reegleid järgida ja on pannud toime distsipliinirikkumisi. U.S-i vabastamist ei toeta ka asjaolu, et vabaduses puudub tal kindel töökoht. Kuigi süüdimõistetu ise usub, et leiab endale vabaduses töö endises töökohas, siis selleks puudub tal reaalselt igasugune garantii.

Arvestada tuleb ka tema küllaltki madalat haridustaset ning ka varasemate ametlike töökogemuste lühisajalisust. Seega loobub ohu süüdimõistetu poolt vabanemisel uute varavastase kuritegude toimepanemiseks ning seda ei aita kohtu hinnangul piisavalt maandada ka tema lähedaste valmisolek teda materiaalselt toetada. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et U.S-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et käesolev vangistus oleks süüdimõistetule vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning ta oleks valmis oma eluviisi edasipidiselt muutma ja oma kuriteoriskide maandamisega tegelema.

Samuti ei ole kohtul piisavat veendumust, kas U.S suudaks kinni pidada temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõuetest ja kohustustest. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigipoolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Arvestades U.S-ile varasemat korduvat karistatust, talle antud korduvaid võimalusi karistuse kandmiseks kergemal viisil, s.o katseajaga vabaduses, kuid sellest hoolimata rikkumiste jätkumist, samuti mitmeid distsipliinirikkumisi vanglas, leiab kohtunik, et tema puhul piisavalt usaldusväärse isikuga tegemist ei ole.

Juhindudes KrMS §-dest 426 ja 432 kohus

määras:

Jätta vabastamata süüdimõistetu

(IK XXX) temale Tartu

U.S

Maakohtu 28.augusti 2012.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik